nartsistlik pilt jagatud onnest, allergia oli tookinnastest, moodas:)))

Ma olen alati teadnud, et koik soltub suhtumisest.Samuti, et sellised aarmuslikud syndmused nagu surm ja synd enamusi meist elu yle jarele motlema panevad.See lihtsalt raputab meid ja hakkame elu nagema teise pilguga.Aga kui oma elu elada taiel rinnal, siis juhtub selline ymberhindamine meiega ka igapaevaelus.Laupaeval meiega just see juhtuski.Vahel lihtsalt sa ei marka midagi vaid jooksed rattas nagu te vist enamuses teate, kuidas see kaib.Ja siis tuleb selgus,nagu lamp laheks polema.Me molemad oleme siiralt onnelikud, et lamp polema laks, sest teised voivad korvalt ju raakida hingetuks ja osutada napuga, aga sina ikka ei saa aru, et sinust kaib jutt.Ja kui jarjepanu juhtub mingi jama, siis loppkokkuvottes saad aru, et see oli sulle vajalik, sest kuidas muidu sa oleksid selgusele joudnud.Arvate, et loete nyyd minigt eneseabi voi olen usku pooranud?Ega sellel jargneval syndmuste kirjeldusel ei olegi enam mingit tahtsust, panen ta kirja lihtsalt kroonika mottes, tegelikult ei lahe see mulle praegu enam karvavordki korda, peale selle, et olen tanulik, et see koik juhtus.Laupaeva hommikul siis sattisime end San Isidrosse teele, et selle lendur-advokaadiga kokku saada, helistasime, et hakkame soitma ja oleme tunni parast kohal.kell oli 8 ja istusime autosse.Olime mingi 20 minuti kaugusel San Isidrost, mingis kylas, kui parast yht moodasoitu, tee laks ainult makke ja meie auto veetemperatuurinait kal, pidasime kinni, Mart ei leidnud sonu, mina olin suht apaatne.Kui magedesse ei lahe, siis soidab nagu kulda, aga nii, kui San Jose voi San Isidro ette votad, nii jama on.Kiriku ette jaime seisma ja siis kais pauk, midagi plahvatas meil kapoti all.Mart hakkas mehhaanikuis otsima, et kes uue vooliku tooks, see oligi plahvatanud, mingi veevoolik.Aga samas tead, et ega viga pole ju voolikus, et ajad asja, et kes tooks uue vooliku, aga tegelikult tead, et see viga autol on palju suurem.Mina laksin mingisse poodi pissile, tegelikult kyll kysisin poemyyalt, oli mingi putka ja tema lahkelt lubas oma koju minna, et seal on wc.Kodus olid lapsed sellised Marki ja Anetti vanused, poiss soi gallo pintot ja vaatas 10 cm kauguselt mingit multikat, tydruk toimetas midagi koogis.Motlesin, kus olen mina ja mis olukorras jalle ja see viskas taiega ara.Laksin tagasi autosse, seal juba mingi mehhaanik askeldas ja Mart opetas, ega nad vist siin ikka eriti parandada ei oska.Vahepeal helistas Mart meie mehhaanikule ja seletas, et see auto on ikka sama katki kui ennem ja see tuleb korda teha,selgus, et see mehhaaniku sober, kelle me kuu tagasi seal ohtul maest alla toukasime, et auto kaivituks ja kui me siis tund aega omaarust selle punase pickupi taga soitsime ja siis selgus, et see polnudki see mehhaaniku sober, nyyd selgus, et see auto oli ikka parast valja surnud ja see mehhaanik oli ooseks magedesse jaanud.no ausalt oeldes ma soovitaks sellisel mehhaanikul ametit vahetada, kahju kyll, me meelega teda sinna ei jatnud.Voolik sai kylge ja saime San Isidrosse, laksime autorenti, et votame auto, oma anname jalle parandusse.Ainult yks auto oli ja selle pidi ka alles kell 12 sama.Helistasime sellele advokaadile ja piloodile, aga telefonile ei vastatud, nii oma 5 korda, ei midagi.Laksime autorenti, kell oligi pea 12, vormistasime ara, Mart viis meie auto parandusse ja laksime sooma, tuju oli allapoole igasugust arvestust, paev oli mokas ja taiesti mottetu tunne oli.Parast sooki proovisime veel sellele piloodile helistada, aga ei midagi.Egas muud, kui koju tagasi, motlesime, et oleks internetti vaja olnud minna, aga kogu San Isidros oli nett maas,eelmisel ohtul olime interneti parast pidanud 60 km maha soitma, ei lahe kergelt see kommunikeerimine muu maailmaga,osta ka ei tahtnud enam midagi , isu polnud, ma olin nagunii autos juba mitu nuttu ja stseeni korraldanud, nyyd olin taiesti apaatne.Mart oli nyyd lopuks otsuse vastu votnud, et esmaspaeval kohe soidame San Josesse ja ostame uue auto, vana myyki.Joudsime selle yyriautoga Dominicalist mooda suts maad, kui kasi mingi susin ja veetemperatuuri nait hakkas tousma.Mart laks ka narvi, et mida asja, miks kogu aeg temaga, et nyyd jalle sama lugu.Mul oli juba suht suva.kyll ta kasi joest mingi katkise pudeliga vett toomas, siis pidas mingi auto kinni, ma isegi ei tea, mis voolik sealt lahti tuli, aga kamba peale nad said selle ikka kinni jalle, aga Mart helistas kohe sinna rendifirmasse ja ytles, et meid ei huvita, aga olgu homme see auto ymber vahetatud, et sellisega me ei saa San Josesse soita.Koju joudsime, kell oli 5, me ei olnud mitte midagi korda saatnud, ainult mottetult rassinud ja tohutul hulgal oma narve kulutanud.Heikki ja June helistasid, et kas me oleme soonud, et nemad lahevad paikeseloojangurt vaatama ja sooma.Selleks hetkeks olime me mardiga juba onnelikuks saanud, selgus oli lihtsalt tulnud, istusime pimedas porandal maas, kyynal poles ja joime veini.Et me saime aru, et olime yle tootanud ja sellise pressi all olnud.Kogu aeg pidime midagi korda ajama voi kuskile jooksma voi ...Hea, et aru saime, koik muutus akki.Saime aru, et me peame kohe muutma oma tempot ja suhtumist koigesse.Ja teate, mis siis juhtus-koik muutus nii heaks, nii monusaks.Me olime vahepeal kaotanud voime nautida protsessi, ainult rassisime.Kui Heikki ja June tulid, siis sealt porandalt nad meid leidsidki, olime natuke norgad koigist yleelamistest, aga onnelikud.Lakime koik Dominicali peole ja me pole veel nii palju tantsinud siin Costa Ricas!!!!Pyhapaev oli meil laisk, ma lugesin labi terve raamatu Oliivisalud voi midagi sellist, Mart tegi midagi natuke ja monuga ja vedeles ka minu korval Cusslerit lugedes.Autorendi kutt toi meile Galloperi asemele, sellega me siis tana hommikul San josesse soitsimegi,see ei lainud kyll yldse edasi, on aasta vanem kui meie oma, aga joudu yldswe pole, aga millegiparast see meid ei hairinud.Leidsime uue pickupi, jargmisel esmaspaeval tuleme uuesti ja toome oma auto vastu ja maksame vahe kinni, kaisime Escazu mallis, viisime oma advokaadile viski,jalutasime kesklinnas, ostsin uued riided ja oleme toesti onnelikud.Elu peab ikka monuga votma ja seda me nyyd toesti ka kavatseme teha ja leppisime kokku, et kui teine meist naeb, et teine liiga palju tootab, tuleb kallistab ja toob kattpidi ara.
Ja Heikki ja June kinkisid meile just selle taimede raamatu, mida ma koguaeg olin tahtnud, ainult, et mul ei olnud mahti seda kuskile otsima minna.Tuli valja, et seda myydi meie kylas yhes suveniiripoes!!!!
Tana soitsime San Joses ja ma markasin neid puid oitsemas, mida eile uuest raamatust olin vaadanud ja Mart kysis, kas toeati need puud ennem ka oitsenud on, et ta pole nagu marganud:))))

tekstid osaliselt korduvad, aga koige varskem holmab koike, sorry

kui yles saan, panen kohe pildid ka:)

Esmaspaev, vahepeal on nii palju jalle juhtunud, mina ei tea, kas teil ikka ka juhtub iga paev nii palju.Reede ohtul me kaisime jah Noa baaris, kuna coca sai otsa meile esimesi cuba libreid tehes, laskime varsti edasi.Meie sober Ulli, kes on juba mitu nadalat Saksast tagasi, tema oli just enne meid Noa juurest lahkunud, laksime tema juurde.Ulli oli ikka tema ise, nii suur room oli naha, tema laps ja naise juuksed olidpikemaks kasvanud .Lobutsesime natuke ja vahetasime muljeid.Ulli on selline vana rahu ise, et imestas, et me juba majas sees elame, et kas hakkasite 2005 detsembris ehitama, meie ikka , et 2006 detsembris, tema ehitab juba mitu aastat omale uut maja, aga myts maha, 3 kuud myyb neid puhumispliiatseid seal Saksas ja siis ylejaanud aja elab sellest rahast ja ehitab maja ka veel.Tema naine, kellele meeldivad asjad, kysis, mis me Golfitost ostsime, ma natukie narrisin teda ka, et me ostsime sellise pesumasina, mis raagib minuga, et uks jai lahti, pane kinni, voi et pesu on pestud.Tegelikult see muidugi vaga vale ei ole ka, sest sellised kirjad tulevad ette.lLaupaeva hommikul vara soitis ylemise maja brigaad minema ja Eugenia ja teine tootaja jaid siis meie asju lopetama.Et oli vaja natuke maja esist valada ja mones kohas nad olid unustanud vineeri panna jne.Lopuks sai koik valmis ja Mart ytles, et ta voib nad Cortesi bussi peale visata.Motlesime, et ei tea, kas laheb nyyd selle raha parast jagelemiseks ka, et tema ju arvab, et meie maksame talle selle too eest ja meie jalle arvame, et me oleme juba Pamelale koik ara maksnud, et kyll Pamela ise maksab talle.Tee peal Mart juba hakkas ettevalmistusi tegema, et kirus aga seda Pamela firmat ja milline tyyp ta on ja kuidas on koik arved siin ehitusmaterjalipoes veel maksmata jatnud jne jne.Eugenia kiitis ka takka ja ytles, et Pamela on talle 2000 taala sees, aga kui Cortesi joudsid, siis sealt laupaeval yhtegi bussi San Jose poole ei lainud, nii et soit laks edasi Palmari poole, jargmine 10 minutit sama teema, aga kui lopuks Pallmaris Mart nad koos kompsudega maha tostis, siis kysis Eugenia, et kus raha on, et oleks nyyd vaja 1000 taala maksta.Mart imestas, et kuidas nii, meil on Pamelaga leping ja Eugenial on Pamelaga leping, ega me ei saa siis topelt maksta, et enne tuleb meil ikka koik sotid Pamelaga selgeks teha ja siis vaatame, kuidas ja kes mida maksab.Mehed jaid vaga kurvaks, Eugenia kysis ainult, et millal Mart San Josesse tuleb, et siis koos Pamela juurde minna.Taitsa kahju hakkas neist, et yhtpidi tombab Pamela ka neid, Mart andis kahepeale neile 80 taala, et neil meel nii kurb ei oleks ja ma ei tea, kas nad muidud sinna bussipeale minna oleks saanudki.Ykspaev enne me andsime neile ka 50 taala, sest Pamela oli lubanud raha kanda, mida ta muidugi ei teinud ja meestel ei olnud soogiraha.Et selline elu siis, aga ega me ei tulnud ka siia sotsiaalabi andma ja oiglust jalule seadma, meil enda eest vaja voidelda, nii, et oli nagu oli, natuke kahju oli kyll neist.Aga, kui nad juba lainud olid, siis oli nii hea olla, ikka varvisime lagesid ja seinu ja Mart pani plaate nagu yleskeeratud.Ool vastu pyhapaeva nagin unes, et Eugenia ja see teine tulid tagasi, Eugenia oli purupurjus ja sellel teisel oli nagu taiesti lilla, oli kukil peksa saanud, oi issand.Pyhapaeva tegime endale vabaks, oi kui monus on vaba paev, see Pipi efekt ikka taielikult tootab.Me vedelesime ja Mart tegi 2 lauda(see oli monu), nagu lauad olid valmis, ma tegin kohe syya, muidu ei olnud absoluutselt kuskil teha ju.Siis me kaisime oma lemmikrannas, sinna, kuhu minekuks paeb 2 korda labi joe sumpama, korjasime suured kotitaied kive, et ma saaksin neid seguga maha panna, oudsalt palju laheb neid kive.Mart vottis banaanilehed kaasa ja tegi sellest jalle uue onni randa, liiv oli nii kuum, et nii kuum ei ole ta veel kunagi olnud, isegi plataga oli kuum astuda ja ainult varjus saigi olla.Laksin bodylauaga soima, aga kujutage ette, see liuglemine tegi mul veel kahtlase tunde sisse nagu siis, kui ma seal paadis sydant pahaks ajasin, ja ma ei saanudki kaua liuelda, tulin kaldale lugema.Selles rannas ei ole eriti kunagi inimesi, aga seekord oli kohalikke, hobustega ratsutasid ja koertega jalutasid .mardil muidugi kibeles ka koju, sest tema tahtis lopppude lopuks, et paaseb oma kastide kallale, kus tal delta sees on, et saaks kastid lahti ja vaadata, mis sees on, moelge, ta polnud sinnamaani kastiserva lahti saanud.kuna see Eugenia oli meie kuuri vallutanujd esimesest paevast saati ja nyyd oli see lopuks ometi vaba, yks oudne madrats oli neist nurka maha jaanud ja pesemata pott, kuuri alla oli jaanud 3-4 paarivanu jalanousid.Mart vottis diislit, tegi lokke, madrats ja kapukad laksid tuleroaks, tuulutas ja pesi kuuri puhtaks, vastik lappand hais oli seal ennem ja tostis oma kastid laiali ja hakkas monu naoga osi kokku panema.Mina tulin yles majja maalima ja siis kui valmis sain, panin kana ja kartulid praeahju.Laupaeval olin ka siin maja ymber koik ara koristanud ja koik puujupid ja papid ara poletanud, vajalikud vineerid ja lauauad virna sattinud, nii ilusaks laks juba.Ja siis ohtul veel lugesime ja laksime korraks internetti ka vaatama, kas keegi midagi kirjutab, aga kujutage ette, mitte keegi ei olnud ei mulle ega Mardile kirjutanud ja blogile oli 1 komm, Heikki kirjutas, kus ta on.ma olin kergelt nordinud ja tahtsin seda blogisse yles panna, et island humal, ainult tooajast kaite internetis...aga ei saanud yles seda kiuslikku kirja.Tana hommikul siis hakkasime jalle kohe hoolega peale, Mart lopetas tana laevarvimise ara, kell oli juba 8 labi, aga ylevalt brigaadi ei olnud veel tulnud San Isidrost, olime juba nautke mures, et kus nad on, tavaliselt nende boss Luis toob nad ikka varem, aga siis nad juba tulidki, ainult 3 kyll.Nendega oli kohe alguses jutt, et nad kas ehitavad ise omale kuuri, aga nad on siiani kahes telgis elanud, eks see ole nende valik.Mart pakkus neile eelmisel nadalal mitu korda, et votke wc pott ja tehke omale ajutised seinad ymber kilest voi millestki, et kanalisatsioon ju tootab, et palun, aga siiani ei ole nad selle vastu huvi tundnud.Saabusid siis naerunaod ees Luis ja need 3 toomeest, brigadir Carlose kaes pidi olema meie kuuri vana tabalukk, et Eugenia ytles, et see jai kunagi tema katte.Carlos vaitis, et pole tal midagi, Mart loi kaega, et tyhja ka, meil nagunii uus lukk ees.Oi, et tal oleks votit vaja, et sinna kuuri siis nyyd elama minna, et Eugenia ja see teine on ara lainud.Meie, et ei ei, meil on endal seda kuuri vaja ja sellist kaupa kyll ei olnud.Puterdas ja puterdas, et tal on vaja midagi votta sealt ja meie ytlesime, et sealt ei ole midagi votta, et me koritasime kuuri ara ja seal ei olnud midagi.Tema votab ainult madratsi, et kus ta oosel magab, et tema oli paar viimast ood seal Eugeniaga koos maganud ja muud midagi, et jalanoud on tal kuuri all!!!!Me Mardiga muidugi saime aru, et nyyd on jama, aga, kust meie pidime teadma, et tema on oma asjad sinna juba vedinud.Nende asjad pidid telgis olema voi yleval maja juures vaikeses katusealuses, kes tal lubas oma asjad sinna vedada ja kuna seal Eugenia brigaadist kais ka neid mehi labi, kust meie pidime teadma, et see rapane madrats oli tema oma.Luis puhkes muidugi naerma, et ohhoohhoo ja meie oigus, et tema oli ka Carlosele oelnud, et telgis elate ja koik asjad on teil omas kohas.Siit nyyd tuleb kultuurierinevus, et mina kyll ei topi oma vajalikke toojalanousid teiste kuuri poranda alla, pilla palla.Edasi oli muidugi nyyd nii, et Luisiga raakisime ariasju ja ostsime kogu ehiotuseks vajaliku bloki tana ara, sest siin hinnad iga paev tousevad ja nii on kasulikum.Luisil on yks hea sober San Isidros, kes on ka deltapiloot ja advokaat ka ja on siinsete seadustega kursis, et voib olla Mardil ikkagi ei tule siin mingit eksamit uuesti teha, laupaeval soidame San Isidrosse, et saame kokku ja voib olla siis Mart saab lennata ka.Luis soitis ara, brigadir, kes on muidu nii jutukas, on kogu tanase paeva kondinud ringi nagu aikesepilv, meiega ei raagi, vihane.Mart hakkas yhte valisustest ette panema ja mina panin segu porandale ja vajutasin kive sisse, segu sai otsa, vesi oli ara voetud jalle millegiparast ja nyyd pole meil ju basseini ka, kust hada korral votta.mart oli ehitusmaterjalipoodi lainud, kui tuli linnu mees, teate kyll, selle psyhholoogi.temal on alati naerunagu ees ja palju aega.mart tulöi ja ka tagasi ja joime yhed olled, kuna vett ikka tagasi ei olnud tulnud, otsustasin seinju varvima hakata.Linnu mees vaatas ja ma ytlesin, et nae, ongi nagu Tom Sawyeri efekt.ja kujutage ette, tema kysis, et kust ma Tom Sawyerit tean.Mart seletas, et Eestis teab igayks Mark Twini ja mina kinnitasin, et iga laps teab seda planguvarvimise lugu.Igal juhul me olime talle muljet avaldanud, mis seekord oli kyll veidi kaheldava vaartusega.Onneks tuli vesi tagasi ja ma sain ennast varvist puhtaks enne Palmari minekutPidime oma uue maja akende ja uste eest maksma minema ja nii palju, kui autosse mahub kaasa tooma ja siis veel pangas ylekande tegema nede blokkide eest, mis kohe 15 prossa kallimaks lahevad.Minul oli ka vaja oste teha, tahtsin heegelnoela osta(minu oma oli kolimise kaigus kuskile kadunud) ja noudepesuvahendiga on ka kummalised lood.Olin selle kindlasti kolides kaasa pakkinud ja korra isegi siin uues kohas juba nainud, aga kadunud ta oli terve selle nadala.Vaatasin sonastikust jarele, et heegelnoel on ganchillo, poes vaatas myyja mind sellise naoga nagu nad ikka vaatavad, kui sa naiteks rohu valele kohale paned ja nad mitte midagi aru ei saa.Meil ei ole, minge supermercadosse.ma ei andnud alla, olin kindel, et see on oige pood.Aaaa ja venitas laua alt valja 3 erisuuruses heegelnoelu.Kuidas neid siis nimetatakse, tahtsin mina teada.Need on gancho para tejer.Ganchosid olime paar paeva tagasi otsinud akendele, vaatasime jalle sonastikust, gancho oli konks ja omastarust tahtsime aknahaake, et aken lahti pysiks, siis ei saanud jalle meist keegi midagi aru.Ja see tejer tahendab ju kudumist, heeegeldamiseks on hoopis teine sona, hacer grocher,kysisin siis, kas tejer ei ole mitte kuduma ja kudumine on ju 2 vardaga.Myya kehitas olgu, et voib ka yhega kududa.no ma ei tea...Pangas laks mardil kerge tunnikene nagu tavaliselt, mina lobustasin end autos inimeste vaatlemisega.pooled inimesed, kes panka sisenesid, nagid sellised valja, et Eestisse ylekantuna nad sobiksid 25 aastat tagasi kuskile Kanepisse poe ette, sellised olised pikad lokkis juuksed pyydliku seitlina yle pea kamitud, koik see riidemood ja nende aval silmavaade ja muidugi see, et kellelgi ei olnud kiire.Aknad peal ja raha makstud, laksime poodi.Noudepesuvahendit esimeses poes ei olnud, aga ma ei jatnud jonni, teisest sain, ostsin saia ka, kutt pani kiloekotti ja kui koju joudsime, oli kotis ainult sai, noudepesuvahend oli jalle kaduma lainud vahepeal, terves autos ei olnud, ma kaevasin kok labi ja kuna ma hakkasin end juba norgana tundma, siis Mart laks meie kohalikku supermercadosse ja seal ta need 2 pudelit ara toi ja ma hoian neid jala korval nyyd, ei julge korvale ka vaadata, et ara ei kaoks.Kui Palmarist tagasi joudsime, oli suur rekkatais blokke siia saadetud, aga yhtegi meest ei olnud, kes maha laeks.Meil kais juba peast labi, et ei tea, kas mehedsoitsid yldse minema, aga ilomusid ikka valja, olid poes kainud.Selle pesemata poti sai Carlos katte ja vedas oma asjade sekka, lihtsalt hirmus lugu.
Teisipaev.Carlos on ikka pilves naoga ja Eugenia helistas tana, et Pamela ei maksa talle sentigi, et millal me San Josesse tuleme.no tuleme, millal tuleme.Tana avastasime, et need aknad ei ole ikka paris nii tehtud nagu meil joonised olid.Et valtida suuremaid prohmakaid, olime juba eos oelnud, et tehtke yks suur aken ja parast paneme liistud nagu petekaks.nyyd nad olidki ruudud jaotanud omatahtsi, ma kohe alguses vaatasin, et midagi on mada, aga ei asaanud kohe aru, et mis.Tana, kui ma aknaid silmitsesin, tuli viga valja, nad olid vaheliistu teinud poole laiema ja akna jaotanud 4 asemel kolmeks.Eks siis tule ringi teha neil, mis seal ikka, tana yhendati meile televiisor ka antenniga, nii, et ma nagin selle suve Roberto Cavalli riideid, oi issand, hommepaev laheme ja ostame Mardile punased kingad!!!
Reede ohtu.Kujutage ette, vihma sajab!!!Meil ei ole vihma sadanud viimased 3 nadalat kindlasti, kui mitte 4.Ja taitsa korralikult sajab kohe.Blogi pole sel nadalal yles saanud, ei tea, kas tanagi onnestub.Kolmapaeval saabusid siia tagasi June ja Heikki, pruunid ja rahul.Varsti hakkab meil uksest sisse voolama voi oigemini, meil on 2 valisust puudu, aga just sealt, kus meil uks on, sealt hakkab vasrsti sisse voolama, kui nii edasi jatkub.Me pole ju arvestanud, et kuival perioodil sajab nii tugevasti ja meil pole mahti olnud siin kraave veel tommata, Mart vaatab praegu arutleva naoga, et ei tea, kas peaks kaevama hakkama, juba vottiski labida.Oi, sina issand...meil lakski vahepeal kiireks, sisse hakkas voolama hoopis teiselt poolt, sealt, kus kopp oli kaevanud ja nyyd sadas mooda katust alla ja sinna jai yks vall ja seda mooda voolas tuppa ja me ei pannud enne tahele, kui oli labi toa voolanud sinnapoole, kuhu me vahtisime, et kast sealt sisse ei tule, koik kohad olid vett tais ja panime suured papid maha, aga koik uppus, ma toin kastidest 2 suurt froteeratikut, mille Tonu ja Lenu meile jatsid, Mart hakkas tolmuimejaga vett sisse imema(meil on selline tolmuimeja)ja mina vaanasin neid froteelinu silmapesukaussi, oma pool tundi massasime, aga taiega, higi voolab nyyd, porand on kuiv.Sellist vihma ei oleks kyll tana oodata osanud, rennide tegemine pidi meil ikka mone kuu parast paeva korda tulema.igal juhul ara me ei uppunud ja taitsa ponhev oli, kuiv porand on mujidugi parem.Eile kais meil kohalikust haigekassast kontroll ja siin on selline systeem, et kui sina palkad mingi ehitusfirma, siis kui see ehitusfirma oma mehi ei kindlusta, siis ei saa nende vastu seda nouet esitada, vaid see esitatakse sellele, kellele ehitused kuuluvad.ja siis soitiski meie hoovi valge pickup , mingi ylbe neeger roolis(ma arvan, et Limonist parit)ja korvalistmelt siis tuli vaga aeglaselt meie poole yks tahtsa olekuga mees.mart kysis, kuidas saan kasulik olla, aga ta ei vastanud enne, kui oli meil nina ees ja naitas oma rippuvat tgootoendit.me olime siiralt onnelikud, et seda topakat Eugeniat enam siin ei olnud, sest siis oleks meil ikka suured jamad olnud, sest ega nagunii Pamel ei kindlustanud teda, nii et meie oleks veel koige kirsiks selle Eugenia haigekassa ka kinni pidanmud taguma.mart ytles, et meil on firmaga leping ja meie nendele meestele palka ei maksa, ehk meil ei ole kogu selle haigekassaga mingit pistmist.Tahtis kysis lepingut naha, luges ja luges vaga aeglaselt ja sellise muigel naoga, ma kysisin, et mis siin nii naljakat on, et leping ju oige.Tema, et jah, aga siin ei ole ikkagi oeldud, et see firma nende meeste haigekassa eest hoolt kannab, et ta laheb yles ja kysib meest nimed ja andmed ja siis helistab selle firma bossile.Raakis ata seal mingi pool tundi, tuli siis alla, kogu selle aja see neeger pornitses suurte tumedate paikeseprillide tagant meid ja malus natsu, oli vaga tahtsa olemisega.Siis helistasime Luisile, et nagu me raakisime, et selle maksu pidi tema maksma, meil oli sellest kunagi juttu ka, sest meid oli siin hoiatatud sellise monusa seaduse eest.kuna levi oli vilets ja kone katkes 5 korda ara, aga meile tundus, et ikka mingit probleemi ei olnud, kui tyyp ara laks, helistas Mart uuesti Luisile, et mis vark on, et kas ikka koik oli korras.Luis muidugi ei taha ka seda maksu meeste eest maksta ja ei olnud seda teinud ka, et mehed maksku ise ja nyyd need mehed on tana viimast paeva, sest nemad ka ei taha seda maksu maksta ja lahevad kuskile magedesse voi kuskile nina alt ara toole, siin meie juures kaib iga nadal keegi kontrollimas, siin ei saa mustalt tootada.See ylevalt brigadir on siiamaani vaga pilves naoga, on ikka pikk viha.Ega see tuju muidugi tal eriti paremaks ei saanud minnagi, sest nad hakkasid krohvima ja me tahtsime, et ta teeks samasuguse krohvipinna nagu Mart siin allmajas tegi, aga nemad, et jaha jah, aga tegid ikka omamoodi, me vaga opetasime, et tulge ikka vaadake, et kuidas on tehtud, aga nemad midagi nagu tegid sinnakanti, Mart ronis veel tellingutele, et naidata, kuidas tapselt, mis tehnoloogiaga teha, et sellist saaks, aga eks nad on omaarust ise targad ja osavad.Kaisime Heikki ja Junega rannas vahepeal ja nendel oli siis tagumine kylg krohvitud ja olid pooleli jatnud yhe kylje peal, natuke oli alustatud.Esiteks ei olnud see yldse selline, mis mulle meeldiks, kui sa teed midagi sinnapoole, aga tegelikult omamoodi, siis valja tuli nagu oudne kits,ma vaatasin ja vaatasin ja tagumine kylg oli veel taiesti erinev, et kui nad ylemise korruse olid valmis saanud ja siis alla tellingud toonud ja uue segu teinud voi, ma ei tea, mis, aga selline triip oli kohe vahel, kuidas nad kyll aru ei saa, et poole seina peal ei tohi pooleli jatta ja yleyldse oli see taiesti teismoodi.Mart i see ei hairinud, aga mina ei jatnud jonni, sellise asjaga ma ei saa kompromissile minna, ytlesuin mardile, et kahju kyll, hommikul pead sina olema see halva sonumi tooja, et sein tuleb yle krohvida, et hea kyll, see tagumine sein ei lahe mulle nii korda, see on vastu mage ja keegi seal ei kai, aga kylg tuleb uuesti teha ja pealegi tuleb neil selgeks oppida., kuidas seda yldse teha.no voite ette kujutada, mis nagu see brigadir siis tegi, aga nyyd tuli juba enamvahem valja, kuigi mardi tehtud on ikka palju ilusam.Homme soidame San Isidrosse, et selle advokaadist lenduriga kokku saada, samas ostame natuke uksi ja muud ehitusmaterjali, moned pitsilised plokid ja veel siit ja sealt.rannast tiriisime 2 ajupuud, yhe saime niisama olale ja minema, aga teise jaoks pidime kohe sae kaasa votma ja mart seal saagis ikka tykk aega, sest see puu on nii kova ja pakk nii jame.Tana varvisin aknaid ja ajupuud ja laua ja panin porandale kive ja Mart valas pool teise vannitoa porandat ja mina tegin kivimustrit.Natuke oli nork olla, sest eile ohtul kaisime koik juudi juures ohtust soomas, juut kais esmaspaeval siin yle 3-4 kuu nagin teda ja ta oli vaga sobralik, nii me laksimegi.Juut nagu ikka tegi koike vaga kaua, koigepealt nautlesime tema paikeseloojangut jam siis ta hakkas syya tegema ja tegelikult olime koik naljast taiesti norkenud, kui lopuks koik see valmis sai.Veiniga natuke liialdasime, aga mis sa ikka teed toitu oodates.Ma nyyd lopetan ja torman netti, musid!!!!

uskuge mind, ei ole minu jama, et blogi ei avane

Esmaspaev, vahepeal on nii palju jalle juhtunud, mina ei tea, kas teil ikka ka juhtub iga paev nii palju.Reede ohtul me kaisime jah Noa baaris, kuna coca sai otsa meile esimesi cuba libreid tehes, laskime varsti edasi.Meie sober Ulli, kes on juba mitu nadalat Saksast tagasi, tema oli just enne meid Noa juurest lahkunud, laksime tema juurde.Ulli oli ikka tema ise, nii suur room oli naha, tema laps ja naise juuksed olidpikemaks kasvanud .Lobutsesime natuke ja vahetasime muljeid.Ulli on selline vana rahu ise, et imestas, et me juba majas sees elame, et kas hakkasite 2005 detsembris ehitama, meie ikka , et 2006 detsembris, tema ehitab juba mitu aastat omale uut maja, aga myts maha, 3 kuud myyb neid puhumispliiatseid seal Saksas ja siis ylejaanud aja elab sellest rahast ja ehitab maja ka veel.Tema naine, kellele meeldivad asjad, kysis, mis me Golfitost ostsime, ma natukie narrisin teda ka, et me ostsime sellise pesumasina, mis raagib minuga, et uks jai lahti, pane kinni, voi et pesu on pestud.Tegelikult see muidugi vaga vale ei ole ka, sest sellised kirjad tulevad ette.lLaupaeva hommikul vara soitis ylemise maja brigaad minema ja Eugenia ja teine tootaja jaid siis meie asju lopetama.Et oli vaja natuke maja esist valada ja mones kohas nad olid unustanud vineeri panna jne.Lopuks sai koik valmis ja Mart ytles, et ta voib nad Cortesi bussi peale visata.Motlesime, et ei tea, kas laheb nyyd selle raha parast jagelemiseks ka, et tema ju arvab, et meie maksame talle selle too eest ja meie jalle arvame, et me oleme juba Pamelale koik ara maksnud, et kyll Pamela ise maksab talle.Tee peal Mart juba hakkas ettevalmistusi tegema, et kirus aga seda Pamela firmat ja milline tyyp ta on ja kuidas on koik arved siin ehitusmaterjalipoes veel maksmata jatnud jne jne.Eugenia kiitis ka takka ja ytles, et Pamela on talle 2000 taala sees, aga kui Cortesi joudsid, siis sealt laupaeval yhtegi bussi San Jose poole ei lainud, nii et soit laks edasi Palmari poole, jargmine 10 minutit sama teema, aga kui lopuks Pallmaris Mart nad koos kompsudega maha tostis, siis kysis Eugenia, et kus raha on, et oleks nyyd vaja 1000 taala maksta.Mart imestas, et kuidas nii, meil on Pamelaga leping ja Eugenial on Pamelaga leping, ega me ei saa siis topelt maksta, et enne tuleb meil ikka koik sotid Pamelaga selgeks teha ja siis vaatame, kuidas ja kes mida maksab.Mehed jaid vaga kurvaks, Eugenia kysis ainult, et millal Mart San Josesse tuleb, et siis koos Pamela juurde minna.Taitsa kahju hakkas neist, et yhtpidi tombab Pamela ka neid, Mart andis kahepeale neile 80 taala, et neil meel nii kurb ei oleks ja ma ei tea, kas nad muidud sinna bussipeale minna oleks saanudki.Ykspaev enne me andsime neile ka 50 taala, sest Pamela oli lubanud raha kanda, mida ta muidugi ei teinud ja meestel ei olnud soogiraha.Et selline elu siis, aga ega me ei tulnud ka siia sotsiaalabi andma ja oiglust jalule seadma, meil enda eest vaja voidelda, nii, et oli nagu oli, natuke kahju oli kyll neist.Aga, kui nad juba lainud olid, siis oli nii hea olla, ikka varvisime lagesid ja seinu ja Mart pani plaate nagu yleskeeratud.Ool vastu pyhapaeva nagin unes, et Eugenia ja see teine tulid tagasi, Eugenia oli purupurjus ja sellel teisel oli nagu taiesti lilla, oli kukil peksa saanud, oi issand.Pyhapaeva tegime endale vabaks, oi kui monus on vaba paev, see Pipi efekt ikka taielikult tootab.Me vedelesime ja Mart tegi 2 lauda(see oli monu), nagu lauad olid valmis, ma tegin kohe syya, muidu ei olnud absoluutselt kuskil teha ju.Siis me kaisime oma lemmikrannas, sinna, kuhu minekuks paeb 2 korda labi joe sumpama, korjasime suured kotitaied kive, et ma saaksin neid seguga maha panna, oudsalt palju laheb neid kive.Mart vottis banaanilehed kaasa ja tegi sellest jalle uue onni randa, liiv oli nii kuum, et nii kuum ei ole ta veel kunagi olnud, isegi plataga oli kuum astuda ja ainult varjus saigi olla.Laksin bodylauaga soima, aga kujutage ette, see liuglemine tegi mul veel kahtlase tunde sisse nagu siis, kui ma seal paadis sydant pahaks ajasin, ja ma ei saanudki kaua liuelda, tulin kaldale lugema.Selles rannas ei ole eriti kunagi inimesi, aga seekord oli kohalikke, hobustega ratsutasid ja koertega jalutasid .mardil muidugi kibeles ka koju, sest tema tahtis lopppude lopuks, et paaseb oma kastide kallale, kus tal delta sees on, et saaks kastid lahti ja vaadata, mis sees on, moelge, ta polnud sinnamaani kastiserva lahti saanud.kuna see Eugenia oli meie kuuri vallutanujd esimesest paevast saati ja nyyd oli see lopuks ometi vaba, yks oudne madrats oli neist nurka maha jaanud ja pesemata pott, kuuri alla oli jaanud 3-4 paarivanu jalanousid.Mart vottis diislit, tegi lokke, madrats ja kapukad laksid tuleroaks, tuulutas ja pesi kuuri puhtaks, vastik lappand hais oli seal ennem ja tostis oma kastid laiali ja hakkas monu naoga osi kokku panema.Mina tulin yles majja maalima ja siis kui valmis sain, panin kana ja kartulid praeahju.Laupaeval olin ka siin maja ymber koik ara koristanud ja koik puujupid ja papid ara poletanud, vajalikud vineerid ja lauauad virna sattinud, nii ilusaks laks juba.Ja siis ohtul veel lugesime ja laksime korraks internetti ka vaatama, kas keegi midagi kirjutab, aga kujutage ette, mitte keegi ei olnud ei mulle ega Mardile kirjutanud ja blogile oli 1 komm, Heikki kirjutas, kus ta on.ma olin kergelt nordinud ja tahtsin seda blogisse yles panna, et island humal, ainult tooajast kaite internetis...aga ei saanud yles seda kiuslikku kirja.Tana hommikul siis hakkasime jalle kohe hoolega peale, Mart lopetas tana laevarvimise ara, kell oli juba 8 labi, aga ylevalt brigaadi ei olnud veel tulnud San Isidrost, olime juba nautke mures, et kus nad on, tavaliselt nende boss Luis toob nad ikka varem, aga siis nad juba tulidki, ainult 3 kyll.Nendega oli kohe alguses jutt, et nad kas ehitavad ise omale kuuri, aga nad on siiani kahes telgis elanud, eks see ole nende valik.Mart pakkus neile eelmisel nadalal mitu korda, et votke wc pott ja tehke omale ajutised seinad ymber kilest voi millestki, et kanalisatsioon ju tootab, et palun, aga siiani ei ole nad selle vastu huvi tundnud.Saabusid siis naerunaod ees Luis ja need 3 toomeest, brigadir Carlose kaes pidi olema meie kuuri vana tabalukk, et Eugenia ytles, et see jai kunagi tema katte.Carlos vaitis, et pole tal midagi, Mart loi kaega, et tyhja ka, meil nagunii uus lukk ees.Oi, et tal oleks votit vaja, et sinna kuuri siis nyyd elama minna, et Eugenia ja see teine on ara lainud.Meie, et ei ei, meil on endal seda kuuri vaja ja sellist kaupa kyll ei olnud.Puterdas ja puterdas, et tal on vaja midagi votta sealt ja meie ytlesime, et sealt ei ole midagi votta, et me koritasime kuuri ara ja seal ei olnud midagi.Tema votab ainult madratsi, et kus ta oosel magab, et tema oli paar viimast ood seal Eugeniaga koos maganud ja muud midagi, et jalanoud on tal kuuri all!!!!Me Mardiga muidugi saime aru, et nyyd on jama, aga, kust meie pidime teadma, et tema on oma asjad sinna juba vedinud.Nende asjad pidid telgis olema voi yleval maja juures vaikeses katusealuses, kes tal lubas oma asjad sinna vedada ja kuna seal Eugenia brigaadist kais ka neid mehi labi, kust meie pidime teadma, et see rapane madrats oli tema oma.Luis puhkes muidugi naerma, et ohhoohhoo ja meie oigus, et tema oli ka Carlosele oelnud, et telgis elate ja koik asjad on teil omas kohas.Siit nyyd tuleb kultuurierinevus, et mina kyll ei topi oma vajalikke toojalanousid teiste kuuri poranda alla, pilla palla.Edasi oli muidugi nyyd nii, et Luisiga raakisime ariasju ja ostsime kogu ehiotuseks vajaliku bloki tana ara, sest siin hinnad iga paev tousevad ja nii on kasulikum.Luisil on yks hea sober San Isidros, kes on ka deltapiloot ja advokaat ka ja on siinsete seadustega kursis, et voib olla Mardil ikkagi ei tule siin mingit eksamit uuesti teha, laupaeval soidame San Isidrosse, et saame kokku ja voib olla siis Mart saab lennata ka.Luis soitis ara, brigadir, kes on muidu nii jutukas, on kogu tanase paeva kondinud ringi nagu aikesepilv, meiega ei raagi, vihane.Mart hakkas yhte valisustest ette panema ja mina panin segu porandale ja vajutasin kive sisse, segu sai otsa, vesi oli ara voetud jalle millegiparast ja nyyd pole meil ju basseini ka, kust hada korral votta.mart oli ehitusmaterjalipoodi lainud, kui tuli linnu mees, teate kyll, selle psyhholoogi.temal on alati naerunagu ees ja palju aega.mart tulöi ja ka tagasi ja joime yhed olled, kuna vett ikka tagasi ei olnud tulnud, otsustasin seinju varvima hakata.Linnu mees vaatas ja ma ytlesin, et nae, ongi nagu Tom Sawyeri efekt.ja kujutage ette, tema kysis, et kust ma Tom Sawyerit tean.Mart seletas, et Eestis teab igayks Mark Twini ja mina kinnitasin, et iga laps teab seda planguvarvimise lugu.Igal juhul me olime talle muljet avaldanud, mis seekord oli kyll veidi kaheldava vaartusega.Onneks tuli vesi tagasi ja ma sain ennast varvist puhtaks enne Palmari minekutPidime oma uue maja akende ja uste eest maksma minema ja nii palju, kui autosse mahub kaasa tooma ja siis veel pangas ylekande tegema nede blokkide eest, mis kohe 15 prossa kallimaks lahevad.Minul oli ka vaja oste teha, tahtsin heegelnoela osta(minu oma oli kolimise kaigus kuskile kadunud) ja noudepesuvahendiga on ka kummalised lood.Olin selle kindlasti kolides kaasa pakkinud ja korra isegi siin uues kohas juba nainud, aga kadunud ta oli terve selle nadala.Vaatasin sonastikust jarele, et heegelnoel on ganchillo, poes vaatas myyja mind sellise naoga nagu nad ikka vaatavad, kui sa naiteks rohu valele kohale paned ja nad mitte midagi aru ei saa.Meil ei ole, minge supermercadosse.ma ei andnud alla, olin kindel, et see on oige pood.Aaaa ja venitas laua alt valja 3 erisuuruses heegelnoelu.Kuidas neid siis nimetatakse, tahtsin mina teada.Need on gancho para tejer.Ganchosid olime paar paeva tagasi otsinud akendele, vaatasime jalle sonastikust, gancho oli konks ja omastarust tahtsime aknahaake, et aken lahti pysiks, siis ei saanud jalle meist keegi midagi aru.Ja see tejer tahendab ju kudumist, heeegeldamiseks on hoopis teine sona, hacer grocher,kysisin siis, kas tejer ei ole mitte kuduma ja kudumine on ju 2 vardaga.Myya kehitas olgu, et voib ka yhega kududa.no ma ei tea...Pangas laks mardil kerge tunnikene nagu tavaliselt, mina lobustasin end autos inimeste vaatlemisega.pooled inimesed, kes panka sisenesid, nagid sellised valja, et Eestisse ylekantuna nad sobiksid 25 aastat tagasi kuskile Kanepisse poe ette, sellised olised pikad lokkis juuksed pyydliku seitlina yle pea kamitud, koik see riidemood ja nende aval silmavaade ja muidugi see, et kellelgi ei olnud kiire.Aknad peal ja raha makstud, laksime poodi.Noudepesuvahendit esimeses poes ei olnud, aga ma ei jatnud jonni, teisest sain, ostsin saia ka, kutt pani kiloekotti ja kui koju joudsime, oli kotis ainult sai, noudepesuvahend oli jalle kaduma lainud vahepeal, terves autos ei olnud, ma kaevasin kok labi ja kuna ma hakkasin end juba norgana tundma, siis Mart laks meie kohalikku supermercadosse ja seal ta need 2 pudelit ara toi ja ma hoian neid jala korval nyyd, ei julge korvale ka vaadata, et ara ei kaoks.Kui Palmarist tagasi joudsime, oli suur rekkatais blokke siia saadetud, aga yhtegi meest ei olnud, kes maha laeks.Meil kais juba peast labi, et ei tea, kas mehedsoitsid yldse minema, aga ilomusid ikka valja, olid poes kainud.Selle pesemata poti sai Carlos katte ja vedas oma asjade sekka, lihtsalt hirmus lugu.
Teisipaev.Carlos on ikka pilves naoga ja Eugenia helistas tana, et Pamela ei maksa talle sentigi, et millal me San Josesse tuleme.no tuleme, millal tuleme.Tana avastasime, et need aknad ei ole ikka paris nii tehtud nagu meil joonised olid.Et valtida suuremaid prohmakaid, olime juba eos oelnud, et tehtke yks suur aken ja parast paneme liistud nagu petekaks.nyyd nad olidki ruudud jaotanud omatahtsi, ma kohe alguses vaatasin, et midagi on mada, aga ei asaanud kohe aru, et mis.Tana, kui ma aknaid silmitsesin, tuli viga valja, nad olid vaheliistu teinud poole laiema ja akna jaotanud 4 asemel kolmeks.Eks siis tule ringi teha neil, mis seal ikka, tana yhendati meile televiisor ka antenniga, nii, et ma nagin selle suve Roberto Cavalli riideid, oi issand, hommepaev laheme ja ostame Mardile punased kingad!!!

Tulin pyhapaeva ohtyl nett ja mida ma naen???Mitte midagi, 1 komm, ei meile ei komme,

Kurb kuidagi, mina kain netis ainult vabast ajast ja uusi asju enam reedel yles ei pane, sest te loete neid ainult tooajast.M uide, kuul on siin praegu naerunagu, tosiselt, suu korvuni, ainult silmad puuduvad:))))

Mardil ainult yhed toopyksid jarel, oi, issand

Reede.Asjad on ikka vaga edenenud.Juba eile ohtul tuli Samuel, et hakkame pihta ja siis see suur buldooser hakkaski kaevama.Koigepealt ta ronis meie krundi tippu ja kaevas seal poolelioleva maja ymbert ja kunundas, et vottis aga maja tagane, sest seal oli magi vastas ja pani ette, et terrasside alla, siis tuli pime peale ja tana 6.30 oli ta jalle platsis.Juht oli Luis ja selline 20 aastase kogemusega, suur nagu vanapagan, pruntis huulte ja lokkis juustega, jalad natuke iksis, aga ekskavaatoriga tootas nagu kellassepp, sellise tapsusega.Tana ta siis valmistas ette 2 jargmise bungalo platsid, et viis mulda sealt, kust valja kaevas ara sinna, kust tulevastel bungalotel puudu jai, et me ei kaotaks sentimeetritki korgusest.Ja siis joudis jarg meie poolfabrikaatmaja katte, mis oli tagantpoolt taiesti katus vastu maenolva ja siis ta toesti 10 cm tapsusega kopatas siin.Vahepeal tuli kopp ka ja siis myrisesid juba 2 suurt hiiglast meie krundil.Eugenia oma paarilisega teeb sielo rasot, rohkem pole neid juurde tulnud ja nii nad rassivad siin kahekesi.Kolmapaeval andsime neile piitsa, ytlesime, et see too peab tana lopule saama, siis nad krohvisid seest, et tuleb ja koik.Kujutage ette, nad krohvisid siis kella poole 9ni ohtul, silmad punased peas, aga parast tuli valja ikka, et yks aknapealne ja yks sein ka jai korohvimata, need tegi Mart siis eile ise ara.Eile tulid nad valja jutuga, et soidavad reedel ara San Josesse, et tulevad teisipaeva ohtul tagasi.Me ytlesime, et kui ara soidate, siis pole vaja enam tagasi tullagi, et siin tuleb ara lopetada ja koik, et 2 paeva tugevat tood ja ongi valmis, mis siin kaia edasi tagasi.Eile me neid ei piitsutanud ja kohe tooviljakus langes ka, pool 6 ohtul olid pillid koos ja kogu moos.Too paev, kui nad pool 9 krohvimise lopetasid, me ju passisime korval, ara ei tahtnud minna ja soomata olime ka, ainult hommikupl olime 8 gallo pintot soonud.Kui nad lopuks valmis said, vottis Mart gaasipliidi pakendist valja, enne veel oli ta gaasiballooni otsimas kainud ja reduktoreid, meie pulperias ainult vahetatakse gaasi, ei myyda, vaga keeruline.ja siis, kui me ka oma tohutute erinevate kottide ja kilekottide seas sobrades olime mingi poti leidnud, hakkasime pakisuppi keetma.mart laks dushi alla ja ma siis serveerisin, lusikad leidsin ka, aga syya polnud kusagil, sest lauda pole olnud aega vineeriga katta ja nii me soimegi, et istusime oma magamistoa porandal ja soime voodi aarepealt pakisuppi, nagu yliopilased.Iga paevaga taitub meie magamistuba uute kottidega, sest lihtsalt kuskile tuleb nad ara tosta, sest kogu aeg on ju vaja ruumi teha.Ja nyyd meil ongi seis selline, et teine vannituba on juba varvitud, nii lagi kui ka seinad ja osa suurest ruumist on ka varvitud, nii lagi kui ka seinad ja aknad on koik valmis, ainuolt igal üpool pole klaase ja kogu lagi, mis on varvimata, on vahemalt termiiditorjega yle pintseldatud, mina tegin tana segust valatud ornamente seinale, osa seina varvisin ara nagu eilegi,Mart juhatas ekskavaatori ja kopavagesid, Eugenia ja tema kamraad vist toesti lopetavad selle laega tana ja siis homme valavad meil ukseesise ara ja saamegi neist lahti.Toesti, mitte kuskile ei ole asju panna, uksed aknad jargmisele majale on kohe siin, aga ruumi nagu oleks, aga tegelikult on oudsalt kitsas igal pool.Ylevalt brigaadis on praegu 2 meest, esmaspaevast pidi 6 tulema, et 2 hakkavad seda olemasolevat maja krohvima ja 4 hakkavad uut bungalot laduma.Jargmise nadala lopus peaksid ka katusekivid tulema , nii, et toesti edeneme suurte sammudega.Mart paneb praegu porandaplaate edasi, meil oli siiani ainult 1 tuba, seal, kus praegu magame ja mina hakkan varsti oma banaanipuid ringi istutama, kopp kaevas need valja, sest nagu ikka, ei osanud ma alguses ette naha, kus oleks neile koige parem koht.Ja pesu pesen oma uue masinaga, kujutage ette, ise peseb, soojendab vett ja puha.Kyll voib olla palju roomu yhest masinast.Tana hommikul keetis mart muna, meil on oma kopsik.Seal kullast majas olid koik noud nii suured, et , kui ta 2 muna tulele pani, siis 10l potiga, ei olnud lihtsalt vaiksemaid.Aga meil on oma kopsik, pott ja 2 malmist 2 munapanni(ei olnud suuremaid malmist, koik on deflonist siin)Hommikul, kui Mart muna tahtis keetma hakata, ma ytlesin, et ara vota potti, et meil on yks kopsik ka.Mart kysis, et mis seellel potil siis viga on.Kujutage ette, kui naine on voodis ja sul o
n valida 25 erineva koti ja kohvri ja kasti ja kilekoti vahel, kus see kastrul voiks olla, siis ohn loogiline, et mis sellel potil viga on.Aga ma teadsin, kus kopsik on:))))Muna syya Mardil muidugi aega ei olnud, sest siis tuli juba ekskavaator ja kopp ja Samuel ja oli kanalisatsioonirongast vaja ja vineeri jne.ma siis viisin talle oue yhe munasaia ja apelsinimahla.Kujutage ette, mis praegu juhtus, Telefon helises ja Maarika ja Dea helistasid.Kyll oli hea nende haalt kuulda, imeline.Inimesed, kellele ei pea koike otsast peale seletama, kes teavad ja tunnevad sind ja piisab yhest fraasist, et yksteist moista.nemad andsid teada, et Maarika oli und nainud, et me veetsime uueaasta oo koos ja siis nad juba hakkasidki organiseerima, et kes tuleks ja ....Oi, kui vahva.Paar paeva tagasi saime tegelikult juba esimese nn. broneeringu, kyll mitteametliku,aga algus on tehtud ja see on imetore!!!!
Mis mul tuli veel meelde, ticod on tegelikult jube viletsa iseloomuga.Seal yleval majas see brigadir tuli kolmapaeva ohtul, kui meil see hilisohtune krohvimine kasil oli ja tammus ikka jalalt jalale ja hakkas raakima, et temale ikka ei meeldi, et temal on yks suur probleem ka, et see Luis(kes on selle firma boss,kelle alltoovotja on siis omakorda see Carlos, kes on brigadir) nii kiirustab takka ja kogu aeg ytleb, et nad on 1 nadalaga maas ja seda ytles ta juba esimesel nadalal, et kuidas ta ikka sai juba esimesel nadalal juba nadalaga maas olla jne.Et tema(ta on oudsalt pika jutuga ja kui alustab, ei lopeta iial) on ehitanud need ja need asjad ja kirikud ja majad ja et tema on tavaliselt iseseisev ehitaja, et ta ei allu kellelegi, aga nyyd see Luis ja temale see asi ikka ei meeldi.Me siis kuulasime, ise naljast norkedes, koht oli nii tyhi, aga kuulama ju pead, muidu nagu ei hooliks.Meie ikka, et oleme vaga rahul ja nad ju ehitavad nii kiiresti, vot see alumine firma siin on igatpidi ylemoistuse.ja meile isegi ju sobib, kui see Luis neid tagant surub, siis meie nagu ei suruks ise, aga asjad liiguvad, igati hea variant ju.Aga temale ikka ei meeldi, et see Luis topib nii palju raha endale taskusse, selleparast kiirustab neid takka.Eile, siis , kui see boss Luis siin kais, proovisime aari veeri, et me oleme ikka nii vaga rahul ja ei tahaks, et et nad minema konniks...Tana ytles Victor, kes on ka sealt brigaadist, et temal on tana viimane toopaev, et tema ei sobi selle Carlosega koos toole, carlos jalle ytles, et esmaspaev tulevad uued mehed, nagu lasteaed.Pyha jumal, ainult mitte mingeid probleeme.Siiamaani olime just roomsad, et nendega on koik ok.ja siis tuli Samuel oma meeste ja ekskavaatorite jargi ja kui mart tseki kirjutas, siis ma ytlesin ka, et oleme vaga rahul, et see ekskavaatorijuht on proff, ja Samuel ytles, et jah, aga iseloom on tal sant, et vaga raske on temaga tootada.Vaga pirtsakad!Ma nyyd hakkan banaane istutama, muidu jaan hiljapeale.
Nyyd on ohtu kaes, banaanid istutatud ja kastetud, vahepeal laksin vaga vihaseks ka, lihtsalt vahepeal tuleb viha.Situatsioon oli jargmine, et Mart oli narviline, et need plaadid, mis me olime ostnud, et need ei olnud vaga head ja taisnurksed!!!ja kyll mul oli vett vaja ja Eugenial oli ka samal ajal vaja, ehk mul oli uut voolikut vaja, aga see oli all kuuris, kus on deltakastid ees, seetottu, et Eugenia ei ole oma tood valmis saanudjne.Ja alguses, kui ma neid banaane veel ise vedada tahtsin, votsin juured sylle ja laksin ja kujutage ette, mitte kuskile poole ei nihkunud see poosas, ma olin nagu mingi uusabitu.Ja koik see ajas mind narvi, et ma iga jumala asja pean kogu aeg Mardi kaest püaluma ja ise mingi asjaga hakkama ei saa ja kogu aeg pean ootama, sest minu too ei ole nii tahtis, nii mulle tundus.Enne jalle oli veesurve nii nork, siis tuli valja, et filter on umbes, pesumasinal tuli selline mark ette, mul on vaga peen pesumasin, raagib minuga, jalle pidin paluma, et vaheta ara ja siis jalle laks dushisoel umbe samal pohjusel voi oigemini soojavee surve langes, mitte dushisoel ei lainud umbe , aga jalle Mart puhastas midagi.Ma ei tea, kui mina oleks mingi yksik naine, kuidas siis yldse ma hakkama saaksin.Mart muidugi lohutas vahepeal, et see on ehitusjargsetes majases ikka nii, et tana tqa naiteks pidi veetoru katki saagima, sest ekskavaator tootasjne, et kui kunagi koik on stabiilne, et siis on hasti.Aga kuna ta ise oli suhtvihane , et need plaadid tal nii maha ei lainud, kui ta tahtis, et ikka kas loikas valesti, et ei lainud mustrisse, voi laks plaat pingesse, ja laks katki jne.ja et mina voin oma tundeid valja elada ja tema mittejne.jne.Ma siis vihastasin ikka vaga kova haalega, nii, et Eugenia ka vaatas hirmunud naoga ja oli vaga vakka, nemad juba joudsid majaesise valamiseni, uskumatu.Parast tuli ylevalt maja Carlos ja heietas jalle oma juttu, ma istutasin oma banaanid ja kastisin ara, keetsin spagette juustuga, joime veini ja valisime blogi jaoks pildid, ammu enne seda leppisime ara ja nyyd laheme internetti ja Nopa baari, sest meie hing vajab natuke pidustust!
Varsti saavutan ma hoota kaugushyppes paremaid tulemusi, sest ukselavelt voodini pean ma aina kaugemale hyppanma, asju on nii palju ette tekkinud.Telekat me ei saa pappkastist valja votta, sest meil pole kohta, kuhu seda panna, ja kasti peal on meil loikelaud, noad kahvlid ja kohvipakk!musi, kallikesed ja kyll me varsti naeme ja naerame koos!!!!!!!

ukuaru ja ma uurin ise ka, kuhu mu blogi on kadunud

Meie esimene oo omal krundil prefamajas on moodas, on esmaspaev ja eile me kolisime.Leo kaest saime pikendust, et voime pyhapaeval kolida ja nii me ka tegime.Kui pakkidega oma krundi poole soitsin, seljataga kuldmajakene ja ees ootamas vaikene tuba ja wc, kuigi soe vesi ja elekter ja tookas Mart, tundsin end nagu Ukuaru noorperenaine, ma ei maleta ta nime, Miina ehk(Elle Kull mangis)Ma tegelikult ka nii kartsin, et , kuidas ma seal ehitusplatsil ja nii hakkama saan, mart jookseb ju nagunii koguaeg ja koik nouavad ta tahelepanu...Oosel me kumbki eriti ei maganud, esiteks me muidugi kaisime soomas, sest kylmkapp meil kyll on, aga kohta, kus isegi tomatit loigata, et see ara ei maarduks, kui see just voodis pole, meil ei ole.Tagasi tulime, jatsime ooseks mingi nurgapealse lambi polema, nii, et see valgustas meie tuba ka ja kuigi me olime looonud puuduvate ylemiste aknakaarte asemel saasevorgud, ryndasid meid saased, ju me siis nii korralikult ei olnud seda teinud.Ega tegelikult ei olnud ka, aga kui mingi aja parast mart kysis, kas ma magan, pidin peaaegu surnuks ehmatama, sest tema magab alati ja iga ilmaga.Ju meil ikka emotsioonid olid ka yleval.Siis muidugi haaled.Seal kuldmajakeses ei olnud peale tsikaatide mitte mingisuguseid haali, eelmises majakeses ma ikka kuulsin yhtteis, raakimata juudi juures koik need moiraahvid ja nii.Siin koigepealt, tsikaadid, keda ei saa vaiksemaks keerata ja on isegi tore, sest kuna meil ju ylemisi aknaid pole, kuulsime moodasoitvaid rekkasid, mis tegid ilma summutajateta pidurdades hirmsat haalt, siis mingi kell jai nii vaikseks, et ookean hakkas myrisema,nagu lennuk lendaks laugel, ja muudkui myrises, siis vastu hommikut jaime ikka millalgi magama, arkasime , kui mingi lennuk lendas yle meie peade ja linnud olid karjuma hakanud.kell 6.30 algas meie yhiselamu seina taga too, st. Eugenia ja tema paariline saabusid alt yles ja kohe toodi ka San Isidrost meie teine brigaad, kus tana oli ka ainult 3 meest.Joime hommikul klaasi(vaga ilusa klaasi) apelsinimahla, kohvimasin jai ju viimane kord San Josest ostmata ja hakkasime vaikselt toimetama.Ytlesin Mardile, et mul tuli hea mote, et laheme Nicky juurde(tema manageerib seal, meie vastaspoolel olevas hotellis, kena rastapatsidega poiss ja nouame temalt kohvi ja hommikusooki.Mart oli vist ka veidi segaduses sellest koigest ja ilma kohvita, mis on talle kyll vaga primaarne, ta voib teeselda, mida tahab, siis mart kysiski, et kas siis Nickyl on syya!!!!Pyha issand, see meenutas juba Anetti, kui me elasime Vihterpalus ja ka oli kasil suured ehitused ja samas lehmad ja vargid ja pidime kuskile kylla soitma ja ma ytlesin Anettile, et tee nyyd kahku, et isa kais juba dushi all ja kohe hakkame minema ja Anett kysis selle peale.nagid voi????Ta ei olnud Marti eriti puhtana nainud, sellel kellaajal, kui Mart puhtaks sai, Anett tabvaliselt magas.Koigepealt laksime ehitusmaterjalipoodi, et vaja kastide viisi naelu ja vineeri ja varvi ja ventilaatorit jne, lubati kohe ara saata, nyyd on kell 2.30 ja oleme helistanud juba ja kainud meeldetuletamas, mis siis, et sa oled hommikul kell 7 esimene, ohtuks ikka materjali ei ole toodud.Uskumatu aeglusEhitusmaterjalipoe ees on soda, nii nad nimetavad sellist vaga vaikest soogikohta, seal joime kohvi ja soime gallo pintot munaga, vaga hea oli, Marisol peab seda sodat ja marisol on Timothy tytar, Timothy on jalle see, kelle majas me ennem elasime, Marisol on kyll pesueht kanadalane, aga kui peale vaatad, siis pesueht tica, siin ei aeta jalgadelt karvu, koik on nagu amblikud, peaaegu, moni erand ikka on ka..Mina pidin vahepeal ka Uvitasse soitma, sest see hirmus allergia, mis mul siin vahepeal oli kuumast kliimast, see tuli reedel tagasi ja arst vangutas ka pead, et sellest systist oleks pidanud piisama 3. kuuks, aga minul oli ainult 3 nadalat ja nyyd laks 3 paevaga nii hullukks.Kaed taiega narmendavad, nagu oleks mingid vesivillid katki lainud, ma pean vist pitskindaid kandma hakkama, tagasi ei tahaks nagu kolida selle allergia parast.:)Anti uusi kreeme prooviks ja theti uus syst, aga eks nais, paris jama lugu.Arsat raakis, et on yks valge, kellele pole kohe miski mojujnud ja kaibki nii, et narmendab.Appi.Mingi valgete inimeste haigus, ma ei tea kyll, miks just mina, mart on ju ka valge, voi ole?Sinivereline on ikka raske olla.Meie armsakesed olid seekord nii palju ajakirju ja lehti meile kaasa pannud ja raamatuid(nendeni me veel jouame), et kuna me oleme ohtuks taiesti kutud, siis hispaania voi inglise keeles enam lugeda ei jaksa, aga eesti keeles kyll janyyd me oleme labi lugenud koik , mis meile saadeti, isegi reklaamid ja kui palju monusam on ikka eesti keeles lugeda, lihtsalt meie keeleoskus, ma saan nii palju rohkem, kui loen eesti keeles.Ahmisin ja ahmisin ja olin nii onnelik.Jarelikult pean veel keeleliselt arenema, kauge maa on sinna,et suudaksid sama emotsiooni saada teises keeles kui su emakeel. meie projekt on lihtsalt praegu selles valmimisjargus, et vastu saad vahem kui annad, kuskilt pead aga energiat ju ammutama, siis kulusidneed ajakirjadki nii vaga ara.Yks lause siit ja aratundmine sealt ja tegelikult vahel polegi rohkem vaja, et jalle saaksid joudu ja aratundmise.Meil on nyyd telefon ka, kuhu te voite helistada+5067865304 ja see on meil nyyd majas, ei olegi enam puu all.Eile ja tana ma panin kokku tuhandest klaastykist lyhtri, isegi 2 ja nyyd on yks eriti suursugune lyhter vannitoas ja teine selles magamistoas, kus me praegu magame.Vannnituppa saime peegli ka yles, lyhtrid on super, kugi kokku kaisid nii keeruliselt, et mart pusis ka tykk aega ja minu meelest on meil pooled jupid ikkagi yle, kuidas kyll yksikud naised need kokku saavad ja mehed samuti, kes nende eest need 100klaasliistakat traadi otsa ajab?Franky kaest laenasime eile tolmuimeja, aga see pidi meid otseses mottes kurdistama ja me otsustasime, et soidame homme Golfitosse ja ostame suure toostusliku korraliku tolmuoimeja, kohvimasina ja voib olla ka pesukuivataja, vaatame, mida leiame.Veel oleks vaja, et Mart yhele lauale vineeri peale paneks, sest lihtsalt kuskil mujal kui voodis ei ole voimalik istuda, et naiteks paneme krundile laua ja 2 tooli yles serva peale ja siis kyynlad ka ja siis saame ohtust syya, kui saased ara ei soo.Tana jai yks iguaan meie sissesoidutee juures auto alla ja kohe oli 10 musta nokkijat lindu ka platsis ja minul, kui ma Uvitas kaisin , jooksis ka suur roheline iguaan auto eest labi.Mina , tarkpea hakkasin autoga minema ja arvasin, et see on jalle rikki lainud, et pidurid peal voi midagi sellist, nagin kyll, et mingi roheline margutuli poleb, aga kuna roheline, ei hakanud sellest suurt numbrit tegema, tuli valja , et mul oli aeglusti peal(poorasin 5 min. parast tagasi, et mart, aita)June ja Heikki soitsid Costa Ricat avastama juba reedel ja pole neist kippu ega koppu, ju siis on koik hasti ja lobus.mart toksib aknaid ette mina looderdan momendil niisama, ikka koristan ja pyhin ja nii,loputu too.Lahen nyyd valan endale klaasi valget veini ja tuukan karjugb puu otsas, jarelikult on kell 4, soe ja monus, seda ma kyll naudin, ma ei saa aru, kuidas mu keha sellest aru ei saa...
Ehitusmaterjal toodi meile kell 4, kui Mart isiklikult jalle uurima laks, et mis vark on, See myyja ikka vaikselt iga paev uurib, et ei tea, kuidas selle valmismaja arvega, et millal see Pamela maksab, aga mart on omandanud juba kohaliku naeratuse, et tranquilla, kyll ta maksab, me juba raakisime ja sa ju tead teda, kindlasti juba homme maksab.Meie Eugenia ka kahtleb, kas tema peaks sinna alla kirjutama, et alati, kui kaup tuleb, kysib nyyd, et tema nagu ei tahaks kirjutada, ara muretse, ytleb mart, see on minu firma nimel, mina kirjutan.Teda me enam ei vaeva allakirjutamisega, ylejannud asjad votame oma arvele.Praegu on meil ohus mingi 1600 taala materjali, mille eest Pamela maksta ei taha ja toomehed, kes arvavad, et meie neile too eest maksame.Venitame aga nii, kuis jaksame ja vaatame , mis elu toob, sest nagu siinmail naha, ei tohi millegi eest kohe ara maksta, sellest tuleb ainult jama.ja eks siis hiljem nae, kes mille eest ja kuidas koik jaab.Meil jai sinna firmale maksmata 2800 taala, ehk siis me saakisme koik makstud, aga yyri raha me siis tagasi ei saaks, koik laheks kuludeks, ja muidugi oma too, sest me oleme paljutki nende tood ara teinud, sest muidu see maja lihtsalt ei saagi valmis.Neil on iga 2 tunni tagant mingi kohvipaus ja siis, kui ylemine maja kohvi joob, siis ka need vilistavad, et tulge meile kohvi jooma,.Kui ma jarjekordselt nagin ylevalt brigadiri kohvi kannu vett laskmas, siis ma hyydsin, et tee juba rohkem, meil ei ole kannu, me tuleme ka jooma.Nyyd ongi nii, et me soime viimati kell 7 hommikul nagu tavaliselt ja praegu on kohe ohtul 7 ja mart ei ole veel lopetanud, mina juba kaisin dushi all, vaga monus vannituba ja dushisoel tootab ka vaga hasti.Peegel on ka seinas, lausa imeline.Mulle yks klient kirjutas just asja, et plaanivad ka millalgi tulla ja kas see osa, kus meie elame, on turistidevaba voi selline turistikoht, et koik ju tahavad naha, kuidas inimesed tegelikult elavad.Teate, kallikesed, siis te peaksite kohe tulema, sest just praegu on meil need 2 brigaadi peal ja te naeksite nende elu siin kuuris ja telkides, sest Eugeni on tootanud 28 aastat ehitustel ja selline ta elu ongi.Muidugi yhelt poolt tahaks inimesed naha seda tegelikku elu, aga see ei pruugi tegelikult nii monus olla, vaadata kyll, aga kui sa selle elu keskele satud, siis koik ei pruugi olla nii, nagu me harjunud oleme ja kui see elu juba naituseks valja on pandud, siis ta ei ole enam ehe, on nagu Panama Kuna indiaanlastel, kes elavad ainult turistidele ja iga fotokaklops on 1 taal, pura vida on ikka nyyd ja siinsamas.Nii, et hakakem pakkima, sobrakesed!!!Ja eks meie elu on ka praegu paris vaatamisvaarsus, ma votan pildistamise eest ainult 2 taala, kui Canada prantslased kaivad....-:)))))))Oleme roomsad ja tana ohtul, kui ma oues varjus yhe seinalyhtri kokku panin, nagin ma maja tervikuna ja mulle tundub, et hakkab looma, loomingulised heitlused on selleks korraks moodas, ja mul on nii iiiiiiii hea meel, et meil nii palju kaasaelajaid on, aitah , kullakesed, te ei tea, kui palju roomu see teeb, kui jalle leian, et keegi on komminud voi meili saatnud.
Teisipaeva ohtupoolik.tana oli meil vaga tegus paev, kohe 7 ajal kihutasime Golfitosse asju astma, kuigi tana me veel ametlikult neid osta ei saanud, saime piletid homseks, siis tegelikult saab koike ja meie piletid kehtivad juuni lopuni, nii , et meil aega on jargmiste asjadega.Koige rohkem oli meil vaja toostuslikku tolmuimejat ja selle me ka saime, just imesin sellega tolmu, suureparane, vett imeb ka, kui vaja ja vaga ei myrise ka.Siis kohvimasina ostsime ka, sellise, kus espressomasin ja kohvimasin on yhes, meil nukumaja, ruumi vahe, seal, kus me tulevikus elama hakkame on meil ju ainult 25 ruutu molemal korrusel pluss terrassid, mida on umbes samapalju, haha.Ja siis veel jalapeal ventilaatori, sest sinna, kus me pidime laeventika panema, sai see ilus kroonlyhter ja see ventikas ei sobi nagu nyyd enam yldse lakke panna.Motlesin, et panen ventilaatori ise kokku, ma sain isegi pohimotteliselt aru, kuidas see kaib, aga tegelikult kokku ma ikka ei saanud, sest...Ahmis seal ikka seletada, naine ju ikkagi.Ja pliidi ostsime ka, et syya saaks teha, meil endal saab tulevikus olema kyll ekstravagantne idee, aga selle pliidi jatame siia majja, et kui turistid tulevad ja on looduse vaatlemisest nii vasinud, et tahaks turvalist pliiti koos ahjuga, siis palun vaga.Kypsetagu terviseks.Ja siis me toppisime koik autosse, parast seda tohuvapohu seal Golfitos, kus me tegelikult nyyd juba systeemi taielikult jagame, st oleme nagu kalad vees.Asjad on ikka palju odavamad, isegi, kui pead vahendajatele maksma, tasub kuhjaga.tagasiteel kaisime labi 3 ehitusmatejalipoodi, et osta suuri aknahaake, et kui akna lahti teed, siis seisaks ka lahti, see onnestus alles 4. poes, aknad siin vist eriti populaarsed ei ole, et pannakse aiavork ja hea kyll, mis neist veel lahti teha.Ja siis tulime ringiga puusepa juurest labi, et kuidas akendega,alguses raakisime tema pojaga, ja aknad olid ka juba peaaegu valmis ja uksed,a vaga ilusad, mul kohe syda hoiskas, need ju varvimata, saan ise teha, mida tahan, varsti saabus vana ise ka, tema oli meil krundil ka8inud, et meid ei olnudki.Kui tagasi tulime, nmotelsime kohe huviga, et kas keegi edasi ka ytleb meile, et meid puusepp otsimas kais, aga nyydseks oleme tagasi olnud 3 tundi ja loomulikult ei ole keegi mitte jmidagi meile edasi oelnud, miks see mind kyll enam imestama ei pane.nadalalopuks saame katte need uksed ja aknad.Siis laksime veel kohalikust omavalitsusest(loe majavalitsusest) labi, ikka see meie kuuri ehitusluba, nyyd pidime veel riigile 16 taala maksma loivu ja see luba pidi ka ajutine olema, mart tahtis ytelda, et kerige te ka oige, ajaloos 13 aasta jooksul 2. kuur, millel mingigi luba on ja ikka pole veel kyll.ja siis laksime maksime juudi pruudi firmas aknaklaaside eest, need, mis meil M;ardi meisterdatud poolfabrikaatmajale ette tulid, vahepeal pidime yhele peaaegu tagane sisse soitma(Mart vaitis, et mitte, aga mulle tundus vastupidi), tekkis mingi arusaamatus, et kes sillast yle soidavad ja meie tulöime hooga tagant ja meie ees olid 2 autot lihtsalt akki seisma jaanud, kuigi vastaspoolel seisi ja ootas yks auto, et tulgu see rodu ara.Pidurdusjaljed olid igastahes mustad.Siis me nagime veel meie kopafirma Samueli tootajat, kes on ekskavaatori peal ja tellisime kopa ja liiva ja et Samuel isiklikult seda tegema tuleks, sest tema on proff ja sellistega on monus tootada.Koju joudsime, panime pesumasina kaima, vaga elektrooniline, loodame , et tootab pikalt, ma kleepisin akna aared kinni, et homme hakkavad sees krohvima, sisemine lagi on ka tana valmis saanud, nii, et kui krohv valimis, peksame mehed majast valja, valjas on veel katusealust ehitada ja majaesist valada ja nipet napet ja siis on ainult meie sisetood.Room room on nad siit minema saada, kuigi nad tootavad paris vaguralt viimasel ajal, saaksime oma kullast kuuri oma kasutusse, mis nad magavad seal sees, mart unistab muidugi oma delta kastidesse piiluda, aga kokku laduda ta seda veel ei saa, sest siis ei mahu mehed kuuri magama, kannatust, asjad edenevad....

Natuke jonnisin ja jain vineerikuhja paele magama toopaeva lopu eel

Heikki ja June on onnelikult Costa Ricas.me arkasime nagu lapsed enne klassiekskursiooni, et issand, kas oleme sisse maganud, juba pool tundi enne kella ja tore oli, sest tegelikult soitsime lennujaama kokku 4,5 tundi, sellel kellaajal on ikka ummikud.Heikki ja june votsid kohe auto, see nagi valja nii, et Mart kohe lennujaama ukseees kysis, kas kellelgi on autot pakkuda ja siis oli kohe 2 tyypi, kes talle omad mobiilid ulatasid ja siis ta raakis enamvahem kahe telefoniga korraga, et kelle firma paremat hinda pakub ja siis soitsimegi kontorisse, aga ometigi vottis see asi lopuks tunnikese, sest siin lihtsalt kulub seda aega.Ehitusmaterjali poes laadisime oma pooled keraamilised plaadid peale, mis eelmisest korrast maha jaid, lasime varvi segada ja ostsime 2 ust ja kuna vetsupottidele oli mingi ale, siis votsime neid ka 2 tykki.nendega laks parast veel jandamiseks, sest nagu ma olen kirjutanud, siisn kontrollitakse sinu ostud veel parast kassast valjumist ukseees ka yle ja selgus, et kassapidaja oli meilt vahem raha nemde vetsupottide eest kysinud.Alguses me ei saanud aru, milles point ja keegi ei seletanud ka eriti ja kuna meil oli suht kiire, siis hakkas viha vaikselt kerkima.Seal laks siis ikka seda aega kovasti.Auto tagumik oli vastu maad, kuigi olime vetsupotid ja loputuskastid koik Heikki auto peale laadinud, tossas meie auto nagu kytaks puudega.Edasi jooksime veel toidupoest labi,kus ma ostsin natuke voodilinu ning see kohvimasin, mida me osta tahtsime, seda oli ainult naidis, aga nad olid nous selle meile mingi imelabi ara myyma, et pakkige sisse, me ostame muud asjad ara ja siis tuleme 10 minuti parast jarele.Muidugi meil tuli see kohvimasin alles teel koju meelde, et me ei ostnudki seda, tagasi me ka ei viitisnud minna.Edasi laksime katusekive valima ja valisimegi valja, omanik pidi meile kohe eilseks meilipeale arvenumbri kirjutama, et saakisme ara maksta, kui mart eile pangas kais, siis seda meili ei olnud ikka veel saadetud, ehk siis me ei saanud maksta.Kuna mina ei olnud kell 3 oosel midagi soonud ja vahepeal ei olnud mahti, siis kui olin juba 12 tundu soomata olnud, hakkkasin virilaks muutuma, olime kyll juba San Isidrosse joudnud, aga siin pidime oma teiste majade ehitaja firma bossi Luisiga veel kokku saama, sest millegiparast ei sobinud jalle see Mardi viimane allkiri, mille ta oli tseki alla visanud ja nyyd ei piisanud enam helistamisest, et pangajuhataja tahab marti isiklikult naha.pangas aga toimus jargmine situatsioon, et Mart ytles, et tema ei saa midagi teha, kui tema allkiri ei tule selline nagu naidise peal ja siis pangajuhataja ytles, et siis peate oma allkirja muutma, Mart proovis elektrooniliselt oma allkirja paar korda, et see yhesugune tuleks ja see tuli iga kord erinev ja mart siis juba vihastas, et mis kebens see on, et meil Eestis ei ole kunagi neid nomedaid tsekke kasutatud ja kui nendega alati yks jama on, tema ei kasutagi neid enam, et ta lihtsalt vottab siis auutomaadist sularaha valja.Siin on aga nii, et automaadist sa saad korraga yhel paeval votta vaid vaid 600 taala ja seda ei saa muuta, nagunii oli pangaautomaadi jarjekord maru pikk ja Mart seletas Luisile, et no on jama, et meil inimesed, kes 17 tundi lennukis loksunud, hommjikul oleme poolest oost yles tousnud, soonud pole midagi ja nyyd veel siin viida aega.Ja kujutage ette, inimesed, kes eespool seisid, ytlesid, et oi, teil on kiire, mige votke raha valja, meil aega on.mart siis vottis ka.Edasi laks juba paremaks, laksime sooma ja tegime olut ja olima nagu kaevul ja Dominicalist ostsime puuvilju ja koju joudsime ikka pimedas.Heikki ja June muidugi ei saanud esimesel ohtul yldse aru, kyhu nad on sattunud ja tsikaadid laulsid njii kovasti ja koik oli kindlasti harjumatu.Teel koju me veel kaisime ookeani juurest labi ja kondisime soojas cvees ja June ei suutnud uskuda, et vesi voib oosel olla mingi 30 kraadi.Teisipaeval magasime kauem, Mart ja Heikki soitsid minema kyll krundile ja Cortesi aknaid tellima ja meie Junega jaime koju monulema.Lounast tulime meie ka krundile ja siis tootasime koik neljakesi ohtuni, June rullis termiiditorjega lage, mina varvisin uksi, Mart tegi aknaid ja Heikki pani aknaliiste.kyll on ikka tore, kui sobrad kyll tulevad:)=Ohtul tegime kana ja guacamollet, joime cubat vabaks ja kylma valget veini, vaatasime laste saadetud koduvideot joulukakk ja nii armas oli , Anetti kirja leidsin ka mingi raamatu vahelt ja lasin vaikese pisara, et ohh...Nii tahaks juba naha oma kullakesi.Kui tana hommikul toole tulime, siis oli meie valmismajal ainult 2 ehitajat, Eugenia ja see tyyp, kes paar paeva tagasi tuli.Kysisin, kus 3. on.Ah see soitis oma naist vaatama.Loomulikult meile midagi ytlemata ja koige kiiremal ajal.Mart praegu varvib rulliga lage, kogu maja on taielik ehitusplats, aga me peame ylehomme sisse kolima.Heikki ja June jaid majja monulema ja basseinist eriti kaugemale ei astu.Ohtupoole tahtsid kangesti meile appi tulla, eks nais, kas me laseme.Heikki pakkus ennast appi porandaplaate panema, vaatame, kas jopuame sinnamaani tana.Eugenia tegeleb oues kanlisatsiooniga, loodetavasti ei keera ta midagi nassu.Nii tore, et eestlased jalle kylas, ainult meil on toesti praegu megakiire, aga ma arvan, et nii, kui me oleme sisse kolinud, votame natuke iisimalt, sest siis on nagu on ja kogu aeg ka ei joua joostes kondida.Pamela ei olnudki Mardi arvele meestele raha yle kandnud, nagu oligi arvata, Mart andis Eugeniale 50 taala, et loodame, et siis Pamela yle kannab.Ega me ei usu seda, aga kuidagi me peame teda kinni hoidma, sest maksta me ju too eest nagunii ei kavatse, nii vahe kui voimalik, anname ainult toiduraha, sest kui juba piletijagu yle jaab, pistavad kohe putku.Eugeni ise helistas tana jalle pamelale ja ahvardas, et kanna raha yle, ja parast ytles, mulle, et need seal tahavad, et ta Limoni ara lajheks, et sedal yks maja 2 kuud tahtajast maas.Selge see, et tahavad, millegiparast ta aga ei ole ara lainud, ma ei tea, miks.Eks siin veel segasemaks laheb, aga ykskord see peab ju loppema ka.
Neljapaeva hommmik.Eile oli megapikk paev, tulime kell 8 maja peale ja tootasime kella 8 ohtul.Heikki ja June tulid meile ka ohtul appi, toid kylma olut ja Heikki pani sinna tuppa , kus me magama hakkame ,plaadid maha.Seis on siis selline, et meil on selles majas, kuhu me siis kolime, yhes toas plaadid maas, seinad ja lagi varvitud, voodi valatud, Mart just pahteldab seda yle, et ohtul saaks ara varvida, kanalisatsioon saab ka ohtuks valmis, yhes vannitoas on porand valmis, lagi ja seinad on vaja ara varvida, pott ja kraanikauss paigale panna.Kraanikauss, mille e ostsime(selline ymmargune, seda me ei saa yles panna, ostame mingi lihtsa, sest selle tegemiseks raiskaks mart praegu niigi vahest aega, kyll natuke hiljem.Aknaklaasidele pidime eile jargi soitma, aga me ei joudnud, tana helises meie telefon siin poosas, et sealt aknafirmast, et mart ei olnud tapsustanud, et kas me tahame l tavalisi voi pronksivarvi klaase akendele.mart vastas, et muidugi ma ytlesin ju selge sonaga, et tavalisi, et ma tulen parast jargi.Ei nemad ei ole neid veel tegema hakanud, sest nad ju ei teadnud...natukese aja parast helises telefon uuesti ja mis valja tuli, see firma, kust mart need klaasid tellis, oli ka selle juudi pruudi oma, tema roomsalt, et oi kas sina oled SEE mart.Annaks jumal, et sealt tema klaasidest ikka valja ka naeb...Hommikul, kui Eugenia ja see teine, kes meil siin ehitab,(kolmas ei ole siiani ka tagasi tulnud) hakkasid lauavirna teise kohta tassima, siis sealt tuli valja suur skorpion, onneks teda nyyd enam ei ole...Arge muretsege.Hommikul kohe tegi Mart mulle hunniku plaadisegu ja ma hakkasin toa ja voodiaartesse merekive laduma, tuli lausa imeline, moelge, ise kohe panin segu ka, siiani on ikka mart mul segu valmis teinud ja valmis ka visanud, mina olen ainult kive kunstiliselt ladunud.jargmine aste on, et teen ise segu ka valmis.Vahepeal kais siin see linnumoodi naise mees, et kuidas meil laheb ja kas me tahaksime temaga lounat sooma minna.me ytlesime, et aitah, aga jargmisel nadalal.ylevalt brigadir kais ka all pikki loputuid lugusid raakimas ja ytles, et te ei soogi lounat.Mart siis seletas talle, et naed sul on maja, kus elada, meil pole, siin ongi vahe, et me ehitame ka mingi maja, kus oobida, ja saame ka lounat syya edaspidi...selle vastusega ta jai rahule.Heikki ja June laksid jalle Dominicali randa, neile eile paris meeldis seal, tana pidi surfamiseks minema, ma andsin Junele muidugi koti kaasa, et yhtlasi voiksmoned kivid ka rannast kaasa tuua.Heikki pidi tagasitulles aknaliiste tooma 100 meetrit, nii et oudne lugu, koik on rakkes.tana ohtul plaanime kuskile sooma minna, kui moni koht veel nii hilja lahti on, sest blogi ma ei ole saanud yles panna sel lihtsal pohjusel, et sel ajal, kui me lopetame, on juba internetid kinni.hommikul kaisime Leo juures, et kysida, kas me ikka peame homme valja kolima, et akki oli see ylehomme(nagu see 1 paev paastaks), aga leod ei olnud kodus ja mingid umbkeelsed prantslased ytlesid, et leo tuleb 2-3 minuti parast, ootasime 3 minjutit ja tulime ara, sest akki nad tahtsid oelda hoopis 2-3 tunni parast, kes neid teab.nii me siin pusserdame, praegu on toesti rajuks lainud see tempo, aga kui juba sisse oleme kolinud, siis votame natuke rahulikumalt, sest siis me ju oleme juba sees, kyll me hakkama saame!!!Blogi kirjutan praegu vineertahvlite otsas, mehed teevad seda sielo rasot, see on nagu lagi voi midagi sellist.Lahen nyyd vaatan oue, minu meelest toodi praegu Mardi delta ara San Josest.Musi ja kalli!

Onnelikud inimesed saadavad teile palju paikest ja palju onne Riho ja Rika, te olite mul tegelikult meeles!!!!

Pyhapaev.tempo on kiiremaks lainud, enam me ei osta isegi ajalehti, televiisorit ka ei ole, absoluutselt ei tea, mis maailmas synnib.Viimane kord, kui internetti tahtsime minna, siis meie lahikylas(5km.)seda jalle ei olnud, juba 5. paeva, nii et soitsime Dominicali(30km), et vahegi meile lugeda ja blogi yles panna.Ausalt oeldes ma isegi enam ei maleta, millisel paeval, vist reede hommikul, kui mina uksi varvisin ja mart oli otsustanud, et kuna mingit puuseppa meile selle valmismaja firma poolt ei saadeta, et ta teeb ise aknad ja tahtis neid tegema hakata, aga muidugi ei saanud, sest kogu aeg pidi suhtlema.Allguses tahtsid molemad brigaadid kyll raakida ja siis mingit materjali, siis helistasime voitja puusepale, kes siis ylejaanud majadele hakkab uksi ja aknaid tegema, et tulgu siia, vaadaku yle ja loome kaed.Siis saabusid meile selle linnumoodi naise mees mingi sobraga ja nemad tahtsid ka vaadata ja raakida, ma jatsin siis ka varvimise pooleli, et viisakam oleks ja nemad ei olnud veel ara lainud, kui juba saabus puusepp(ta on selline vanem soor vahekene viltu valehammastega, viigipykste ja vanakooli viisakusega, juuksed on mingi voidega ylepea kammitud, vurrud on ka) oma kahe pojaga.Lopuks sai koik asjad aetud ja pealelounat sai Mart aknaid tegema hakata.Ta ei olnud kyll kunagi elus aknaid teinud, aga minu meelest tulid vaga ilusad.Mina massasin oma ustega.Ma tahtsin alguses sellist nagu valget pinotexi, aga sellist siin ei ole, oli koiki muid varve ja kui ma selle purgi siis lahti tegin, oli seal mingi tarretis sees.ma ei olnud sellisega varem kokku puutunud.Ostsin sellise hallituse varvi varvi ja esimeseks panin hasti palju lahustit ja (vahepeal kaisin praegu siinset pesumasinat taltsutamas, mul on siin kallis majas kylma veega pesev , aga ise vett sisse ja valja laskev pesumasin, mis hyppab mooda majapidamisruumi nagu poorane, suur opn ka nii, et mina mahuks sisse) siis varvisin, tuli selline hele, aga kui ara kuivas oli ikka nagu saunauks, mart muidugi vaatas ja ytles, et see on nii tavaline, et mul tuleb selline hoog peale, et kunstnik havitab oma tood ja parast, kui ma olin ukse uuesti yle teinud ytles, et ega ta arvanudki, et see uks nii jaab...Aga siis ma votsin otse sealt zelee pealt pintsliga ja lhustivett peale ja siis ma sain eristruktuuri teha, sest osa jai tumedam ja osa heledam ja parast ma veel disainis ja eile kysis ylevalt ehitajate brigadir, et kas need uksed lahevad varvi alla!!!!!Hakkab peale, kui ma Eestis oma korteri esiku seinad olin valmis saanud, tulid aknapanijad ja hakkasid seal juures segu tegema, sest need seinad lahevad ju varvi alla...Mardi tehtud akendega oli lihtsam, need tulid kohe valja, koigepealt nagu ustegagi, pintseldasin ma nad termiiditorjega yle, puit oli ilus selline aranaritud koi voi termiidiaukudega, kes seda teab ja siis varvisin kuurist ylejaanud valge varviga, ja natukese aja parast votsin liivapaberi ja tombasin jutid peale, issand, kui ilus tuli, peaasi, et keegi seal nyyd ara ei kmakerda arvates, et need aknad lahevad jalle varvi voi lihvi voi teab mille alla.Iga paev on yks mees valmismaja firmale juurde tulnud, nii et praegu on jalle 4 peal, eile nad tegid seda osa, kus seinad loppevad ja katuse vahele jaab, hispaania keeles ma tean neid termineid, aga eesti keeles mitte.Ja nyyd on nii, et yks vannituba saab koige korgema lae osa, oma 4 meetrit kindlasti ja sinna sobib nyyd suur lyhter ja selle ma esmaspaeval ara ostan.Mina ei oska nii tapselt ette kujutada ennem, aga kui juba looma hakkab midagi, siis kohe tuleb mote, et kuhu ja mis ja see sobib sinna kohe ideaalselt, et on selline kivisein vaga korge lagi, merekividest porand , puust prilllaud ja suur klaaslyhter, oh...Ja siis ma panin eile veel koogi paika, natuke teisiti nagu nemad seal valmismajast olid planeerinud.See tuleb selline maja, kus naiteks 2-3 peret voi mingi grupp lihtsalt sobralikke noori, kes tahavad yhes majas elada, saavad tsillida ja syya ka teha, sest ainsana tuleb sinna majja kook ja kuna see on 80 ruutu suur, siis on seal ruumi kyllalt, kaks rippuvat lisavoodit panin ka mottes paika.Ah jaa, se linnu mees, ma toesti ei maleta ta nime, sobral oli lhtne nimi, peter, nad kutsusid meid ohtul, et lahme teeme ohtul drinki, leppisime siis kokku, et Uvitas , et me kaime enne veel Cristal Ballenas internetis, see kallis hotell, mis jaab meie ja Uvita vahepeale.Kuna seal aga ei olnud internetti, siis pidime Dominicali soitma, nagu ma juba kirjutasin ja jaime oma veerand tundi hiljaks, mis ei ole siin moistes muidugi midagi.Ohtu oli paris lobus, linnu mehel oli lind USAsse soitnud, nii oligi parem.Ja mis tuli valja, lind on psyhhiaater.no ma oleksin ise selle peale tulema, kuidas oeldaksegi, et kes ise ei oska, see opetab ja eks psyhhiaatrite kohta raagitakse ka igasugu lugusid.Aga see on linnul juba 27. amet nagu ta mees kommenteeris, ta on igasugu ameteid pidanud, nagu Mart.Peter oli paris lobus kuju, nad on linnu mehega siin vist aripartnerid voi midagi sellist.Tuli juttu, et neile on siin koik teistmoodi, kuigi nad on Ameerikast.Meile on siin koik taiesti teistmoodi, sest me oleme Euroopast.Naiteks meil Eestis soovad ainult lapsed noa ja kahvliga nii,et halvemal juhul nuga vasakus, kahvel paremas kaes, loikavad toidu lahti, siis votavad kahvli paremasse katte, kui see neil alguses juhtuski oiges kaes olema ja hakkavad sooma, nuga taldriku aare peal vedelemas.Ma ei ole mitte yhtegi ameeriklast nainud noa ja kahvliga normaalselt soomas, usute voi mitte.Neile ma seda muidugi ei oelnud.Ja koik need tollmoodud, millest mina siiani mittemidagi aru ei saa, Mart juba jagab,voi koik need ameerika pesumasinad, kus on kylma ja soojavee sisend, jne.Eile porutas Mart juba kell 8 krundile, et selle teise firmaga, kes meil neid ylejaanud maju ehitab, nendega oli meil ylsdse leping tegemata, meie advokaat vaatas selle eelmisel nadalal yle, kui me San Joses olime, aga alla ei olnud kirjutatud, seega olime maksnud ainult materjali eest, too eest aga mitte.Eile siis Mart kirjutas esimese tseki neile.Hoiame hinge kinni, siiani on nendega kyll koik normaalselt sujunud, muidugi tuleb silma peal hoida kogu aeg, et moni aken ei jaaks tegemata voi ukseava liiga vaike.Mina laksin 12st krundile ja hakkasin juba valmissaanud aknaid tegema , ikka et alguses see termiiditorje ja siis varv.Vahepeal koristasin natuke, sest need toomehed ikka oskavad sellise laga enda ymber korraldada.Lopetasime, oli kell 8, ehk siis toomehed ammu tsillisid all ymber lokke, meie nagu hullukesed andsime takka, meil on ju kiire sissekolimisega, neile pole sellest motet raakida.Mingi kella 4 paiku tuli Eugenia, see valmismajabrigadir jutuga, et sa mart pead nyyd kohe Uvitasse soitma.Mart vastu, et miks kyll.Et tema olevat paeval paksule pPamelale helistanud, et see talle raha yle kannaks too eest mardi arvele ja et kui see Pamela seda ei tee, siis ahvardas Limoni teisele ehitusele minema soitaUvitas on nimelt rahaautomaat koige lahem.me olime taiesti segaduses.Alles eelmisel paeval ta ytles meile, et Pamela oli oelnud, et meie juures ei ole enam vaja tootada, et votku asjad ja soitku Limoni, tema midagi ei maksa ja Eugeni kysis ju, et kas meie nyyd maksamde talle.Ja nyyd ahvardab sellega Pamelat.Mis temal siis sellest, soitku Limoni, minu arust, aga ma enam ei syvene ka sellesse segapudrusse.meie pole kuskile alla kirjutanud, leping ju kehtib ja ehitusmaterjalide poes on mart ikka selle valmismaja firma nimel praegu asju ostnud, et kyull Pamela maksab ara.See Sillam oli jalle ykspaev kysinud, et ei tea, millal ta maksab ja kes alla kirjutab.Mart lykkas selle brigadiri ette, et tema kirjutab ja Sillamile ytles, et mis sa muretsed, sulle ensdale ta ju ytles, et 10 minuti parast maksab, kyll ta maksab.No tegelikult just mitte nii labipaistvalt, mart ytleb ikka ilusast ymbernurga.ja kuskile Uvitasse ei olnud meil ka kavatsust soita, need ajad on moodas, nyyd lihtsalt Mart ytles, et hommiikul kain vaatan, kas on ylekanne tehtud, et sa Eugenia ju tead seda Pamelat, ta ikka ytleb, et juba tegi, kuigi pole veel teinud ja tana hommikul mart ytles talle, et nae ei olnud raha, eks ohtul vaatame uuesti.mei pole kyll tahtmist ja aega 10 km. edasi ja 10 tagasi soita, et vaadata, kas neile raha on yle kantud ja mis raha see yldse on, kas tagantjarge raha voi...Kui tagantjarge raha, siis seda ei tohi neile ka ara maksta, nad on siis ju kohe lainud, me peame nyyd venitama, sest oma sark on ihule koige lahemal, ja me ei osale praegu mingis heategevusprogrammis.Maalla maan tavalla, eks me opi.Eile ohtul , kui koju tulime, Mart oli saepurust valge nagu molder, soime, mida oli ja hakkasime "Briani elu " vaatama, mina nagin ainult alguses sissejuhatust, siis vahetasin voodit ja oligi hommik kaes.Mina lahen jalle 12 st, sest siis on mul toojarg ees ja tana vist saan lage ka termiiditorjega rullida, tanane oo jaab lyhikeseks, soidame Heikile ja tema naisele lennujaama vastu, selleks et kell 8 lennujaamas olla, peme kell 4 siit startima, ehk siis 3.30 aratus.kui mart veel lypsmas kais, siis arkas ta kell 3 ja kui me veel Eestis elasime, siis ei olnud me veel peolt kojugi tulnud.Mart ikka lohutab mind, et ara arva, et nii see jaabki, see meie elu.Ta arvab vist, et ma vajan lohutust,.ma tegelikuolt tean, et alati, kui on kiire, saab veel kiiremaks minna .hahaha:)))))Paikest teile seal pahjamaal, minul oli basseinis nii molakas rohutirts, et ma ei liialda, kui ytlen, et kohna hamstri suurune.Ja tegelikult ei vaja ma ka lohutust, kui on kiire voi on palju tood, vaid hoopis siis, kui ma hullun yhel paeval liiga palju rumalaid ja lauslollust kohates, siis ma lahen kohe raevu.Selle peale ytles linnumees, et siis ma olen nagu ameeriklane, et nemad ka hulluvad ja vaata, kui paljud inimesed Ameerikas haaravad relva ja lasevad kellegi maha.Monel paeval ma lausa tunnen, et voikein kellegi tappa, ytlesin siis mina, pidades silmas voitlust paksu Pamelaga.Sellest ma just raagin, ytles linnu mees ja me koik purskasime naerma:)))))
Tegelikult laks yks mees oosel teiste arvates pissile, aga tagasi enam ei tulnudki, keegi ei tea, kas soi moni loom ara voi soitis 5.se bussiga linnapoole.See viimane on nyyd tagantjareltarkus ja ma enam ei ytle uskumatu, sest see ei yllata mind enam.:)))

punane pickup ja pikad paevad

Neljapaeva ohtu, riis kookose, kyyslaugu ja riisiga, loomaliha , lillkapsas ja guacamolle, mmmm ja kylm valge vein korvale.just seda koike me nautisime asja ja nyyd asja juurde.Et koike oma emotsioone tapselt kirjeldada, alustan teisipaeva algusest.Nagu ma juba kirjutasin, hakkas meie Galloperi veetemperatuuri nait teel San Josesse tousma ja Mart arvas, et see jama on ikka suuremat sorti ja me poorasime San Isidrosse tagasi, meeled muidugi taiesti nagu pillikeeled, sest me olime ju oma 3 nadalat tagasi selle sama jama parast auto parandusse jatnud ja autoto rentinud 10 paeva ja arvanud, et nyyd see jama ometi moodas.Kui me oma mehhaanikule ytlesime, et mis viga ja et sama jama ja kuna me olime nii viimse piirini viidud, et otsi ise seda viga, meil on kiire San Josesse ja kas sinu auto ikka soidab ja votsime selle 10 minuti jooksul ja lainud me olimegi.Tema hyydis veel jarele, et juhipoolset tagumist kummi pumbake, see laheb tyhjaks.Esimeses politsepunktis voeti meid kinni.Kui meid muidu vahel ka ikka kinni peetakse, siis kysitakse lihtsalt kas passi, et millal me maale tulime voi lihtsalt, et mis te teete ja kuhu lahete.Aga nyyd, kus meil see mehhaanik Leo punane pickup oli, kysiti auto dokumente.Loomulikult oli tal kohustuslik kindlustus maksmata , aga ka tagumine number oli ara kukkunud, selle eest tehti vaike trahv, aga selle kindlustuse eest isegi ei tehtud, et arge enam nii tgehke.Mina autodest ei tea mittemidagi, aga see auto oli peale vaadates selline, et ma ei imestanud, miks meid kinni peeti.kysisin, kas mingi naitaja tootab ka, Mart vastas, et vee temperatuur ja kiirusenaidik tootavad ainsana.Mina jalle, et aga olituli ja sellised, Mart siis veel naeris, et olituli poleb, ara muretse...Suunakad tootasid vahepeal ja muidugi edasi see ka ei lainud, mootor oli taiesti labi.Aga San Josesse me joudsime ja kohe meie advikaadi juurde.Leppisime kokku taktika, et kuidas sinna valmismaja firmasse peale laheme, aga kui kohale joudsime, siis paksu pamelat ei olnudki, oli ainult tema tytar Sirly, see kes, millestki midagi ei tea.Tema istus ja soi kropse ja mingi riisikauss oli tal ka ees.Meie sisenesime, tema soi, ei pakkunud meile istet, ei lopetanud soomist, suu kropse tais ytles, et tema ei tea, kuhu Pamela laks, et peaks mingi kell 3 tagasi tulema,Tyypiline.Marcelo andis oma visiitkaardi, ma arvan, et neil on juba mitu sellist, et helistagu Pamela , ku9i tagasi jouab.jKysisime,miks Pamela ei olnud ehitusmaterjalipoodi raha yle kandnud.Ei tea, oli vastus, suu tais ja meie ikka seisime ja vastaja istus.Ma ytlesin marcelole, et naed nyyd, nii on meil alati, helistame, see soob siin ja si tea kunagi midagi.Laksime minema, et tuleme kell 3 tagasi.Jargmiseks helistasime katusematerjalifirmasse, mitte keegi ei votnud vastu ei kontoris ega ka mobiilil, proovisime 100 korda(kuigi nad olid oelnud, et tootavad sel nadalal) ja laksime siis ehitusmaterjalipoodi EPAsse, see on selline korralik pood nagu meil Eestis.Valisime porandaplaate ja muid asju, et jargmisel paeval ostame, kuna me olime ju nii hilja San Josesse joudnud, oli selge, et peame ooseks jaama lihtsalt ei joua oma asju ara ajada, Mart pidi veel selle tollifirmaga asju ajama, kus ta delta on jne.Siis helistas meile meie advokaat marcelo, et teil pole motet kell 3 sinna valmismajafirmasse minna, talle just helistas selle firma omanik, et see on pysti loll ja et nemad on otsustanud, et kui meie kogu raha ara ei maksa, siis nemad ei saada meil mingit materjali ja asi jaab katki.Me ytleisme , et ok, kohe laheme tema juurde, aga igaks juhuks ikka laksime sinna firmasse, et mida asjaPaks Pamela istus oma kohalo ja kysis, et kas te siis oma advokaadiga ei ole raakinud, et asi jaab katki, kui teie koike raha ara ei maksa.Ma kysisin, et kuidas me saame sind ja seda firmat usaldada, koik, mis te siiani teinud olete, on kogu aeg vassinud ja 2 nadalat tagasi sa ytlesid, et kandsid raha meie ehitusmaterjalipoodi yle, parast seda oli teil kohe poolteist nadalat puhkust ja vaga vahva on nii kaituda, miks.Ja tema vastas, et jah, omanik ei lubanud raha yle kanda, sest meie pole koike raha ara maksnud.Meie ju maksime 2000 taala paraast seda, mille yle on meil siiani kurb meel, et tanu selle ehitusmaterjalipoe rumalale tootajale me seda yldse tegime.Aaga nemad tahavad, et me veel 2800 taala kannaks, siis nemad alles jatkavad.Ehk, me maksime kohe alguses poole kogu summast ja nyyd see viimane viiendik ona vaja ka maksta, muidu nad ei jatka.Praegu on meil porand, seinad ja katus ja see on koik, ei uksi aknaid, ei elektrit, ega vett ega kanalisatsiooni ja seinte ja katuse vahel haigutab taevas ning ma ei tea, kuidas seda nimetatakse, vahelagi vist, seda pole, ei septiktanki, ei wc potte fvoi kraanikausse, yhesonaga meil on tsementporand ja paneelid seinadeks, nii on vist oigem valjenduda.Siis valis Pamela omaniku numbri, mida ta nyyd imekombel teab, varem , kui me seda noudsime, siis ta vastas, et ta ei saa kunagi omanikule helistada, ta ei tea numbrit, alati helistab omanik neile.Ja omanik oli taiesti kas rumal voi kelm, sest tema raius , et kui maksate kogu raha ara, siis hakkame raakima, kui ei, siis mnemad ei tee midagi.See on ainus voimalöus.Ja nii nad raakisid oma 15 korda, ikka et Mart raakis, et kmeil ei ole usaldust, et te tombate meid, et me oleme kogu aeg maksnud ja nemad, et peate koik ara maksma...Lopetuseks, kui me sealt firmast valjuma hakkasime, siis ma ytlesin Pamelale, et sellise valetamise peale, mis te siin teete, et kohe kahju teist, varsti lopetate tanaval, votsin tema tytre telefoni katte, et oi , kui ilus telefon sul, aga ma ytlesin seda sellise haalega, et ta moistis mind ja kui ma telefoni tema paberikuhja otsa lasin kukkuda, siis oi sina issand, mis sonu mulle osaks sai.Soitsime oma advokaadi juurde ja pidasime nou, et mida teha.Ja uskumatu, aga vaga ebatoenaoline on neilt seda raha katte saada, mis meie lepingus on, et nad peavad maksma meie hotellikulud,Omanik oli meie advokaadile oelnud, et 300 taala kuus voib ta kinni maksta, meie praegu maksame 500 taala nadalas.Ja meie Marcelo pakkus valja, et mis on reaalne, et kui me selle lepingu praegu lopetame, siis jaab nagu on, nemad ei ehita ja meie ei maksa, aga sellega me havime yyriraha.Ja me praegu oleme igal juhul seda meelt, et me tahame nad kohtusse kaevata, et kui me ka selle raha peame Marcelole maksma, siis igal juhul ei jaa see neile.Vastasel juhul on see ikka tore riik kyll, syydimatult void teha mida tahad.Marcel vaitis, et see koik voib aega votta mitu aastat ja lopuks ikka ei ole neil midagi vottaEks me siis motle, kuidas teha.Edasi me tormasime Eesti aukonsuli juurde, sest olime kokkuleppinud, et meie ja Eesti tydruk Kirst, laheme piparkooke sooma.Vaga lobus ohtu oli, meenutas nagu oleksin oma vanaema juurde lainud,k tapselt samamoodi oli tomat viiludeks loigatud, sarnane serviis ja kogu ohkkond(kas toon veel, akki seda voi teist), nii armas ja kodune oli ja piparkoogid olid ka taiesti houmid.Oosel olime oma tavahotellis Britannia, ainult , et seekord anti meile sviit, nii, et internett oli meil suisa voodis ja tuba oli suur nagu saal.Hommikul kais mart tollifirmas oma delta asju ajamas ja siis jooksime meie mehhaaniku auto kaima, see lihjtswalt ei andnud mingit elumarki.Kui kaima laks, porutasime ehitusmaterjalipoodi, et ostame igasugu asju.Need poerandaplaadid, mis me valja valisime, neid oli ainult 2 kasti, et 8 paeva laheb aega, kuni saab.no ei ole aega , 8 paeva pole kohe hoopiski.me peame kolmapaeval oma krundile sisse kolima, ma ei tea, mis nipiga.Kysisime siis, mida on ja tegime oma valiku, siis me ostsime veel 2 ust , et vannitoale ja yhele toale, et kui me sisse kolime, oleks, mida kinni panna.Peale selle veel palju vidinaid, nagu 2 seina ja 2 laelampi, kraanikausi vannituppa ja kooki, labivoolavavee soojendaja(kuni meie paikesepatareiidee saab teoks), kraane ja otsikuid ja varvi ja termiiditorjet ja teab veel mida.Alguses motlesime koik porandaplaadid ara tuua, aga kui me seda huinniikut nagime, votsime ainuolt pooled, mis oli 600 kg, sest muidu see pickup oleks maa sisse vajaunud.Vahepeal oli Mart selle katusekivitegija katte saanud, et helistame, kui oleme Cartagosse joudnud, mis on oma 15 minuti kaugusel San Josest, jooklisme veel toidupoest labi, ostsime liha ja veini ja kuna me olime eelmisel ohtul avastanud, et sellel pickupil ei ole ka tulesid(ainult kaugtuled ja need ka mingeid juhtmeid kokku yhendades laksid 5 minuti parast tuliseks, ehk oli lyhist oodata, siis me pidime San Josest lahkuma hiljemalt kell 3, et jouda veel valges San Isidrosse, kus me oma remonditud auto oleks katte saanud)Kell oli juba 2 ja me olime yhe kiriku juures,. kust me sii pidime helistam sellel Sonjale, kes nende ikatusekividega tegeles.ja kui me helistasime, oli seal automaatvastaja, mul ei olnud sonu, helistasime oma 10 korda, kyll lauatelefomnile, kyll mobiilile, ei midagi.Ma olin juba taiesti vihane, et jalle yks melonpea, et kui ta teab, et 10 minuti parast inimeseed talle helistavad, miks tal automaatvastaja peal on.Mart vottis lahti mingi kodulehekylje, kus oli veel yks number ja siis helistaqti ka juba tagasi, uskumatu.See ei olnud see kirik, et soitke edasi, et on üpark ja kirik, seal saame kokku.Soitsime 2 tanavavahet ja oligi kirik, parki me ei nainud, helistasime uuesti-ei, see ei onud oige kirik, et soitke edasi.2 ristmikku edasi negime ilusat parki ja mingeid varemeid, ju siis need on kiriku jaanused.Helistasime uuesti- ei edasi tuleb soita, mitte veel.Soitsime jalle 2 tanavahet ja oli jalle kirik ja park-seekord oli oige koht, meoile viibati kaega, et soitke meie jargi ja auto pani ees punuma ja kujutage ette.me tahtsime nended jargi kohe kytta, ja mart naitas suunda ja laheme ja ma naen, et ei lase vahelöe, ja me naitame et mida, et ....ja ta oleks meile kyljepealt siisse soitnud, kui Mart poleks viimsel hetkel pidurdanud ja ma naitasin, juhule, et nice, et kyll on tore, et sa naed , et oleks cvaja lasta ja sa ei lase kja kogu selle jagelemise kaigus oli see auto, kellele me pidime jargnema, eest kadunud.See melonpea polnud vist yoldse peeglisse vaadanud ja kadus tinatuhka.Ma laksin taiesti endast valja, et kuidas esiteks inimene ei oske yldse juhatada, et soida kirikuni, kus meie peame teadma, et teil on iga 20 meetri peale uus kirik ja siis ei fvaata y ldse peeglisse, et kus me kadusime ja siis veel see faidioot, kes meid peale selgeid marguandeid jargi ei lasknud, et kuidas on see voimalik, pealegi on vmeil kiire, et kui me siin veel kaua kulgeme, ei jouagi kme neid katusekive vaadata, peame kohe koju soitma hakkama, sest tulesid ju pole.Lopuks ikka leidime teineteist yoles ja oligi tehas.ma ei tea, miks minuga koguaeg nii juhtub, ma tahtsin ehitusmaterjalipoes sellist nagu pinotexi uste ja akende jaoks, aga valget- ei sellised on koik tumaedad.nyyd ma tahtsin katusekive, mis oleks nagu pruunid ja roostes, -ei, neil on ainult heledad-Kollased ja hallid ja roosad.Miks miks miks koguaeg vastupidi.Ma olin juba sysna viimase piirini viidud ja naitasin neile rooste plekki ja ytlesin, et tahan sellist varvi ja nyyd nad teevad jargmiseks esmaspaevaks naidiseid ja siis vaatame, mis neil valja tuli.Kiire on ka , katust oleks nagu ruttu vaja.Ja siis hakkasime kodupoole soitma.See 600 kg keraamilisi plaate, 2 ust ja muu tavaar, mart ytlees, et on kindel, et me kellestki mooda ei soida, hea, kui yldse maest yles saame.Enne veel pumpasime kummi, et ikka hasti oleksKui me olime oma tunnikese soitnud, pidas meid politsei kinni, ei ole voimaliik, jalle algas koik otsast peale, et see on mehhaniiku auto, et me ei tea, miks ta pole maksnud neid kophustuslikke kindlöustusi jne.Oeldi, et keeratakse numbrid maha ja me ei tohi edasi soita ja 20 taala eest me ikka saime edasi, kuigi meil oli taiega kopp ees, et kogu aeg mingi jama.Olime joudnud 2 tundi soita, maetippu, sinna, kus on 9 kraadi sooja, kui meile nait'dati, et teil on kumm tyhi.Ja oli ka, pidasime kinni, seesama, mida me pumpasime.Jumala kylm, tuul lootsub, ja mart avastas, et mehhaaniku pickupi tagavararatas oli ka tyhi, nii , et me oleme seal kylmas, San Isidroni oli mingi 50 km, ei tulesid, ei tagavararatast ja telefonil ei olnud ka levi, nii et helistada ka ei saa.Mart siis keeras selle ratta alt ara ja votsime lapaka, katsime kasti presendiga ja hakkasime haaletama.Et ainus voimalus on haaletada San isidrosse, parandada seal kumm ara, tulla meie juba parandatud autoga tagasi jne.Esimene auto vottis meid peale, kuigi ytles, et tavaliselt keegi ei vota, ainult temal on nii hea syda, ise hoidis koiki aknaid soidu ajal lahti, nii et ma varisesin tagaistmel, kujutage sise ette, soidate praegu Eestis, kuas teil 9 kraadi sooja j a teil ei ole yldse riideid seljas, nagu juulis.San Isidrosse joudsime kelll 6 ja mehhanik tegi sellist nagu, oleks solvunud, et nae lohkusite minu auto ara, et kumm katki ja puha, vaatas ja imetles ja me kiirustasime takka, et kuule, kas sul mingit teist kummi pole, et peame ju veel sinna tagasi soitma, et viiks nyyd kummi parandusse, et teeks juba midagi.Lopuks sai see vellg(velg oli vigane) parandatud ja hakkasijme siis tagasi soitma oma parandatud autoga.Mehhaniik kaasa ei tulnud, tuli yks vanem soor, ke on Canadast, aga nyyd elab San Isidros ja aitab Leo autosid parandada, kes on rikas ja abielus ticaga, elab siin juba aasta.Autodest ei tea ta kyll midagi, aga Leo arvas, et ta on paras saata tema autot ara tooma.Meie auto veetemperatuuriseier tegi ikka mingeid imeliike vonkeid, nii meiearust see asi ikka korras ei olnud, kuigi Leo vaitis vastupidist.Soitsime ja soitsime ja soitsime kell oli juba 8 ja me soitisme ikka alles vastassuunas kui meie kodu ja lopuks mulle hakkas juba tunduma, et see auto on vahepeal ara varastatud,mart kyll vaitis, et kes seeda ilma rattata autot ikka varastab ja lopuks nagimegi seda, oli alles.Imekiirelt laadisime kogu staffi ymber, 600 kilo plaate, 2 ust ja lengid, lambid ja kraanikausid ja veinid jalihad.vahepeal kukkus auto tungrauapealt alla, aga vahetatud see ratas sai.Mart patsutas canadalasele olale, et sorry, aga hea, et niigi laks ja istusime autodesse.Ja see pickup ei lainud kaima, kujutage ette.Mart laks uuesti autost valja, et mida asja.ja siis see canadalane muudkui kaias seda autot ja kaias, vahepeal tostis kapoti yles ja kasikaudu kobas seal midag8i, aga kaima see ei lainud.Kylm oli, juba aimnult 5 kraadi ja vihma hakkas sadama ja kottpime ja see risu ei moelnudki kaima minna.Mul tuli meelde, et ma soin viimati kell 7 hommikul, hakkasin juba apaatseks muutuma.Me ei saanud ju inimest selle autoga sinna mittekusagile jatta, aga kuna mart oli unustanud tankida, siis juba sinna autopoole soites poles meil see kytusetuli, nii, et Mart kogu aeg lohutas, et tagasi on allamage, kyll me valja soidame.ja nyyd oli situatsioon selline, et me si saanud seda meest enam peale votta, sest meie auto oli tais uksi ja plaate ja kraanikausse ja me ei saanud teda ka vedada, sesr meil ei olnud kytust.mart ytles talle 10 korda, et me lykkame su maest alla, kyll ta kaima laheb, aga see jaarapea, ajas oma joru, lopuks kui me olime seal oma 20 minutit passinud, ja aku hakkas jug'ba tyhjaks minema, siis ta oli nous ja me lykkasime ta San jose suunas maest alla ja alguses see toesti ei kaivitunud, aga kuskil kauguses me kuulsime, kuidas see lopuks kaima klaks ja ta tuure andis.Ootasime, et ta ringi keeraks, et siis siis soidame tema jargi.ja juba tuiskaski punane pickup meist mooda, ma feel imaéstasin endamisi, et nii kiioresti suutis ringi keerata.Olime oma tund aega tema jargi soitnud, ma jalle vahepeal imestasin, et nae, vahetab isegi tulesid, et tal ikka oli kuskil mingi salanupp, et sai lahituled ka panna, kui jarsku avastasime, et see ie olnud yldse see canadakas, kelle jargi me soitsime, see oli hoopis Toyota, tema aga oli Madzda.Pyha jumal, me olime nii ara soitnud, et toukasime ta vastassuunas maest alla ja ise kimasime teises suunas kodu poole.mis seal ikka, nyyd oli soe ja ma jain kohe magama.Kell 10 saime viimastena sisse mingisse teeaarsesse Mehhiko restorani ja seeejarel magasin edasi.Arkasin kui Mart kysis, kas ma oleks nous taiskuupeole minema, et tal just meenus, et tana on.ja siis kell oli 11 ja me laksime veel peoleKui koju joudsime, oli bassein tyhjaks jooksnud, sest keegi niitja oli matseetega torusse pannu ja siis mingi punni sinn a ette loonud, mis muidugi eest ara oli hypanud, .ma ei pea vist lisama, et magasin nagu kott oosel.Tana hommikul oli meil valmismaja firmast 2 tootajad ja ytlesid, et paks Pamela oli neile oelnud, et minge ja votke oma asjad ja tulge ara, aga tema tahab efdasi ehitada, et kui meie tall e maksame , siis ta jaab, et pamela oli opelnud, et meiega on nyyd koik,.Meie pole veel yhetegi lepingut katkestanud, mis tahendab koik,.Ja marcelo ytles ka, et lepingus pole, et millal yks voi teine poole peab midagi maksma, nii, et see on nende omavoli, et nad nouavad, et me koik peaks ara maksma.meie nendele meestele midagi maksta ei kavatse, aga nemad muidugio arvavad, et meie nyyd maksame.Marcelo ytles, et me otsikeime kohapealt mingi notari, kes tuleks teeks kohapeal akti, et mis on valmis ja mis pole mingi paeva seisuga, et kiui me kohtusse anname, et siis on midagi aluseks votta, kuna omanik vaitis, et see maja ongi peaaegu valmis.Tana me siis kaisime Cortesis advokaati otsimas, lihakarni korval olev putka oli tabalukuga kinni ja siis tuli mingi imelik mees kysima, et mis me soeisame, et misparast meil on advokaati vaja ja viis meid mingisse tuppa, mis on nagu Grishami raamatust, vaga allakainud advokaadi tuba, tapeet oli seintelt koorunud, katkised toolid, trykimasin ja vaga rahmusne laud, lumememm seinal-oudne.Selle ei olnud notari volitusi8, viis meid maja teise otsa, seal oli pool kraadi parem, aga ka vaga oudne tuba, see nurgaadvokaat tahtis selle kaigu eest, et meie peame teda veel autoga vedama edasi ja tagasi ja siis ikka on see 120 taala, meie advokaat ytles, et see on mingi 40-50 taala.ytlesime, et see on liiga kallis, tema ytles, et otsiege siis keegi teine.laksime otsima.Leidime yhe , kes ytles, et ta teeks kyll, et see maksab mingi 100 taala, aga tal on see blankettide raamat otsas ja ta peab San Josesse uue jargi soitma, et ta ei saa mitte yhtegi akti praegu teha,Siis meenus mardile, et meie kopafirma Samueli naine on advokaat, et akki tema saab aidata, aga ohtul, kui me ta katte siame, selgus, et ta opn kyll advokaat, aga mitte notar, ei sobi, aga ta laubas homme ohtuks Dominicalist monda notarit uurida.me kappasime veel labi koik akendepakkujad puuusepad ja tegime oma valiku, hoome helistame vanale, et hakaku tegema.Siis laksime veel krundile ja ma hakkasin uksi varvima, neid, mis me eile ostsime ja saime teada, et teisipaeval oli mingi kindlustusinspektor kainud uurimas, et kus on omanik, ta tahab raakida, et kuidas on toomeeste kindlustustega.See veel puudus, meil on ju leping kahe firmaga, kellel on omakorda alltoovotjad, nais nais.Kohalikku omavalitsusse viisime ka paberi, et meie kuuri ehitaja on oma terviserkindlustuse vorra toetanud Costa Ricat, ehk siis 22 taala vorra.
Pikad paevad siin Costa Ricas, ma nyyd lopetan, mart vahepeal vaatas yhe filmi ara, kohtumiseni kullakesed!!!!