Wednesday, August 23, 2006

kala






Koigepealt vanad lood.Olen seda osa pyydnud 2 korda ara saata, aga esimesel korral joudsin juba paari pildini, siis see yleslaadimine on nagu tigu ja lopuks viskas mu yldse netist valja ja kuna ma olin sellises meeleolus, et keegi ei olnud meili saatnud, kohe mitteyhtegi ja komminud olid minu 3 pohilist kirjasaatjat, suur tanu teile, siis ma ei viitsinud uuesti saatma hakata.Teinepaev proovisin jalle, aga siis ei saanud lehekylgigi lahti, lootusetu, nii et nyyd saategi mitu blogi korraga.
neljapaeval laks mart siis auto jargi,haaletades, ei lainudki vaga kaua aega ja ainult tulemasin kadus ara, armsad lapsed, teie kingitus meile, andke andeks, meil on nii kahju.Auto on nyyd parem kui varem, vilistab, kui turbo tootab(mida iganes see ka tahendab, ei leki kohe mittemidagi , ei oli ega vett, oleme kohe taiesti onnelikud.Mardile ei meeldi , kui autos midagi koliseb, mind see ei hairi, mulle ei meeldi, kui lekib midagi.Mart ytles, et saan auhinna, kui leian yles, et , kui ta keerab, siis mingi asi koliseb ja ta ei leia yles ja tegi mitu akilist keerdu, ma ytlesin, et jatku jargi, mul laheb syda pahaks, minu istme all oli purk jalopenapipraid viimasest poeskaigust.Sain auhinna,kaisime oma maamyyja Franky juurest ka labi, et vaadata, mis meeleolu on, et nyyd on siis selgunud, et tema, kui heauskne ostja, ei lasknud aastaid tqagasi, kui tema selle maa ostis, mootmist teha ja sai mingi 600ruutu vahem.Seal olid parasjagu mingid kanadakad , ma ei tea, kas ka kanadaprantslased, elavad seal lahedal, umbes 60 kanti, voib olla rohkem.mees oli suht okei, agga naine meenutas mingit lindu.Ilma louata peenikese kondiga,ilma keskkohata, sellise soomlase soenguga, kuhu on lokid ka tehtud ja raakis kohutavalt palju ja nagu ikka jankyd voi kanadalased, niimoodi vaga ilmekalt.Nalja tegi ka kogu aeg ja ise naeris, ma olen kogu aeg olnud arvamusel, et nalja voiksid mehed teha ja naised naerda, oleks koigil lobusam.Siis ta raakis kohe oma 15 minutit, kuidas siit yldse mingit korralikku "steaki" ei saa, et tema mees nii armastab liha ja mitu paeva see ikka kylmkapis seisab ja millal enam ei kolba ja millal nagu tallanahk on ja kust ostes.Ma lopuks ytlesin, et akki oleks lihtsam taimetoitu syya, kui nii keeruline on.ta arvas, et ma teenb nalja.
laupaeval oli meid synnipaevale kutsutud, et randa, skeem ja puha ja alates kella 12 paeval kuni oosel 12 kestab pidu.me siis mingi peale 3 ostsime rummi ja juustu ja chipse ja soitsime opetuse jargi.Rahvuspark, kuna me ei ole residendid, siis kysiti 6 taala per nagu.Ma ytlesin, et me tulime synnipaevale, et vaatame koigepealt, kas yldse on oige koht, parast maksame.Synnipaevalaps ei oelnud sonagi, et yritus rahvuspargis toimub.(mille kohta arvas Mart, et ega see pole mingi naitaja, et ei oelnud)Soitsime siis sisse, pikka aega, inimesi siin ja seal , aga mitte midagi sellist synnipaevalaadset ja lopuks nagime tuttavat saksa kutti Ullit, kes seda Austraalia pilli puhub(muide oma pulmas 2 aastat tagasi, kui ta seda pilli puhus, oli sinna skorpion pugenud ja torkas teda keelde, nii, et Ulli nagu paisus 2 korda nii suureks kui tavaliselt ja mang jai ka katki)tema naine Katja ja laps ja siis oli veel yks janky Jim.Nemad olid juba tund varem tulnud, aga synnipaevalast ei kusagil.Ulli naine katja ytles, et mis 6 taala, oelge, et te elate siin ja midagi see ei maksa, mart soitis tagasi klaarima ja saigi 1 taaal kokku meie kahepeale, Sattisime end siis mingi putka juurde, kus pidu pidi toimuma, loikasin juustusd lahti, tegime cuba libret, mingi tunni parast saabus synnipaevalaps ka, oh, tal laks veidi aega, kell oli 4.30, oppige eestlased.Mingi band saabus ka ja tegi 2 tundi soojendust(mis ei tootanud head )ja parast oligi selline janky muusika, et enamus inimesi oli randa jalutama lainud.Jim osutus pensionil olevaks jankyks, kes nyydseks 2 aastat siin elanud on ja elulugu oli tal nagu country laulus, et 2 taiskasvanud tytart Euroopas arstid, aga laste ema on ta persona nongrataks tunnistanud, nii et ta ei ole neid aastakymneid nainud, siis siia Costa Ricasse tuli ta koos girlfriendiga, kellega ehitasid maja , kui maja valmis sai, viskas naine ta tanavale ja nyyd ta siis vottis endale yhe kodutu koera ja elab siin...Kes tahab , voib loole muusika ka taha moelda...Siis nagime veel tuttavat meievanust jankyt, kes ka siia elamist kavandab ja hotelli ja keda me eelmisel peol nagime ka, kes meile raakis, kui raske on telefoni ja pangaarvet saada ja siis nagime seda teibiga paigatud pykstega idasakslast, tema on mingi35 tuuris, ma arvan, suht kahtlane tyyp, selline kes su kyloge kleepub.Yldse, meeletult on siin yksikuid mehi, pohiliselt kyll sellised pensionieas, neid on kohe vaga palju.Kuna me juba sygelesime, et tahaks ara minna, ei sobi ju ka kohe, siis lopuks oli asi niikaugel , et votsime ka sakslase Ulli, lapse , naise ja vankri ja Austraalia pilliga auto peale.Naine katja on tica ja temale meeldivad ka vaga igasugused asjad.Ulli, see sakslane , meeldib meile vaga, ta on isiksus, ei taha naida keegi teine, on nagu on ja alati on ta rahulik ja laia silmaringiga on ta ka, temaga on monus raakida.tema naine tahaks muidugi autot, aga Ulli soidab tsikliga ja siis on neil veel hobune ka ja nyyd lahevad nad septembris saksa, Ulli myyb seal 3 kuud neid kahtlasi puhumispliiatseid ja elatab end sellest ylejaanud aasta...Me tulime vahepeal koju ja kell 11 laksime Dominikali, mis on meilt mingi 20 km, peole.Seal on mingi klubi, et igal laupaevaohtul on seal pidu, nemad ytlevad disco, oli pilet ja kaetemplid ja palju rahvast.Muidugi muusikaks oli reggeton ja mina tahtsin tantsida, aga Mart ytles, et vaatame.Koik mehed oskavad siin nii hasti tantsida,valjaarvatud yks paar, kes meie ees tantsis.Mees oli selline pikk, igal peol on tavaliselt moni selline, kes oma pikkade kate ja jalgadega vehkleb ilma teisi arvestamata ja lopuks astub sulle kindlasti peale ka.Naine oli ka mingi vaga pikk, ma kyll istusin, aga minust vois isegi pikem olla, mis mind ka hairis nagu te teate. Ja ega see "Prive" pole, ma yksi ka ei tahtnud tantsima minna,kutid panid ikka nii, et salsat ja merenget ja mida vaid.Vaatlesime inimesi ja ,mina join yhe margarita, mille kohta Mart ytles, kui see mulle ulatati, et see on kyll nyyd vahe teistsugusem margarita kui ma arvan, et saan, oli selline plasttopsis jaaga ilma sheikimata.
Hommikul meie juut hakkas jalle oma Pinocciot valja taguma, ma raakisin, kus me kaisime, tema tunneb ka synnipaevalast, aga peol teda millegiparast ei olnud ja Domnicali peo kohta kysis, kas seal olid rohkem valismaalased voi kohalikud, et peaks ka ykskord minema.Ise on juba 2 aastat siin elanud,eks me votame ta jargmine kord siis kaasa.
Mart leppis Ulliga juba kokku, et ykspaev laheme ratsutama, mina ja Mart ja mina pean ka hobuseselga istuma, ma pole seda elus teinud, parem kui oleks janes, madalam ja saab korvadest kinni hoida.ma veel vaatamn seda asja, kuigi see 1 hobune pidi vaga vana olema, ehk ei jaksa enam tagajalgadele tousta, aga ma kardan korgust, ei tea, mis sellest tuleb.
See viimane osa on nyyd neile, kes marti ammusest ajast tunnevad, Viivi ja Riho, eriti teile.Mart nagi tana oosel unes, et oli see ammune aeg ja ta lypsis seal Oti suurfarmis ja siis seal mingid tyybid olid oelnud talle, et sa ei ole ikka lypsja moodi, sul on liiga ilusad riided ja sa peaksid rohkem lehma nagu olema.Mart oli siis nii vihastanud ja lainud esimehe jutule, seda ta ei maletanud, kes see oli ja rusikaga lauale porutanud, et tema tahab tapselt topelt palka juurde saada, votke voi jatke...me oleme siin palju unesid nainud, aga kordagi ei ole veel siinsed inimesed meie unenagudes, ikka Eesti.musi koigile. asjad edenevad ja oleme vaga roomsad ja onnelikud.Eile sai 2 kuud meil siin tais.Arge juuti unustage, akki keegi tahaks temaga suhelda, ta ei paista halb inimene, arkab hommikul vara ja on vaga korralik, tana ytles mulle, et ollepurgi voiks kokku pressida, votab prygikastis vahem ruumi...


Uus nadal, uued inimesed ja loomad ka.Meie ukse taga oli eile hiiglaslik rohutirts, selline suitsupakist suurem, paksu kehaga ja yleeile oli samasuur prussakas.Prussakad muide lendavad siin.Arge, kallikesed saage valesti aru ega arge tundke hirmu, ma lihtsalt kirjeldan, mida ma naen ja tunnen.Ma olen aru saanud, et paljud on juba hirmu parast pileteid annulleerinud, et mis oudne koht see on, kus sipelgad ja papagoid parvedena lendavad ja moiraahvid lougavad.Teile koigile rahustuseks, kui te peatuksite meie korval (3 km.) asuvas hotellis, kus on 4 tarni ja ei yhtegi looma, bassein, paevavarjud, niidetud muru, palju aednikke, kylmad joogid ja korged hinnad(oo on vist mingi 140)taala, sea olles ostaksite ekskursioone rahvusparkidesse, kuhu teid viiakse konditsioneeritud bussis,poodi laheksite ainult suveniiripoodi, mis on siin enamjaolt konditsioneeritud ruumis ja puhtad ja kasitud, teisse ei puutuks absoluutselt, kuidas siit helistada saab, sest siin nagunii ei ole roumingut, te oma telefoni kasutada ei saa ja kuna olete turistid, siis pole teil ka telefoni vaja,pangaarvet poleks teil ka avada vaja, sest kindlasti on teil krediitkaart Eestist ja sularaha varutud, paike paistab absoluutselt igal paeval, vahel on mingi aeg vines, aga vahe, soe on absoluutselt igal paeval mingi 26 kuni 31 vahel, oosel ei lange temperatuur kunagi alla 23,ookeanis on iga paev laine ja vesi on taiesti kindlalt igal paeval soe, inimesed on sobralikud ja neil on alati sinu jaoks aega, mis on sulle kui turistile hea asi, aga kui naiteks oled kohalik ja lerpid kokku, et mingi too on selleks ajaks tehtud, aga vahepeal on uued inimesed oma ideede ja ylesannetega peale tulonud, nii et too on ikka tegemata,Metsik loodus, fantastilised maed, mis on tihti nii korged, et kui soidad, on pilved sinu ymber voi oled pilvedest korgemal ja on efekt, et koik suitseb,rohelisus, lopsakus, ehedus.kui ajamasinaga tagasi reisida, siis on koik ju nostalgiline, sa ju muutud narviliseks alles siis, kui tahad netti minna, aga selgub, et on ainult kirjutusmasin...
Ja toredaid inimesi kohtasime ka.Eile ja yleeile rassisime krundi peal , ostsime sellist kollast linti, mart raius sellised vaiad ja mootsime arvatavad kohad valja oma 12 toaga suurele majale ja 5.bungalole ja restoranile, lindid ymber ja oli kohe teine pilt.See rassimine vottis taitsa labi.Parast laksime ujuma ja Mart kaib nyyd riietega ujumas.kuna riided on meil labimarjad parast tootamist, higi mitte ei voola, vaid koik ongi ykssuur higi ja kuna meie juut omab ainult kylma veega pesumasinat, ega siis suurt vahet pole, kas ookeanis voi masinas.Kaisime veel internetikohvikust labi ja nii palju meile oli tulnud, nii roomsaks laks meel, aga kui blogisaatmise aeg tuli, kadus nett ara ja tulime koju.Siin meie juut tuli uksele vastu,., et temale tulid yhed vanad tuttavad siia kylla, 10 .paevaks ja teevad tema juures syya, et kas me tahaksime ka tulla.Nae, kutsusgi !Kuna enne just Mart oli oelnud, et ta voib ohtul ise syya teha, mis tahendas makarone singiga...On kaks toitu, mida Mart teeb, teine on imeohukesed pannkoogid.Jatsime need makarinid siis teiseks paevaks ja laksime.Tehti muidugi kala.Meie suhe kalaga on pehmelt oeldes halb, aga kui just heeeringas ei ole, siis voime proovida.Inimesed olid vahvad.Mehe nimi oli Tony jatema juured olid itaalias.Naise nimi Dennis ja tema juured, arvake ara....Canada prantslane.Terve oma elu olid nad elanud NYCis ja 2 kuud tagasi kolisid Coloradosse.Abielus olid olnud 22 aastat, mees oli skulptor ja naine psyhholoog, aga naine oli aasta tagasi end hulluks tootanud ja otsustanud, et aitab, ja pani ameti maha, mees voib oma tood, kus iganes teha.Naine olli mingi yle 40,mees mingi 55 umbes.Naine selline imepeenike, kena, hallide juustega, aga see sobis talle, neil oli vaga hea huumorimeel, togasid meie juuti kogu aeg.Oli vaga monus ohtu, huvitavad inimesed, kala muidugi oli nagu oli.Esiteks koik peale meie soovad toorest liha ja kala ka .See oli tuunikala ja voibolla te koik nyyd naerate, et ma teile seda kirjeldan.Teile see voib olla on nagu ma kirjeldaksin paikest, et on ymmargune ja kollane...Kalakantsakas oli tume nagu liha ja paks nagu kana, see pandi plaadipeale ja lihtsalt mingi 5 minuti tagant keerati kylge ja koik, seest oli taiesti toores, meile siis praeti eraldi, ikkagi oli mul oosel kalamaik suus ja isegi hommikul, pese hambaid palju tahad.Eks see vist on nii, et sood kala ja on kalamaik.Aga muidu oli vaga ponev.need inimesed olid 7 aastat tagasi siia esimest korda tulnud ja taiesti impulsiivselt endale tykikese maad magedes ostnud, tegelikult paris suure .ja see maahind on selle 7 aastaga mingi 20 korda tousnud, hea investeering.Ja nyyd nad kaivadki siin mingi 2-3 korda aastas, vaatamas oma maatykki ja niisama monulemas, nendega oli toesti huvitav suheldakahju kohe, et nad siin ei ela.Ohtu lopuks juut tahtis naidata, kmillised tydrukud talle oma pilte saadavad, et just varskelt oli yks Columbia tydruk kirjutanud ja pildi saatnud.Laksime siis tema kabinetti vaatama.Tydruk oli mingi 18 ja selline kurvikas, meie juudi pildi kohta oli kommenteerinud, et oli, kui ilus mees.juut oli seda oeldes silmnahtavalt uhke.Tony arvas, et voib olla tydruk ei kirjutanud, et on pime ja Dennis arvas, et nagunii on see pilt ka 20 a. vana, nii et argu juut siin roomustagu.Praegu juut toi mulle ka oma msni aadressi, nii et naised naised!!!
M_KIMKON@MSN.COM ja skipe on tal kaMANYMAN,see esimene pool on ta nimi, ta on siin endale mingi uue nime votnud, sest tal on mingi vaga keeruline nimi, mida keegi siin haaldada ei suudaPileti lubas ka kinni maksta, kui asjaks laheb, aga ta on noudlik ka , 25-35 ja peenike peab olema, ma kujutan ette, milline vihavalang nyyd teie poolt tuleb.Head suhtlemist!

3 comments:

cikumiku said...

Neljapäev, ekspressipäev, eelviimane tööpäev... jeeee. Kõigepealt Jana, ma tahan kommenteerida seda naljategemise kohta. Et minu arust on nii, et kui mehed peaks nalja tegema, siis ju ei saagi nalja!!!!!!!!!! Meie peres on nii, et mina olen see naerukajakas, kes juba poole jutu pealt naerab ette nii, et ei saa oma lugu ära rääkidagi. Kui naljajutt läbi saab, siis on teised tavaliselt vait. No põhimõtteliselt on jah nii, et ise teen nalja ja ise naeran, teised naeravad tavaliselt selle peale, et no mida jutt sealt nüüd tuli.. Peaasi, et ma ise rahul olen ja elus ikka hullupalju nalja saab... Aga meeste peale mina küll selles küsimuses ei taha lootma jääda!
Teiseks kalateema. Kuidas te ometi kala ei söö? No nõme küss muidugi... Aga tegelt, kala CR-s on suurepärane! Ma sõin seal olles vaid kala ja krevette. Tagasi tulles säras nahk oomega 3-st veel mitu kuud. No mega, seal need valged kalad kooksopiimakastmes ja krevetid... mmmm. Sa Jana võiks ikka majutusasutuses küll tulevikus kala pakkuda. Seal on ju värske, külmutamata, saaks megahead sushit, shashimit ja krevette pakkuda, sepcial minu jaoks kasvõi, ma usun, minuga sarnselt mõtlejaid on teisigi... Domincalis, seal surfarite keskuses on mingi akendeta söögikuut, selline venelaserohelist värvi, betoonpõranda ja plastmasstoolidega, telekas nurgas üürgamas. Seal on megahead krevetid, küüslaugu, või ja peterselliga, ei maksnud ka mitte midagi!!! Minge proovige. Ma võin ise kokaks tulla, ma oskan täitsa hästi süüa teha, kui tahan..;)! Jana, aga mis sa logisevast auto vea leidmise eest auhinnaks said?:P Autoteema on minu jaoks ka selline omaette. Ma nimelt olen selline naine, kes sõidab küll harva ise autoga, sest ma ei vaja autot, aga kui sõidan, siis soovin, et mulle jäetkase auto, kus on kütust ja kus on aknapuhastusvahendit ja kus ükski tuli ei vilgu, räääkimata, et kusagilt midagi lekib. Immi on mulle andnud mõnel korral tankimata auto, ma muidugi väljun selle peale kohutavalt, ning suundun siis bensujaama (muide, meil langetati hindu). Aga ma ei armasta seda tankimist, makohe vihkan, Siis ma tavaliselt teen nii, et lasen akna alla ja ootan, kuni mõni meesterahvas tuleb. Siis teen kurva näo ja ütlen, et ma laenasin auto ja ma autodest midagi ei tea, et kas te aitate palun mind tankimisel. Eino tormijooks on tavaliselt, et kes siis aidata saab! Ise pean peenikest naeru, tänulik muidugi olen ka. Aga mina oma tillulillu käekesi küll ei taha bensuga koku teha. Ma vist olen 2 korda üldse tankinud... Nüüd immi säästab mind, auto alati asendis:). Minu arust ei pea naine ise selliste asjadega tegelema... Mis siis veel... kas bungalode joonised teeb kohalik arhitekt? Kas ta juba joonistab ka midagi? Kirjuta ikka Jana, juba hakkasin ootama. terv ciku

anett said...

tsauki:))))
armas oli lugeda, et teil ikka koik ok ja seiklustest puudust ei tule!! Need putukad on natuke hirmuaratavad, aga kui ma seal oleks,siis ma tunneks ikka ennast turvaliselt - meie isa ajab koik putukad ja koletised minema :)
muide, saate ju ise ka aru,et see kommenteerimine sellel lehe puhul on paris keeruline. Ma kaisin aris ja kuulsin,et maarika,edith,regina - koik loevad regulaarselt,pluss sirje & jaan. Nii et inimesed ikka loevad,ema :) nad ei oska lissalt kommenteerida.
muide,maarika palus kysida,et kassa said temaviimase meili moni nadal tagasi,et sa pole vastanud. No ta pidi uue kirjutama...
Ma lahen tana maarika juurde juuksurisse, loikan midagi sarnast nagu victoria beckhami uus soeng (sa muidugi ei tea enam modernsest maailmast midagi?! heheee!)
Musid ja kallistused,
anett

Veljo Konnimois said...

Ja terekest jälle, sain taas üle pika aja jälgi ajada. Lausa huvitav on kohe: see teie Manyman on üsna uhke häärberi püsti pannud: http://www.manyshouse.com/ ja tema täis pikk nimi on Menachem Kimron ("...chem" juut, mis juut). Ja siin on pilt ka lausa ära toodud ;)
http://www.manyshouse.com/about_me.htm

Ning kujud ja muu stuf on tema kodukal kenasti ära toodud. Nii, et killuke taas pilti juures teie olemisest ei kusagil.