oomaja noia juures jai hinge

Ykskoik, kuidas me ka ei pyydnud, ikka jaime pimeda peale.Ja pime Costa Ricas tahendab, et on kottpime, mitte midagi ei nae, valgustust peaaegu ei ole.Kui kuskil on tanavalatern, siis jargmine on 3 km. parast ja ohtuti tostetakse majadele luugid ette, nii et ka majadest ei kuma midagi ja majadeks on raske paljusid asju ka nimetada, mis siin on.Kuudid oleks vist oigem sonaEestis toesti hoiavad inimesed sellistes kas puid voi koeri voi kanu, aga siin...Aga need majad ja onn ei ole vist vordelises seoses.Praegu, kui ma seda lugu kirjutan, olen oma kodurannas tagasi ja just praegu tulid yhed inimesed meist niii lahedalt mooda, tervitasid, ja nyyd tulid tapselt meie selja taha ja teevad siia pesa, terve rand on vaba uskumatu, milline lahedusevajadus neil on.Majad asetsevad ka kylg kylje korval, mitte nagu Eestis, et naaber ei nae naabrit.Yhesonaga, hakkasime me seal ideevarastamisreisi jarjekordsel ohtul, kui oli kottpime, oomaja otsima.Kuna playa Samaras me juba olime ja ma olin lugenud, et Playa Nosara on jankyde lemmikpaik, et siis votsime suuna sinna ja arvasime, et vahemalt seal naeme midagi, mida korva taha panna .Keerlesime ja otsisime seal kottpimedas ja koik oli tehtud selleks, et sa ei leiaks yles mingitki kohta.Sildimajandus oli vahva.Yhe koha peal hargnes tee kaheks ja sinna harukohta, kus olimingi post, selle posti taha oli pandud 5-6 silti ja rohi nende ees oli ka rinnuni, et ei paistnud kohe kuidagi, lased autotuled nii voi teisiti peale, midagi ei nae..Teises kohas jalle ei ole silti, kas on hotell voi pole, sildi jargi nagu oleks, aga majas pole yhtki kohta, kuhu koputada voi helistada, yhes sellises Mart lopuks kopsis nii kaua, sealt tuli mingi haigutav vanamees ja ytles, et neil on koik tais, aga kysigu korvalmajast, me ei hakanud kysima.Jargmises kohas oli vaga keeruline minek, ikka siia ja sinna ja uus silt ja jalle kurv ja ikka makke ja kitsas ja kottpime ja lopuks peale suurt kruttimist joudsime kohale, hotell oli maha jaetud, ei hingelistki ja kottpime ja uksed aknad kinni loodud.jargmine pleiss oli mega maeotsas, ikka et b&b ja me motlesime, et kallis see ikka voib olla, et nagunii magame ara ja kohe hommikul pildistama ja filmima.Parast tosiseid otsinguid, teed hargnevad ju vahepeal ja sildid puuduvad, et kuhu ja leidsime mingi vaga lukustatud ja pimeda koha.Kasikaudu ja autotulede valgel Mart klopib uksele, mingi aja parast tehakse luugid lahti, kell oli mingi 9 ohtul, chikk ytleb, et on jah ruumi, et 80 taala on oo, meie et ei, liiga kallis, siis tuli mingi kutt ka haigutates yuksele, lykkas kae sygavale pykstesse, kratsis ja juhatas haigutades, kus on odavam.Yhtegi autot seal ees ei seisnud, koht oli sygaval karupees ja selline hind...Edasi.Kui me jarjekordsesse ei tea kus olevasse pimedasse auku olime joudnud ja jallegi kedagi ei kohanud, Mart nyyd juba hyydis, et aeae,me olime ka juba kokku leppinud, et magame autos, et soidame randa , kui ainult teaks seal pimedas, kus rand on, peab mootori valja lylitama ja kuulama, ookean ju myriseb, tuli kuskilt mingi peenikeste jalgade ja lyhikese kleidiga vana naine ja ytles, et muidugi on kohti ja et 39 taala on ja hommikusook on ka hinna sees.me votame selle.tassisime asju trepist yles ja Mart kysis, kas baari on, tema tahaks cuba libret, oi, ei ole.Aga veini on...Tore, valget veini jaaga.See oli nagu noia maja.koik oli stiilne ja suursugune ja kui ta karafinid toi(valget kahjuks ei olnud, oli punast), need olid ka sellised, millest filmides myrki voetakse, mulle vaga meeldis.Siis me ajasime natuke veel juttu.Ta oli juba 16 aastat siin elanud, ari tal eriti ei lainud, sest nagu ta ise ytles, ta ei ole proffessionaal, reklaami ei ole teinud, aga ta ei kurtnud ka.Et jaanuar ja veebruar on alati tais..Me olime seal ainsad kylastajad, hommikul ta kattis meile laua, tegi varsket mahla ja rostsaiu ja koik noud alates voitopsist lopetadeskristallist moosikausiga olid vaga stiilsed.Ukse trellid olid leherohelised, aga mingil kummalisel kombel jattis see kits vaga suursuguse ja vaarika mulje.See peenike vana naine ka, oosel arvasin, et ta on rohkem selline bohheem, kes savu paneb, aga hommikul ei olnud ma selles enam kindel.Ta raakis vaga selgelt ja aeglaselt, nagu oli kortsus, aga ilus ja vene keelt oskas ta ka , ylikoolis oli oppinud..Ytles, et enam pole need ajad, mis cossta ricas vanasti olid, nyyd on 6 kuu jooksul 3 arvutit ara viidud ja yks ameeriklane on siin ka ara tapetud, millest on onneks suurelt ajakirjanduses ka raagitud ja kella kylge pandud asi, et vanasti oli neil vaikne kant..Seal Nosaras olidki rohkem ameeriklaste omad majad , mitte hotellid.Rannas oli 4 hotelli, yks oli tais, ja ylejaannud kolmes olid hinnad 80 pluss taksid alates ja toad olid mitte midagi , taiesti tavalised voodi ja wc tyypi.Jatsime hyvasti ja Tamarindo poole.Tamarindo t hyytakse juba praegu Tamagringoks, kuna seal ei pidanud yhtegi bisnesit enam ticode kaes olema.Kui me viimati seal kaisime, tehti just asfaltteed, nyyd olid juba suured augud sees.Hullult ehitatakse, ja kinnisvarahinnad olid taiesti hullumeelsed.Koik myysid kinnisvara ,byroo byroos kinni, surfilaud oli seal kohustuslik aksessuaar, koik kondisid lauad kaenlas, iseteadvad naod peas.Votsime hotelli, kus olime juba kunagi olnud ja kui yritasin rodu tuld polema panna, saime naabritega tuttavaks.2kutti Californiast, surfarid.Noorem oli 25, tema oli rikkast perest, et maid siin ja seal ja reisib perega praegu, varsti laheb koju tagasi, pere NYCis, ise Californias, kuna talle meeldib soe.Teine oli 40, ehitab, kui tahab, et plaanib ka siia kinnisvara osta, et koik, kes on kunagi costa ricas kainud, tulevad tagasi, ja tema plaanib ka.joime ara mitmeid drinke ja raakisime mitu tundi.Jargmisel paeval pidid nemad vara tousma mingi 4 ajal, et soidavad paadiga kuskile Nicaraagua piiri poole ja seal avamerel on mingi eriti hea koht, seal hakkavad surfama, siis laksime meie peole ja nemad magama.Pidu oli selline reggeton 100 % ja tund olime ja koperdasime labi lompide hotelli, paris rapane olin, ega lampidega ei onud seal ka eriti hasti.Hotelli uks oli kinni, mingi kutt ytles, et minge tagant kaudu, laksime kyll, aga votit ju polnud, Mart alla tagasi, et votit oleks ka vaja, te ei kujuta ette, mis sammuga see kutt meie votit tooma laks, sellise,laisklooma sammuga, et on yksi mererannas ja jalutab.Keegi oli meie kappi 3 coronat sygavkylma unustanud, roomustasime.Hommikusooki votsime mingis plastmasstoolidega kohas, votsin pannkoogid banaaniga, mis oli viga.Alati on turvaline votta praemuna voi juustu, aga pannkoogid olid 5 cm paksud ja sellised rasvakoogid, migist bezist jahust ja vahtrasiirup ja panaan juurde, paris laige, yhe soin, teine jai Mardile.tema soob alati hommikuks kohalike moodi, omlett, riis ja oad, selline mosso.Tagasi soitsime Jaco ja Queepose kaudu, filmisime ja pildistasime, aga ega me onneks ikka oma maju nainud, nii et need tuleb ehitada.Soitsime jalle 40 km pikkust juppi 2 tundi, sest ainult aukudest see koosnes, oma koduteel soitsime sama pika tee 15 minutiga.jalle juudi juures tagasi, tassisime oma kompsud tuppa ja home sweet home,teel koju pildistasime paljusid hurtsikuid, aga kuidagi piinlik oli, koige hullematest ei saanud pilti teha, sest kogu pere seisab voi istub maja ees.mustava ukse augu ees tynnil istub ema kolm last mangivad jalge ees, yks on syles.Voi lihtsalt mingi mees seisab ukseavas, rapane sark seljas ja vaatab, aga terve paev soidab sealt autosid mooda, nii, et tegevust jatkub, moni lamab ukseaugus, nii, et jalad valjas, toast paistab voodi ja koik.Yhel majal olid aknal luugid ees ja uks kinni, aga kardinad olid nii uksel kui ka akendel valjaspool ees lehvimas.Siin klaase ei tunnistata, et kui on paev, siis luugid tostetakse lihtsalt eest ara ja opimedas siis ette tagasi.Ja kuskil ei ole mingeid peenraid voi kunagi ei nae inimesi midagi tegemas, ikka lamamas i, pohiliselt lihavad naised toolidel ukse ees , lapsed paterdamas porisel hoovil, mehed on kuskil autoremondi tookajas voi muidu kobaras koos.
Olime koju kaasa ostnud suure koti taie puuvilju, ma tegin mangokana riisi ja ananassiga ja guacamollet rohke koriandriga, vein, mille ostsime poolkuiva pahe, osutus magusaks, aga kui pool vett ja jaad panime , kolbas juua.Ohtul viis Mart juudi juurde maie pesu pesema ja parast tuli juut ja toi meile 2 fooliumisse pakitud tulist kala koriandri laimi ja porganidiga, ta ei teadnud, et me kala ei soo ja me soime ara, ei olnudki vaga kala maiguga...Ostame tana talle yhe hea veini, ta on meie vastu nii lahke olnud, akki teeb lahti, saame koos ara juua...Auto ka rohkem katki ei lainud, taitsa hasti on koik.Ainult ei tea, kas esmaspaevane kokkusaamine advokaadiga kehtib, sest keegi ytles, et esmaspaev on mingi pyha ja kolmapaev ka ja meil on kyll telefon, aga advokaat ei vota toru ja levi on meil ainult rodu juures, kui mart pea viltu paneb ja kummardab.Aga selles vist peitubki costa Rica sarm....Ah jaa, ma nagin ykspaev nii suurt banaanilehte, et ma saaksin lamades selle all vihmavarju, nii pikk ja onneks ma ei ole veel vaga lai ka...Kallistan ja loodan, et teil on ka ikka soe suvi.Me tana pidime rannas suisa jooksma liival voi kateratte ees maha panema, liiv oli korvetav ja laine nii tiriv, et Mardil oli tasuta jousaal, et kaldale jouda.Musi musi koigile, ei tea, kas peaks hakkama raamatut kirjutama, blogist akki aitab, te kommida ka eriti ei viitsi.........