teil soojem kui meil, haha

terve ennelouna soitsime kahe kinnisvaramehega mooda krunte.Nyyd tulime intrnetti ja , mis me loeme, teil soojem kui meil, haha.Palju onne, kui vaid nii jatkuks, hoiame poialt.Ega meil siin ka muidugi kylm pole, aga eile , kui San Joses kaisime, soitsime yle magede ja 3500m korgusel oli ainult 8 kraadi sooja, oudne kant..Yleeile kaisime ikka oma sydamelahedast krunti uurimas ja pildistamas, ainult Mart ei saa nei pilte kuidagi saadetud, et kas on kiirus madal voi ei ole tal need piisavalt pisikeseks pakitud, igal juhul on ta juba vihaseks muutunud, sest mina ytlen, et kiysi targematelt nou, aga tema on ju mees ja ei kysi, las ta siis leiutab siisn jalgratast...Kaisime maaomaniku majas ka, ta tegi meile ekskursiooni, vaga ilus vaade, kaks koristajat rapsisid sees harjadega, aga ikka oli totaalne segadus, noh vanad inimesed, eks neid asju koguneb, kaste ja mytsakaid oli igal pool.Parast laksime helistama, meil ju telefone pole, otsisime, et kus on telefono publico, oligi yhe pulperia juures laual telefon, kysisime, et kuidas me siis seda kasutame.Kasutamine kais nii, et mingi plika ltuli stopperiga korvale, valis numbri, ytles, et momento ja siis andis meile, nii lihtne see oligi.Ohtul kodus alogas aike, millist me varem pole tundn ud, ikka jalle pean nii ytlema.Vett valati tundide viisi seinana alla, maja varises, taldrikud klirisesid, 2 meetri kauguselt ei kuulnud me yksteist, pidime karjuma, lilla leek sahvis olime pidevalt hetkeks pimestatud nagu kuskil sojas eesloiinil, selline kuulipilduja tarin ja paugud ja meie teleka digiboksi loi ka tummaksAga , mis oli huvitav, oli see lohn.Ma alguses arvasin, et mingi taim lohnab, selline imelik intensiivne lohn oli, osooni lohn oli nbii tugev, ma ei ole iial nii tugevat lo9hna tundnud, kuna see pidi kasulik olema, himgasin kohe mitu korda.Mart jai vahepeal raamatuga magama, mina tantsisin oma lemmikplaadi (buena vista social club)jargi, klapid peas.Peale 2 tundi tantsu, lagunes mu 2 nadalat vana platu ara.Aratasin Mardi yles, et akki8 liimib kyyneliimiga ara, see ju eriti hea liim, aga liim oli mul kuumusega kautsukiks muutunud.Mart laks siis oue vaatama, kus me loomad on(see silmadega liblikas kaib meil igal ohtul ja konn)aga kedagi ei olnud.Jargmisel paeval siis laksime San Jossesse, 4 tundi sinna ja 4 tundi tagasi ja mitte ainult, et 4 tundi, augud, kaanud, ummikud, taisa vasitav tripp see linnaskaimine.Saime oma advokaadiga kokku, mone asja saime korda, aga talefone veel ei saanud ja yht teist, nii et jargmisel reedel jalle tagasi.Tahtsin platu parandusse viia, aga see loppes sellega, et ostsin teise paari peaaegu samasuguseid, et akki veab ja kui ei lahe sama jala oma katki, kannan 3.paari vanadest kokku pandud..Linna minekuks panime end pidulikult riidesse, ikka nagu Paaidest Tallinna minek, Mart ylikonnaga ja nii, et ega me pole turistid, me elame siin, maalla maan tavalla.Kaisin kyynetehnikus ka, rikastemoolis, kestis 25 minutit ja ei maksnud ka eriti midagi, 1oo krooni, platud olid ka 100 krooni, aga ega seda kyynehooldust muidugi ei saa vorrelda meie Edithi tooga...Vaaatan, kaua kestavad, eks paista.Tydruk, kes tegi, oli muidu sobralik, saime sopradeks, tema ema tuli ka sinna ja uuris igasugu asju, raakisin seda umbes 100 korda, raagitud juttu, et kust maalt ja mis keelt ja kas on kylm ja kas on kallis ja mis ma siin teen ja nii edasi.Tavaliselt ytlen, et olen kirjanik ja Mart teeb filmi ja et me ei tea, kui kaua oleme.Tydrukud raakisid seal omavahel riietest ja kuidas Panamast ja Honduurqsest on hea asju tuua, ja siin maha myya, aga tapselt ma ei saanud aru, sest nad raagivvad slangis ja kiiresti, nii et ikka jatkan arenemist.Tagasi koju soitsime , jaime lopus pimeda peale, ikka 4 tundi ja sama vaevarikas tee, mooda ka eriti ei saa, kui moni rekka ees venib, Dominicalis oli mingi laat, aga meil olid ju need pidulikud riided, millega me oleks kole kentsakad seal valja nainud, eks vaatame tana ohtul, kas on ka, siis laheme.Koju joudnud, vabandas juut, et see remondimees, kes pidi tulema seda digiboksi remontima, ei tulnud.Ja majja joudnud, leidsin eest 4 bannani, oli meile toonud, oi, kui armas, meil on siin muide uksed kogu aeg koik lahti, neid ei saagi kinni panna, vat mis elu.Tana siis kaisime mooda neid krunte ja moni oli majaga ja yhes hotellis kaisime ka, mis oli myya, see oli mingi 1,5aastat vana ja seal oli koik tehtud nii nagu ei tohiks, meile oeldi, et sel laheb hasti, kuigi ma ei nainud seal kedagi.Kui sellisel kohal laheb hasti, siis ma ei tea...Ma arvan, et meile bluffiti, see oli lihtsalt oudne koht, koik oli jube, migi sakslase oma, aga ok.Kaime korralikult koik labi, mida naidatakse.Mida rohkem infot, seda targemaks saame.Aga siiski mulle tundub, et me oleme juba sydamega yhe koha kyljes kinni.Selle sama tee aares, kuhu meie sihime, ostis paar kuud tagasi yhe eriti suure maatyki mingi Ameerika hotellikett, meile ei oeldud, mis, aga kuna siia rajatakse yht uut rahvusvahelist lennujaama, siis tundub, et perspektiivi siin on.Igal juhul esmaspaeval uuele reidile ja homme , kui meil onnestub mingite ferridega soita, siis laheme Osa poolsaarele seiklema.Kalllistan kovasti ja kirjutage ikka, niiii monus on lugeda.Musi musi, jana