pilte saate teinekord, on selline asi siin pidevalt, haha

Laupaeval me ostsime televiisori, soitsime Golfitosse ja nyyd olime juba tegijad, votsime tuleviku jaoks piletid, et jargmine kord saame juba ametlikult enda nimel osta, seekord maksime ikka 20 taala valjatoomise eest, koik kais nagu eelmine kord, aga seekord lihtsalt saime aru ka.tagasiteel pidas meid politsei ka kinni ja vaatas, mis meil autos on, aga peale passis siiatuleku templite ei uurinud ta midagi.Koju joudnud, ootas juut meid juba varavas, et kui hommikul Mart talle ytles, et ta kumm on toss, siis ta ei uskunud, aga nyyd oli juba vaga toss ja ta tahaks seda parandama viia.Ma ei tea, mis ta kyll tulevikus tegema hakkab, kui me ara kolime, ta ei saa poodi piima jargi ka soita.me samal ajal laenasime tema aiakaru ja venitasime oma uue televiisori majja, ei tahtnud talle veel oelda, et vaatame, millal talle oma araminekust teatame.juut oligi kohe tagasi ja kummioarandajal ei olnud aega, kysis, mis plaanid meil pyhapaevaohtuks on.Et tema on mingid inimesd sooma kutsunud, et kas me ei tahaks ka tulla.Siis me ytlesime, et meil on talle halb uudis ta.Ta arvas selle kohe ara, nutikas nagu ta on, mis see muu ikks sai olla.Aga ta vottis selle kaotuse vaarikalt vastu, parast ytles, et tal ongi keegi, kes tahab samasse majja elama tulla.See on nyyd kyll lapsejutt, tal seisavad 2 maja kogu aeg tyhjalt, miks peaks keegi meie jargi majavabanemist ootama.Sooma olime sellegipoolest kutsutudTeine perekond oli paarike , kes oma maja sama tee aarde ehitab kui juut, lihtsalt natuke korgemale.Sellised 30sed, naine oli janky, mees prantslane.Selles peres oli kohe naha, kus raha majja oli tulnud.Naine raakis, kuidas tema isa oli tenniseopetaja, mingid kinnised klubid, oiged advokaadid, ema pole tool kainud, kyll hambaarstiks oppinud, aga iialgi seda tood pole teinud, maalimas kainud pohiliselt Prantsusmaal, ratsutanud, isale meeldib suusatada, nyyd on molemad pensionil, naudivad niisama elu.vanaema elab Miamis, mingi rikas mutike, et kutsub lapselast, et tule aga shoppama, mina maksan koik kinni, Aleksandra oli naise nimi, ta ikka raakis, et Minu isa ytles ja Mei on seal maja ja siis meil on veel seal maja ja yldiselt on meil palju maju..mees oli Aleks, tema oli nagu Mougly, piikkade kate , jalgade ja juustega, tema perel oli Prantsusmaal omanimeline vein, vanematel istandus, loss kuskil maakohas, vanemad tegid sellist juustu, mis ringi voogas, pealt hallitas ja mingid ollused sees elasid, et juust liigub laual.Tema oskas hasti syya teha, sattus Costa Ricasse 6 aastat tagasi, oppis bioloogiat ja nagu noor naturalist, siin kohtas mingit ticat, armus ara, rebis tagasisoidupileti puruks ja siia ta jaigi, kohaliku tydrukuga laks asi kyll untsu, aga ta tegi vaga hea partii.Tydruku vanemad olid ka onnes, sest Aleksandra oli enne seda, kui siia tuli, Aafrikas, tegi mingit vabatahtlikku projekti, eks vanemad arvasid, et on juba ara pooranud ja kui nyyd 2 aastat on ta siin olnud ja ikkagi prantslasega, siis on koik rahul.Aleksandra on ka tootanud tenniseopetajana, siin ta pole kyll kuskil tootanud, on kodune ja neil peab koristaja kaima 3korda nadalas, meie juudil kaib ainult 2, ma ei tea kyll, mis asja need korisdtajad nendes majades paev labi teevad ja miks neid peetakse, aga see selleks.Ohtusook oli iseenest tore, lobus ja sai palju nalja, juut valmistas koike, sest tema oskab koige paremini, ta ei taha abi, ja kaib pisikeste sammudega ja narveerib , et kas ikkavalget veini on ja akki peab uue kylma panema ja oma koogi ta suutis ka nii segamini ajada selle ohtuga ja keerleb seal ringi ja kohmitseb, me palusime, et ta teeks espressot oma imepeene masinaga, see ei tulnud tal valja, tuli mingi kohvi, aga nagu tavaline, siis ta oli mingist valmissegust teinud kooki, parast kysis igaltyhelt, et kas seda jaatisega voi shokolaadiga voi jaatise ja shokolaadiga.mina olin ainus, kes tahtis shokolaadiga,.ma kujutasin ette, kuna tal onh koik nii etiketi jargi ja nii peen, siis saan vahemalt mingit Imre Kose veekausisulatusshokolaadi, aga oh imet mingist purgist, teate see , mida lapsed armastavad vottis ta lusikaga ja siis pani minu koogi mikrosse ja korvetas selle lihtsalt koik ara, ma sain pparast kyll uue, aga sellest jatsin ka pool jargi, lihtsalt oudne kuiv kakk.Aga me olime ettenagelikult enne kohud tais ka soonud, nii et polnud hullu.nende inimestega oli lobus ja see oli koige tahtsam.Esmaspaev oli meil vaga tegus, kell 7.30 olid meil juba labidamehed paigal ja siis tuli ekskavaator ja siis lintraktor, siis toodi erinevas moodus torusid ja kaevati auke ja pandi torusid maasisse, et vihm siin ara jookseks, mis on vaga oluline,ja mina kui kapitalist toin vahepeal labidaid juurde, kui moni kaed rypes seisis ja mart oli absoluutselt paksu poriga koos, vahepeal veeall ja siis peal ja nii me siis panime pimedani.Vahepeal, kaevasid kutid mulle auke, et saaks palme ymber istutada ja tassisid neid makke ja siis jalle laadisid torusid maha voi asetasid neid kraavi, too kais, mingi vana canadaprantslane kais juba uurimas, et tema on disainer ja kas meil ikka on disainer ja koik pakuvad ja on mingid asjapulgad.Ja nii panime pimedani valja, ohtu loppes sellega, et traktor soitis vetoru katki ja meil ei olnud aimugi, et sellises kohas yldse veetoru oli, siis mart jalle kaevus krundinurgas, rtal on hea nina, et tema arvwates peab seal mingi ventiil olema ja kais kuskil sopa alla ja keeraski vee kinni.Oli ikka paev.Koiju joudsime, siis mina laksin kohe dushi alla, mart pesi surveveega oma riietelt pori lahti, sest meie juut ei votaks kindlasti selliseid asju oma pesumasinasse.mina tegin syya, kiiresti ja maitsvalt, mis on tosi, siis tormasime internetti, vastasime meilidele, tegime 2 drinki ja koju pitskardinat heegeldama.Hommikul 6.15 tirises, sest kui krundile joudsime, traktor juba tootas, uskumatu, nyyd ootame siin taitematerjali, kopp kuskil laeb ja mina kirjutan seda koik torude otsas istudes, kummikud jalas ja paike peakohal vahemalt 35 kraadi, kullakesed, liigume...