kylas

Kas need voiks olla kilplased, kes veeretavad oma teele raskused, et siis on, mida yletada?Kui me siin Costa Ricas oma le telefonid saame ja pangaarve lahti, siis ruttame seda Angoolasse voi Kongosse tegema, ponev.Telefonisaamisest kirjutan kunagi omaette raamatu, ohukese, nii 300lk, see on omaette juttu vaart, aga enne pean ta katte saama...oleme nyyd nadalalopu rannas kainud, paks raamat on toesti parem kui ohuke,hea pea alla panna rannas, sain just Maagi labi(JohnFowles), aitah, Urmas, monus lugemine.Martt toi ykspaev rannas kuskilt mingi 5-6 kookospahklit ja peale matseetaga vehklemist tuleb sealt seest valja selline kookospahkel nagu poes myyakse, Eestis ka, ja mulle maitseb just see kookos, siin koik joovad ainult seda piima.Ja nyyd Mart mangibki yrgmeest, toob toitu ja vehib matseetega ja purustab pahkli ja kaabib mulle seda kookost ja mina ainult soon, vaga monus.Tana ta sai veel imemeest ka mangida, mingid noored Las Vegasest olid ukse kinni loonud ja votmed sisse jatnud ja koukis siis see john seal ja me vaatasime pealt ja ajasime tutvusmisjuttu, et oi, mis juhtus ja kust olete ja nii ja siis Mart ytles, et kas ta voib ka korra proovida ja John ytles, et muidugi ja Mart tegi autoukse selle traadist silmusega lahti, siis mina olin nii uhke, nagu pealiku naine ja nemad olid nii roomsad ja tanulikud.Siin ykspaev meie juut raakis loo, kuidas tema ostis maa 2 aastat tagasi yhe tico kaest, et siin on tavaline, et ticod myyvad tyki maad, mis on neile vaga suur raha ja siis lahevad hulluks, kukuvad jooma voi kasiinosse ja 2-3 aastat ja neil ei ole enam midagi.Ja seesama tico , kes meie juudile oli 2 aastat tagasi maad myynyd, oli aastaid tagasi siinsamas maatyki peal aednikuks olnud, canadakas oli omanik, ja sel oli palju palju maad ja tico oli muudkui aednik.Kuni yhel paeval oli kanadakas kadunud ja keegi ei teadnud, kuhu, ei kippu ega koppu.Ja siis see tico oli l raakinud, et see kanadalane oli talle jaanud paari aasta eest palga volgu ja mingi susser musser, et koik kanadalase maad sai see tico endale, uskumatu.Ja siis ta hakkas neid otsast myyma ja muudkui myys tyki ja lobutses jalle paar aastat ja siis jalle tyki ja jalle pidu, nyyd pidi taiesti vaene ja pohjas olema, sest koik on myydyd ja raha ka pole.Ja et meie juut yldse ei imesta, kui see tico ise selle canadalase maha koksas...Ja siis yhel hommikul, kui arkasime, meie juut kadunud(muidu on ta kogu aeg siin, kui soidab pooleks tunniks ara, siis ytleb meile), koristajad kondisid harjad peakohal ja laulsid ja vilistasid.Me tulime mingi pealelounat tagasi, juuti mitte kuskil, koristajad ytlesid, et aorita tuleb, ehk siis kohe, aga kui kell 9 ohtul juuti ikka ei olnud, siis arvasime, et nyyd oleme maja endale saanud, aga pool 10 ta siiski tuli, arvuti kaenlas, et temal oli nii palju viirusi olnud, kais paranduses...Esmaspaeval laheme pealinna advokaati piinama ja siis motlesime teha mingi 4-5 paevase tripi mooda rannikut , seal , kus oleme aastaid tagasi paar korda kainud, aga nyyd laheks tsekiks, kas midagi on muutunud voi saaks ideid varasstada ja nii.Ja meie juut ytles, et pange siis uksed kinni, igaks juhuks, et ta laheb ka yks paev minema ja andis isegi votme meile, et me saaks ukse kinni panna.Uksed on kyll voimsad, aga lukud eriti ei toota, yhe ukse panime tuuleriivi, siis motlesime, et vaataks aknad ka yle.Siin on sellised aknad, et tombad kas selle saasevorguga osa ette voi klaasi .Aknad muidugi ei kai eriti, yhes toas ei kainud kohe yldse ja jata voi lahti, siis Mart juba oli tige, et mis sitanikerdised need on ja kiskus eriti energiliselt ja mingi plastmassliist tuli peaaegu kyljest ara.Siis ta kaskis minul lykata ja ise laks oue toukama, aga sellest ei olnud ka kasu.Ja sel ajal , kui ta majja jalle sissetuli, lykkasin minamidagi ja kogu aken kukkus taiega poosasse, eest ara.Siis ta muidugi lopuks ikka pani need aknad kaima, aga selliseid aknaid me kyll oma majadele ei taha.Pyhap. ohtul laksime kylla, see sakslane, kellega me synnipaeval tuttavaks saime elab oma ticast naisega meist jargmises kylas.Ta mangib pilli ja teeb filme, vaatasime ohtul seal neid, kuna ta on juba 11 aastat siin elanud, siis on tal vaga vahvat materjali, kus naiteks see vaga ilusa asfaltiga tee, kuhu aarde me oma krundi ostame, oli ainult hobustega labitav ja seda ainult mingi 10 aastat tagasi, vaga kihvt.Muidu elas see pere sellises naf nafi majas ja mul tuli jalle identiteede kriis, et kuhu ma kuulun, sest selle inimesega oli kyll huvitav raakida, aga niimoodi elada...2 kuud aastas kaib ta saksas ja myyb mingeid puhumispliiatseid, mida meil teleturust saab osta ja sellega elatab end , siis saab sellest siin ylejaanud aja elada.Saakslane oli 39 ja tema naine oli 21, laps oli neil mingi 1,8aastane ja naine oli siinses mottes hea partii teinud, isegi saksamaal oli see naine kainud koos mehega, ja see ooligi tema seimene reis elus yldse, isegi Costa Rica piires ei ole ta kuskil kainud, raakimata Paanamast voi Nicaraaguast.Ja eks ta ole vaga noor ka, temaga raakisime lihtsalt, et mis ta salatisse pani voi kas laps magab oosel hasti.Mees otsustab seal majas koik , isegi mis kuumusel kana ahjus peab olema, naine kais vahepeal mitut asja konsulteerimas, loppes see aga nii, et lopuks oli pannitais soestunud kana ja 4 pisikest kartulit, salat oli aga toesti hea..Kysisime naiselt, kas tal odesid ja vendi ka on, et mul on 1 vend ja Mardil 1 ode, ta tegi suured silmad, et tal on 6 ode venda ja tadisid oli paarkymmend ja neid tadi ja onutytreid ja poegi oli sadades!!!Ja miks neil majades niiii pime peab olema, ainult mingi 25 vatine pirn ja see ka voibolaa punast voi rohelist varvi..Aga igal juhul oli tore juttu raakida, televiisorit neil ei olnud pohimotteliselt, lapsele anti ainult korralikku toitu, ei mingeid kropse voi pahkleid,musitati kogu aeg, aga kogu elamine oli ikka 100%tico vark, mitte midagi saksa korralikkusest.
Nyyd me siis siirdume telfonide ja pangaarve jarele ja edasi uuele rannikule pilte tegema, aitah koigile vastukajade eest, kalli kalli, musi musi, jana