Appi, saased

Neljapaeval selgus, et meie advokaat ei olegi reedel San joses vaid hoopis Panamas ja meil ei olegi motet seda pikka kikku 8 tundi kestvat pealinna trippi ette votta ainult olivahetuse parast.Nimelt oli meil kokku lepitud seal, kust me auto ostsime, et vahetatakse koik oilid, mootoris, kaigukastis, voib olla veel kuskil, et teeme selle siin kohapeal.Terve neljapaeva kallas praktiliselt ja Mart pani ajaviiteks raadio meie autole kylge, siis soitsime sinna kylla, kus me internetis kaime, sellest kohast edasi mingi kilomeeter oli autoremonditookoda, selline nagu meil 20 aastat tagasi kolhoosis, yhe kaega toomees tuli ja koik, kes seal ringi liikusid, olid kohutavalt, KOHUTAVALT mustade riietega.Homme pole aega, teeme tana.Yks noor vaga maardunud toomees istus meie autosse ja soitis meiega koos internetikohvikusse ja meie tulime maha ja tema soitis ise tagasi ja ma motlesin, kas ma naen viimast korda meie autot voi toob ta selle tagasi ka.Toi tagasi.Ohtul vihm nagu jai jargi ja oi sina issand, kus oli alles saaski, mind soodi nii ara, kuigi ma hakkasin mingil hetkel offiga pritsima ja mida koike.Korraga kuulsin, et keegi nagu maandus, selline hgaal oli, yks suur kuldsete tiibadega ja yleni kuldne vaga suur putukas oli meie vorgu peal maandunud.Ja , kui ta parast ohku tousis, siis ta lendas niimoodi pysti nagu inimene seisab, aga teeks katega nagu tiibadega ja lendaks pysti, mitte nagu superman filmis, just pysti, siis Erle , sinu geko oli meilo laes.Jargmisel paeval kaisime veel yhte krunti vaatamas, mille asukoht oli ok, aga see oli ainult mingi 30 m lai ja mingi 200m korge, nii et kogu aeg pidi pysloodis ronima ja see muld on siin selline beezikaspunakas, parast olid platud nagu paksu pasaga koos ja lahti ka ei tule, ainult survepesu.Soitsime San Isidori, mis on meist tunni kaugusele, Mardil oli mingit malupulka vaja, seda siin ei myyda, teeaarest korjasime mingi vana valge haaletaja peale, jalle janky ja raakis terve tee vahetpidamata, meie mangisime pelgalt turiste ja uurisime niisama siit ja sealt.Ega siin pikalt bluffida ei saa, vaike koht, varsti koik tunnevad meid.Ohtul laksime veiniga oma tuttava vana Franky juurde ja ytlesime, et ostame ta maa ara.Seal oli yks hurmur Steave, ka usast, tema oli mingi 2 aastat tagasi peruulannast lahutanud ja nyyd vabas ja pensionil.Ma ei tea, kellena ta tootas varem, et nii vara pensionile jai.Ta oli mingi 52 voi nii, kysuimusele, kuidas laheb, vastas, et hasti, olen elus, valged hambad sarasid reana uus uued valged sokid ja tossud jalas ja ise selline suur ja pruun...Siis tuli sinna veel mingi ebamaarases vanuses , aga vana Jacky, kes oli koik juuksed maha ajanud ja kandis suvekleiti, mis oudsalt lotendas ta keha ymber, sest ta oli selline ilma rindadeta ja kohn ja natuke punnis silmadega.Seda veini joime me kolmekesi , mardi ja Frankyga, sest koigil oli kunagi alkoholiprobleem olnud, nii et nyyd nad ei votnud tilkagi...Franky naisel siis vista ka.Igal juhul olime koik roomsad, tana ohtuks kutsuti meid restorani ohtusoogile, tana on yldse siin pidupaev, koik autod on inimesi ja asju tais topitud, on merefestival, koik pidutsevad ja on rannas.Vaatame, mis toimub, varsti kirjutan siis, kuidas peod olid ja jargmisel nadalal hakkame maad ostma, nii, et vahva ja ponev, kalli kalli, armsakesed, jana