Natuke jonnisin ja jain vineerikuhja paele magama toopaeva lopu eel

Heikki ja June on onnelikult Costa Ricas.me arkasime nagu lapsed enne klassiekskursiooni, et issand, kas oleme sisse maganud, juba pool tundi enne kella ja tore oli, sest tegelikult soitsime lennujaama kokku 4,5 tundi, sellel kellaajal on ikka ummikud.Heikki ja june votsid kohe auto, see nagi valja nii, et Mart kohe lennujaama ukseees kysis, kas kellelgi on autot pakkuda ja siis oli kohe 2 tyypi, kes talle omad mobiilid ulatasid ja siis ta raakis enamvahem kahe telefoniga korraga, et kelle firma paremat hinda pakub ja siis soitsimegi kontorisse, aga ometigi vottis see asi lopuks tunnikese, sest siin lihtsalt kulub seda aega.Ehitusmaterjali poes laadisime oma pooled keraamilised plaadid peale, mis eelmisest korrast maha jaid, lasime varvi segada ja ostsime 2 ust ja kuna vetsupottidele oli mingi ale, siis votsime neid ka 2 tykki.nendega laks parast veel jandamiseks, sest nagu ma olen kirjutanud, siisn kontrollitakse sinu ostud veel parast kassast valjumist ukseees ka yle ja selgus, et kassapidaja oli meilt vahem raha nemde vetsupottide eest kysinud.Alguses me ei saanud aru, milles point ja keegi ei seletanud ka eriti ja kuna meil oli suht kiire, siis hakkas viha vaikselt kerkima.Seal laks siis ikka seda aega kovasti.Auto tagumik oli vastu maad, kuigi olime vetsupotid ja loputuskastid koik Heikki auto peale laadinud, tossas meie auto nagu kytaks puudega.Edasi jooksime veel toidupoest labi,kus ma ostsin natuke voodilinu ning see kohvimasin, mida me osta tahtsime, seda oli ainult naidis, aga nad olid nous selle meile mingi imelabi ara myyma, et pakkige sisse, me ostame muud asjad ara ja siis tuleme 10 minuti parast jarele.Muidugi meil tuli see kohvimasin alles teel koju meelde, et me ei ostnudki seda, tagasi me ka ei viitisnud minna.Edasi laksime katusekive valima ja valisimegi valja, omanik pidi meile kohe eilseks meilipeale arvenumbri kirjutama, et saakisme ara maksta, kui mart eile pangas kais, siis seda meili ei olnud ikka veel saadetud, ehk siis me ei saanud maksta.Kuna mina ei olnud kell 3 oosel midagi soonud ja vahepeal ei olnud mahti, siis kui olin juba 12 tundu soomata olnud, hakkkasin virilaks muutuma, olime kyll juba San Isidrosse joudnud, aga siin pidime oma teiste majade ehitaja firma bossi Luisiga veel kokku saama, sest millegiparast ei sobinud jalle see Mardi viimane allkiri, mille ta oli tseki alla visanud ja nyyd ei piisanud enam helistamisest, et pangajuhataja tahab marti isiklikult naha.pangas aga toimus jargmine situatsioon, et Mart ytles, et tema ei saa midagi teha, kui tema allkiri ei tule selline nagu naidise peal ja siis pangajuhataja ytles, et siis peate oma allkirja muutma, Mart proovis elektrooniliselt oma allkirja paar korda, et see yhesugune tuleks ja see tuli iga kord erinev ja mart siis juba vihastas, et mis kebens see on, et meil Eestis ei ole kunagi neid nomedaid tsekke kasutatud ja kui nendega alati yks jama on, tema ei kasutagi neid enam, et ta lihtsalt vottab siis auutomaadist sularaha valja.Siin on aga nii, et automaadist sa saad korraga yhel paeval votta vaid vaid 600 taala ja seda ei saa muuta, nagunii oli pangaautomaadi jarjekord maru pikk ja Mart seletas Luisile, et no on jama, et meil inimesed, kes 17 tundi lennukis loksunud, hommjikul oleme poolest oost yles tousnud, soonud pole midagi ja nyyd veel siin viida aega.Ja kujutage ette, inimesed, kes eespool seisid, ytlesid, et oi, teil on kiire, mige votke raha valja, meil aega on.mart siis vottis ka.Edasi laks juba paremaks, laksime sooma ja tegime olut ja olima nagu kaevul ja Dominicalist ostsime puuvilju ja koju joudsime ikka pimedas.Heikki ja June muidugi ei saanud esimesel ohtul yldse aru, kyhu nad on sattunud ja tsikaadid laulsid njii kovasti ja koik oli kindlasti harjumatu.Teel koju me veel kaisime ookeani juurest labi ja kondisime soojas cvees ja June ei suutnud uskuda, et vesi voib oosel olla mingi 30 kraadi.Teisipaeval magasime kauem, Mart ja Heikki soitsid minema kyll krundile ja Cortesi aknaid tellima ja meie Junega jaime koju monulema.Lounast tulime meie ka krundile ja siis tootasime koik neljakesi ohtuni, June rullis termiiditorjega lage, mina varvisin uksi, Mart tegi aknaid ja Heikki pani aknaliiste.kyll on ikka tore, kui sobrad kyll tulevad:)=Ohtul tegime kana ja guacamollet, joime cubat vabaks ja kylma valget veini, vaatasime laste saadetud koduvideot joulukakk ja nii armas oli , Anetti kirja leidsin ka mingi raamatu vahelt ja lasin vaikese pisara, et ohh...Nii tahaks juba naha oma kullakesi.Kui tana hommikul toole tulime, siis oli meie valmismajal ainult 2 ehitajat, Eugenia ja see tyyp, kes paar paeva tagasi tuli.Kysisin, kus 3. on.Ah see soitis oma naist vaatama.Loomulikult meile midagi ytlemata ja koige kiiremal ajal.Mart praegu varvib rulliga lage, kogu maja on taielik ehitusplats, aga me peame ylehomme sisse kolima.Heikki ja June jaid majja monulema ja basseinist eriti kaugemale ei astu.Ohtupoole tahtsid kangesti meile appi tulla, eks nais, kas me laseme.Heikki pakkus ennast appi porandaplaate panema, vaatame, kas jopuame sinnamaani tana.Eugenia tegeleb oues kanlisatsiooniga, loodetavasti ei keera ta midagi nassu.Nii tore, et eestlased jalle kylas, ainult meil on toesti praegu megakiire, aga ma arvan, et nii, kui me oleme sisse kolinud, votame natuke iisimalt, sest siis on nagu on ja kogu aeg ka ei joua joostes kondida.Pamela ei olnudki Mardi arvele meestele raha yle kandnud, nagu oligi arvata, Mart andis Eugeniale 50 taala, et loodame, et siis Pamela yle kannab.Ega me ei usu seda, aga kuidagi me peame teda kinni hoidma, sest maksta me ju too eest nagunii ei kavatse, nii vahe kui voimalik, anname ainult toiduraha, sest kui juba piletijagu yle jaab, pistavad kohe putku.Eugeni ise helistas tana jalle pamelale ja ahvardas, et kanna raha yle, ja parast ytles, mulle, et need seal tahavad, et ta Limoni ara lajheks, et sedal yks maja 2 kuud tahtajast maas.Selge see, et tahavad, millegiparast ta aga ei ole ara lainud, ma ei tea, miks.Eks siin veel segasemaks laheb, aga ykskord see peab ju loppema ka.
Neljapaeva hommmik.Eile oli megapikk paev, tulime kell 8 maja peale ja tootasime kella 8 ohtul.Heikki ja June tulid meile ka ohtul appi, toid kylma olut ja Heikki pani sinna tuppa , kus me magama hakkame ,plaadid maha.Seis on siis selline, et meil on selles majas, kuhu me siis kolime, yhes toas plaadid maas, seinad ja lagi varvitud, voodi valatud, Mart just pahteldab seda yle, et ohtul saaks ara varvida, kanalisatsioon saab ka ohtuks valmis, yhes vannitoas on porand valmis, lagi ja seinad on vaja ara varvida, pott ja kraanikauss paigale panna.Kraanikauss, mille e ostsime(selline ymmargune, seda me ei saa yles panna, ostame mingi lihtsa, sest selle tegemiseks raiskaks mart praegu niigi vahest aega, kyll natuke hiljem.Aknaklaasidele pidime eile jargi soitma, aga me ei joudnud, tana helises meie telefon siin poosas, et sealt aknafirmast, et mart ei olnud tapsustanud, et kas me tahame l tavalisi voi pronksivarvi klaase akendele.mart vastas, et muidugi ma ytlesin ju selge sonaga, et tavalisi, et ma tulen parast jargi.Ei nemad ei ole neid veel tegema hakanud, sest nad ju ei teadnud...natukese aja parast helises telefon uuesti ja mis valja tuli, see firma, kust mart need klaasid tellis, oli ka selle juudi pruudi oma, tema roomsalt, et oi kas sina oled SEE mart.Annaks jumal, et sealt tema klaasidest ikka valja ka naeb...Hommikul, kui Eugenia ja see teine, kes meil siin ehitab,(kolmas ei ole siiani ka tagasi tulnud) hakkasid lauavirna teise kohta tassima, siis sealt tuli valja suur skorpion, onneks teda nyyd enam ei ole...Arge muretsege.Hommikul kohe tegi Mart mulle hunniku plaadisegu ja ma hakkasin toa ja voodiaartesse merekive laduma, tuli lausa imeline, moelge, ise kohe panin segu ka, siiani on ikka mart mul segu valmis teinud ja valmis ka visanud, mina olen ainult kive kunstiliselt ladunud.jargmine aste on, et teen ise segu ka valmis.Vahepeal kais siin see linnumoodi naise mees, et kuidas meil laheb ja kas me tahaksime temaga lounat sooma minna.me ytlesime, et aitah, aga jargmisel nadalal.ylevalt brigadir kais ka all pikki loputuid lugusid raakimas ja ytles, et te ei soogi lounat.Mart siis seletas talle, et naed sul on maja, kus elada, meil pole, siin ongi vahe, et me ehitame ka mingi maja, kus oobida, ja saame ka lounat syya edaspidi...selle vastusega ta jai rahule.Heikki ja June laksid jalle Dominicali randa, neile eile paris meeldis seal, tana pidi surfamiseks minema, ma andsin Junele muidugi koti kaasa, et yhtlasi voiksmoned kivid ka rannast kaasa tuua.Heikki pidi tagasitulles aknaliiste tooma 100 meetrit, nii et oudne lugu, koik on rakkes.tana ohtul plaanime kuskile sooma minna, kui moni koht veel nii hilja lahti on, sest blogi ma ei ole saanud yles panna sel lihtsal pohjusel, et sel ajal, kui me lopetame, on juba internetid kinni.hommikul kaisime Leo juures, et kysida, kas me ikka peame homme valja kolima, et akki oli see ylehomme(nagu see 1 paev paastaks), aga leod ei olnud kodus ja mingid umbkeelsed prantslased ytlesid, et leo tuleb 2-3 minuti parast, ootasime 3 minjutit ja tulime ara, sest akki nad tahtsid oelda hoopis 2-3 tunni parast, kes neid teab.nii me siin pusserdame, praegu on toesti rajuks lainud see tempo, aga kui juba sisse oleme kolinud, siis votame natuke rahulikumalt, sest siis me ju oleme juba sees, kyll me hakkama saame!!!Blogi kirjutan praegu vineertahvlite otsas, mehed teevad seda sielo rasot, see on nagu lagi voi midagi sellist.Lahen nyyd vaatan oue, minu meelest toodi praegu Mardi delta ara San Josest.Musi ja kalli!