Söödi vaikides!

Ma ei tea, mis kuupaev on, mis kuu on, mis kell on- elu lihtsalt kulgeb...Emad on onnelikult Eestisse tagasi lennanud, Ave ja Janno soitsid parast 2 nadalat siinolemist Costa Rica muid kohti avastama ja meie oleme kodus.Inimesed on minult kysinud, et kus mu kodu siis on, kas siin Costa Rical voi Eestis.Momendil on mul 2 kodu jalle.Eestis olles oli mul ka 2 kodu, yks kesklinnas ja teine Vihterpalus, nyyd on jalle 2 ja molemas tunnen ma ennast imeliselt.Tana helistas Viivi ja ytles, et mu haal ei kola onnelikult.Ma OLEN onnelik, ainult natukene vasinud.Koik see Eestis oldud aeg, emotsioonid, palju sopru ja tuttavaid, pidev suhtlemine ja muljed ei joudnud veel selgineda, tagasi tulime ju emadega , jalle palju sebimist, suhtlemist, siis tulid juba Ave ja Janno, kes on ka superkujud, aga tana, kui me yhel hetkel siis kahekesi jaime, tundisme molemad, et nyyd on ainult meie ruum ja me oleme vait.Onnelikud ja vait.Ookean kohiseb, tsikaadid siristavad, vihma ei saja ja kottpime.Higi vaikselt jookseb, just soime kohud tais ja ma motlesin, et kirjutan natuke.
Reedel oli taiskuupidu(pidu ju tegelikult ei olnudki, ainult inimesi kogunes, soodi ja joodi), laupaeval oli Citruses 70-ndate pidu.Korraldasime enda pool preparty.See meie pidu ja Citruse pidu olid toesti toredad.Jan (see Soome juurtega mees), tema naine Sonja tulid koos kahe kohaliku tsikiga.jan tegi pidegvalt selliseid viineri nalju, aga ta ise on nii vahetu ja lobus, suur nagu magi, roheline parukas peaotsas.Ave laulis (mis haal!!!!) oma cd-ga livena(voime uhkusega oelda, et meie poeg Mark on sinna taustaks muusika teinud)Selline meeleolu!Homod tulid kohale saatjaks moned yle keskea prouad, kes neil viimasel ajal ikka kaasas on, keegi ei tea, mis neid seob.Yks neist, kes mulle hiljaaegu vaga ilusaid kasitsi maalitud kalu ja kyynlajalgu toi, oli endaga midagi tosiselt ette votnud jka end nii yles loonud, et esmapilgul ma ei tundnud teda suisa aragi, teine, see kes alati meie kadunud koera kohta kysib, tema oli nagu alati triibulise pusaga.Lisaks oli kaasas veel hiljaaegu yksikuks jaanud Marcia, kes on mingi 50, just lahutas ja kunagi ma vist juba kirjutasin, et meid tutvustati, et tema vanaema on ka Eestist parit ja kui me kysisime, et kust siis tapsemalt, siis ta vastas, et Septembri saarelt.Akki oli Saaremaa, kahtlesime meie.What ever!Seda viimast naist me kutsume omavahel kahe naoga naiseks, sest tal on alati selline kalanagu ees, aga motted on pahad.Kunagi, kui meie sobral Annyl roovlid kaisid ja Anny talle helistas, et tule appi voi helista kellelegi, et ta on hadas, siis see tadi vastas, et ise oled paha karmaga ja kutsud selliseid asju esile, teda ei huvita.Kujutage ette, selline daam.Selle peoga seoses pean yhe loo veel ara raakima.Kylalised olid kella kuueks kutsutud, aga akki kell 4 saabus meile Anny, hing kinni, ei saa sonagi suust, papagoi kaes, tykk aega lootsutas ja siis hakkas raakima.Mina veel motlesin, et kes siis 2 tundi varem tuleb, mul koik toit alles pooleli.Raakis, et mingi gang Columbiast olevat kellegi Matapalos ara tapnud ja nyyd olevat kellegi pantvangi votnud ja seal tema kodu juures see koik toimub, leiti columboialaste auto, koik kohad on hambuni relvastatud politseinikke tais.Pakkusime Annyle, et ta voib ooseks meie cabinasse jaada, ta lakski pakkima, parast helistas, et tuleb hiljem, aga meile ega peole ta ei joudnudki.Nick kadus ka ara, tema tydruk ilmus kyll peole valja, aga neil oli vist lihtsalt tyli.Kuskilt uudistest aga mingeid selliseid hulle uudiseid ei tulnud ja tanastes ajalehtedes ka midagi ei kirjutatud, keegi teine peale Anny ka asjast midagi ei teadnud,paeval olid Ave ja Jaonno tulistamist kuulnud ning Ave magas jargmise oo nuga voodi korval, ja kui oosel torm tousis ja vihma vastu katust tagus ja valku loi, oli hirm suurem.Nii et ma ei teagi ausalt oeldes, mida kogu asjast arvata.Pidu Citruses oli super, riietus pidi olema 70ndatest ja kelnerid nagid ka super valja.Meie Mardiga tantsisime nagu meeletud,nii tore oli!
Tana lendas meie maja kohal olevate puude otsa tohutu parv rohelisi papagoisid, sellised tuvisuurused, mingi 40-50 tykki, kohutav kadin oli.Nadal tagasi, kui laksin hommikul yhte maja yle vaatama, et kas ooga on palju puulehti langenud, hakkasin teise korruse vorkkiiget raputama ja siis kukkus mulle suur madu vastu katt.Nagu kylm marg pesu oleks olnud.Madu jai vorkkiigesse rongasse, pea pysti ja keel suust valjas, aga oli sobralik.Alguses ma motlesin, et kuidas ma teda sealt valja hakkan udima, aga siis meenus mulle, et mul on ju mees.Mart siis viskas ta alla, kust madu siis loiget tegi.Selline sikksakk muster oli tal peal ja umbes 5 sendise labimooduga, siiani on maod siin vaiksemad ja kohnemad olnud.Voib olla oli boa, ega ma neid ju eriti ei tunne, aga sobralik oli, ei rynnanud.Jargmisel paeval oli yhes kraanikausis suuremat sorti skorpion, teeskles surnut, mida ta praeguseks ka on.Rohkem pole loomi olnud.
Ja tood teeme iga paev, selle viimase toa pikast majast tahame sel nadal kindlast ara lopetada.Siis peame veel septikkaevude ja sissesoiduteega tegelema hakkama enne restorani poolele siirdumist.Sissesoidutee on vihmadega nii ara uhutud, et peame tegema sellise 2 valatud rada, kustmooda autoga yles soita.Tana tuli yks hollandlast paar 6. ooks meile ja mingi homopaar jaab vist yheks ooks.Vastashotell on onneks jalle tais, meie saame saiapuru.Kyll ykskord on meil ka paris meie kliendid:))))

Meie emmed :-)

Jälle tagasi CostaRicas!!!Eestis olemine oli imeline ja ma nautisin igast paevast.pea iga paev kaisin Viru Keskuses, kondisin korged kontsad jalas ja naeratus suul.Ara tulla oli ka kerge, aeg oli just paras ning seekord siis tulime siia koos emadega-minu ema ja Mardi ema esimest korda Ameerika mandril.Frankfurdis oli meil terve paev aega ja lonkisime niisama ringi.Pilt oli umbes selline:Mardi ema korge vookohaga pykstes, punase paelaga kybar peas, kaed seljapeal uudistamas koikvoimalikke kohti ,nina vastu erinevaid vitriine surutuna(koik poed olid pyhapaeval kinni) ja pidevalt raakides, minu ema, kes pigem koike uut pelgab ja yliettevaatlik on, kondimas kiires tempos meist koigist oma 10 meetrit ees, sest temaga ei joua keegi sammu pidada ja meie Mardiga siis kasikaes nende vahel.Frankfurdis oli juba 28 kraadi sooja, lauspaike ja minu ema korbes selle tulemuseks ara ja pidi peaaegu ara minestama, nii et me olime natuke murelikud, mis tast veel Costa Ricas saama hakkab.lend lykati ka oma 3 tundi edasi, nii et oosel kell 2.15 saime lopuks lennukisse ja meie Mardiga arkasime tapselt 2 korda yles, siis, kui syya anti, rohkem ei maleta midagi.Emad muidugi magasid vahe.Hommikusoogil lennukis yllatas minu ema meid sellega, et kui teised joid kohvi, siis tema joi punast veini.Saksa keeles kohvi tellides sai ta millegiparast pudeli veini, millel stjuardess abivalmilt korgi maha keeras ja veini talle klaasi valas.haha
Algus oli paljutõotav, lennujaama ymbrus oli puhas, taksojuhid valgetes sarkides, emadele see meeldis.Kesklinnas jaid nad vaiksemaks, aga olid siiski optimistlikud.Votsime servisest oma auto, mis seekord oli toesti oigeks ajaks valmis tehtud, advokaadiga me kokku ei saanud, kuigi oli kokku lepitud, aga ega see meid imestama ka ei pannud, jatsime oma dokumendid sinna ja hakkasime kodu poole soitma .Vahepeal joudis Mardi ema juba mingil hetkel oma passi ja piletid ja muu vaartusliku kraami yksi autosse istme peale jatta, minu ema valvas kotte korralikult.
Interamericana, mis oli 3 nadalat tagasi tormi poolt rivist valja lainud(mudalaviinid ja maalihked), oli korda tehtud ja yle magede me koju tulimegi.Ookeani aares tegime peatuse, et emad saaksid veenduda, et vesi on toesti soe ja koju joudes paigutasime emad majadesse.mart tahtis kyll neil lasta liisku votta, kes yles, kes alla laheb, aga oma ema tundes, paigutasin ta kohe ylemisse tuppa.Hommikuti oleme Mardiga natuke tood teinud, mina aias ja Mart siit sealt nipet napet, mis parandamist vajas ja nyyd asus ta viimase toa elektri kallale.Lounast alates oleme siis emadega kuskile randa soitnud .Dominicali rannas me vette ei saanudki, laine oli nii suur, aga hipide myygikohas ostsid emad erinevaid narmastega linu ja riideid ning ehteid, monulesime jube haid nachosid syyes, Hermossa rannas kaisime ujumas.Kuna oli tous ja laine keerutas tumedat liiva kalda aares ja laine oli toesti voimas, siis minu ema naeris kaldal samal ajal, kui Mardi ema lendas vees nagu karbes, porine ja jalad kaed pysti.Parast laksime Noa baari, mardi ema imestas umbes terve aja, kuidas nii rapases baaris yldse voimalik kaia on.Noal muidugi ei olnud ei olut ega rummi, kohvi kohta lubas ta uurida ja kohvi ta siis leidis, juustukooki oli ka ja see oli imeline.Minu ema nouab igas peatuses jaatist ja Mardi ema kardab koiki sonu, mis sisaldavad kaloreid.Siis tulid elektrifirmast mehed ja ytelsid Noale, et kui ta nyyd arvet ara ei maksa, loikavad nad kaablid labi, Noa ytles, et homme maksab ja elektrimehed laksid minema.Siis tuli mingi mees ja toi Noale 6 olut, et ta baaris neid myya saaks, aga me olime juba kohvi joonud ja sattisime end minekule.Eile kaisime Ventanase rannas, oli jalle tous, aga emad suplesid monuga.Ohtul saime teada, et teisipaeval oli yks 22 aastane ameeriklane seal kaduma jaanud, oli vette lainud ja siiani ei ole leitud-ookean on voimas ja teda ei saa alahinnata.Ilm on ilus nagu alati, kuna on ju vihmaperiood, siis ohtupoole ikka hakkab sadama, aga moni paev ei ole yldse sadanud ja vihm on siiani olnud ka selline tavaline, mitte hull padukas, nii et emad naudivad taiel rinnal.Kuna Mardi ema on kova ujuja, siis meie bassein on talle naljategu, hoomikuti ta ikka teeb moned otsad.Tema on yldse rahutum, kogu aeg pean teda puhkama sundima, tahab hirmsalt toole hakata, yks voitlus kaib kogu aeg.Oositi magavad nagu notid, kes unerohuga, kes ilma:))
mart soitis praegu Haroldit ja Kirstit, kes meie majapidamisega siin tegelesid meie Eestis oleku ajal, Palmari viima, nad tahtsid Panamasse rosterit ostma minna ja emad laksid kaasa, et Palmari vaadata ja puuvilju osta.Mina jain siis koju valvama.Tahtsin koristaja Carlat homseks siia tellida, et maja peale Kirstit Haroldit ara koristada, aga Carla vastas, et tana ega homme ega pyhapaeval ta kyll tulla ei saa, temal on kodus peod ja perekonnaga vaja olla.Eile, kui ta mul siin koristas, unustas ta yhes toas vannituppa eelmiste inimeste seebi banaanilehe peale, ma kaisin kontrollimas ja ytelsin talle, et kui ta lopetab, et tehku see korda, et oli unustanud.Ohtul, kui yle tsekkisin, oli vana seep ikka vanal kohal, kui tana helistasin ja ytlesin, et kuule sa ikka unustasid, kuigi ma tuletasin sulle meelde, siis ta vastas, et jah, ta oli eile nii vasinud...
Esmaspaeva hommik.Nadal aega on nyyd kodus oldud.Carla koristab, Gerardo niidab meie lopsakat loodust, hein on toesti yle pea.Laupaeval tegi Mart emadega jalgsimatka Nicki hotelli juurest ookeani aarde.Nick ytles, et mingi rikas hindu tahtvat nyyd seda hotelli lopuks ometi ara osta, hind on ka ok, natuke alla milli taala, aga nyyd koige vaesem osanik arvab, et ikka vahe ja ei tea, kas myygist jalle asja saab.Nick pakkus emadele ja Mardile oma viimased olled, millest minu ema nii purju jai, et tagasi tulnud, lokerdas naerda, istus basseini veerele ja ytles mardile, et see mingil juhul pilti ei teeks.Eile soitsime emadega Ochojali kylasse, et naidata, kus Wanda ja Greg maja on ehitanud.Nad on nyyd kuu aega tagasi Canadas olnud ja juba oli ka sisse murtud.Nad trellitasid kyll maja igatpidi ara, aga yks trell oli ara saetud ja saasevork katki tehtud ja sees oli koik pilla palla.Neil on auto ka keset elutuba pargitud, et siis ei viida asju kyljest ara, aga ikka oli raadio ja kolarid ja aku ja bensiin lainud ja koogist kohvimasin ja muu staff.Kaisime politseiga ka seal ja tegime avalduse ja, aga lootust kedagi katte saada siin nagunii ei ole.Helistasime Gregile ka ja ta ytles optimistlikult, et ta teadis kyll, et varem voi hiljem sisse murtakse, aga et nii ruttu, see yllatab teda.
Ja nende l vahepealsetel aegadel me siis natuke tootame , mina istutasin jalle suure tyki muru, ma olen selline kokkuhoidlik, koigepealt rohin mingi lapi umbrohust puhtaks ja siis votan sellelt lahtirullitavalt murult, mis vosusid ajab,vosud kaasa ja istutan kylg kylje korvale uude kohta, alguses natuke vindub, aga mingi kuu aja parast on korralik tihe muru.See lahtirullitav muru on siin hirmus kallis ja niimoodi ma siis siin pusserdan.Ja siis harvendan taimi, sest kohati on selline dzungel, et tee endale katega teed ja loikan kuivanud ja vanu taimi ara .Mart on nyyd paar paeva meie teid terasharjaga nyhkinud.Vihmaperioodil on selline asi, et need tahavad kohe sammalduda ja libedaks minna ja kohati olin ma juba kukkumise aarel, paris ohtlik.Nyyd on teed aga nagu uued, too ise on tohutult labivottev, Mart tilgub higist ja selle terasharja varre murdis ta ka 10 minuti jooksul ara, nyyd rassib nagu manguharjaga, aga ilus saab.tana soidame Avele ja Jannole vastu San Isidrosse, varsket verd pooleteiseks kuuks, tulevad meile appi, et valvavad hotelli sel nadalal, kui me oma emadega siin ringi sebime.Emadel on juba nadal labi, siiani on nad vapralt vastu pidanud.Puhkamise kunst on ju ka kunst.Meile Mardiga meeldib logelemine, teeme seda esimesel voimalusel.Maletan, kui Dea ja Regina siin olid ja lopuks Dea Reginale ytles, et misasja sa kogu aeg toimetad, kas sa ei saa kaed rypes niisama olla...Aga pole hullu, emad elavad meie rytmis ja kui koju tagasi jouavad, eks nad siis ela nii nagu tahavad edasi:)))
Ja meie banaanipoosal on banaanikobar kyjes!!!!ESIMENE MEIE PÄRIS OMA BANAANIKOBAR!