Monday, March 19, 2007

katus peab vett




Esmaspaev.Tombame otsi kokku selle majaga, kus me praegu oleme.Toesti , mart paneb koogiriiulile uksi ette, ehk siis tuleb sellest kapp, teine vannituba sai segisti ja ukseluku, kolisime juba eile oosel teise magamistuppa, sest ma pintseldasin voodi aari ja pesin kardinaid, oudne tolmulohn oli, juhtmed said ilusasse kappi topitud, mille ma ara varvisin jne.jne.
Reedel ilmus valja ka meie Joksin Pikesekiir, tassis yles majja 40 kasti kahhelkive, 2 wc potti ja muud tarvilikku, ja hakkas kraavi kaevama, et meil vesi ara voolaks maja ymbert.mina lopetasin maja valgeks varvimise, toomehed tootasid, koik oli toesti super.ma votsin kohe kaamera ja filmisin seda idylli siin ja ytlesin mardile, et jargmine nadal on kriitiline, sest toomehed on siis juba poolteist nadalat siin tootanud ja nagunii tuleb mingi jama.see on vaga minulik ju , kui koik hasti on, siis kahtlustada, et varsti voib viltu minema hakata.mart naitas Joksinile ka jargmiseks hommikuks toootsa katte, sest muidu on nii, et me tavaliselt magame mingi 7.ja siis teeme kohvi ja tahaks veel voodis monuleda ja kohvi juua ja oma paevaplaane arutada, kui mart peab juba valja kihutama, et joksinile naidata, mis ta tegema peab.Ainuke paev ongi pyhapaev, kus saab teha omas rytmis, muidu on ikka kellelgi kysimist ja midagi puudu.Reede ohtul ma veel naitasin Mardile, et nae, kui ilus taevas, et helesinine ja roosa, vaata, kui ilus.Paeval ma olin 2 vineerust varvinud imeliseks.ostsime sellised vaga tavalised ja imeodavad uksed, et ma maalida saaks ja kui ma siiani ikka proovisin, et ma hoian end varvidega tagasi, siis nyyd ma tundsin, et ma ikka vajan varve, ja kukkusin neid 60. stiilis varvima.Sellises stiilis ma ei olnud varem varvinud ka, nii et mulle oli see vaga ponev.Oosel arkasin selle peale, et vihma oli sadama hakanud.Ja mitte vahe.Keegi nagu keeranuks kogu aeg kovemaks ja kovemaks, vastu plekkkatust ju kuuled superhasti.motlesin, et ajan mardi yles, et temale alati meeldib kuskil kontrollimas kaia, et kas peab vihma, raputasin teda, aga ta magas sygavasti.mingi 10 minuti parast, kui vihm oli 3 korda veel tugevamaks keeratud, hakkasin juba muretsema, sest mulle meenus, et need minu maalitud vineeruksed olime me tostnud maja nurga poole, kus katus on suht lyhike, et akki peseb mu varvi koik maha, sest nyyd sadas juba toesti paris hullult, ikka selline Eesti paduvihm.Mart aga magas ikka nii raskelt, et ei arganud.Nyyd ma juba motlesin, et akki upume ara, et ykskord siin voolas nii jubedalt , et kohe majja sisse ja mina tosesti ei ole nende kraavide spetsialist nagu Mart, et ma ikka peaksin ta yles ajama.Kui ma 20 korda raputasin, siis ta tousis kohe yles ja kui ma veel ytlesin, et vihma sajab, siis kargas pysti, ma vweel motlesin, et jumal, ta on taiesti unesegane, mitte midagi ei saa aru, kuhu ta nyyd tormab.Et tema laheb vaatab, kas meie ylemise maja katus peab, minu vineeruksed korjas ka kaifgupealt rohkem varju alla, onneks varv oli kyljes.Siis ta otsis saapad jalga ja vihmavarju ja kadus pimedusse.Maina heitsin pikali, ikka sadas, siis ma akki motlesin, et ei tea, kuidas meil ikka selle uppumisega on, tousin yles ja laksin maja taha, et vaadata.Seal on kraav, mille Joksin kaevas, kogu maja pikkune ja mingi 30 senti sygav ja sama lai ka.mart oli ta lasknud teha oige kalde, et maja juures oleks koige korgem ja langus siis maja juurest minema.Aga kui maja lopeb, siis on mingi2 senti allpool suur osa kuni selle kraavini, mingi meeter poolteist ja siis tuleb see kraav.Ja mida ma naen, kraav on ylepeakaela vee all, ma ei nainudki, kus see kraav on, sest prakstiliselt sentimeeter oligi puudu, et oleks hakanud majja sisse voolama, koik oli vee all.Ma teadsin kyll, et Joksin ei olnud seda kraavi veel edasi joudnud kaevata, aga ma arvasin, et kraavist on kyll, aga ei, kraav oli triiki tais ja mulle tundus, et upüpumine on minutite kysimus.tormasin tuppa tagasi, leisin taskulambi ja kukkusin vilgutama ylemise maja suunas, et Mart alla tuleks, sest ma sain aru, et mina seda kraavi nii kiiresti kaevata ei suuda, et vesi minema juhtida.karjuda ei saanud, kuigi maja opn ju mingi paarkymmend meetrit kaugel, sest vihm sadas sellise myrinaga.Juba ma nagin, et Mart vilgutab vastu, ta oli aru saanud, et mingi jama.Siis ta haaras labida ja kaevas, oli oige vahe vaja, et vesi minema jookseks, aga mind hirmutas see bassein maja taga kyll ara.kell oli 3.15 oosel, heitsime tagasi voodisse ja vihm jai ka jargi.Hommikul nagi meie maja ymbrus valja nagu siga oleks mudas pyherdanud, punast saviploga, mis ara kuivanud, saapajalgi ja pritsmeid.Tahtsime natuke rahus monuileda, aga meie Joksin kondis ymber maja nagu minu vanemate kadunud koer Muksi, otsides akent voi ust, mis lahti, et kontakti saada.Mis sest, et mart oli talle eelmisel paeval oelnud, mis ta tegema peab, ega ta ikka toole ennem ei hakanud, kui mart ytles, et selle ja sellega alustad.peale selle ta ytles, kuna on laupaev, siis tema tootab ainult 11.-ni.Toomeestel olid koik asjad telgis uppunud ja nemad soitsid ka minema ilma et oleks toole hakanud..ma ei saa kyll aru, miks nad juba reede ohtul ara ei soitnud, kui nad toole ei kavatsenud hakata.kondisin maja ymber, platud jalas, ifga sammuga laksid plkatvormid korgmaks ja korgemaks.Alla kogunes veel killustik, taiesti oudne.Pohiliselt tootasime siis meie.Eile oli pyhapaev, kraamisin ja koristasin ja pesin ja Mart nokitses pisitoode kallal, kaisime rannas, lugesime ja monulesime.kui randa soitsime, siis ahvipere kondis yle tee, isa ema ja laps ema kukil.See laps oli juba paris suur, aga nae, ei tahtnud veel omal jalal kondida.rand oli krabisid tais ja turiste.kui ma ookeanis vedelesin ja naoga kalda poole olin, siis koik need palmid ja maed ja see tohutu rohelus-on ikka ilus kyll!!!Parast soitsime Maruhha juurde ja toime ara padjapyyre, mis ta ommelnud oli, parast laksime Dominicali sooma.Seal oli Any oma papagoiga.Any oli vaga lobusas meeleolus ja lohnas keskmiselt rummi jarele, tema artikuleerimisest me eri aru ei saanud, aga ta ytles, et tuleb meelsasti mardi synnipaevale ja teeb veel syyagi.Raakis kyla kuulujutte ja meid kaasa kutsudes kadus mingile peole.Meie aga löaksime poest labi ja homoMarceli juurde, me tahtsime teda ka peole kutsuda.Tema boyfriend Robert tegi syya, kuri nagu ees, lohn oli ka paris kohutav, sellel toidul, molemad armastavad kodus vist paris paljalt joosta, kui me tulime, rabasid molemad mingid pisikesed ratikud ymber niuete.marcel oli endale 9. koera votnud.Koik need karjusid ja haukusid ja hypklesid ymber meie, suutsime siiski neist yle karjuda, et ootame neid synnipaevale.ma ei tea, kas robert tuleb, voib olla ta ei luba marceligi tulla, ta on selline kuri "naine"
Tana homikul tuli 1 toomees vahem, sest oli sisetyli tousnud.mis ma ytlesin!ytlesin ma Mardile.Selles meeskonnas oli 2 liidrit ja ytlemiseks lakski.mina ei saa aru, miks siia ei saadeta mingit meeskonda, kes uksteisega sobib, ticod on koik sellise viletsa isellomuga, koik tahavad ylemused olla.Loodame, et homseks keegi minema ei putka.

5 comments:

Anonymous said...

Terekest :)
seda juttu lugedes võisin kõrvalvaataja küll naerma ajada. Vihmajutu algul läksid silmad järjest suuremaks ja suuremaks ja "oi" hüüatasin ka mitu korda. Tore, et teil kõik laabus. Uksed on väga vahvad, lausa imelised. Neid vaadates tuli Bridget Jones'i päeviku film meelde, mida just Erikuga koos vaatasime. Nimelt filmi lõpu poole see koht, kus Bridget peab kiidukõnet Markile kui saab teada, et ta USA-sse tööle läheb ning abielluma hakkab. Umbes, et on kole paha kaotada ühte top inimest Inglismaal(loe:Eestimaal)...
Ahvide perest rääkides, siis pole ime - nad ju costaricalased ;)))) miks omal jalal käia, kui saab kergemalt ja vähema vaevaga :)))
olete tublid :)

kallistades Lembe

Anonymous said...

Tere !
Kalender ütleb, et öösel saabus meile kevad. Seega on suur lootus, et pruunid-hallid ja mustad toonid vahetatakse millalgi välja. Näiteks rohelise vastu. Linnud on igal juhul väga optimistlikud ja kisavad hommikul täiest kõrist. Nii et peab uskuma, et tuleb ka siia maale värve. No et saame teile vastu kirjeldada siinse maa hingematvast ilust!!!
Aga kui tänast peatükki kommenteerida, siis jah, uksed on jummala ägedad. Esimese hooga vaadates ma mõtlesin, et sa oled kusagilt leidnud sellise vinge tapeedi.
Kas need vihmad hakkavadki teie maja ümbrust niimoodi räsima. Mis siis sinu taimelavast järgi jääb ja sellest silumisest ja sättimisest. Et siin on see koht, kus sa loodusega nagu võitlust pead või.

Ja jõudu teile peo organiseerimisel ja küll kõik sujub. Arusaadav ju, et muretsed, aga küllap läheb ok kõik. Olete tõega head ja nii mõnigi võib teie peale kadedusega vaadata. Hoiame pöialt teile.
Tervitused Mardile, peakangelasele!

Urve

anett said...

hey kullakesed,

ma rääkisin yhe brasiilia tuttavaga just ja näitasin talle teie blogi ja esimene asi mis ta ytles oli "THEY ARE DOING IT BY THEMSELVES?!?"
ma seletasin et jah,täitsa ise,muidugi on abi kah,aga eks teile meeldib ise oma käe järgi teha,pluss töölised on väga laisad :)

ta ei suutnud ära imestada :)

Ja siis ma jäin vaatama teiei blogi kuskil augusti septembri kandis...ja nyyd on märts...ja mul jäi suu lahti,tegelikult see on ju uskumatu, et seal kus oli mingi känd või tühimaa,on teil nüüd maja :)

Ja siis ma mõtlesingi teile veel meelde tuletada,et te ei võtaks midagi enesestmõistetavalt, et te tõesti olete ikka NIIIIII tublid, et te nii vähese ajaga ja ISE kogu aeg kaasa lüües midagi sellist olete saavatanud:))

tõelised kangelased! :)

issi,veelkord, mõnusat sünnipäeva ja homme helistame!!

anett

Anonymous said...

Tere,

Mul on ikka väga hea meel, et nii hästi läheb. Teil ikka! Need vihmalood on küll hirmutavad, aga tundub, et päike kompenseerib järgnevalt kõik halva. Ja uksed on Super! Ja et turistidele pange randa oma hotelli silt. Ehk järgmine kord tulevad teilegi;) Hetkel ei muud. Ei ole Teid unustanud:)

Marek

Anonymous said...

Tähelepanu !!!

minu nimi on Mavis Carlos, i esindaja Aiico kindlustus laenu laenuandja äriühing Brasiilias, anname välja laenu 2% huvitatud määra, kui olete huvitatud võtke see e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd oma laenu üleandmine kohe. võite meiega ühendust võtta ka selle vandeadvokaat e-post: amaah.credit.offer@gmail.com ka. meie firma on kunagi valmis üle mingi summa teile alates 5000 € kuni 100.000.000 euro mõni teie projekti oleme kunagi valmis krediidi teid periood 1 või 2 nädal tehing.

Attention !!!

my name is Mavis Carlos, i representative of Aiico insurance loan lending company in Brazil, we give out loan at 2% interested rate, if you are interested kindly contact this email:(maviscalos_laen_laenamine@outlook.com)now for your loan transfer immediately. you can also contact us on this barrister email:amaah.credit.offer@gmail.com also. our company are ever ready to transfer any amount to you starting from 5000 euro to 100.000.000 euro for any of your project, we are ever ready to credit you in an period of 1 or 2 week transaction.