Panama eri

Panamas kaidud nagu lipsti.Eeltood olid sellised, et meie advokaat pidi meile saatma paberid, et meie auto voib yle piiri minna.Seda paberit ja ostu myygi originaaldokumente me siis vajasimegi.Palusime, et ta need hiljemalt neljap. hommikul bussiga San Isidrosse saadaks, et siis 4 tundi ja hiljemalt kell 2 saaksime katte ja Panama poole minema, et jouaksime veel valges piiripunkti, et nagunii on see yks segane vark, valges parem.No siin laheb alati nagu laheb.Koik olid kyll vaga imestunud, kuidas me selle dokumendi nii ruttu saame, et alles reedel klaarisime selle tagantotsasoitja Luisiga ja juba nadalaparast saame soita.Muidugi seda paberit ei pandud bussi enne, kui pool 12 paeval, se tahendas, et me buss saabub San Isidrosse 15.30, loomulikult jai buss pool tundi hiljaks ja siis veel laeti asju maha ja kell 5 saime lopuks linnast minema ja kell 6 laheb pimedaks, nii et ponnista palju tahad, laheb ikka nagu laheb ja sina ei saa midagi teha.Enne veel soime seal mingeid pudruks keedetud spagette juustuga ja kui mulle nuga kahvel toodi ja ma lusikat ka palusin, et spagetti syya, siis sain vaga imestava nao osaliseks.Kui piirile joudsuime, sadas kovasti vihma, oli pime ja piiripunkt oli nagu oleks porgusse sattunud.Totaalne segadus, porilombid vihm, koigest korist yyrgav latiinomuusika ja igasuguseid karvaseid ja sulelisi segamini politsei, tolli ja pyssimeestega.lapsi jooksis ringi, koigemyyjaid, turiste ja tohutult igasugu kahtlasi tyype, kuhu minna voi kuidas, mitte mingit systeemi.Juba alguses motlesime, et kui keegi tuleb abi pakkuma, et kui on normaalne, kasutame.Jooksisgi kohale yks vaike poiss, alguses ma vaatqasin, et sellest kyll mingit asja pole, aga hiljem selgus, et ma eksisin.Kutt oli vaga asjalik, kohe, et nii, tulge minu jargi, kas auto on teie nimel, siit ostame margid, kohe passid tema katte, aitas kleepida, nyyd siia luugi juurde, tqaitke need paberrid, jooksime 2 taiskasvanut vaikese poisi jargi.Saime valjamineku templid sisse, nyyd siis auto.Kutt ytles, et see mees, kysige.Ja siis seal selgus, et kuigi meil on ports pabereid ja igasugu templite ja pitsatitega pabereid, siis yks paber on ikka vale, et seal oli endise omaniku nimi, aga oleks pidanud meie firma oma olema.No tere hommikust.Kyll surusime talle koiki teisi pabereid toestamaks, et see auto on meil taiesti oigesti ja puhaste paberitega ja helistasime advokaadile, kes ei olnud parasjagu kodus, ega votnud ka mobiili vastu, kyll vihjasime, et akki ikka kuidagi saaks ja motlesime raha pakkuda.Kuidagi ei oleks tahtnud nagu kotte selga venitada ja autot sinna hullumajja valveta jatta ja siis ise vihmas ja kottpimedas kell 9 ohtul hakata mingit bussi otsima, et Panamasse soita, meil kohe ei vea seal piiripunktis.Vana aga raputas pead ja ignoreeris meid taiega, et minge minema, mina ei saa midfagi teha, seadus on nii.Laksime siis sealt hoonest valja ja meie vaike Gavrosh oli juba asjast aru saanud, et mingi jama ja ytles, et kui me tema sobrale 25 taala maksame, siis see teeb meile paberi ja me saame autoga yle piiri, loomulikult me olime nous.Siis jooksime tema jarel mingeid koopiaid tegema, siis laksime mingi mehe juurde, see oli koik juba Panama poolel, seal vormistati asi kahku ara, meie passid ka ja siis votsime auto ja lihtsalt soitsime labi.Ma ei saa siiamaani aru, kuidas seal niimoodi see kaib, aga nii see oli.Votsime kuti telefoni, et meil vaja tagasi ka saada, et kuidas me oma illegaalselt yleviidud auto siis tagasi saame tuua.Etterutates olgu oeldud, et tagasitulek oli veelgi lihtsamKui piirile joudsime, tuli yks teine poiss ligi ja ytles, et tahab abistada, aga meil oli Gavroshiga (oige nimi oli tal teine, vaga peen, aga ma ei taha talle pahandusi) kaup, et me oleme tema kliendid.Sober laks otsis Gavroshi yles, see oli natuike kurb, talt oli yleeile telefon ara roovitud, 2 suurt meest tulid koju ja votsid ara, ma kysisin, et sa ju elad perega, et kas siis keegi sind ei aidanud.Ta on 15, selline hakkaja, ytles, et ema , isa ei toota, ta peab ise hakkama saama.Sellele sobrale ta andis 3 taala, et see teda otsima tuli, kui me palusime, siin on taielik systeem.Gavrosh oli vaha proff, ilus oli vaadata, kuidas ta tootas ja koike teadis, tegi suurtele tollinaistele silma , meilt kysis, kui vana me tytar on ja kas on ka ilus..Tagasitulöeks oli niisiis veel lihtsam, Panama poolel oli koik nagu legaalne ja Costa Rica poolel me tegime nao, et tulime jalgsi, et auto oli koguaeg piiril ja siis lihtsalt soitsime labi.Seal isegi ei saa tapselt aru, kust ja kuhu sa pead minema, meie onn muidugi.Homme me votame oma advokaadi ette, et ta meid sellisesse seisu pani, Gavroshile maksime mineku eest 25 taala ja tuleku eest 20 ja leppisime kokku, et 3 kuu parast naeme, meil on nyyd piiril kasi sees.
Panama ise oli vaga vaga muutunud, ja seda heas mottes.Teed olid lihtsalt super, ega 6 aastat tagasi olid ka Costa Ricas koige viletsamad teed, aga nyyd olid mallid kerkinud ja kuigi me ei kainud kaugel, vaid seal Davidis, mis on alla tunni piiripealt, ooelu missugune, kasiinod, ooklubid, tuled, 24 tundi lahti olevad toidumarketid, sellised suures ja vaga vaga suure valikuga.San Jose on selle korval kyla.Me oleks nagu maalt linna sattunud, mis muidugi vastas toele ka.Kaisime 2 korda kinos(viimati kaisime kinos San Joses ja see oli juuni lopus), baarides tegime drinke, ooklubis, kasiinode Terve yhe paeva kammisime poodiides, mis odavad hinnad ja nii palju poode ja see polnud kaugeltki pealinn, ma ostsin meie restorani jaoks ilusaid veiniklaase, selliseid, kust kuri voorasema lumivalgekese voiks myrgitada, niii ilusad, siis veel dringi ja olle klaase ka Kairjutasime hindu yles ja jatsijme meelde, et mida on ja mis maksab.Ja valgeid ei olnud ka yldse, vaga vbahe nagi, mis oli vaga meeldiv.Siin Costa Ricas mind natuke hairib see, et oudsalt on jankysid ja neid Canada prantslasi ja need koik kaivad ninad pysti ja opn need hinnad ka yles ajanud, sest neil raha on ja koik on neile odav.Ja hotellid olid tais, paris jooksmist oli, et elamist leida, koik oli tais, esimeseks ooks saime 44 taala maksva, toa, see oli vaga luksuslik, rodu ja peeglilaudade ja kahe suure voodi ja teleka ja kylmkapi ja ma ei maleta, mis seal koik oli, aga ainult yheks ooks, oli ruumi, siis mina tegin apsaka, parast paari kohta, et kahjuks meil on koik tais, leidsin koha, et 15 taala oo, oh, votame, aga seal ei olnud akent.Taiesti kohutav, parast 10 aastat keldris tootameist ma olen aru saanud, et mulle on aken ja paevavalgus primaarne, proovisime sseal olla, aga ma pidin hulluks minema, kysisime, kas aknaga tuba ei ole, ei olnud.Siis me ytlesime sorry, meie siin ei saa olla, see oli nagu oleks seinakapis, taiesti kohutav, kui ma sealt paasesin, olin nagu uuesti syndinud, issand, kui hea kerge oli olla.Nyyd mulle meenus ka, et kunagi varem oli meil ka Panamas olnud probleeme, et hotellitoas ei olnud akent, akent peab kysima.Siis jargmises hotellis olid aknaga toad tais, oli ainult aknata.Ja siis mulle meenus, et seal kasiinos, kus me kaisime oosel, seal oli ka hotell peal.Seal oli ka aknata ja akendega, onneks oli aknaga ja tanavapoole. ja ainult 22 taala oo, issand ma olin roomus, selline myra oli terve oo labi, mingi tsiklite yritus oli, meeletult Harleymehi ja siis nad tuututavad palju rohkem kui Costa Ricalased ja suured bussid ja ikka hull myra, mka ei usu, et enamik inimesi seal magada saaks, aga meie magasime nagu kotid, ma vahepeal ikka labi une kuulsin seda koike, aga nii magus uni pole mul tykk aega olnud.Ja turist on ka hea olla, jumak kyll, tulge kindlasti siia, mul tuli see turisti tunne meelde, mingeid muresid pole, kaid ja uitad ja sood ja lobutsed.Kaisime ooklubis ja 2 korda kinos, filmid olid kyll sellised, et ..Aga teine film oli perest ja siis mul tuli vaike pisar ka silma, et kus minu pere on, et nii kaugel ja nii..Siin Costa Rical ma olen ju tool, siin on ikka, et nad, tulime tagasi ja nagime , et seda vett ei ole ikka meile pandud krundile, mis lubati, ja peab helistama advlokaadile, et need paberid peab korda ajama,elektriasi pooleli, teisipaeval tulevad arhitekt ja ehitaja, et kuidas me lepingu teeme ja kuidas seda maad liigutada, kust taita ja kust votta, siis me kaisime vaatamas yhte teist maja, seal meie krundikylas, eelmisel nadalal me ka vaatasime yhte, aga selle omanik tuleb ise siia oktoobris, seda ei saa.Nyyd see teine oli 100 taala odavam , seal kyll ei ole telekat, aga me peame nagu nii endale teleka ostma, eks me siis soida ykspaev sinna Golfitosse tax free tsooni ja ostame, seal meil on rohkem ruumi ja privaatsust , homme teeme lepingu ja laheme 15 detsembrini sinna, siis tulevad uued yyrilised.Me peame selleks ajaks oma maja valmis saama, uskumatu, kui ei, laheme p almi alla, praegu pole veel aukugi kaevatud, aga 15 detsember peame sisse kolima, taitsa ponev.Nii et tegemist on.Aga, kui Panamast Costa Ricasse hakkasime soitma, oli selline tunne, et koju.Harleymehed soitsid, CR lipud lehvimas, tuututasime, ikka koduriik, missest, et teed lapitud, ja loodus muutus, fantastiline, kuidas on vahe, siin on nagu muinasjutus, nii ilus, kui vahepeal oled 3 paeva ara, siis markad, kui ilus siin on.
Yks soogielamus ka.Panamas oli yldiselt probleem soomisega, kohti vahevoitu ja kvaliteet ka, haha.Yks hommikusook oli meil selline, et laksime mingisse kohta, et kas hommikusooki ka siin pakutakse , jah.Tydruk toob meny, mingit sellist asja pole, et rostsai voi muna voi omlett.mart siis kysib, et pole ju, kas omletti teete, see ei saa midagi aru, me ytleme, et kus siin on see hommikusoogimenyy, ta naitab, et naiteks voiksite frikartuleid syya, seepeale tousis Mart pysti ja me lahkusime sealt.Soogielamus oli tegelikult teise kohas.Oli tegelikult marisceria, ehk siis kala ja mereannid, aga kuna seal oli vaga palju rahvast ja tavaliselt on seal muud ka syya, siis me laksime vaga positiivselt meelestatult.Perekonnad soid, mingi 5-6 laudkonda inimesiIstusime , oma 10 minutit, keegi ei teinud valja, lopuks oma 5 minutit katega vehkimist, sai mart ettekandjaga kontakti, tuli, toi menyyd.Tellisime kohe 2 olut ja siis vaatasime menyyd.Ma lihtsalt valisin selle jargi, et mida nad ei saa kihva keerata, et oleks turvaline.Kana oleks muidu lihtne valik, aga sealmail oli kombeks selline pool kana ilma maitsestamata sulle taldrikusse visata, ei olnud nagu isu, sealiha voib pekine olla ja loomaliha jalle vintske, lopuks Mart valis sealihasibulatega ja mina votsin loomalihaloigud.Plika, kes teenindas, oli selline suure kondiga pingul teksadega ja polosargiga.Mina olen veendumusel, et teenindajatel on 2 varianti, et kas nad on maani polledega voi seksikalt riides voi veelparem, seksikalt ja maanipolledega, nii ma kavatsen oma restoranis nad riidesse panna.mitte, et tuleb mingi sortsides teenindaja, kes sygab oma kohtu voi veel hullem tagumikku (selliseid leiab siin kyll)Yhesonaga see teenindaja oli nii koba ja nii aeglane, koik lauad olid lopuks koristamata, koik inimesed soonud ja minema lainud, tema ikka pusis, koristamata laudadel olid kaltsud, millega ta alustas pyhkimist, aga ikka jai pooleli.Kui praed tulid, siis minu tellitud toit pandi Mardi ette ja mina sain kala.Hakkasime sooma, kala oli onneks vahese kalamaiguga ja taitsa soodav, mida ei saanud Mardi toidu kohta oelda, ta proovis kahte erinevat lihatuykki, aga joud ei hakanud peale.Kutsusime selle polosargi, et esiteks ma pole mingit kala tellinud, aga ok, see kolbab syya, ma soon ara, aga see Mardi liha, mis pidi tegelikult minu oma olema, see on kyll taiesti voimatu syya, kas toon midagi muud , jah too kana.Kas toon olut ka, tellisime 1, saime 2, mitte, et pealekauba, ikka segi ajas lihtsaltSoime kahepeale selle kala ara, parast toodi Mardile veel kana, mis oli taiesti identne praad minu kalale, ainult kanam oli kala asemel.Taielik lollide soomaaeg.Ettekandja rumal, kokk taiesti saamatu ja omanik peab ju ka loll olema, et selliseid peab.
Nyyd kaisime ujumas ja tahtsime internetti ka minna, aga tydruklud kohvikust ytlesid naerunagudega, et oi oi, tana on nii aeglane, et 15 minutit teeb yht lehte lahti.,nii et ei saa minna.Ma just ykspaev motlesin, et miks Euroopas on inimesed onnetumad kui Ladina Ameerikas.Siin lihtsalt votab koik see, mis Euroopas 5 minutit, tunde ja paevi ja sul ei jaa aega yle, et moelda selliseid keerulisi motteid.voi mis?.