kutse esimesele peole!!!

Uus paev, ei tea, mis toob, ponev kohe, nagu laps, ohinaga kallale.
Esmaspaeval oli meil kohtumine yhe kinnisvara maakleriga, kohalik tico, vaga sobralik.Ootasime kohtumispaigas 20 min., ei kedagi, helistasime , automaatvastaja, helistasime kontorisse, number kinni, hakkasime vihaseks minema.Soitsime kontorisse(mingi 10 kilti), seal tyypi pole, paugutasime ustega, et mis vark, helistati, tema ootab meid seal kohtumispaigas, et kus meie oleme.Soitsime uuesti tagasi, tema seal mingi teise kutiga, naerunaod ees, yhes kaes coka ja teises kartulikropsud, et nae, soitsime vastakuti, ise jai pool tundi hiljaks.Ja siis ytleb et tal on meile ainult 2 krunti naidata, et yks on siinsamas korval, aga teist ta ei tea, tapselt, kus ee on.Ah soo.Vaatasime siis seda yhte krunti, see oli selle teise poisi enda oma, mingi kahe tico maja vahel, molemal pool oudsad kuudid.Ma kysin, kas naabrid on ticod.Jaa, et yks ehitab uut maja, vaga ilusat ja teisel just said aasta tagasi hooned valmis.See pooleliolev maja oli selline pisike tsemendist valatud porandaga ruum, kus meil maal tavaliselt jousoota hoiti, ja teisel naabril oli see laineplekkehitis, taitsa masendav.Midagi ei ole teha, meie moiste ilust ja kohalike oma, ei lahe kahjuks kokku.Ja nii ongi siin nii, et kui yks valismaalane ostab mingi tyki maad, siis teine valismaalane ostab sama tee aarde ja nii on siin kohe terved kylad tais canada prantslasi(neid on siin koige rohkem)ja jankysid.Parast pidi see maakler meile veel selle krundi plaani saatma, aga aatis hoopis oma firma logo...
Teisipaeval oli meil teine maakler, see innukas gei Marcel, tal oli kaasas ka yks kohalik tico ja sellel omakorda mingi sugulane Miamist, mingi nor tydruk.Tahtsid meid oma autosse toppida, et siis saaks meid surnuks raakida, aga me tahtsime oma autoga minna ja nii toimus umbes 10 korda, et pidime kuskile oma auto teeperve jaatma ja tema autosse ikka pugema ja siis ta raakis, et issand, kui ma seda krunti esimest korda nagin, ma kohe armusin voi, oi, see on mul sobra oma, sealt on hingemattev vaade voi ei ole voimalik, te ei usu, kui naete, see on midagi enneolematut...Ja koike seda taiesti megaemotsionaalselt, ja ma ei teagi, kas ta ongi selline voi on ta lihtsalt hea naitleja.Vahemalt oli tal, mida meile naidata, aga enamus tykkidest olid kuskil paar kilti tees, ehk siis ookeanist vel kaugemal ja tee laks yldjuhul pystloodis yles, nii, et kui me vahepeal autost valja tulime, siis ei seisnud me hasti pystigi, nii viltu oli tee, ja pea igal pool laks nelivedu vaja.Ykski inimene ei jaksa jala mingis 30 kraadises kuumuses pystloodis 2 kilomeetrit kondida sulle hotelli, siis peaks suusaliftid panema yles.Igal juhul olime koik parast vaga vasinud, nii emotsionaalselt kui fyysiliselt ja laksime sooma ja vestlesime vaga innukalt, see tahendab, meie vestlesime Marceliga, tico koos oma Miami sugulasega ei oelnud yhtegi sona, aga See gei raakis mitme eest ja kui talle toit toodi ja seal sibulad ka sees olid pidi ta peaaegu ara minestama...
Eile kaisime ikka kinnisvarakontoreid pidi ja tegelesime ikka oma maavargiga, aga pealelounat motlesime, et laheme sinna randa, kus me kord kaisime koos yhe ticoga, kes matseetega ees teed tegi.See on selline metsik rand, kus kilpkonnad munel kaivad ja kui meil koik plaaniparaselt laheb, siis sinnalahedale me kavatseme maa kaa osta.Et laheme nyyd kahekesi ja uurime, koigepealt laksime rauuapoodi ja Mart ostis matseete, et mis mees ta on, kui matseetet pole.Ostis sellise hasti pika.Panime siis auto teeaarde ja hakkasime minema.Matseete osutus taiesti nyriks, et banaanipoosa saab kyll suure jalapealt maha niita, aga teeaarsete liaanide ja sellise poosasdzungli jaoks polnud sellest midagi kasu.Esimesest joest saime ilusti yle, siis kohe teistkorda joest yle, polnud hullu.Mina tundsin mingi loomalohna, sonnikuhunnikud olid ka vagevad.Hobused. 2 poolmetsikut hobust, meid nad kartsid, laksid oma teed, aga siis me ei leidnud kohe seda teed, mis ookeani aarde viiks, mina hakkasin jonnima, et ise ytlesid, et sa tead, et miks sa siis yle ei kysinud, kui sa ei tea, et mehed ei taha kunagi kysida ja nii, no tegelikult kohe parast seda Mart leidis oige tee ka ja minul olid kummikud(ilusad helesinised lilledega), mul oli tore, aga vahepeal oli kovasti vihma sadanud ja teerada oli vaga vesine ja Mart astus oma platudega ikka sygavale muda ja sogase vee sisse.Ookeani kaldal olime toesti ainult meie, monus, liivarand, aga oli tous ja rannariba oli suht peenike, laine tuli aina lahemale, Mart tegi loket ajupuudest, kaisime mitu korda ujumas ja hakkasime tagasi tulema, ja palun vaga, vesi oli ka joes vahepeal tousnud.Mart oma platudega , tal vahet pole, aga mul hakkas yle kummiku aare nagu tulema, mul on muide vaga korged kummikud.Siis Mart vottis mu selga ja tassis yle esimese joe, teises oli madalam, aga kiire vool, peab vist passe hakkama veekindlas kotis kandma.Ohtul tundus, et kas juudi koer(tal on saksa lambakoer)jookseb meil maja ymber, mart lopuks vaatas, hoopis yks suur helendavate silmadega putukas, selline varblase suurune vahtis raevuka naoga meil aknavorgu taga.Ja siis kui Mart uurimisretke tegi kottpimedas ja taskulambiga, siis ta nagi, et basseini oli nahkhiir kukkunud, siis ta paastis selle vorguga valja.Ja ykspaev nagime 2 taiesti helesinist liblikat, kohe nagu neoonsinist ja nad olid ka sellise tihase suurused.Ja yks konn, keda me nainud ei ole, aga kes umbes 2 km. kauguselt ohtuti krooksub, ta teeb dellist haalt, nagu kompressor, sellega vist ei tahagi vaga kohtuda.Aga juut ytles, et argu me ohtuti platudega vaga rohu peal kondigu, et skorpione on ikka palju ja madusid on ka aegajalt, oi issand.Ja siis ma ykspaev vaatasin Cosmopolitani ja ma taitsa ehmatasin, olin juba taiesti unustanud, et on teine maailm ka , kus on glamuur ja mood ja asjad.Mul tuli meelde, et mul on ka terve kohvritais kingi, mida ma kordagi jalga pole siin pannud, ikka kogu aeg platadega.Ja siin ei nae fashion tvd ka, ma olen nagu kotis, neil on siin mingi oma ladina ameerika fashion tv, kus pohiliselt raagitakse ja siis naidatakse mingeid 3 aastat vanu euroopa moode.Mul tuli hirm peale ja kysisin Mardilt, kas meil ikka enadal, kui meil saab televiisor olema, kas ma ikka hakkan nagema oiget fashion tvd ja kujutage ette, tema ytles, et ta ei ole kindel, et satte on igat tyypi ja ta ei tea neist eriti midagi ja nii.Moni mees toob kuu ka alla, kui palud, jamina ei saa yhte hadist kanalit voib olla.Ja tellida siin ajakirju ka ei saa, voi noh midagi ei saa.Siit pohja poole tund aega soita on yks linn, Palmarsur voi Palmarnorte voi midagi sellist ja naiteks juudil on seal postkast, et kui keegi kirjutab, siis kaid ise jargi, ja kuna see on maailmas ikka ainuke riik, kus ei ole tanavaid ega majanumreid, siis siia ei toodagi midagi, aga eile lugesin delfist, et maailma onnelikumad inimesed elavad...3.kohal olid Costa Ricas ja eestlased olid ma ei maleta kas tagant 4. kohal, Kongo oli peale meid ja veel paar sellist riiki, Nyyd siis 2 onnelikku juures.Ah, jaa, eile kutsuti meid esimesele peole.Yks ilus poiss, kellega me ykskord rannas kaisime, kes meile matseetega teed tegi, tema korraldab laupaeval rannas peo ja eile kais siin ja kutsus meid ka.ESIMENE KUTSE!!!Laupaeval on yldse mingi yleriigiline rannafestival, igal pool on peod, vahva.Meie kylla(see, mis meist 20km. kaugusel on)toodi juba moni paev tagasi kettkarussellid ja muu selline vark, kui suuri ka lubatakse, ma lahen soitma, musi musi kalli kalli koigile, jana