Pudel veini ja 2 mangot

Panin blogi siis yles Mart hakkas oma meilidega tegelema ja mina koristajat jalgima, ikka seal internetikohvikus.See on lihtsalt imeparane, kui sa jalgid, mida siin tehakse.Naiteks see koristaja pyhkis ja pyhkis porandat, harjaga peaaegu meie jalgu pidi ja heitis meile selliseid pilke, et meie tottu ta nyyd ei paase seda lauaalust koristama, kus me kirjutasimeparast seda suurt harjamist(kohvik on teisel korrusel ja kohe rodust 50 cm allpool on varikatus) pyhkis ta selle suure hunniku liiva ja prahti lihtsalt varikatuse peale.On ikka motlemine, siis ta hakkas kaltsu ja mingi spraypudeliga seinu pesema.Pihustab ja nyhib.Kui me sinna laksime, siis..oli laua peal mingist ahelsuitsetajast maha jaanud konisid triiki tais tuhatoos, tostsin selle teise laua peale, nyyd koristaja tostis selle ohku, poleeris laua ara ja pani tuhatoosi sinna tagasi ja kondis minema.Uskumatu.Ma olen mitmeid kordi kuulnud, et siin puudub inimestel iseseisva motlemise voime, et kui sa ei ytle tapselt , kuidas ja mis, siis....Siis on nii, et kkoristab lihtsalt konide ymbert.Moned paevad tagasi, kui krundil rassisime ja nagu higikakid, tahtsime ujuma minna, rand, kus me tavaliselt kaime, on natuke kaugemal, kohe meie praeguse elukoha juures on ka rand, aga sissepaasu on omanik blokeerinud nii, et pead igal juhul tema territooriumilt labi minema.Tal on seal mingid kohutavad plastmassist telgid voi majad , kuidas ta neid ise nimetab ja koik on valgel ajal ka nii tume ja pime ja synge.Oleme seal paar korda kainud, sest meie juut ytleb kyll, et tal on omanikuga kokkulepe, et tema kylalised voivad seal ujumas kaia, aga see telkideomanik teeb alati sellise virila nao, et no hea kyll, eks te siis ujuge natuke, aaga iga kord raagib, et tal on ikka seal kohvik, et votke kohvi voi pood, akki tahate suveniire osta voi midagi sellist.Mitte kunagi seal kedagi ei ole, pole ka ime.Sel paeval oli kell juba mingi pool 6 ja paike juba hakkas loojuma, me poleks enam oma kohta joudnud ja motlesime, et hea kyll, lahme ujume seal.parkisime auto ara, juba ta oligi kohal, et mis ja kes.Eks te siis ujuge natuke, kui valja tulime, oli ta jalle platsis.mereaarest tema majani viib ainult 1 tee ja see on selline meeter lai ja mingi 20 m pikk, suuremate kividega aaristatud ja tee ise on liivast ja labi riisutud.Seda nad armastavad siin ka vaga, et rehajaljed oleks naha, siis on nagu vaga korralikud inimesed.meie siis tegime jaljed peale, mille jargi ta kindlasti kohe riisuma asus(nagu surnuaias), sest reha oli tal kaes, kui ta meile vastu kondis ja meil tee blokeeris.Tanasime, et heataega.Kas te ka teate, et meil on siin restoran?Te voite tulla hommikust sooma voi lounat voi ohtust voi igal ajal voite sooma tulla voi mone dringi votta.Ah soo, oi, kui ponev, nyyd me siis teame.Jube kyll, ma olen kyll vaga otsekohene inimene, aga kuidas sa ikka ytled talle, et mulle lihtsalt ei meeldi su koht, selleparast ma pole tulnud ega tule, iga kord pressib.Ega vagisi armsaks ei saa.juut ikommenteeris, et noh, see omanik lihtsalt ei tea, mida teha, et seal ei kai inimesi eriti, ta proovib pressinguga, et ameeriklased on sellega harjunud, pole midagi.mina tean, mis ta peaks tegema, ara lammutama om,a oudsad kuudid(rohelisest laikivast plastmassist telitaolised majad roheliste saasevorkudega akende asemel), tehku parkla ja valvaku, et autodest asju ei varastata ja koigil oleks parem meel.
Reede ohtul siis todesime, et ei tulnud ega helistanud see tehnik seal elektrifirmast(koik naersid, kui ma raaksisin, et ma toesti uskusin, kui oeldi, et tuleb)ja veeyhendamise mees, kellega oli kokku lepitud pool 5 teme kodus, ei olnud ka seal , ootasime, ei kedagi, telefonidel siin eriti levi pole, nii et see asi jai siis ka ara.Kella 7. olime kutsunud Franky ja Moisese naistega restorani, enne, kui minem,a hakkasime, jatsime vel Dennise ja Toniga hyvasti, et nemad pidid hommikul vara ara soitma ja nad tegid juba juudi juures syya.kallistasime ja nad soovisid meile onne ehitamise uures.Restoranis oli lobus, Franky naine oli ilusti satitud ja varvitud, meie Frankyl oli aga suurte aukudega t sark, ma ei tea, kas koi soob tal neid ajsu voi kes, aga kodus on tal alati ka sellised sargid, voi jaavad need tal kuskile vahele kinni.ja yhe sellise rusikasuuruse naritisega oli ta tulnud, traksid peal ja lobus nagu ees.Toit oli meie jaoks suht maitsetu, ega me alati paris tapselt aru ka ei saa, mida tellime, Mart oli endale pasta maksaga tellinud, see oli osaliselt toores ja ei maitsenud ka talle, minu kanal ei olnud viga, kui soola panna.Lohutasin Marti, et pole viga, hull oleks, kui ta iga paev nii oudsat toitu peaks sooma ja ainult restorani tulles saaks normaalset.Tal on aga vastupidi, ma olen ju niiiii hea kokk..Aga margaritad olid okey.moisese ja Kristinaga laksime edasi mingisse baari.Seal oli dj ka, lasi sellist muusikat, et ohhoo, pohiline oli Mihkel jacson ja Modern Talking ja yldse selline muusika, kui Mart Soomes tootas ja ma lastega Vihterpalus elasin.ja siis ta miksis neid asju kokku ka, ikka koppadi koppadi, kuna beat oli nii erinev ja ega ta osanud vist ka.Kui kolmandasse kohta laksime, et tantsiks ka, siis seal olid hoopis biljardilauad keset klubi veetud, nii et laksime koju.Hommikul, kui arkasin, vaatasin, et midagi on meil ukse taha pandud.kujutage ette, Dennis ja Tony olid meil pannud pudeli punast veini ja 2 mangot ja kirja, et hoiavad meile poialt meie tegemistes.issand kui armas, me olime kohe sonatud.nemad on nyyd need inimesed, et kui oleks vaja ennast NYCis sisse seada, siis nendelt saaks kogu selle vorgustiku, et hambaarstid, juuksurid ja advokaadid(ainult hinnalevel on vist meile yle pea)
Ykspaev, kui koju tulime, astusime autost maha ja kujutage ette, koik kohad sipelgaid tais, selliseid suuri sipelgaid, juudi maja seinad, autoalune, jogedena sipelgaid, miljonid sipelgad.Olime kuulnud, et on mingid sellised sipelgad, ilmuvad ei tea, kust ja kaivad su majast yle, paar tundi ja soovad ara koik , m is neile meeldib ja lahevad minema.Pohiliselt nad vist jahivad neid vaikseid vaaraosipelga suurusi isendeid, nende mune ja nii.ma ainult hyppasin koha peal, kondida ei saanud, mustas koik ja kui valusasti nad veeel hammustasid, jube.Meie juut vaatas ka, et ei tea,mis siin alles jaab, aga paar tundi ja kadunud nad olidki.Sellised tulevad vahel tuppa sisse ka, motle, soovad sul ara mone kapi voi kes teb mida.
Eile oli laiupaev ja me kaisime oma krundil motlemas, et peame plaani ja head motted tulevad krundil pahe.Et kas teeme yhe sissepaasu voi kaks, sellele kysimusele saime kohapeal kohe vastuse, mingi mees kondis ylevalt franky maja juurest meie krundilt labi teepeale, sealt saab vist otse loigata, oli selge, et teeme yhe, et asja kontrolli all hoida.Juut pakkus oma uut mootorsaagi, et tal on 2, et annab 40 protsenti poehinnast alla, aga me tahame vaadata, mis hinnad Panamas on, sest seal pidi koik palju odavam olema.Eks me peame vist mingi sae ostma, et kuivanud puud maha saagida, moned sellised ikka on.Ja edaspidi vist kulub majapidamises 1 saag ikka ara.Siis laksime sinna oma randa ja nii monus oli.kaisime oma 5 korda vees, oli moon ja nii hea oli ujuda, liiv oli korvetavalt kuum, korjasin jalle teokarpe, et kui mul see mote tuleb, mida me neist teha tahan, siis on nad mul votta, mul juba vaiksed ideed on, aga kuna tube tuleb ju palju, siis pean vist oma koleda ambriga korjele minema.Kui restoranis kaisime, panime pesud selga, kingad jalga, tagasitulnud, kiskusime kohe ara, jalad on juba platudega harjunud, jookseme nagu looduslapsed,Mart ei maletagi enam,mis sokid tahendavad, ega te meid vist ara tunne, kui naete.kui San Josesse laheme, on Mart nagu Tarzan linnas, piinleb.