Holooo, jälle ühenduses! Oleme endiselt elus, toimetame vaikselt, meil on vaikne hooaeg, st. teeme tööd sellise mõõduka tempoga, nagu poolpuhkus oleks :-) , päris mõnus on tempot alla tõmmata, küll selle jälle üles tõmbame varsti! Igatahes kulub see meile ära....
On juhtunud asju ka ikka, sõdisime autorendifirmaga, siin ju, kui saadad kliendi nei8le, siis autorent maksab sulle komisjoni. Teistega on see asi ilusti läinud, aga ühe uuega, "Solid" ei läinud hästi :-), ühesõnaga lubavad maksta ja siis on vaikus. Kui sa kurat pakud, siis maksa ka. Pärast kuu ajast sebimist ja viisakate sõnadega sõimamist - kätte saime, aga jälle õpetus, pole sellist firmat vaja, nii et näete kuskil "Solid " logo, siis ärge nende teenust ostke!!!!!
Käisime fullmoon partyl - kehv, st. vähe inimesi, kehv muusika jne. Bänd oli selline, et kidramees mõtles, et on vist Jimmy Hendrix ja lasi soolol nii umbes 30 minutit kosta, siis paar minutit mõni muu instrument ja jälle kidrasoolo, ühesõnaga pärast paari drinki tegime minekut. Wanda ütles, et pärast bändi tuli DJ(Milka ja Franki sõber Belgiast) ja kupatas inimesed oma trance musaga üldse minema. Tundub, et järgmine fullmoon jääb vist küll külastamata, kui miskit muutust ei tule. Sellise kohas ja selline muusika, anna kannatust!!!!
Käime usinalt hambaarsti juures, 2 x nädalas, aga detailidesse ma ei lasku, olen niigi hirmul, see on ainus asi, mis mulle hirmu valmistab, aga Küll kõik korda saab :-))) Räägime siis, kui juba midagi näidata on, muhaha, praegu selline baasi rajamine!
Meil ülevalt naabrid toimetavad vaikselt, valmistavad oma restorani ette ja leppisime kokku, et teeme meie juurest jalgraja üles, muidu on mööda teed sinna meie juurest ca 1,5 km. Vahva, et tuleb uusi asju juurde! Nendega on see lugu, et meie, kui juba veteranid (ikkagi pea 2 aastat siin oldud) räägime neile mingit lugu, mis võib neid ees oodata seoses ehitamise, asjaajamisega jms., siis nemad ütlevad, me teame, me oleme internetist kõikke lugenud , ühesõnaga professorid :-). Kui nad olid siin eelmise aasta sügisel, siis oli juttu auto ostmisest. Soovitasime uut osta, meil ju kasutatud autoga kogemus olemas, nad ütlesid, et ostavad jah uue. Aga nüüd ostsid kasutatud, mngi Toyota 4 aastat vana mudel, peen selline, lisadega, aga paar päeva tagasi juba käisin neid käivitamas. Eks ta ole, aga kui inimesed tahavad asju ise läbi elada, olge nii lahked....Meie ju tahtsime head! Aga las pusivad!
Eelmise nädala lõpus oli Villas Gaia hotellis(see meie naaber, omanikud ka hollandlased, toredad inimesed) kohaliku piirkonna turismiarendaja pidu. Alguse läksi üksi, Jana jäi hotelli valvama, saaatsin hulga rahvast meile, sest seal oli maja täis, siis tulin koju, sõime ja läksime koos Janaga tagasi. Oli vahva, bänd pani salsat, naissolist oli nii elektrit täis, et ma uurisin, kas tal mitte energiat ei saaa seinapistikustpistikust, et kuidas on võimalik, et paar tundi järjest sellise tempoga bodyworki teha. Juhet ei leidnud, arvatavasti oli tal oma aku :-)). vahetasime bändi pealikuga kontakte, need tahame küll tulevikus meile kutsuda, tõmbavad inimesed käima, nii et koliseb! Mul on jalg ka juba selline, et salsta saab juba 98% poweriga tantsida. Vahepeal mingi turismiarendajast pealik võttis Jana tantsima, arvas, et paneb kunni, aga....... Jana tegi talle ikka nii ära, et lust oli vaadata, kuidas poiuss nagu kurvaks jäi. Pärast ikka tuttavad, et Ana, Ana(nii nad kutsuvad Janat), küll sina ikka tantsid hästi. Muidugi tantsib, kurat võtaks!!!!!
Veider oli see, et seal üritusel olime siit kohalikest ainult meie ja meie ülevalt naabrid, eks need Ojochali kanada-prantslased ei salli neid, kes maantee lähedal elavad ja boikoteerivad üritust, jumal nendega. Siin paistab praegu, et maantee lähedal käib igal pool arendus, need ajad, kus vennad kuskile pärapõrgu mägedesse hotelle/restorane jne. ehitasid, on möödas. Eks paistab!
Läheme homme Panama, küll üheks päevaks, sest peame uued templid passi saama, muidu saab meie 90 päeva ennem täis , kui Eestisse tuleme. Väike kasiino, tants, vahest ka kino......Tore vaheldus igatahes!
Saime selleks ajaks, kui Eestisse tuleme, ka inimesed tööle, st. et asi ikka edasi läheks ja keegi ka projekti valvaks. Nimelt pidi ikka Moises siia tulema perega selleks ajaks, nagu eelmine aasta, aga nüüd, kui meil bassein, ja neil kaks väikest last, hakkas Moisese naine kartma, et äkki kukuvad sisse ja......kahju, aga nad ei tule. Siis tärkas Janal mõte, aga Harold ja Kirsti(tüdruk eestlane, kes abielus ticoga, elavad San Joses), järsku nemad on huvitatud. Helistasime neile, rääkisime loo ära ja nad olid nõus, jees! Tulevad mõned päevad ennem siia ja teeme neile koolituse, küll nad hakkama saavad.
Kohalikke kuulujutte ka: Franky ja Milka, need restoraniomanikud Uvitast - panevad oma äri kinni, st. nendel on veel üks partner, kes ei ole nendega rahul võimisiganes ja puksib nad siis firmast välja. Nüüd hakkab seal manageerima hoopis keegi argentiinlane. Franky ja Milka lähevad tagasi Prantsusmaale. Eks me küsi nende käest, mis siis tegelikult on, aga kurb küll. Laupäeval oli olnu viimane üritus seal restoranis, eks näe, mis edasi!
Ja teate mis minuga juhtus pühapäeva hommikul: vedelesime voodis ja siis kostis sorin ning rõdu põrandale tekkis kuselombikene. Miski iguaan oli katusel tulistanud täpselt harjakivi vahelt. Nojaa, juhtub. Tund aega hiljem, kui sõime all verandal hommikust, kostis uus sorin ja kuna veranda lauad on vahedega, siis sai minu õlg ja pea selle kuserünnaku ohvriks. Nüüd olen ma selles astmestikus, kus inimene kõige üleval ja ainurakne amööb kõige alumine, lükatud sinn amööbi kõrvale. Kujuta ette, lihtsalt oma kodus kusevad pähe!!!! :-)) Õnneks vett on ja nüüd söön hommikut vihmakeebis ja kapuuts ka peas!!!!!AHAHA!
Lõpetuseks SUURED, SUURED JA VEEL KORD SUURED TÄNUD kõigile, kes osalesid selles Maarika poolt väljapakutud ...........n ojah, te teate ju millest on jutt. Maani kummardused. ja Eestisse tulles tänan veel isiklikult üle kah!!!
Pura Vida
Mart
Monday, April 28, 2008
Sunday, April 13, 2008
ma ei saanud seda bussi pildistada, nad oleksid solvunud
Moni paev on ilus ja moni on kole.Paev on alles noor, lootust on, et laheb paremaks.Hommikul arkasin ja tuli meelde, et Eestis keerati kella ja selleks et kellegagi veel enne toopaeva loppu raakida saaks, peab kas enne 8 helistama, meie aeg, sest nyyd on meil ju 9 tundi vahe voi siis ohtul 12 helistama, siis on teil hommik 9.Unesegaselt Mart siis heistama kolistaski.Oosel oli tulnud vihma, taevas oli pilves ja motlesime, et kaime siis juba Cortesis ara, kust me pidime endile mingid haigekassakaartide moodi asjad taotlema.Mart arvas, et igaks juhuks peaks koigest koopiad tegema, nii passidest kui sellest meie firma Personeria Juridikast, mis on siis nagu B kaardi koopia ja koigepealt kortsutas koopiamasin meil paberi ara, siis laks vool ara ja kui tagasi tuli, siis osutus, et meil sai tint otsa.Meil oli kyll erivarvilisi tinte, aga musta just ei olnud ja seda tinti saab ainult San Josest, nii et sellega on siis korras.Soitsime siis ikkagi Cortesi, uus haigla on nyyd valmis ja leidsime oige luugi ka.Seal istus yks saksa jalgpalluri soenguga, suure kuldketi ja nabani lahtinoobitud pluusiga karvane mees, kellele me oma loo ara raakisime.meie advokaat oli just eelmisel esmaspaeval meid informeerinud, et esitame ainult need paberid, mis ma olin juba haigekassast saanud ja nii me need kaardid saame, et isiklikult peab jargi minema.See tugevasti lohnav jalgpallurisoeng lehitses aega kyll monuga meie passe.Vasaku poidla kyys oli sel hurmuril umbes 3 senti pikk ja teravaks ihutud, Lopuks vottis ta mingi uduse lehe ja hakkas hoopis seda lugema, meie ootasime leti ees mingi 10 minutit ja siis ta teatas, et eelmise aasta lopus oli valja tulnud uus seadus, et nyyd koik valismaalased, kes ei ole resindendid, peavad minema San josesse migratsiooniametisse ja sealt votma mingid templid passi, et me oleme ikka legaalselt maal.et neil on nii palju nicaraagualastega probleeme ja selleparast on nyyd nii.Me seletasime kyll, et meil on see nagu firma kindlustus, mitte meie kui yksikisikute, tema jai aga ikka endale kindlaks ja ytles, et peame ikka San josesse soitma.Siis me palusime, et ta meile sellest uuest seadusest koopia teeks, et muidu meie advokaat akki ei saa aru , ta oli lahkelt nous ja laks seda koopiat kuskile tegema.koiki kateldes ja musitades oli ta mingi 10 minuti parast tagasi, aga koopia oli ikka tegemata ja siis laks yks teine mees selle paberiga minema.meie muudkui ootasime.Kui me olime 40 minutit seda koopiat oodanud, mille vahepeal ma olin juba palumas kainud, et a,kki ikka saaks selle kaardi meile ilma nende templiteta valja kirjutada, on ju naha, et me Nicaraaguast ei ole, siis olime juba narviliseks muutunud ja ma pakkusin Mardile ette, et me voiks talle ikka ortopeedi aja ju kirja panna, jumal teab, millal ykskord saab ja Mart oli juba vihaseks lainud, sest talle on haigla praegu nagu harjale punane ratik-saime siis selle paberi lopuks katte.kodus yritas Mart siis seda paberit skannida ja meie advokaadile saata, see arasaatmise toiming vottis aega pool tundi, kus juures internetist meid vahepeal lihtsalt valja visati.Aga muidu on meil koik hasti.:((Yritasin 4. ounast ounakooki teha, see tuli kuiv ja jube, motlesin naabriaeda laigatada, et kyll sipelgad ara soovad.Siis oppisin 2 tundi inglise keelt erinevatest opikutest ja seejarel votsin katte Deast maha jaanud ingliskeelse raamatu, aga selle kahe tunni jooksul ma ei olnud markimisvaarselt arenenud, ikka tundus igavalt raske.ja nyyd ongi tunne nagu pahal seal, et karss karnas ja maa harmas.
Pyhapaev,13 aprill.Hommik, paike paistab, vahepeal on sada asja juhtunud.Nende haigekassa kaartide kohta, et neid me ikka ei saa, sest need saavad ainult kohalikud voi siis residendid.meie advokaat lubas nyyd seda residendiks hakkamise asja uurida, sellega on siin ka segased lood, seaduse jargi nagu saaks lihtsalt, aga vahel jalle ei saa ka.Siis proovis Mart endale seal San jose haiglas arstile uut aega panna.Kui ta sealt valja lasti, oeldi, et peab kuu aja parast naitama tulema.Kui me siis sinna helistasime, et nadala parast oli kuu tais saamas, et paneks aja, siis naerdi teda sona otseses mottes valja, et vaat kus loll, siin saab arstile aegu panna ainult elavas jarjekorras ise kohale minnes.Et me siis peaks soitma 4-5 tundi San josesse, jarjekorras seistakse mingi 3 tundi ja siis 4-5 tundi tagasi, jumala asjalik paev kohe.Mart ytles, et tema enam mingi arsti juurde ei lahe, kui see nii nomedalt on tehtud.Tagatipuks saime teada, et erialaarstidele on jarjekord 3 kuud, ehk me siis oleks pidanud selle aja yldse enne lennuonnetust talle kinni panema.Peakski praegu igale arstile ajad panema, akki juhtub paari aasta parast vaja minema.,Ma arvan, et eraarsti juurde saab ikka kiiremini, Mardi jalg on ikka paistes ja on ikka vaja vist minna.Homme laheb ta hambaarsti juurde, nais kas saab hammastega pihta hakata, suud suudab ta nyyd isegi natuke lahti teha.(Suured tanud uutele toetajatele, kes Mardi naeratusse olid investeerinud, ykspaev raakisin oma rahaga ja nagin:))
Turistide koha pealt on meil vaikne, peale lihavotteid, mis on siin suur pyha, langeb turistide arv margatavalt ja alles juunis hakkab tasapisi jalle tousma.Vahel harva eksib moni yksik siia ara.Mina olen pohiliselt aia ja heegeldamisega tegelenud, Mart nokitseb ka mingite detailide kallal,elekter ja muu selline.Yhel paeval votsime suurema seikluse ette ja soitsime magedesse, et Bernardu, see ilus sakslane,laks oma pruudiga kuskile magedesse elama ja enam seal Noa baaris ei tegutse.Ulli oli eelmisel paeval meil kylas kainud ja joonise teinud, kuidas minna.No oli see alles tee.Algul oli lihtsalt kitsas ja kaanuline ja laks ainult korgemale ja korgemale, siis kadus teekate yldse ara ja jai ainult see punane muld ja me kujutasime juba ette, kuidas sealt pystloodis punasest mudast oleks vihmaga kylg ees kuristikku libiseda.Ja siis laks see taiesti kaest ara, ukerdasime aeglustiga ja esimese kaiguga vaevu vaevu yles, yle suurte kivide ja kraavide, ikka pystloodis nurga all kogu aeg.Lopuks joudsime mingisse kylasse valja ja kysisime, et kus need valged siis elavad.Bernardu ja Loreana elavad yhes vanas Volkswagen bussis, mis sinna veeti, sest see ei liigu juba ammu.Bussi katust on pikendatud rohelise kilega, millel on siis mingid toikad all.Selle kile all saab siis natuke kyyrakil kondida ja sinna on neil ka gaasipliit ja veeamber paigutatud.Loreana korjab musta kile pealt, mis on maha laotatud, vihmavett, et pesu voi nousid pesta, veetoru neil ei ole ja elektrit ka mitte.Kui me sinna joudsime, istus loreana bussis ja kuulas muusikat, vihma sadas ja minu jaoks oli kylm ka, magedes on ju ikka jahe, mingi 23-24, igal juhul vilu.Bernardu oli ehitusmaterjalipoodi lainud.Jalgsi ja suht kaugele.Soitsime teda siis otsima ja ysna pea ta meil vastu jalutaski, onnelik naeratus naol.Kuna meil midagi kaasas ei olnud, kysisime, et kus siin pood on, votaksime kylakostiks moned olled.Bernardu jai mottesse, et ega siin kylas olut ei myydagi, keegi lihtsalt ei joo ja litsentsi ka ei ole kellelgi, et myya siis alkoholi.Lopuks ta arvas, et yhest baarist vist ikka saab, soitsime sinna, aga see oli kinni.Siis ta arvas, et yhes supermercados vist on, aga ei olnud.Bernardu ytles, et tema nagunii ei joo enam mitte midagi ja ei suitseta ka, Loreana samamoodi ja liha nad ka ei soo.ostsime siis jaatee ja soitsime tagasi.Bernardu oli hommikul suppi keetnud, pakkus meile ka, no selline kapsad ja muud oblikad, aga yhtegi maitseainet ei olnud ta sinna pannud, ise ka imestas, et mingit maiku ei olnud.neil oli 2 tooli ka, mis nad kylalislahkelt meile andsid, kui me sealt lopuks yles tousime, olid meil pyksid labimarjad, toolid olid lihtsalt sellest piedevast niiskusest ja vihma kaes ligunemisest natsked.Loreana istus bussi trepi peal ja Bernardu seisis tegelikult poolenisti rohelise kile alt valjas, sest neljakesi ei oleks me sinna nagunii mahtunud.Aga muidu oli vahva.bernardul silmad sarasid, tal pea ideid tais, mis ta koik teha tahab ja hommikul kell 5 arkab ta yles ja hakkab kohe jooniseid tegema ja ringi kepsutama, ma saan tast taiesti aru.Kui sa oled ise aastaid oma elu poletanud taiega ja siis seal Noa baaris 3 aastat koigiga hommikust ohtuni suhelnud ja neil klaase tais valanud, siis on ju vaga vaheldusrikas vahepeallindude keeles raakida ja kohvipoosaste vahel hypelda ning kell 6 ohtul magama heita.Loreana oli natuke vasinud ja tydinud olemisega, et see vihmavee korjamine ja ohtune kyynlavalgus, et alguses on ju vaga romantiline, aga Bernardu konnib paevad labi kuskil nagu Nipernaadi ringi, tema peab seal bussis passima.Onneks lahevad nad juba selle kuu lopus kyll Ameerikasse, kust see tydruk parit on ja siis Saksamaale ,Bernardu isa pidi siis nendega kaasa tulema, et aitab Bernardul maja ehitadaLoreana ytles mulle, et tema voib kasvoi Bernardu emaga nii kaua Saksamaale jaada, tema vist ei taha kohe nii ruttu tagasi tulla, aga seda Bernardu veel ei tea..See Bernardu on vaga lahtiste katega ja optimistlik, just nagu Mart, ainult selle vahega, et Mart tavaliselt teostab oma ideed lopuni, Bernardu aga tydineb ara ja vaimustub juba uuest asjast.Nyyd olid tal kinnisvara tuhinad.Sirutas kaed laiali avaruste poole ja raakis koik, mis hinnaga seda maad seal myyakse ja mis see koik tulevikus maksma hakkab.nende juurest viis San Isidrosse 20 minutit taiesti normaalne tee ja parast me sedamooda tagasi koju soitsimegi, et alguses siis San Isidrosse ja siis sealt koju, sest tagasi me pimedas ja vihmas seda hullu teed ei riskinud enam soitma hakata.Bernardu ja Loreana palusid meil Ulli joonistatud plaani ara poletada, et nemad tahavad rahu ja kedagi naha ei taha, oli ainult paar inimest, kellel vois saladuse avaldada.Aga meie yle oli neil vist kyll hea meel, vahemalt nii tundus.Kui ohtul koju joudsime, marjad ja rapased(nende 4 koerakutsikat olid meid roomuga poriste kappadega yle platserdanud), tagumik oli kyll juba ara kuivanud, panime autol SOOJENDUSE sisse, sest mul oli kylm, siis Greg ja Wanda, kes meil hotelli valvasid, olid juba murest murtud, nad olid korra seda teed hakanud yles soitma, aga tagurpidi alla tagasi tulnud, isegi ymber ei ole kuskil keerata pikki kilomeetreid.
Eile kaisime jalle Franky ja Milka juures kodus, Frankyl oli synnipaev.Meie Nickyga tagusime trumme, mingi Belgia dj oli ka, kes lasi ainult transi ja koik hyppasid nagu hullud, aga muidu oli tore.meie peakohal elavad hollandlased saabusid ka siia, nemad hakkavad seal yleval restorani tegema, indoneesia restorani.San Joses olid nad kohe tulles varaste kyysi sattunud, see tavaline stsenaarium tyhja kummiga.naise kott laks koos siis passi, lubade ja kaartide ja muu pudipadiga.
neljapaeval toodi meile veefirma poolt teade, et sonasonalt"me tervitame teid ja teatame, et reedel kogu paeva pole teil vett"Olime sellisest etteteatamisest suisa volutud, tavaliselt voetakse siin lihtsalt vesi ara, keegi ei ytle enne midagi.Muidugi see moiste "terve paev" oli selline umbmaarane, aga vett ei olnud meil ka veel jargmise paeva lounaks, siis oli selge, et nad on yritanud moodsad olla, aga valja tuli nagu alati.parast muidugi selgus, et meie ylemiste naabrite, nende hollandlaste, kes just koju saabusid ,korval oleva krundi peremees oli oma krundile traktoriga sissepaasu teinud ja veetoru ara lohkunud, selleparast ei olnud meil siis jargmisel paeval vett.ja see hollandlaste naaber rajas selle oma krundile sissepaasu hollandlaste maa kaudu, nii et nyyd laheb kohtuasjaks.Juba sygisel oli neil seal mingi vaidlus piiri kysimuses, alguses see canadalane ahvardas hollandlast, siis kais rahumeelselt meidagi seletamas, et ta tahab sealt teed teha (servituut!!) ja nyyd tegi lihtsalt 1 paev enne hollandlaste tulekut tee oma krundile labi teiste maa.meil on ka selle canadalasega yhine piir, see kylg, kus meil see kuur on, ta pani sinna suured postid ja okastraadi, mart oli roomus, et nae, me ei pidanudki aeda tegema.Teise kylje naaber kais mulle vahepeal, kui Mart haiglas oli, oma maad pakkumas, ise ei teadnud, kui palju tal seda oligi.
Aprilli lopust tousevad meil siin eletrihinnad ja niimoodi sujuvalt, et nendele, kes tarbivad 200kw, touseb 14%, need, kes tarbivad 200-300, neile touseb midagi vahepealse ja need, kes yle 300, neile siis 41 %.See systeem on jalle valgete lypsmiseks valja moeldud, sest ettevotlus on ju suurelt valgete kaes.Tundub, et peab hotellis vist pirnid lampidest valja keerama.Ega see elekter enne ka odav ei olnud, selline eesti hind.
Aga muidu on meil koik hasti.:))))
Pyhapaev,13 aprill.Hommik, paike paistab, vahepeal on sada asja juhtunud.Nende haigekassa kaartide kohta, et neid me ikka ei saa, sest need saavad ainult kohalikud voi siis residendid.meie advokaat lubas nyyd seda residendiks hakkamise asja uurida, sellega on siin ka segased lood, seaduse jargi nagu saaks lihtsalt, aga vahel jalle ei saa ka.Siis proovis Mart endale seal San jose haiglas arstile uut aega panna.Kui ta sealt valja lasti, oeldi, et peab kuu aja parast naitama tulema.Kui me siis sinna helistasime, et nadala parast oli kuu tais saamas, et paneks aja, siis naerdi teda sona otseses mottes valja, et vaat kus loll, siin saab arstile aegu panna ainult elavas jarjekorras ise kohale minnes.Et me siis peaks soitma 4-5 tundi San josesse, jarjekorras seistakse mingi 3 tundi ja siis 4-5 tundi tagasi, jumala asjalik paev kohe.Mart ytles, et tema enam mingi arsti juurde ei lahe, kui see nii nomedalt on tehtud.Tagatipuks saime teada, et erialaarstidele on jarjekord 3 kuud, ehk me siis oleks pidanud selle aja yldse enne lennuonnetust talle kinni panema.Peakski praegu igale arstile ajad panema, akki juhtub paari aasta parast vaja minema.,Ma arvan, et eraarsti juurde saab ikka kiiremini, Mardi jalg on ikka paistes ja on ikka vaja vist minna.Homme laheb ta hambaarsti juurde, nais kas saab hammastega pihta hakata, suud suudab ta nyyd isegi natuke lahti teha.(Suured tanud uutele toetajatele, kes Mardi naeratusse olid investeerinud, ykspaev raakisin oma rahaga ja nagin:))
Turistide koha pealt on meil vaikne, peale lihavotteid, mis on siin suur pyha, langeb turistide arv margatavalt ja alles juunis hakkab tasapisi jalle tousma.Vahel harva eksib moni yksik siia ara.Mina olen pohiliselt aia ja heegeldamisega tegelenud, Mart nokitseb ka mingite detailide kallal,elekter ja muu selline.Yhel paeval votsime suurema seikluse ette ja soitsime magedesse, et Bernardu, see ilus sakslane,laks oma pruudiga kuskile magedesse elama ja enam seal Noa baaris ei tegutse.Ulli oli eelmisel paeval meil kylas kainud ja joonise teinud, kuidas minna.No oli see alles tee.Algul oli lihtsalt kitsas ja kaanuline ja laks ainult korgemale ja korgemale, siis kadus teekate yldse ara ja jai ainult see punane muld ja me kujutasime juba ette, kuidas sealt pystloodis punasest mudast oleks vihmaga kylg ees kuristikku libiseda.Ja siis laks see taiesti kaest ara, ukerdasime aeglustiga ja esimese kaiguga vaevu vaevu yles, yle suurte kivide ja kraavide, ikka pystloodis nurga all kogu aeg.Lopuks joudsime mingisse kylasse valja ja kysisime, et kus need valged siis elavad.Bernardu ja Loreana elavad yhes vanas Volkswagen bussis, mis sinna veeti, sest see ei liigu juba ammu.Bussi katust on pikendatud rohelise kilega, millel on siis mingid toikad all.Selle kile all saab siis natuke kyyrakil kondida ja sinna on neil ka gaasipliit ja veeamber paigutatud.Loreana korjab musta kile pealt, mis on maha laotatud, vihmavett, et pesu voi nousid pesta, veetoru neil ei ole ja elektrit ka mitte.Kui me sinna joudsime, istus loreana bussis ja kuulas muusikat, vihma sadas ja minu jaoks oli kylm ka, magedes on ju ikka jahe, mingi 23-24, igal juhul vilu.Bernardu oli ehitusmaterjalipoodi lainud.Jalgsi ja suht kaugele.Soitsime teda siis otsima ja ysna pea ta meil vastu jalutaski, onnelik naeratus naol.Kuna meil midagi kaasas ei olnud, kysisime, et kus siin pood on, votaksime kylakostiks moned olled.Bernardu jai mottesse, et ega siin kylas olut ei myydagi, keegi lihtsalt ei joo ja litsentsi ka ei ole kellelgi, et myya siis alkoholi.Lopuks ta arvas, et yhest baarist vist ikka saab, soitsime sinna, aga see oli kinni.Siis ta arvas, et yhes supermercados vist on, aga ei olnud.Bernardu ytles, et tema nagunii ei joo enam mitte midagi ja ei suitseta ka, Loreana samamoodi ja liha nad ka ei soo.ostsime siis jaatee ja soitsime tagasi.Bernardu oli hommikul suppi keetnud, pakkus meile ka, no selline kapsad ja muud oblikad, aga yhtegi maitseainet ei olnud ta sinna pannud, ise ka imestas, et mingit maiku ei olnud.neil oli 2 tooli ka, mis nad kylalislahkelt meile andsid, kui me sealt lopuks yles tousime, olid meil pyksid labimarjad, toolid olid lihtsalt sellest piedevast niiskusest ja vihma kaes ligunemisest natsked.Loreana istus bussi trepi peal ja Bernardu seisis tegelikult poolenisti rohelise kile alt valjas, sest neljakesi ei oleks me sinna nagunii mahtunud.Aga muidu oli vahva.bernardul silmad sarasid, tal pea ideid tais, mis ta koik teha tahab ja hommikul kell 5 arkab ta yles ja hakkab kohe jooniseid tegema ja ringi kepsutama, ma saan tast taiesti aru.Kui sa oled ise aastaid oma elu poletanud taiega ja siis seal Noa baaris 3 aastat koigiga hommikust ohtuni suhelnud ja neil klaase tais valanud, siis on ju vaga vaheldusrikas vahepeallindude keeles raakida ja kohvipoosaste vahel hypelda ning kell 6 ohtul magama heita.Loreana oli natuke vasinud ja tydinud olemisega, et see vihmavee korjamine ja ohtune kyynlavalgus, et alguses on ju vaga romantiline, aga Bernardu konnib paevad labi kuskil nagu Nipernaadi ringi, tema peab seal bussis passima.Onneks lahevad nad juba selle kuu lopus kyll Ameerikasse, kust see tydruk parit on ja siis Saksamaale ,Bernardu isa pidi siis nendega kaasa tulema, et aitab Bernardul maja ehitadaLoreana ytles mulle, et tema voib kasvoi Bernardu emaga nii kaua Saksamaale jaada, tema vist ei taha kohe nii ruttu tagasi tulla, aga seda Bernardu veel ei tea..See Bernardu on vaga lahtiste katega ja optimistlik, just nagu Mart, ainult selle vahega, et Mart tavaliselt teostab oma ideed lopuni, Bernardu aga tydineb ara ja vaimustub juba uuest asjast.Nyyd olid tal kinnisvara tuhinad.Sirutas kaed laiali avaruste poole ja raakis koik, mis hinnaga seda maad seal myyakse ja mis see koik tulevikus maksma hakkab.nende juurest viis San Isidrosse 20 minutit taiesti normaalne tee ja parast me sedamooda tagasi koju soitsimegi, et alguses siis San Isidrosse ja siis sealt koju, sest tagasi me pimedas ja vihmas seda hullu teed ei riskinud enam soitma hakata.Bernardu ja Loreana palusid meil Ulli joonistatud plaani ara poletada, et nemad tahavad rahu ja kedagi naha ei taha, oli ainult paar inimest, kellel vois saladuse avaldada.Aga meie yle oli neil vist kyll hea meel, vahemalt nii tundus.Kui ohtul koju joudsime, marjad ja rapased(nende 4 koerakutsikat olid meid roomuga poriste kappadega yle platserdanud), tagumik oli kyll juba ara kuivanud, panime autol SOOJENDUSE sisse, sest mul oli kylm, siis Greg ja Wanda, kes meil hotelli valvasid, olid juba murest murtud, nad olid korra seda teed hakanud yles soitma, aga tagurpidi alla tagasi tulnud, isegi ymber ei ole kuskil keerata pikki kilomeetreid.
Eile kaisime jalle Franky ja Milka juures kodus, Frankyl oli synnipaev.Meie Nickyga tagusime trumme, mingi Belgia dj oli ka, kes lasi ainult transi ja koik hyppasid nagu hullud, aga muidu oli tore.meie peakohal elavad hollandlased saabusid ka siia, nemad hakkavad seal yleval restorani tegema, indoneesia restorani.San Joses olid nad kohe tulles varaste kyysi sattunud, see tavaline stsenaarium tyhja kummiga.naise kott laks koos siis passi, lubade ja kaartide ja muu pudipadiga.
neljapaeval toodi meile veefirma poolt teade, et sonasonalt"me tervitame teid ja teatame, et reedel kogu paeva pole teil vett"Olime sellisest etteteatamisest suisa volutud, tavaliselt voetakse siin lihtsalt vesi ara, keegi ei ytle enne midagi.Muidugi see moiste "terve paev" oli selline umbmaarane, aga vett ei olnud meil ka veel jargmise paeva lounaks, siis oli selge, et nad on yritanud moodsad olla, aga valja tuli nagu alati.parast muidugi selgus, et meie ylemiste naabrite, nende hollandlaste, kes just koju saabusid ,korval oleva krundi peremees oli oma krundile traktoriga sissepaasu teinud ja veetoru ara lohkunud, selleparast ei olnud meil siis jargmisel paeval vett.ja see hollandlaste naaber rajas selle oma krundile sissepaasu hollandlaste maa kaudu, nii et nyyd laheb kohtuasjaks.Juba sygisel oli neil seal mingi vaidlus piiri kysimuses, alguses see canadalane ahvardas hollandlast, siis kais rahumeelselt meidagi seletamas, et ta tahab sealt teed teha (servituut!!) ja nyyd tegi lihtsalt 1 paev enne hollandlaste tulekut tee oma krundile labi teiste maa.meil on ka selle canadalasega yhine piir, see kylg, kus meil see kuur on, ta pani sinna suured postid ja okastraadi, mart oli roomus, et nae, me ei pidanudki aeda tegema.Teise kylje naaber kais mulle vahepeal, kui Mart haiglas oli, oma maad pakkumas, ise ei teadnud, kui palju tal seda oligi.
Aprilli lopust tousevad meil siin eletrihinnad ja niimoodi sujuvalt, et nendele, kes tarbivad 200kw, touseb 14%, need, kes tarbivad 200-300, neile touseb midagi vahepealse ja need, kes yle 300, neile siis 41 %.See systeem on jalle valgete lypsmiseks valja moeldud, sest ettevotlus on ju suurelt valgete kaes.Tundub, et peab hotellis vist pirnid lampidest valja keerama.Ega see elekter enne ka odav ei olnud, selline eesti hind.
Aga muidu on meil koik hasti.:))))
Subscribe to:
Posts (Atom)