Saturday, October 14, 2006
lehed on huumusest pitsiks kodunenud, imelised, onju
ma naen, kuidas vihm tuleb.See on nii naljakas, aga siin alati naeb, praegu naiteks ma naen, et vihma hakkab sadama.Vihm tuleb alati magede poolt ja nagu hall sein tuleb, koigepealt ei nae sa lihtsalt magesid ja siis laheb aina hallimaks ja hallimaks, vahva.Tana on siis meie pulmaaastapaev, ei oskagi oelda, et mis tunne on, hea tunne, minu meelest laheb iga paeva ja aastaga jarjest paremaks.Hommikul arkasime ikka 6 ja sellised tavalised toimingud, et teritad labidaid ja taidad kylmkasti jaa ja vee ja mone ollega, korjad kokku marjad kindadjne.mardi tooriided ma pesin eile ohtul koik ara, aga muidudgi need olid koik labimarjad hommikul, tema aga viimasel ajal panebki marjad pyksid jalga ja marja sargi selga, sarke oleks kuivi ka, aga ta on valiv, monega on palav ja moni torgib.7 olime krundil ja tana oli meil seal 3 toomeest, jose oli ka otsustanud toole tulla.Arnold ytles meile eile, et tema saab laupaeval viimast paeva tulla, et temal on siis mingi eluaegne pikk too ees, rohkem meie juures ei saa tootada.Terve nende perekond elab yhes pisikeses kooktubamajas, kokku on neid ema isa ja 3 taiskasvanud last, ma ei tea, kuidas nad seal koik magamagi mahuvad, aga seegi maja ei ole nende oma, vaid see rikas janky, kellele mart korra helistas ja kes oli vaga antipaatne, tema omab siin vist palju maid ja see maja on ka tema oma, nii, et see perekond peab vist vaidlemata tootama tema heaks.Arnold on oppimisvoimeline(vihm joudis nyyd ka kohale)ja meil on taitsa kahju tast loobuda, proovime temaga raakida, et kui meil teda vaja laheb, siis ta enda asemel mone teise sinna teisele toole saadaks.ja koige kiirem on ta ka, onu Kroonlyhter on vaga aeglane, ja see uus kutt Jose, issand see on vist taitsa loll, tana istutasid mul banaanipoosaid, ostsime 3 ja kui valmis sai , astus lihtsalt 3 kiiret sammu edasi puu juurde ja kukkus urineerima.Ma olin juba paanikas, et see on mu maitseainepeenra puu, aga onneks oli teine, pyha jumal.ja kui kysid, et tana tootame peale lounat ka, et kas saate, siis Arnold raagib ja vastab, Kroonlyhtrilt saab ka mingi vastuse katte, aga Jose on nagu tumm.Peaasi, et labidat liigutab, aga oudne ikkagi.Mina puhastasin yhte metsikut kallast rehaga, et seal on pool meetrit huumust, saabastega astud, vajud ei tea kuhu, aga peal on oksad, suured juurikad vedasid mul kutid eile ara, aga see oksarisu, seda ma siis tana korjasin.Tegelikult olin taitsa kahevahel, kas korjata, mulle oudsalt meeldib metsik loodus, aga otsustasin ikkagi natukene kasida, lehekoduhunnikud jatsin, esiteks see hoiab pinnast kinni, et minema ei uju, teiseks on see kihvt(ma kaisin vahepeal ja tirisin oma pulmaaastapaeva lille varju alla, liiga palju vihma pole ka vaja talle).Aga see nolval turnimine oli paris keeruline, lehed on ju libedad ja kaldanurk on paris hea, vahepeal korjasin neid metsikuid mustikartaolisi taimi ja istutasin rennikallastele.Mart ehitas muchachodega ikka parklat, et lasi veel 2 koormat kive ja materjali tuua ja need vedasid karuga ikka yks nooriga eest tommates, teine tagant lykates ja siis ajasid veel paar kraavi sisse ja mina tulin lounast koju, paris vasinud, mart laks tagasi, ega neid yksi saa hetkekski jatta, esiteks nad siis akki ei toota, kus me teame ja teiseks, mida nad voivad koik korda saata.Mina hakkasin siin siis ikka seda pesukest pesema, vahepeal porandaid ka, meil ju loomad(konnad ja gekod), siis omblesin oma pykstele broderiipitsid kylge, ennem olid nad karisenud,ja siis loen vaga aeglases tempos juba mitu paeva marie claire ja ajalehte.Nimelt eilne ajaleht oli vaga huvitav, La Nacion ilmus esimest korda 12 oktoober 1946 ja nyyd oli selline number, et oli nendest vanadest ajalehtedest iga aasta kohta saravamad voi traagilisemad syndmused valja toodud, paris ponev, koik see inimeste Kuule minek ja Tsernobil ja koik koik, aga et taielikult aru saada, peab ikka sonastikuga lugema, mart muidugi loeb ilma,ja saab ka aru, aga mina olen selline, kes tahab tapselt teada.Aju lihtswalt vasib ara, ei jaksa palju.Pealegi olen ma ennast yle hinnanud, arvasin, et 3 kuuga saan aru, kui kohalikud omavahel raagivad, alati ei saa ma aru, kui nad minugagi raagivad.mart tuli koju, ma parast jalle kirjutan....
Laupaev kaes.Arnold pidi tana kohe hommikul kirikusse minema ja oli enda asemele teise onu ka kutsunusJesus on nimi, nii et kui me kell 7 krundile soitsime olid Jesus ja Kroonlyhter meid juba ootamas.Jesus on siis Arnoldi emapoolne onu, see oli taitsa hakkaja, igalpool turvatootaja olnud, aga liigutas paris kiiresti ja pea ka tootas(naiteks karu kividega pakkus, et valame ylevalpool tyhjaks, siis kivid veerevad ise allapoole, Kroonlyhter poleks selle peale tulnud)Mina vasisin tana peale 3 tundi tootamis nii ara, et tulin koju, lahenMardile lounast jargi, tanaseks siis aitab ja homme peame ka pyhapaeva.muidu lihtsalt ei jaksa yleval olla, mina naiteks olen viimastel paevadel kell 8 teleka ette ara kustunud, eile olin poole 10ni , uskumatu, mart jalle magas siis ammu.taitsa ara vasitame endid siisn varskes ohus.juustukoogi jargi ei jaksanud ka soita sinna Dominikali, ikkagi 25 km, tagasi ju ka vaja tulla veel, laksime kohalikku supermercadosse, ostsime piima ja Mart tegi pannkooke, niiiii head olid, nam.Tana hommikul tuli meelde, et oleks pidanud kyynlad ka polema panema, ikkagi romantilisem, aga vasinud ininmesele anna lihtsalt syya ja voodi ja juba ta ongi onnelik.meelelahutuse kohapealt on nii, et paris mitu head filmi jookseb, mida tahaks naha, see uus Almodovari oma Penelope Crusiga ja veel yhtteist, Mart kysis Arnoldilt, et kus siin lahim kino on, kas Cortesis voi Palmar Nortes, need on kmeist koik sellised 10-30km.Ei olegi siin mingeid kinosid ja Arnold ytles, et tema pole yldse elus kinos kainud ja ei teagi, mis kino on.Vot selline elu.Kui meie hakkame siin reedeti voi laupaeviti filme naitama, siis saab sellest kylas kyll suursyndmus.Seniks aga vist peame jalle need kinoskaigud Panama peale jatma, siis on nagunii vaja 3 paeva surnuks lyya ja aega kyll.
Ykspaev oli meil telefon tumm, lihtsalt liinid olid maas ja siis kui toole hakkas, siis see meie majaomaniku vana telefon, sellel juhe ei andnud enam yhendust, aga mart parandas jalle oma imemeheteibiga ara.nii et voite ikka meile helistada, kelle skipe on, see kaib teie kohta ka meie armsad lapsed, ostate krediiti ja mingi 1 eek on minut...lihtsalt vihjeks.Saadan teile sooja ohku, palju paikest ja osturallidest ja hulludest paevadest ei tea meie siin midagi.Selle aasta joulud otsustasime ka vahele jatta nagu Grishami raamatus "Joulua pakoon", ma ei tea, kuidas ta originaalpealkiri on, aga raamat on meil siin kaasas ja kui naerda tahame, siis loeme ikka ja jalle, soovitan soojalt.Musi musi, kallistan teid koiki!!!!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment