Palju onne, minu isal on tana synnipaev, minul on siin kyll kell 4 pealelounat, aga Eestis on juba 1 oosel uus paev, nii et voib soovida kyll.PALJU ONNE , ISA!Et ikka tervis paraneks ja malu juurde tuleks, kahju, et selliseid malupulkasid ei myyda inimestele...Ja, isa, ole siis ikka sobralik ja emale seltsiks ja tee nalja, siis on elu lobusam!Meil siin on kohe taitsa hasti lainud.Hakkasime siin motlema, et milliseid aknaid majadele teha ja katuseid.Tahame kindlasti palmilehtedest katuseid, aga siin raagitakse, et siis saad endale koduskorpionid ja maod, kes seda katust armastavad.Siis uurisime valja, siin keegi myyb tehispalmilehe katust ka, yks kanadakas, kaisime kohapeal, lahedalt on ikka paris synteetiline, hind on ka paris korge, aga 25a annavad garantiid.Originaalpalmilehe puhul peab vaatama, mis meister on, monel peab 2 a, keskmiselt 7, siis on variant alla mingi muu katus panna, plekk naiteks, aga ma tahan, et seespoolt oleks puit, st., et hirmus palju tuleks neis katuseid,.Kaohalikus ehitusmaterjali poes kaisime ka tutvust tegemas, et mis materjale siin on ja mis maksab ja et torud kaivad liimides yksteise kylge, mitte keerates ja yldse...vahepeal avastasime, et meie telefonilt ei saa sonumeid saata, mingi jama, aga kohalikud ytlesid, et siin sonumid yldse tulevad vahel paar paeva hiljem kohale,mis te ikka muretsete.Aknad tahame ikka klaasidest teha, siis tuleb kindlasti kaugematest kyladest ka inimesi uudistama, et mis imeasi.Siin on ikka kombeks, et kas vorkudega, trellidega voi tyhjad aknaavad ja luugid.Vahepeal kaisime internetis ja nagime et meile pole keegi meilinud, noomisime poega, tema kohe yldse ei kirjuta ja kiitsime tytart, tema kirjutab tihti.Oudsalt palju tuttavaid oleme siin hakanud nagema, ikka saab kedagi tervitada ja musitadaEsmaspaeva ohtul kaisime ka selle janky juures, kelle kaest me oma maa ostame, ta just saabus USAst ja arutasimme, et kui meie tahame osta ja tema myya, siis on ikka oudne jama kyll, kui see asi nii kaua venib, et advokaadid ei toota nii kiiresti kui meie tahaks.Siis oli see Frank (janky) veel juuksuris kainud, selline sojavaelase soeng oli tal, et 4 taala oli maksnud USAs, et siin ta kyll nii odavalt ei saa, et mingi kanadakas tal loikab, alati peab mingi 12 taala maksma ja nasel oli ka pea punaseks varvitud, et siin maksab alati 40 taala.Kohalikud teevad odavalt, aga kuna nemad kaivad kanadalase juures, see votab alati kanada hinna, ma siis ytlesin, et mina siin kyll juukseid loikama ei saa hakata, see too on siin nii alavaaartustatud, aga muidugi me elame siin taielikus kylas, kui ma rikaste mallis tootaks, siis oleks teine lugu.Laupaeva hommikuks meid kutsutigi garaazi myygile, kell 8 hommikul juba yhes hotellis, et igayks myyb midagi, kes piruklaid, kes midagi mida ise ei vaja, mulle oeldi, et sina voiksid juukseid loigata.Haha.See on vist mingi ameerika vark, see garaazimyyk.Igal juhul teisipaeva hommikul kell 7 hakkasime San Jose poole teele, et advokaadiga kyll maaostuasja suhtes kaest hoida jne.Tavaliselt soidame nats yle 3,5 tunni, aga viimastel paevadel on mingid palverandurid kondima hakanud ja neid on tuhandeid ja tuhandeid, kuna siin teepeenraid ei ole kohe yldse ja teed on nii kitsad, et 2 rekkat mahuvad nibin nabin ja kaanulised ja magised ja siis veel need kondijad ikka 4-5 kaupa ja tee peal ja vankritega lapsi ka, soitsime 4 tundi ja peale ja jaime nats hiljaks ka.Aga meie advokaat oli araytlemata roomsa naoga, tema naine just avas sellel paeval oma ari(ta on fysioterapeut).Eile ta toesti meenutas mulle Mart Siimanni, ainult umbes 30 aastane, silmad suured peas, naerunagu ees, vaga entusiastlikult raakis, et MEIL SIIN COSTA RICAS...ja asjad sujusid ka kuidagi vaga ilusti, yks asi ja teine asi ja hommikul oli meile see Luis helistanud, kes meil tagant sisse soitis ja me ei saanud tapselt aru, mida ta tahtis meile oelda, et kas me peaksime tagasi sinna poolsaarele soitma, et no way, aga koik asjad ajas me advokaat sujuvalt korda ja nyyd jai maaost omakorda selle janky advokaadi taha, et neljapaeva hommikul hiljemalt kirjutatakse alla ja kasiraha laheb yle.Siis soitsime panka kaartide ja tsekiraamatute jargi.Panga johtaja sisklikult jalle naerunaoga ja nalja tehes suhtles meiega, vahepeal laks valja ja meie aadvokaat ytles, et meile pakuti krediiti, mis on siin eriti kova sona, muidugi protsent on siin ka kova, meil pole praegu nagu plaanis krediiti votta siit, aga ikkagi, et nae.Siis tuli pangajohtaja tagasi ja toi meie tsekiraamatu ja kaardi ja kysis, kas ikka Marceo ytles, et kui me krediiti tahaksime...me siis kysisime, et me tahaks nyyd oma kaardiga raha valja votta, pidime advokaadile maksma ja nii, aga sula oli otsas, siis see ilus pangamees ytles, et palju tahate, ma toon teile, et all oli pikk saba, ma toon teile, siis ei pea sabas seisma...ja toigi meile raha.Kogu selle aja oli mingi 6-7 inimest ukse taga ootamas, kellest aga yldse valja ei tehtud, kyll toodi tool juurde, et me koik istuda saaksime ja parast musitasime koik hyvastijatuks.Nyyd oli meil raha ka ja soitsime Escazusse, see on selline linnaosa , kus elavad yldiselt ainult rikkad ja seal on sellised poed nagu Euroopas.Koigepealt laksime ehitusmaterjali poodi.JA SIIS MA OLIN NAGU ALIIS IMEDEMAAL:koike oli, milline varvide valik, kulla ja hobeda ja murenenud varve ja lihtsalt et kangast voi ykskoik mida varvida, sellised toonid, ma juba valisin yhe laimirohelise valja, mida ma kasutada tahan, issand, ma oleks kohe koike tahtnud ja siis porandaplaadid, kohe leidsime sellised, mida tahaks ja kraanikausid ja ymmargused ja ribidega uksed ja muudkui kirjutasime yles, et mida on ja palju maksab.palju valgeid oli ka seal poes, moni ostis 7 segistit, ka vist hotelli teinud...Siis aiaosa, kus olid taimed ja muustaff, elektri ja muuosakonnas ma ei viitsimud kaia, seal oli Mart.Parast seda laksime Escazu malli, mis on enam vahem Miami mootu, seal onZara ja mango ja D&G ja Boss jne...ja sealt saab ajakirju, mida ma armastan ja ma ostsin palju sisustusajakirju ja augusti Cosmopolitani ja seal oli korralik toiduosakond, palju iseteadvate nagudega inimesi kondis seal, ostsime kylmakasti, jaad ja toitu.Ise oma asju kilekottidesse ei saa panna, selle jaks on poisid ja siis nad tulevad sinuga koos ja karutavad su karu autoni voi taksoni ja ise sa seda teha ei saa.Meie muidugi tahtsime omamoodi, et mart on kova pakkija ja kuna me tahtsime osa asju kylmkasti panna, 4 tunnine soit ju ees , aga poiss pakkis oma suva jargi ja sidus kilekotid pealt veel kinni ka ja mina tahtsin omakorda ise karu lykata, aga tema ytles, et ei tohi, see on tema too ja liome kaega, veeretas need asjad autosse, siis sa pead veel ytlema, kuhu ta need paneb, me tahtsime taha istmepeale panna, sest paris taga on meil tagavara kanku diisliga, igaks juhuks,siis pidime ruumi tegema ja naitama, et kuhu, siis pead talle veel tippi andma ja siis , kui ta oli ara lainud, pidime kottidest hakkama ongitsema asju, mida tahtsime kylmkasti panna ja koju joudes olid meil ikka munad moradega, sest nemad pakivad nii...Tulime poe uksest valja kolmveerand 6 ohtul, hakkas juba hamarduma, ja ma veel motlesin, et nii hasti on kohe koik lainud, et kust see pauk kyll voiks tulla, nagu ikka oige eestlane, selline kahtlustav, aga need palverandurid!!!!Linnatulev tee oli kinni pandud ja linnast valja minev suund oli 1 rida linnast valja ja teine oli siis linna sisse tulevaks tehtud, et siis 1 rida linnast valja, aga ega see mingi Polva pole, olid ikka ummikud, peaaegu tund aega passisime enam vahem yhes kohas, kui lopuks soitma saime hakata, oli kottpime, valgustust ei ole, teeaartes igal pool tuhandeid palverandureid, siis hakkas veel vihma sadama, siis tuli veel udu ja siis muidugi lookaugud.Ja kui rekka soidab ees, soidatki 10 km tunnis, issand, kui palju neid randureid oli, aga taiesti hullumeelsed, ma ei ople tanast lehte lugenud, aga ma arvan, et surmasaanuid on rohkem kui 1.Paar paeva tagasi soideti 1 surnuks ja 1 haiglasse, aga kottpimedas inimesed konnivad, vihma sajab, teepeenraid ei ole, ei helkurit, monel yksikul on taskulamp.koju joudsime kell11, mina jain lopuks magama, agaMart muidugi pidas vapralt vastu.Tassisime asjad sisse, mingid eriti suured sipalgad olid koogilaua vallutanud, ei tea, mis nyyd siis.Tana kohe magasime ja monuslesime ja vaatasime ajakirju ja ostsime 50m moodulindi ja laksime krundi peale, et mida ja kuhu ja votsime Mardi kaabutaie OMA laime puu otsast, need on apelsini suurused ja oi, kuidas lohnavad.kui me seal korgel turnisime ja mootsime soitis yks auto ja peatus, tuli meie tuttav Any(ka janky),kelleleMart yhel peol cuba libre sisse laimi rusikaga purustas, ja ytles, et tal on meile haid uudiseid ja need on seoses yhe maaga, mis asub meie maa vastas, aga mida mart saaks lendamisel maandumiseks ja ohkutousmiseks kasutada, et vist saab kaubale voi noh, et voib kasutada, eks nais, igal juhul ma sain aru, et roomusonum.Siis laksime randa ujuma, kuna selle moodulindiga rinnuni rohus kondimine vottis vaga labi.Mina hakkasin siis teokarpe korjama, et kirjutan nendest liivale isale synnipaevaonnitluse, mart kadus kuskile ara.Vahepeal kuulsin nagu koerte haukumist, siis jalle moiraahvide haalt, otsisin pilguga marti, teda aga ei olnud.Sain oma ISALE valmis ja laksin asjade juurde , et kus fotokas on, oudne moiraahvi haal, mart istus puu otsas, kaks suurt lehte korvadeks pandud ja tegi seda haalt.Issand, kuidas ma naersin,tegin tast pildi ka, praegu, kui ma seda kirjutan siin kodurodul, on paris moiraahvid meie lahedal ja teevad pariselt seda haalt.Ja parast mart veel ytles, et vaata kui sile puu, mille otsa ta ronis ja ma siis imestasin kohe veel.Hommikul ta tegi ka yhe nalja, kondis ringi kaed puusas ja ytles, et kyll on ikka hea kuningas olla, et see on yhest filmist, kuskuningas kuses ja teener hoidis potti ja siis lopuks kuningas viskas jootrahaks myndi sinna potipohja , vaatas ringi ja ytles, et kyll on ikka hea kuningas olla...
Maksime tana jargmise kuu yyri ara,juba kuu oleme siin pesitsenud meie juudi juures.Tana ta jalle toitis meid, toi mingit vaga head tyypilist papaiahautist, mida ta naine oli teinud.See naine Katja on ma arvan mingi 30, voib olla sutsu peale,naerab kolavalt nagu Vargamae Kroot, on vaga kena ja tal on 6 aastane tytar, kes ei ole juudi oma.Juut ise on meil mingi 58, see naine katja kaib tal siin vahetevahel.
tana nagin gekot, kes oli varviline, aga tal oli nagu rotisaba taga, selline hall ja kole, muidu on praegu nagu loomavaene aeg, pole kedagi nainud.Kallistan kovasti ja tanan koiki kommijaid, mul on alati VAGA hea meel, kui keegi midagi kirjutab.pregu just tuli yks labipaistev vaike sisalik, kes on nagu kriipsujuku ja seisis mu markmiku korval, ikka on moni loom
3 comments:
Tsauki. On pühapäeva hommik, keetsin endale kohvi juba teadmisega, et nüüd hakkan mõnuledes su blogi lugema. Ja oligi väga meeleolukas lugemine jälle, selline vahetu ja ehe. Ma ise ikka mõtlen siin vahel, et huvitav, kas teie tuttavad su kirjutiste põhjal ikka tahavad sinna enam tulla või kuidas nad isekeskis arutavad, et KUHU see hull küll läks. Ise küll kibelen tagasi, kohe kui talv tuleks, lendaks kohale. Prageu on ilmad ikka väga megasuper olnud, mina ei mäletagi nii ilusat ja pikka suve! Isegi hommikuti on õhk soe! Aga meie käisime Immiga Leedus puhkamas mõne päeva, et mõtlesime, et vaatame need Balanga ja Nida üle. Need 2 olid küll toredad kohad, oma teatud hõnguga, aga ülejäänud Leedu on vist 1 koledamaid maid, kus ma käinud olen, siuke mõtetu. See maitse seal on ikka - no näiteks ei saa ma aru, miks iga puuvõra tuleb paljaks kraapida ja sellest aeda mööbel teha, või mingi nötsik selle otsa riputada, siis panevad nad kividele jalad alla, et lambad või nii ja veel 1 tähelepanek, nad tõstsid 2 kivi üksteise otsa, pealmise värvisid siis pruuniks ja nii olidki aias puravikud. No ma ei tea...Minu ilumõistega seal asjad ei ühtinud, kuidagi ei suhestu üldse selle maaga. Tagastulles käisime ka Jurmalast läbi, seal oli kohe teine tera. Seal oli lõppemas mingi moodne laulufestival ja oh jeesus, need vormid, mida ikka seal naised ja ka mehed kannavad, on aruandmatud. Me ikka võtsime kohe aega nende jõllamiseks. Prouad kütavad ranna poole ikka litritega kaetud kleitides. Narmad on väga popid, pea üle ühe olid narmad lisaks kullale ja karrale, millega kleit ehitud oli. Jurmalas nägime küll vähem, aga Leedu mehed - neil on ju see nn koer kaena all. Seal on IGAL mehel see pederastikotike käes. Nüüd on need väikese kohvri kujlised, JUBEADAD. Popimatel oli sellise pika ja peenikese niidi otsas risti üle kere pandud kotike, et ei kanna käes, vaid niimoodi risti üle kere ripub. ei tea, mis veidrus see neil on. Aga keskkonna vahetus mõjus muidu ülihästi, nüüd on jälle tore kodus olla. Homsest olen tööl, siis Jana hakkan ikka iga päev kommima, kui just mõtted ja sõnad otsa ei saa;). Nii tahaks ka kohe sinna tulla, no kohe eriti palju tahaks, ja teile appi tulla, materjale valima ja ehitada tahaks ka, ja aeda igasugu mudru istutada;). Ma käisin Viivil külas, vanaema oli ka seal, tuli teist juttu, ja ma ütlesin, et ma tahaks ka sinna minna elama, et pole üldse võimatu, et kunagi lähen, selle peale ütles vanaema, et tema sureb siis kohe ära, nii et ma ei saa veel enivei praegu tulla tulla;) ...nii nüüd ärkas Immi ka, teen talle kohvi ja võileibu ja saadan ära lennukile, ta läheb saksamaale purjetama nädalaks!!! Mardile ka musi ja tuti, tuti, loodan, et näed teda ikka maa peal ka, mitte ainult puu otsas, lehed kõrvadeks;) !!!!
Tervitused teile taas! Kus uus blogi on? Vaatad aga San Josest ostetud ajakirju ja ei vinna siia enam kirjutada jah? Ma nii lootsin, et tööle tulles saan kohe lugema hakata uut ja huvitavat lugulaulu...
Mart hakkab vaikselt metsituma. Jaana - hoia tal silma peal, muidu muutub teine veel päris möira ahviks, kui ta päris mööda siledat puud juba ülesse ronib ;)
Post a Comment