sorry, Costa Rica ilu ja volu, internett on nii aeglane, et pildid ei lahe yles

Reede.Jalle maal tagasi.Koigepealt enne kolmapaeva varahommikust San Jose soitu helistas Mart veel meie veemehele Gigile, et meil on vaja veetemplit ka, arvasime, et see on siin kylas minuti kysimus see tempel paberile saada, aga vota napust.Veemees Gigi ytles, et yks tydruk, kellega ta koos tootab, see oli Panamasse soitnud ja templi kaasa votnud ja enne nadalaloppu voi uut esmaspaeva me kyll seda templit ei saa.Aga mis siis, kui see tydruk ei tulegi tagasi voi templi ara kaotab voi hoopis auto alla jaab?Loodame parimat.
Kolmapaeva hommikul kell 5 startisime San Josesse.Poole tee peal markasin, et koik need riided, mis ma selga olin pimedas pannud, olid tegelikult kuidagi ara maardunud, ma ei tea, kuhu ma juba vastu olin joudnud minna, autos soidupealt ma vahetasin riideid, mul oli neid onneks kuhjaga kaasas ja linn vois alata.Koigepealt advokaadi juurde, votsime hunniku koopiaid ja oma valmismaja ehitaja juurde.Seal meil laks ikka hullult aega, sest nad ei saanud eriti aru ja kogu aeg pidi koike yle seletama, sest nemad ei suuda yle yhe asja korraga meelde jatta ega logistiliselt kokku panna ja me tahtsime, et nad teeks meile ka teiste majade kohta hinnapakkumise, aga nemad ei saanud juba aru, et kas te tahate hoopis kahekordset seda maja, mis me yhekordse tellisime.paari tunni parast oli see asi aga enam vahem selge, kuigi Mart vahepeal hakkas vihaseks minema, sest see meie sober vormititu ja eatu naine proovis kogu aeg poole jutu pealt arvata, mis me oelda tahame, aga kogu aeg arvas valesti ja siis Mart tostis kae pysti, et kuula nyyd ometigi lopuni.Siis me votsime selle sama naise peale ja laksime koos sinna teedeministeeriumisse, tema laks sisse , et kas saab neid asju natuke kiirendada, et muidu on 10 paeva ja rohkem , aga akki.Valja tuli, siis ytles, et saab homme, st. neljapaeva ohtupoole need katte, olime vaga roomsad, ja motlesime, et siis ta paneb need meile bussipeale ja saadab kullerfirmaga siia reedel.Etteruttavalt voin oelda, et ega ta neiod ikka katte ei saanud eile ja tana heolistame uuesti, mis on siin tavaline asjade kaik.Siis ta hoiatas meid, et me ikka rohkem , kui pool raha ette ei maksaks enne kui katus ja seinad pysti, sest ikka vaga tavaline on, kui maksad raha ara, siis firmad raiskavad raha ara ja parast ootad ja ootad, aga neil huvi puudub, raha ju kaes.jargmiseks sai Mart pildid tehtud ja need koledad rahad pangas ilusamate vastu vahetada( ta laks kohe bossi jutule ja see asi sai taitsa ruttu korda)Lennuametis sai ta lpiloodilitsentsi, aga kahjuks mitte deltale, hoopis cesnale ja sellistele vaikelennukitele, delta jaoks peab ta veel ikka selle lennusoidueksami tegema, aga ikka olime roomsad, et midagi saime katte.Siisme saime veel adokaadi juurest yhe vaga hea paberi,, millega me saame kenasti Panama piiri yletatud, ma loodan.Ja siis soitsime juba jargmisele kohtumisele, et see uus tehnoloogia, mida meile homo Marcel siin haipis, et las teevad ka hinnapakkumise.Oli vaga normaalne inimene, kellega raakisime ja teisipaevaks nad siis annavad teada, mis neil meile on.Siis kaisime veel hotellist labi, panime asjad ara ja laksime sooma, imehea toit oli ja suurlinna tuled.Kui sa ikka oled 2-3 nadalat maal olnud ja siis linna paased, ma kohe nautisin seda head toitu ja drinke.Meil siin rannikul maksab margarita 8 taala, seal ainult 4, ma votsin kohe 2.meil oli kirvesehitajaga kella poole 9 kohtumine ja arhitektiga, aga nende pakkumine oli ikka poole korgem kui meil vaja, kuigi nad olid nyyd kolmandiku hindu langetanud ja nad laksid natuke hapude nagudega ara, sest mart teatas neile selle ebameeldiva otsuse, et nad on meie jaoks liiga kallid.JASIIS me laksimje veel kasiinosse tunniks ja kasvatasime oma rahavarusid veidike, sest meil laks toesti hasti ja siis me votsime takso ja soitsime klubisse ja see oli puupysti rahvast tais ja seal oli taiesti dj , kes lasi housi ja nii palju oli inimesi, aga keegi ei tantsinud, ainult meie.Meie tantsisime muidugi kogu aeg ja nii tore oli koik see linn ja klubi ja dringid ja see linnaelu, ohh.jargmisel hommikul oli arkasime kell 5, soime ja laksime meie eesti sopradele lennujaama vastu, ma ei tea, mis selle Mardiga hommikul oli, sest tavaliselt ta kohe teab, kuhu soita ja mis, aga siis ta oli natuke segadusese ja mul oli ka suur vedeliku vajadus, aga ega ma normaalolekus ka vaga hasti ei orienteeru ja siis me vahepeal olime sellise teepeal, kus 5 rida autosid tuli meile vastu ja meie olime valepidi seal teepeal, ehk siis see oli yhesuunaline koik need 5 rida.Ellu me jaime ja lennujaama joudsime ka.Ja sealt nad tulidki, roomsad naod peas ja yhe vaikese kohvriga, mis oli meie asju tais.parast suureparast poeskaiku, kus me saime nii vaikesele 4.aastasele Nanale voodi osta(kuigi myyjad ytlesid, et voodeid ei ole, me kysisime alguses, aga parast lihtsalt votsime voodi, sest neid oli seal poes palju.Ja see on siin alati nii, et saad alati vastuse, kui kysid, aga vale muidugi), hunniku syya ja parast pikki ja mitmeid teeremaondi seisakuid me joudsime meie koju.Nyyd ma pean ytlema, et see pere on veetnud eilse ohtu ja tanase hommiku basseinis, ehk me vist peame ikka ka basseini ehitama.mei Mardiga panime hommikuks kella tirisema 6.30, et minna oma uusi ehituslube jahtima, arvasime, et koik magavad, aga olime viimased, kes yles tousid.Eks ajavahe teeb oma too.Ehituslubadega laks meil vaga jhasti, juba teadsime, kust ja mida ja teepealt haarasime juba 3 krunditud lauda ka kaasa, nii et varsti tuleb lauaeri...
Eile ohtul sain Kroonikad ja justid!!!!Moelge, 5 kuud pole ma yhtegi Kroonikat nmainud ja meie armsad lapsed olid meile kirja kirjutanud ja meile maiustusi ostnud ja ...Nii armas tunne oli kohe.kahjuks ma kyll olin nii vasinud, et ma ei saanud yhe Kroonikagagi yhele poole, aga seda monusam, et koik on ees.ja nii vahva tunne on, kui keegi on kylas, eesti keeles saab raakida ja raagivad Eesti klatsi, niiiiii monus.