Thursday, March 15, 2007

tund aega ohtlikku elu

Tana hommikul siis koigepealt ei tulnud meie Paikesekiir joksin toole, voib olla on jalle haigeks jaanud voi lihtsalt tydines ara.Mehed kyll toksisid juba, kui me arkasime.See nende boss Luis pidi tana hommikul enne 8. siia tulema, et toob meestele syya ja raha ja meil oli vaja omavahel ka asju arutada.kuna me pidime kella 12 Paso Canoa piiripunktis olema, et ma oma passi korda saaksin, siis ei olnud meil lopmatuseni ka aega oodata.Luis saabus lai naeratus naol, laps ja naine korvalistmel(siin on vaga tavaline, et pere ka kaasa veetakse, kui mehed kuskile soidavad) kell 9.45Ja oli vaga yllatunud, et me ara pidime soitma.Teepeal kaisime ka omavalitsusest labi, sest me pidime juba eile oma uued ehituisload katte saama.Tana oeldi, et need me saame ikkagi esmaspaeva parastlounal.Kui Paso Canoasse joudsime, ootas meie sober Jou meid juba restoranis.Vestlesime teemadel, kuidas laheb Frankil, kes on meie yhine tuttav ja nii ja naa.Asi oli selge.Minul uus pass taiesti valge, migratsioonist paber, et viimati tulin maale 26 november ja omakorda politsei toend, et pass varastati 5, veebruar.Jou ja Mart arutasid, kas akki saab lyya mu passi ainult sisenemise templi, et siis on lihtne, tulin uue passiga sisse ja koik.Ta kasi kuskil kysimas ja juba kutsuski meid, mingi tadi mingi luugi juures vottis mu passi, ulatasin ka migratsiooni paberi, ta nagi Joud, kadus kuskile, loi mulle templi passi ja tehtud see oligi.Siis haaras Jou mu passi enda katte ja Mardiga koos minu ees kondides vaatasid seda ja Jou ytles, et nae, nyyd saidki jargmised 90 paeva.Ma olin nii onnelik.edasi vahetasime natuke rahatahti, et tadi kingituse saaks ja Jou ennast ka muidugi ara ei unustanud.Hakkasime kodu poole soitma.Kohe esimeses kohas, kus politsei oli, kysiti, et kust me tuleme.Mina ytlesin, et mina kaisin Panamas, mart yttles, et tema ei kainud kusagil, meil ju ajutised numbrid.Paberieid ta naha ei tahtnud, leppis niisama.30 km soitnud on yks linn Rio Claro, Mart tahtis sealt aknakonkse osta, mina jain autosse ja hakkasin ajaviiteks oma uut passi vaatama.Ja mida ma naen.Mulle oli loodud sisse tempelSALIDA ehk siis ma olin nagu maalt valja lainud ja nyyd taiesti illegaalselt Costa Ricasse tulnud, kui moni politseinik oleks mu passi vaadanud, oleks mul ikka toeline jama olnud.Kui Mart poest tagasi tuli, ytlesin, et oi oi oi, mjeil on nyyd jama.mina arvasin, et tema vaatas hoolega, aga ju ta siis ei vadanud nii hoolega....keerasime otsa ringi ja ma motlesin, et kui nyyd moni politseinik auto kinni peab ja dokumente kysib, siis ma annan selle politseipaberi, passist ei raagi midagi, aga arvutisysteemis ma olin muidugi maalt valjunud.ma juba motlesin valmis ka, et kui me seda Joud katte ei leia, siis ma lahen ja sisenen Panamasse ja tulen lihtsalt yle piiri tagasi ja kui politsei kysib, siis annan oma politseitoendi ja 3 paeva parast lahen jalle Panamasse ja valjun selat ametlikult.Seal oleks ainult yks risk olnud, et kui nad millegiparast hakkavad arvutist kontrollinma, kui ma vahele jaan, siis oleks vist riigist valja saatmine voi vangi minek.onneks Jou oli kaeparast, passivahel pidi natuke raha ulatama Panama passiametnikule(vana kool), Panama poolt kostus sellist trummiloomist ja kova muusikat, Panama president oli piiril midagi avamas ja rahvast oli nagu murdu, lahimas linnas Davidis pidi nadal aega selline ylemaailme laat toimuma, seal oleks taitsa ponev olla olnud, aga meil pole praegu selleks aega.3 minutiga olin ma Panamas sisse ja valja kainud ja j siis ka kohe Costa Ricasse sisenenud, nii, et nyyd ma olen jalle oma paberid korda saanud, issand kui onnelik ma olen!!!!Tagasi koju soitsime, siis avastasime, et mehed olid mingi renni tegemiseks, et teisele korrusele segu karutada mul yhel puul tohutu oksa ara saaginud.kyll neil veab, et Mart siin on, mina voiksin selle eest ikka inimese vaeseomaks teha.ma ei saa aru, kuidas neil mingit respekti ei ole oma looduse vastu.
Hea, kui "sobrad" on olemas ja veel parem on, kui nad piiril on:)))))

3 comments:

Anonymous said...

Terekest. Täiesti uskumatuna tundub küll kohati see elukene ja asjaajamine seal Ladina-Ameerikas, aga siiski ilmneb alati lõpuks, et kuidagimoodi kõik siiski laabub ja toimib. Ilmselt kui teatud reeglid selgeks saada ja omada õigeid "sõpru", on kõik võimalik ja kõik teed valla.
Igatahes tõesti tore, et ühe suure jama kaelast ära said.
Ikka jaksu ja õnne,
Aiki

anett said...

oh kullakesed, olge ettevaatlikud :)))) uskumatu,mis asju teil seal juhtub!!!

Kuulsin ka kanada onu lugudest,haha, uskumatu!!

millalgi räägib,
ps!mul hakkas vaheaeg :))

musimusi,
anett

Anonymous said...

Tähelepanu !!!

minu nimi on Mavis Carlos, i esindaja Aiico kindlustus laenu laenuandja äriühing Brasiilias, anname välja laenu 2% huvitatud määra, kui olete huvitatud võtke see e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd oma laenu üleandmine kohe. võite meiega ühendust võtta ka selle vandeadvokaat e-post: amaah.credit.offer@gmail.com ka. meie firma on kunagi valmis üle mingi summa teile alates 5000 € kuni 100.000.000 euro mõni teie projekti oleme kunagi valmis krediidi teid periood 1 või 2 nädal tehing.

Attention !!!

my name is Mavis Carlos, i representative of Aiico insurance loan lending company in Brazil, we give out loan at 2% interested rate, if you are interested kindly contact this email:(maviscalos_laen_laenamine@outlook.com)now for your loan transfer immediately. you can also contact us on this barrister email:amaah.credit.offer@gmail.com also. our company are ever ready to transfer any amount to you starting from 5000 euro to 100.000.000 euro for any of your project, we are ever ready to credit you in an period of 1 or 2 week transaction.