Friday, February 16, 2007
repliigi korras:ilus elu-enda teha
ma lihtsalt pidin teile kirjeldama natuke seda, mis meil siin toimub.Lihtsalt seda taiesti tavalist elu, mis tegelikult on vaga teistmoodi kui Eestis.Need ehitajad, kes siin praegu ehitavad, nad on vahelduseks vanuseklassist 25-35,yks, kelle nimi on Valter, tema on siis nagu brigadir, tema omad on ka naine ja laps, loogiline...Ta on ka koige vanem.Siis on 2 Josed, yks on selline tavaline paks poiss, kes tostab raskeid asju ja teine on pikemate lokkis juustega, peenike ja kui ei teaks, et ta ehitaks, siis selliseid voib naha surfilaudadega rannas.Ja 4.poiss on rastapatsidega, tavaliselt ratik peas ja peegelklaasidega paikseprillid ees, tema nimi oli vist jefry.Ja see keevitaja, kes oma vennaga saabus, nende nimed ma olen juba meelest ara lasknud minna, aga see keevitaja on taielik koopia yhest Kommaste kyla mehest Mekist.Temal oli ka selline sinine heinapress nagu meil vanasti ja tal pea loikas ja oli haid ideid tais, aga teostused olid alati poolikud, nii et seal olle ei teadnud kunagi, kas julged kaega vastu seina toetada voi kus iganes juhtmest sa voolu voisid saada.Aga pea oli tal hea.Ja nyyd see Meki teisik keevitaja, tema laulab pidevalt, kohe terve paeva kostab selliseid lauluhoikeid, ikka, et minu syda on sinu kaes ja mingi paar lauset kogu aeg.Ja need kutid koik on kogu aeg selliste naerunagudega ja hoikavad yksteisele midagi ja selline elav suhtlemine kaib, et nagu mingi pisikene mesilaspesa voi vaike kyla.keegi ei nohista vaikselt tood teha vaid kogu aeg kaib naer ja laul.ma ei tea, ma pole kunagi Eesti ehitajatega nii vaga kokku puutunud, meil ju Mart koik alati ara teinud, aga ma kyll kahtlen, kas sellist hoiskamist kuulda voib.ja see meie kaevur, tema nimi on Joxin, teda me nimetame paikesekiireks, tema on vaga vaikne, aga ta on vaga noor ka, mingi 16 ma pakuks, tema piilub lihtsalt vaikselt aknast sisse.ma alles teen kardinaid, vaadata on kyll.:))))
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Tere, tere,
Olen üle pika aja siin bloggeris, Tõnuga ikka muudkui mõtleme te peale ja arutame te asja aga praegu vaatasin neid pilte, lugema ei jõudnud hakatagi ja nii võimas tunne tuli sisse...et kohe pidin kirjutama!
asi on ikka niipalju edasi läinud:) lahe on vaadata kuidas Jana oma köögis toimetab eksootiline lill nurgas ja puha ning kui sarmikalt koduselt pesu ripub seal krundil ja muidugi eriti vinge oli see värviliste kividega traadist lühter-küünlajalg-meisterdis. Ja pealegi näeb Jana välja nagu modell, sale kui patt, et kadedaks teeb kohe:)
Mart on ka ilus ja tervitused TEILE KALLIKESED ja nüüd hakkan blogi lugema.Lav ju.L.
Kallid Jana ja Mart. Pikk paus on jälle minu kirjutamisse tekkinud, aga mõtlesingi, et annan vahepeal teie eriti lähedastele sõpradele ka võimaluse. muidu rippusid minu lood iga kord sinu loo taga ja inimesed nagu arvasid, et mis seal enam öelda;) ja nagu näha, on teie fänne rohkem kui mitu ja kommitakse ka hoolsalt. mul on viimasel ajal üsna huvitav ja kiire elu olnud. sain aastakese vanemaks, olen taaskord haige (seekord puudub hääl, kohe selle sõna otseses mõttes, ma vaid sosistan, mille üle on immil hea meel;), aga mille üle mina olen natuke kurb, sest just täna on mul Estonias kontsert, kus me koor esitab esmaettekande korras üht laulu, mille nimi on eestlastele ja mis räägib sellest, et tuleb ikka juurde teha, et ikka rohkem ja tehke, tehke, tehke ja mina siis seekord lähen lihtsalt kuulan, et kuidas neil välja tuleb) ja kolmandaks siis on saanud ka sõbrapäev minu jaoks uue tähenduse. no ütleme siis nii, et tegelikkuses mitte see päev vaid miski muu... seda päeva meie immiga ei tähista, ma üldse ei võta omaks neid uue moodsa aja pühasid, ei õõnesta kõrvitsat ega nuta sõbrapäeval sõbra õlga nätskeks. mis siis, et tegelikult ma pean lisaks kõigele muule, kes mees naisele olema peab, immit oma kõige paremaks sõbraks. küll aga saatuse tahtel sai mulle just selle päeva eelsetel päevadel selgeks sõpruse tähendus ja see, missugust sõpra inimesed enda ümber hindavad. kokkuvõtteks ja mitte asja sisusse süüvides võin vaid öelda, õnneks on maailmas palju inimesi, kellega sa mõtled ühtmoodi ja kes hindavadki sõbra juures seda, et sõber julgeb välja öelda oma arvamuse, mis siis, et see öeldu ei pruugi meeldida või ühtida su enda arvamusega ja võib teinekord ka haiget teha.
teie elus on praegu (võibolla on see kogu aeg nii olnud) igal päeval oma värv, mis on tõeliselt kadestamisväärt. ja kohalik ehitajaskond lisab sellele vaid vürtsi. pildid on nii ilmekad ja tunduvad nii loomulikud, iseloomustamaks selle maa tõelist igapäevaelu. ning isikukirjeldused sinna juurde.. lihtsalt puhas nauding...huvitav, kas tunduks nii köitev ka siis, kui ise seal käinud poleks. vist mitte...igal juhul soovitan kõigil, kes veel CR-s käinud ei ole Jana poolt soovitatud Condoiga kohale lennata ja võtta kohe aega, et selle maaga tutvust teha. Nagu jana lubas, mustlaslaagri pildistamise hinnad on madalamad kui aafrikas kohalike zuulude jäädvustamine;). Vaatamata sellele,, et pole komminud, on mu mõtted teiega iga päev!!! Kallistan!!!! ciku
Post a Comment