kui enam hullemaks minna ei saa... alati saab

Koigepealt siis head uudised.Esmaspaeval saime pangaarve avatud ja JUBAjargmisel esmasp.saame pangakaardid ja tsekiraamatud.ma kyll lapsepolves Dallase seriaalis nagin , kuidas JR taitis tsekiraamatut, aga lahedalt pole nainud ega kaes pole hoidnud.Pangaarve kohapealt veel, et 1, 5 tundi panga harukontori juhataja tageles meiega isiklikult ja kui ta laks jarjekordsetest dokumentidest koopiaid tegema, ytles meie advokaat, et jargmiseks boss kysib, kui palju me arvele paneme, et kohe peab natuke arvele panema, et mingi 100 taala voi nii.Me aga olime sinnamaani elanud kaasavoetud sularahast ja meil yldse oligi 150 taala, et ei tahaksniipalju , paneme 50.Pangajuhataja tuli tagasi ja kysiski, meie, et palju miinimum on, et me paneme 50, oioioi, aga miinimum on 1000 taala.Paangajuhataja oli vaga ilus mees, mingi30 ja ise oma ilust vaga teadlik.Meie ytlesime, et meil ei olegi niipalju raha sulas, et siis me peame minema kaartidega valja votma, et kus siin point on, me kohe kanname raha selle arve peale.Siis laks natuke aega, 1000 sai 300, et nyyd on see minimun ja et palju me iga kuu kavatseme selle arve peale raha panna.Mis kysimus?Ytlesime, et laheme siis kaardiga valja votma raha, kuskil panga ees tanaval oli automaat.Me toesti ei teadnud, et arvet avama tulles peab kilekotiga raha kaasas olema.Automaadist me aga raha ei saanud, proovisime 3 kaardiga ja kyll dollareid ja koloone, aga ei midagi..Siis laksime tagasi, ega seal kiiresti ei saa, ykshaaval saab labi klaaskapi, kus sa yksi seisad ja automaadiga valvur laseb siis sind sisse ja nii.Ytlesime advokaadile, et nyyd sa pead meile raha laenama, et meil on mingi error ja siis omakorda tema jooksis ymber maja, meie tema jarel, sealt automaadist, kust me proovisime, oli rajha otsa loppenud.Lopuks ta kuskilt sai ja laksime 3. korda ja maksime ara.Enne, kui me panka tulime, olime kainud labi telefonifirmast, seal on sellised jarjekorrad, etvotad jarjekorra numbri ja tuled paari tunni parast tagasi.Kui me nyyd sinna joudsime, oli muidugi meie jarjekorranr. just 3 nr.t tagasi ara olnud ja votsime uue ja kuna kell oli pool 4, ja see on 5.ni lahti, siis me poleks enam ette saanud.Ehk,siis telefoni me ei saanud.AGA me ei soitnud ara nagu soovitas meie advokaat, et tema yksi saab ka meile selle asja korda aetud....Teisip. hommikul 8.00 pidi Mart temaga kokku saama, et teini katse, 8.30 mart helistas automaadist, laheb veel 15 min.Kell 9 laks asi ajamisele ja kella 10. oli meil telefon ja saab helistada ja konesid vastu votta ja taitsa paris.Esmaspaeva ohtul olime San joses ja kaisime juba meile tuttava eesti tydruku Kirstiga drinke tegemas, oli vaga lobus, kell 12 kui lopetasime, olid tanavad inimtyhjad ja tee hotellini natuke kohe...Ja nyyd siis pealkirja juurde, et kuji sa arvad, et enam khullemaks minna ei saa, siis saab ikka.Teisip. hommikul peale telefoni saamist sattisime end Nicoya poolsaare poole teele, et olime seal aastaid tagasi kainud , aga tahtsime naha, et mis on uut ja kuidas areng ja ehk saab yht teist ideid varastada.Algus laks kenasti, Puntarenas, linn, kust ferry peale minna, seal yks aktiivne neeger kais Mardile natuke pinda, et tule ma naitan, kust pileteid saab osta ja my friend ja tagurda siia ja nii ja et anna raha, aga polnud hullu midagi.Ferry oli selline lihtne, reklaamiti, et baarid, karaoke, restoranid-no tegelikult oli selline, mis aegna vahet soitis ja baaridaam oli ka koik teinud, et mitte myya, me isegi ei saanud aru, et see baar oli, yhtegi asja valjas ei olnud, telekas ainult lougas taiest korist ja ise ta istus meie poole seljaga, kohalikud teadsid, et kuskil on kylmakast, kust saab olut.Nii kui maha soitsime, laks see auklik tee lahti, toesti auk augu korval ja loksumine ootsumine rappumine, jaime Montezumasse paika, votsime yhe koleda hotelli ja soime ning jaime kell 10 magama, sest olime puruvasinud.Kolmapaeva hommikul alustasime vara,valjapuhanud, varsked, kell 8 autosse ja edasi.Uurisime igasugu kohti ja piilusime sisse ja nautisime ja filmisime ja tee oli muidugi vaga auklik ikka, lausa kohutav, yle 20 km tunnis ei ole voimalik soita, ja siis, kui moned korrad tee ka ara loppes, ei viinud kuskile ja jalle tagasi ja siis edasi ja yhel hetkel selgus, et 10 km parast me jouame sinna tagasi, kus vahepeal olime, ehk siis olime tyhja ringi teinud, pole hullu.Laksime politseisse ja kysisime teed, et tahame Playa Samarasse minna ja kust saab.Nemad, et sealt ja nii ja hakkasime siis uuesti minema, suured masinad, tee ehitus, kysivad, et kuhu lahete, meie , et ikka sinna, oi, et seal on2 joge ees.Kas labi saab, motleb natuke, et ikka saab, teil nelivedu, aga arge te otse labi joe soitke, tehke selline u, et sealt on madalam.Ok..Ja , kui see jogi siis meie ees oli, niiii lai ja niiiii sygav ja vooolas taiega, teine kallas oli mingi 40 m kaugusel, oi issand, laksime, ma vaatasin aknast, et kui sygav on, oli astmelaudadeni ja vahepeal tuli nats yle, aga siis laks onneks madalamaks ja nii me yle saime.Teisel pool oli yks ekskavaator, see naitas meile teeotsa katte, meile tundus, et edasi ei lahegi teed.Olime vaevalt mone meetri soitnud, kui tuli yks pick up, tico pere kahe lapsega, et kuhu lahete, meie, et Saamarasse, oioi, see teine jogi on nii sygav, naitas, et vesi on klaasideni, sealt te selle autoga kyll labi ei saa.Pyha jumal, kas siis veel hullem, kui see, millest me just labi tulime, oi, muidugi ja soitis meie ees oma pick upiga labi joe.Meil ei jaanud muud yle, kui ots ringi, ma votsin kaamera ja filmisin ja jalle labi joe ja tagasi juba 3.korda sellesse kylla, et me peame tuldud teed tagasi soitma, kust me eeslmisel paeval ferry pealt maha tulime ja ringiga teis teed minema, kuna muud voimalust pole.Miks see politsei kyll ei oelnud meile, et sealt jogedest labi ei saa, sildu ju pole ja on vihmaperiood, aga no me ju ei kysinud selle kohta, kysisime ainult, kuidas minna Samarasse...Kuni mina poest jaatist ostsin ostsin, peale seda jarjekordset rappumist, vahepeal oli meil suunatuli kyljest ara rappunud ja Maart sidus selle oma imemehe teibiga kinni, oli Mart avastanud, et meil genekas ei lae vist,, et peaks kontrollima.Esimeses kohas moodeti, et jjah, ei lae jah, aga nemad ei tegele elektriga, teises kohas ei olnud aega, aga 3.saime jutule..Oli taitsa asjaliku silmavaatega keskealine vaga oline mees ja tema sama oline noor abiline, kes siis iga kord, kui midagi maha keerati , jalgrattaga kuskile seda osa kas testima voi uut tooma soitis..Yhtlasi vahetati piduriklotsid, kuna kogu aeg peab siin aukude ees pidurdama, et oleks parem, kui teaks, et pidurid on korras.Siis oligi katki mingi pinge regulaator voi midagi sellist.Ja siis see parandamine kestis 3,5 tundi, mille valtel mina istusin autos ja tegin manikyyri ja siis lugesin, Mart aga kondis edasi tagasi ja ajas small talki, et kas teil on siin ka palju nicaraagualasi.Teema, mis alati peale laheb, kuna keegi ei salli nicasid ja siis nad raagivad alati pikalt...Mina olengi Nicaraaguast vastas see rattaga noor poiss, oi issand.Siis Mart pidi uue teema votma, vana raakis mystilistest kinnisvarahindadest, aga ma arvan, et ta liialdas ka natuke.Igal juhul paraast seeda pikka ootamist oli mul silmipimestav piisihada ja kuna nagunii oli ymber auto pidevalt mingeid vahtijaid, ma ei tahtnud neile seda roomu teha, et oleks vel tuppa pissile palunud, siis nad oleks mulle hanekarjas koik jargi marssinud.Minema, hoog sisse ja ..mitte kuskile ei olnud voimalik keerata, tee on kitsas ja korvalteid pole, pissihada ikka hirmus, hakkasin juba tigedaks minema, et hommikul kella 8 st autos, kell mingi 4 ja me pole kuskile joudnud, kyll eksinud, kyll autot parandanud, hakkas viha tegema.Yhes kohas juba peaaegu leidsime koha, aga siis tuli yhel poolt mees jalgrattaga ja tiselt poolt lonkis mingi naine, ja jai jalle katki, lahendus oli parast keset asfalt teed, kus mina olin auto ees ja mart taga ja lihtsalt onneks kedagi ei tulnud, mul oli juba suva.Ja siis Mart ytles, et ara murtetse, et tema soidab kasvoi ooseni, et me sinnna Samarasse jouaaks oli selline 5 tunnine ots, aga kell oli juba 4 ja me olime ju teel olnud oma 8 tundi.Yhes kohas jaime seisma, sildid naitasid midagi ja et jalle mooda ei soidaks....Jarsku Mart hyydis, kurat, ta soidab selga, ja pani kaigu sisse ja votis kohalt, me juba liikusime, aga PAUK j TULI IKKA.Hyppasime autost valja, yks pick up oli meile tagant sisse soitnud.Uskumatu!Poiss oli roolis vaga jahmunud ise ka, et kuhu ta vaatas ja kui ta nagi, siis oli juba hilja, pidurdas, aga tee oli marg.Kuskilt nagu noiavael ilmus ka politseinik, pikk hallipaine vana rahu ise.Mei tagumine uks on natuke molkis ja astmelaud ja see stange ka, aga yldiselt laks nagu eriti hasti, sest Mart kuulis pidurdamise haalt ja joudis kaigu sisse panna ja liikuma hakata, kui t ta oleks meile seisupealt sisse kytnud, oleks hullemini lainud.Ytlesime politseile ka, et ei tea, me siin 3. korda ja palju autoga soitnud, sellist asja pole varem juhtunud ja mis nyyd edasisaab.Tema naeris ja ytles, et arge muretsege, koik saab korda ja ajasime pikalt juttu ja ta oli niii roomus ja tegi meie hispaania keele kohta komplimente, et vahel on siin jama mingite sakslastega, kes teevad avarii ja oskavad ainult saksa keelt.Ytlesime , et meil on advokaat ka, aga saame vist probleemideta, sest Luis(nii on selle pick upi juhi nimi)tunnistas end kohe syydi , 26 aastane, vaga sympaatne poiss, saime kohe sopradeks, lohutasime teda ka , tal oli kapott kover ja tuli ja nii, et nae, ise oleme terved, m is seal ikka.Tana laheme temaga koos sinna kindlustusfirmasse, migiparast peab minema, et tea, kindlustusfirma on siin ka monopol, ainult yks.Lopuks, peale mingit 2 tundi toimetamist politseiga ja soites edasi tagasi, sest keegi pidi tulema kindlustusest algul sinna , siis jalle mitte ja , noh kosta rica vark ja lopuks saime soitma hakata, soonud me veel polnud ja kell 9 leidsime mingii teeaarest, keset mitte kusagit putka, kus senjora myys kuivanud kanu, tema tegi meile hamburgeri salati ja friikartulitega ja see oli imehea, kell 10 joudsime yhte linna Nicoiasse, kust oli veel oma 50km. sinna rannani, kuhu me jouda tahtsime, aga votsime yhe pioneerlaagri tyypi koleda hotelli ja jaime ooseks, sest olime 14 tundi autos veetnud, va. muidugi see aeg, kui meile tagane otsa soideti.Aga me oleme ikka roomsad, pole hullu, tana on juba uus paeb, praegu olen playa Samaras rannas ja tipin seda blogi, ei tea, millal saan ara saata, sest siin kandis ei ole wifit.Ah jaa, eelmise kirjutise juures olev pilt aiaga, see ei ole seasulg, see on sakslase lapse liivakast.Musi musi, kalli kalli, Paaike paistab, ohk on nagu kuuma fooniga ja ookean myriseb mu ees, palju paikest teile ka, olen onnelik...jana
praegu, kui ma seda kirja ara saadan, on meie auto pisiparanduses, radiaatoris oli vaaiikene auk, ja tana tuli valja, et meie sympaatsel sobral Luisil polegi kindlustust, nii, et peame talt raha valja peksma(voi teeb seda meie advokaat)haha, vihma muide hakkas ka sadama, aga soe on.Muuuusi koigile, ikka olen roomus, vist olen juba napakas, jana