Nuusuta lilli-vaata pilvi!!!

Tana ei sadanudki, ytlesin Mardile akki ohtul.Ja eile ka sadas vaga vahe, siis purskasime naerma.Nagu maainimesed, kellel loomad valjas voi hein niita...Lihtsalt harjusime ara, et ohtuti kallas , mis jube ja loi valku ja myristas.Meie majaomanik ka rahmas siin kaega, et ta harjunud, et peale valku tuleb uued asjad osta, ta voib kohe listi teha, mis koik katki lainud.Laupaeval tulid meile siis jarjekordsest kinnisvarafirmast 2 maaklerit, yks oli tico(costaricalane)ja tema ytles selle paeva jooksul voib olla 2 lauset, ja seda ka, kui vist midagi kysisime.Teine oli Marcel, sveitslane, tema oli kova myygimees.Kohe kogu aeg raakis ja myys koigest vaest iga vosa ja padrikut, vahepeal kohe motlesin, et ytleks, et kuule, ara nae nii palju vaeva, aga tal oli kova kodutoo ka tehtud, et mis Eesti pealinn on ja kysis presidendi nime ja teadis, et Eesti ja Soome hymn on yhe viisiga ja mida koike, tegi koguaeg nalja ja oli sellise tehtult reipa moega, me muidugi vahepeal naerunaoga eesti keeles raakisime, et no kyll on vopsik, kuhu meid jalle toodi.Mingi 8 kohta soitsime labi.Marcel elab oma boyfrendiga siin alles vist aasta, paar, ma enam ei maleta, igal juhul pyydis ta vaga meiega tegeleda ja oli yliinnukas.Kaisime sellel uurimisretkel meie autoga, kuna tema omal oli summutaja katki ja juhipoolne aknaklaas ka yldse yles ei tousnud, seal oli must kile.Kaisime ka yhes hotellis, mis toesti nagi valja nagu Ruunavere voi Peoleo putkad ja see hotell oli mingi 1,5 aastat tegutsenud.Marceli jutu jargi oli kogu restoran (4 mottetut lauda oudsa disainiga)j kogu kompleks vaga edukad.Miks ta siis maha myyb, kysis Mart.No sakslasel pidi mingi tydruk olema ja laheb saksa tagasi.Midagi nii hullu pole me tykk aega nainud, aga see selleks.Siis me kaisime veel paari mottetut vosaplatsi vaatamas ja monda orukrunti, kus selleks, et seal asja saaks oleks nagu Siberi jogede teispidi voolamapanek, ja siis ka ei tea, kas midagi tuleb.Mone krundi peal, kus oli ookeanivaadet lubatud, ei nainud midagi, aga kui oleks kuskile roninud, siis voib olla, ja mone krundi puhul nad ytlesid, et peaks alumise krundi omanikuga kokku leppima, et kindlasti saab moned ladvad maha votta.No otsi lolli.Mina ei tea, kuidas me kyll nii rumalate nagudega monele paistame.Siis nad ytlesid, et hea kyll, vaatame teine paev edasi ja teisipaeval siis jatkame.Mul tuli meelde, et koht, kus me internetis kaime, seal ykspaev lugesin kuulutust, et puuviljaistandusse vajatakse vabatahtlikke toole ja ol erinevate puuviljade koristusgraafikud.Ja et omanik ise votab sel ajal ette puuviljadieedi, mida soovitatakse ka vabatahtlikele ja et kavas on ka mediteerimine...Kohe koik puuviljad motlleb keegi tasuta kasti saada.Banaan muide maksab poes mingi 1,5 krooni, seda veetakse siin auto kastides ja kuhilates nagu ananassegi, ananass on mingi 12 krooni kilo, banaane soon kyll iga paev, varsti olen vaga paks.Tavaliselt ostame puuvilju teeaartes istuvate meeste kaest, siis on muidugi vel odavam.Pyhapaeval motlesime, et laheme ja proovime Golfitost, mis on meist Panama poole jaav linn, Osa poolsaarele saada.Kuna me enam ei viitsinud seda kolgata teed sinna poolsaarele autoga ette votta, siis motlesime, et akki saab mone paadimehega jutule, et palju kysib, poolsaarel siis votame takso ja laseme end mooda erinevaid randu vedada, meil jai tookord, kui seal kaisime, poolsaare vasakpoolne valimine osa uurimata.Selles linnas Golfito on aga riigisisene tax free tsoon, olime kuulnud sellest , aga ega ju enne ei tea, kui pole nainud.Meie juut ytles ka, et seal on asjad mingi kuni 30 prossa odavamad, aga noks on selles, et igayks saab osta 500 taala eest ja mitte kohe,vaid alles jargmisel paeval.Et alguses lahed sinna, lased enda nimele mingi paberi kirjutada ja siis alles jargmisel paeval saad osta ja seda koike 6 kuu jooksul 1 kord.Et olgu me ettevaatlikud, myyakse ka teiste nimedega pabereid, aga kui kontrollitakse, siis need ei ole meie mined ja ma ei tea, mis siis saab.Soitsime siis hommikul valja, minigi aeg naitas silt Golfito ja me keerasime ara, tee oli selline , mis voiks viia vanaema juurde maale, aga mitte suurde linna, aga keerutasime mitmed korrad, ikka augud ja joest labi ja yhekorraga oli isegi buss meie ees.Uskumatu, et buss sellist teedpidi yldse soitis.Ja siis buss pidurrdas ja me ootasime tykk aega, et mis vark on, tee peale oli langenud mingi alla meetrise labiooduga puu ja buss laks vaikselt labi ja parast selgus, et ara oli saetud ainult tapselt bussilaiune tykk, ylejaanuga polnud kiiret,Ah jaa, kui tahad rekkast mooda minna, siis kui tema naitab vasakut suunatuld, siis ta naitab, et mine mooda.Ma ei tea, mida ta siis naitab, kui ta vasakule poorab, aga ega siin polegi kunagi eriti vasakpooret, siis nad teevad nagu Ameerikas, et koigepealt paremale ja siis otsa, ma arvan.Golfito osutus suureks linnaks.Kohe, kui linna sisse saime, olimegi tax free tsooni korval.See oli suur piirkond selliseid tehasepoetaolisi poode, koik nummerdatud ja kogu tsoon oli okastraadiga ja aedadega piiratud.Selle ees omakorda oli midagi Kadakaturu taolist, koik myysid koike.Alguses soitsime mooda ja laksime seda paadimeest otsime.Kus me ka ei jolkunud, keegi meile ligi ei tulnud, et kas tahate paadiga soita.Siis laksime mingisse kohta olut jooma ja kysisime baaridaami kaest, et tahaks minna.Ta helistas kahele kaptenile, aga need olid kuskil ara ja me oleks pidanud mitu tundi ootama ja me loobusime.Laksime tagasi sinna tax free tsooni, kuidagi markamatult olime sees ja vaatasime ringi nagu noukaaegne maakas serdipoes.Koik sagisid, inimesed jooksid suisa kastid ja karbid kaes.Poisid tarisid seljas kylmkappe ja telekaid, yldrahvalik sagimine oli.Koigil old kaed mingeid pabereid tais ja koik arutasid midagi ja olid vaga tegevuses.Poodi siin yldse ei saa sisse minna, kohe tuleb vahemalt 1 myya ja hakkab sul sabas kaima ja kui sa ei ytle talle, et sa ainult vaatad, siis ei lahegi minema.Pesumasinad olid hiigelsuured ja maksid mingi 150 taala ja ylespoole, telekad ja automakid , noud ja riided ja parfyymid.Parfyymipoemyyad olid selliste tahtsate nagudega nagu nemad oleksid vahemalt 3 korda paremad kui riiete voi noudemyyad.Jaime mingit fotokat vaatama, et mis maksab, hindu ka kyljes ei olnud koigil asjadel.Ja kassasid oli ka igas poes mitu tykki, mis nendes koikides tehti, erinevaid operatsioone igal juhul.Siis kysisime, et teate, meie oleme siin esimest korda, mismoodi see ostmine yldse kaib.Siis 1 myya ohkas ja seletas rahulikult, et koigepealt lahete kassasse 52 ja sealt saate passi alusel paberi ja sellega saate alles jargmisel paeval osta jne.ahah, selge, olime juba minekul, kui mingi mees sellise kivinaoga ytles, et tegelikult kui 20 taala maksate, saate tana ka osta, et siin saab selliseid pabereid ka osta.ok, aitah info eest, et me alles vaatme ja motleme.Jargmiseks laksin ma mingisse kribu krabu poodi ja Mart kuskile elektroonika omasse.Oli tykk aega kadunud, ma motlesin juba, et istun pingile ootama, seal olid koik pingid paksult rahvast tais, enamuses istus naisi ja lapsi, kes valvasid oma suuri kuhjasid.Ja siis Mart tuli, et ta ostab digifotoka ja autoraadio, meil ei olnudki autos raadiot.Kuidas?Ah seal poes, talle yks myya ytles, et kui vaja, tal on yks mees, kes voib need asjad valja viia, et me anname kummagi asja pealt 7 taala ja tehtud.Ja siis laks lahti selline sebimine, myyamutt ees, meie kogu aeg tema sabas, siia ja sinna.Tema nii sobralik, kysib mult ikka, et kas meil ikka aega on, et nae, laheb nii kaua ja et ega ma istuda ei taha akki olena vasinud.Vahepeal oeldi, et kaamera viib see mees valja ja autoraadio mingi poolearuline indiaanlani naine, kellel oli paermal pool yleval kaks hammast, vasakul ei olnud midagi, naeratas kogu aeg suure suuga, Aga see hakkas vahepeal Mardilt raha kysima ja kohis nii hirmsasti, et siis moeldi vist ringi, oma dokumendiga oli ta kyll kassas ja kirjutas kuskile alla, aga siis
oli ta akki kadunud.Joostes valjapaasu poole, seal oli selline lint nagu lennujaamas, et paned asjad peale ja teises otsas oli mingi ametnik, kes vaatas ja tembeldas.Jarsku olid meie asjad juba kolmanda mehe kaes ja see,k kellele meie maksma pidime, see oli kadunud.Ma laksin igaks juhuks lindi teise otsa, et ega tea, peab oma asjadele lahemal olema, nagunii ei saa midagi aru, aga asjad olid ju makstud.Siis korraga oli ka see meiemees oma higise pluusiga minu korval ja asjad ka tema kaes ja me meksime talle 14 taala ja oligi koik.Aru ma ei saa, mis toimus.Tegelikult, kui ma oleks need asjad karpidest valja votnud ja lihtsalt kotti pistnud, keegi ju ei vaadanud mind labi, samas sealt kassadest niisama vist jalle poleks osta saanud.Igal juhul olid seal asjad nii odavad, et kiui mul asju vaja laheb, lahen igal juhul sinna ostma, kyll saab.Tagasi soitsime tist teed pidi, tuli valja, et 1 rinigiga tee on ikka parem ja suurem, politsei pidas meid ka kinni, kysisi passe naha ja , et kust tulime ja kuhu laheme, aga autodokumentide ja juhilubade vastu ei tundnud mingit huvi.Mina veel kogu aeg filmisin, mpolitsei jai ka peale ja lugematu arv puuviljakaupmehi, kes koik oma kilekotte mulle aknast sisse toppisid.Kaamera avaldas neile muljet, sain tunnustavate hyyete osaliseks.Ohtul kodus lendas meile selline liblikas, et kui naine paneb kaed peopesad ylespidi, vot nii suur, minu kaed on nats liiga suured, aga naiteks moni vaiksem naine.Ja siis oli meil uus konn, vaatas viltuse peaga uksevore kyljes, erkroheline, selline on alati Costa Ricat tutvustavate buklettide peal.Aa, teel tagasi nagi Mart, kuidas yks elektrik kondis traadi peal, nii et hoidis ylemisest traadist kinni ja alumisel kondis.Kui tahad Costa Rica Energiasse toole saada, peavad sul olema akrobaadi paberid, kes tahaks toole tulla, infoks.Kalli kalli, musi musi koigile ja Andry ja Triin, eile votsin kotist asju ja leidsin markmiku plaatidegaILUS ELU-ENDA TEHA,NUUSTA LILLI-VAATA PILVI, niiii armas, mulle vaga meeldib.Ja Viivi, tana tegi janky Frank mulle komplimendi, et kui ilus medaljon mul kaelas on, naitasin neile siis laste pilte.Oh, kyll mul on toredad sobrad, kyll ma olen rikas naine.Aitah, kallikesed!jan