suur vill ja koduigatsuses toomees

Kolmapaev, 13 detsember, paike looskab, sooja ma arvan varjus mingi pea 30, iga paevaga laheb tegelikult nagu sutsu soojemaks ja meile nii meeldib see soe.Mis siis uut?Pyhapaeval monulesime ja chillisime niisama, kaisime rannas , ma nii mollasin selle bodylauaga nagu vaike laps, mehed renoveerisid meie palmimaja pysti ja mart tegi jalle lokke ja astus kogemata tuliste syte peale ja tana on taiesti sant, talla all on selline poole tikutopsisuurune vill, ajab koike valja ja tal on raskusi kondimisega, ise ta muidugi arvas, et lounaks saab korda, aga kui koju tulime, et vaadata, millega desinfitseerida, siis hakkas ninast ka verd jooksma.See jai kyll kohe jargi, aga ikkagi tundus kuidagi kurb vaadata, muidu nii ilus (pruun ja musklis)aga nii haige...Tegin ta jalale viinavanni ja pritsisin igasugu teepuu imevahenditega, voib olla ei pea jalga maha votma.Tonu pere soitis esmaspaeva hommikul Osa poolsaarele seiklema,taitsa kahju oli, nendega on nii lobus.meie jaime siis siia pusima.Ostsime varvi(ma tahtsin nagu valget pinotexi), mille ma veega vaga ara lahjendasin, et puumuster ikka valja püaistaks ja pintseldasime kuuri valgeks, meie ja Boris.Ma olin yleni valge, juuksed kaasaarvatud.hommikul oli Leenu just mu pea uute Borisi toodud varvidega blondiks teinud ja nyyd mul olid kohe paris lumivalged kuuritriibud ka peas.varv sai vahepeal otsa ja ma laksin vaga rapasena poodi uue jargi, koik inimesed kyll vaatasid hirmunult, aga ma elasin selle yle.Kuur sai vaga ilus, vahepeal kyll mart ja Boris arvasid, et varvi ei saa nii palju lahjendada, aga jargmisel paeval nad nagid isegi, et tulemus tuli super.nagu Risomatti Ratia puust kirstud, super.Selleparast ma ei saagi varvimist kellegi teise hooleks jatta, et seda ei saa seletada, millises vahekorras varvi segada, seda peab tundma.se oli juuksuritooga ka nii,sa kohe tunned, mis on oige.ja teinekord sa ei teagi peale hakates, mis tuleb, too kaigus selgub, mis on koige parem.Praegu on mul siin hoovis 3 lapseohtu trimmeriga niitjat.Tana hommikul 6.20 saabusid nad siia , panid polled ette ja kukkusid niitma, te voite Eesti moistes arvata, et siin on hektar muru, aga ei, selline tavaline 1200 ruudune krunt ja nad suudavad siin kolmekesi terve paeva lobusalt aega veeta, momendil nad istuvad maja ees murul(mis oli enne niitmist ka umbes 2 cm pikk, nyyd on olematu) ja vahivad niisama voi mind, ma ei tea tapselt.maja meil kerkib, 1 mees tuli juurde, on brigadiri poeg, vaga selge silmavaatega,Eile saabus ja kui tuli jutuks, et kust meie oleme, siis yks toomees tostis kae yles, et tema maletab, me ei ole venemaalt, me oleme...Indoneesiast!!!Aga see uus teadis, et aa, Finlandia ja Norvegia..uskumatu.Meie vaenlase paksu Pamelaga sealt ehitusfirmast ka praegu sujub rahulikult, ainult, et kilpllaste moodi.Tema saatis siia ehitusmaterjalide poodi raha katuse jaoks, aga kuna oli vaja osta poranda ja kanali jaoks mingeid asju, siis Mart ytles, et ta ostis need ja saada uus raha juurde katuse jaoks.Pamela ei saanud aru, miks muud asjad osteti.katusematerjali laheb vaja selle nadala lopus, aga muid asju oli vaja juba eile, tema loogika jargi oleks pidanud mehed 4 paeva niisama istuma, et ootama kunas ta torude jaoks raha saadab.Ja siis on veel see, et me pidime talle natuke raha nyyd juurde kandma, sellest kolmandik lahkes selle katuse jaoks.Mart pakkus, et me voiksime talle kanda selle 2 kolmandikku ja yhe kolmandiku eest voiksime kohe siit poest katusematerjali ara osta, aga ei, talle ei sobinud, ta tahab vahepeal seda raha vist peos hoida, sest kandku me ikka koik
raha ja ta ise saadab siis siia poodi sellest 1 kolmandiku.ju siin jalle ei ole nii tehtud.Auto on meil ikka katki, soidame rendiautoga.See osa, plokikaas pidi siia saadetama, esmaspaevgal, aga ei saadetud, siis teisipaeva hommikul, kui me eile San Isidrost ara soitsime , ei olndud seda osa ikka vell mehhaaniku kaes, et kohe kohe.Eelmiisel paeval olime kokku leppinud ainsa rendifirmaga San Isidros, et votame yhe 4veo Borisile, kui eile siis lounal kohale soitsime, oli koik perfecto, aga autot ei olnud neil yhtegi anda.meie rendiauto lonkas ka 3 kyynlaga ja ei tahtnud eriti tousudel yles minna, see viidi kohe parandusse, et kohe jkohe saab korda.Ootasime siis Mart ja Boris ja mina seal rendifirmas mingi 30 minutit, sest me olime oelnud, et me enne ara ei lahe, kui auto saame, sest mis me siis muidu tulime.Boris tahtis mingitele tuuridele soita, ratsutama ja yldse ringi vaadata ymbruskonnas.Kui kutt tagasi tuli, ytles, et yks on, aga see on vaga must ja laheb tund aega, kuni nad ta puhtaks nyhivad.Ei tea, kelle ta valja tostis, voi ei viitsinud nad seda alguses pestaq, aga siis vaatasid, et ega need ara ei lahe, peab vist ikka ara kasima.Vormistasime siis kohe ara ja laksime minema, et nad helistavad, kui auto pestud on.Meie auto nad toid tagasi, et kyynal oli praak, aga tegelikult lonkab see praegu ikka, kuigi harvem, aga pole meie asi.See kollane mootori checktuli poleb ka esimestest hetkedest saadik, aga jumjal sellega.meie laksime siis oma uute ehiotajate juurde, kes meil neid ylejaanud maju ehitama hakkavad, et teeme projekti vahe lihtsamaks ja tapsustame uksed aknad ja lepingu vaatame tana yle, et kui advokaat selle heaks kiidab, siis kirjutame lahiajal alla ja kuna ehitusluba on meil veel yhe maja peale kaes, siis voiks homnepaev ehitama hakata.Boris laks samal ajal sooma.meil sujus ehitusfirmas vaga hasti, noor kutt, kes autocadi kasutas, oli 22 ja taielik proff, silmad sarasid ja ta oli vaga kiire ja taibukas ja ta meenutas nii vaga mulle Marki, koik liigutused, kuidas ta klaviatuuril kasi hoidis ja arvutiga toimetas, kohe nii kodune tunne tuli, nagu oma laps.Asi sai kahku tehtud ja tana, kui me akki, kui juhtub ime ja saaksime oma auto tagasi ja rendiauto ara anda, siis kaime ara puusepa juures, kes meile uksed aknad teeb, et hinna yle kaubelda ja talle juba joonised anda, siis yritame oma advokaadil sabast kinni saada, et lepingust raakida.Hommikul kaisime krundil, Mart vedas postist majani jamedama kaabli, sest toomeestel oli vaja keevitama hakata, koristasime ara kuuri ymbruse(lauajupid ja muu ehituspraht), viisin tyhjad tsemendikotid meeste toidukleetmisplatsile ja palusin neil koik prygi sinna sisse panna(nad vaatasid mind alguses vaga imestunud naoga).Ja nyyd lamab mart jalg ylespidi, mina toksin blogi ja niitjad vedelevad ikka bambuse all.Aga rahu on sydames, nii ilus on vaadata, kui maja kerkib.
neljapaeva louna.Ei tea, kohe ei saa teile seda blogi ara saata.eile ohtul, kui seda tegema pidin, hakkas siin sellist paduvihma sadama, mitte kyll paris seda vihmaperioodi oma, aga internetti siis kuunagi ei ole, kui niii sajab, proovime tana ophtul uuesti.San Isidros laks meil ikka nii kaua aega.kohe alguses soitsime vaatama, kui kaugel meie autoasi on, no tehti igal juhul.kell oli 3 ja me kysisime, et kas 5. on valmis.pidi olema.Siis me ajasime muid asju(puusepp ja ehitaja ja apteegist mardi haigele jalale salvid ja kaisime soomas)rendiauto viisime ka tagasi, aga kui peale 5 mehhaaniku juurde joudsime, oli see sellise pilves naoga, et me algul arvasime, et mingi jama.tegelikult tal oli lihtsalt kopp ees ja mutreid pidi vaga lkeerulöiste kohtade pealt keerama, kuhu oli raske ligi paaseda, ja kuna vist koik kliendid olid ta seljas elanud, et kiire, siis oligi selline puhhi pilv.kell 7 saime sealt tulema, voite arvata, kui ponev on seista ja vaadata, kuidas su autot kokku pannakse.Koos autorendiga laks see pauk meile ikka nii palju maksma, et isegi Mart oli minu poolele yle tulnud(varem mulle tundus alati, et ta oli Galloperi poolel) ja ytles, et sinusse sitakott ei investeeri ma enam sentigi, mul oli kohe roomsam tuju.Votsime vastu otsuse, et myyme ta maha, kui aega saame.Kui San Isidrosse soitsime, oli tee aares Boris, uus kaabu peas ja naerunagu ees, et talle ratsutamine nii meeldis ja nyyd lpaheb kohe madude parki, tore, ohtul pidime koos sooma ja internetti minema, aga see jai siis vihma tottu ara.Tana hommikul laksime krundi pealt labi, see uus toomees, kes juurde tuli, see brigadiri poeg, kes selge silmavaatega on, tema oskab keevitada, ta on alati sellise naoga, nagu oleks loteriivoit meie maja juures tootada.Room kohe vaadata, silm sarab ja vaga energiline.laksime vaatame, et kuidas seal magamistoas voodi laduda, et kus suunas ja arutama ja jarsku Mart markas, et teises magamistoas, kus porandat valati, et seal on 1 aken puudu.Vaatasime ja vaatasime, akent pole.ja siis minu meelest oli 1 vannituba nagu otse magamistoast, aga tegelikkuses oli ta nagu kahe toa vahel.toime Palmar nortest ara 3 viimast lauda ja ma hakkasin neid varvima,enne vaatasime oma plaani pealt, et meil oli oigus, aken on puudu ja yldse on nad vaga loominguliselt akendesse suhtunud, sest mulle tundub, et vannitoas pidi olema ainult vaike aken, aga on mingi suur, ega mul selle vastu midagi ei ole, aga selle yhe akna peavad nad nyyd sisse loikama.varsti ryystan natuke Timothey aeda, mul on vaja parg punuda, sarikad pannakse kohe pysti ja tuleb sarikapidu.meel on ylev, kyll koik aknad oigetesse kohtadesse saab ja pealegi, kui see ei tule just selline maja , siis tuleb natuke teistsugune, aga aknaid saab palöju olema.Minu meelest voib alati 1 aken rohkem olla, nii, et kui loikamiseks laheb, ma veel vaatan.Puusepp pidi kohapeale tulema neid aknaid tegema , sest ega siin ju kunagi tea, kuhu ja kui palju neid tuleb.arge ainult muretsege, ma suudan maja vaga ilusaks viimistleda, peaasi, et mingi toorik ette tehakse, musi, musi koigile, valjaarvatud need yksikud korrad, kui ma siin meeleheitel olen olnud, olen ma ylionnelik:)))
Ah jaa, yks meie toomeestest oli oosel nutma hakanud ja oma naise jargi nii igatsema, et soitis esimese bussiga San Josesse tagasi, oi issand, kust me nyyd uue saame:(