Tuesday, July 22, 2008

Söödi vaikides!












Ma ei tea, mis kuupaev on, mis kuu on, mis kell on- elu lihtsalt kulgeb...Emad on onnelikult Eestisse tagasi lennanud, Ave ja Janno soitsid parast 2 nadalat siinolemist Costa Rica muid kohti avastama ja meie oleme kodus.Inimesed on minult kysinud, et kus mu kodu siis on, kas siin Costa Rical voi Eestis.Momendil on mul 2 kodu jalle.Eestis olles oli mul ka 2 kodu, yks kesklinnas ja teine Vihterpalus, nyyd on jalle 2 ja molemas tunnen ma ennast imeliselt.Tana helistas Viivi ja ytles, et mu haal ei kola onnelikult.Ma OLEN onnelik, ainult natukene vasinud.Koik see Eestis oldud aeg, emotsioonid, palju sopru ja tuttavaid, pidev suhtlemine ja muljed ei joudnud veel selgineda, tagasi tulime ju emadega , jalle palju sebimist, suhtlemist, siis tulid juba Ave ja Janno, kes on ka superkujud, aga tana, kui me yhel hetkel siis kahekesi jaime, tundisme molemad, et nyyd on ainult meie ruum ja me oleme vait.Onnelikud ja vait.Ookean kohiseb, tsikaadid siristavad, vihma ei saja ja kottpime.Higi vaikselt jookseb, just soime kohud tais ja ma motlesin, et kirjutan natuke.
Reedel oli taiskuupidu(pidu ju tegelikult ei olnudki, ainult inimesi kogunes, soodi ja joodi), laupaeval oli Citruses 70-ndate pidu.Korraldasime enda pool preparty.See meie pidu ja Citruse pidu olid toesti toredad.Jan (see Soome juurtega mees), tema naine Sonja tulid koos kahe kohaliku tsikiga.jan tegi pidegvalt selliseid viineri nalju, aga ta ise on nii vahetu ja lobus, suur nagu magi, roheline parukas peaotsas.Ave laulis (mis haal!!!!) oma cd-ga livena(voime uhkusega oelda, et meie poeg Mark on sinna taustaks muusika teinud)Selline meeleolu!Homod tulid kohale saatjaks moned yle keskea prouad, kes neil viimasel ajal ikka kaasas on, keegi ei tea, mis neid seob.Yks neist, kes mulle hiljaaegu vaga ilusaid kasitsi maalitud kalu ja kyynlajalgu toi, oli endaga midagi tosiselt ette votnud jka end nii yles loonud, et esmapilgul ma ei tundnud teda suisa aragi, teine, see kes alati meie kadunud koera kohta kysib, tema oli nagu alati triibulise pusaga.Lisaks oli kaasas veel hiljaaegu yksikuks jaanud Marcia, kes on mingi 50, just lahutas ja kunagi ma vist juba kirjutasin, et meid tutvustati, et tema vanaema on ka Eestist parit ja kui me kysisime, et kust siis tapsemalt, siis ta vastas, et Septembri saarelt.Akki oli Saaremaa, kahtlesime meie.What ever!Seda viimast naist me kutsume omavahel kahe naoga naiseks, sest tal on alati selline kalanagu ees, aga motted on pahad.Kunagi, kui meie sobral Annyl roovlid kaisid ja Anny talle helistas, et tule appi voi helista kellelegi, et ta on hadas, siis see tadi vastas, et ise oled paha karmaga ja kutsud selliseid asju esile, teda ei huvita.Kujutage ette, selline daam.Selle peoga seoses pean yhe loo veel ara raakima.Kylalised olid kella kuueks kutsutud, aga akki kell 4 saabus meile Anny, hing kinni, ei saa sonagi suust, papagoi kaes, tykk aega lootsutas ja siis hakkas raakima.Mina veel motlesin, et kes siis 2 tundi varem tuleb, mul koik toit alles pooleli.Raakis, et mingi gang Columbiast olevat kellegi Matapalos ara tapnud ja nyyd olevat kellegi pantvangi votnud ja seal tema kodu juures see koik toimub, leiti columboialaste auto, koik kohad on hambuni relvastatud politseinikke tais.Pakkusime Annyle, et ta voib ooseks meie cabinasse jaada, ta lakski pakkima, parast helistas, et tuleb hiljem, aga meile ega peole ta ei joudnudki.Nick kadus ka ara, tema tydruk ilmus kyll peole valja, aga neil oli vist lihtsalt tyli.Kuskilt uudistest aga mingeid selliseid hulle uudiseid ei tulnud ja tanastes ajalehtedes ka midagi ei kirjutatud, keegi teine peale Anny ka asjast midagi ei teadnud,paeval olid Ave ja Jaonno tulistamist kuulnud ning Ave magas jargmise oo nuga voodi korval, ja kui oosel torm tousis ja vihma vastu katust tagus ja valku loi, oli hirm suurem.Nii et ma ei teagi ausalt oeldes, mida kogu asjast arvata.Pidu Citruses oli super, riietus pidi olema 70ndatest ja kelnerid nagid ka super valja.Meie Mardiga tantsisime nagu meeletud,nii tore oli!
Tana lendas meie maja kohal olevate puude otsa tohutu parv rohelisi papagoisid, sellised tuvisuurused, mingi 40-50 tykki, kohutav kadin oli.Nadal tagasi, kui laksin hommikul yhte maja yle vaatama, et kas ooga on palju puulehti langenud, hakkasin teise korruse vorkkiiget raputama ja siis kukkus mulle suur madu vastu katt.Nagu kylm marg pesu oleks olnud.Madu jai vorkkiigesse rongasse, pea pysti ja keel suust valjas, aga oli sobralik.Alguses ma motlesin, et kuidas ma teda sealt valja hakkan udima, aga siis meenus mulle, et mul on ju mees.Mart siis viskas ta alla, kust madu siis loiget tegi.Selline sikksakk muster oli tal peal ja umbes 5 sendise labimooduga, siiani on maod siin vaiksemad ja kohnemad olnud.Voib olla oli boa, ega ma neid ju eriti ei tunne, aga sobralik oli, ei rynnanud.Jargmisel paeval oli yhes kraanikausis suuremat sorti skorpion, teeskles surnut, mida ta praeguseks ka on.Rohkem pole loomi olnud.
Ja tood teeme iga paev, selle viimase toa pikast majast tahame sel nadal kindlast ara lopetada.Siis peame veel septikkaevude ja sissesoiduteega tegelema hakkama enne restorani poolele siirdumist.Sissesoidutee on vihmadega nii ara uhutud, et peame tegema sellise 2 valatud rada, kustmooda autoga yles soita.Tana tuli yks hollandlast paar 6. ooks meile ja mingi homopaar jaab vist yheks ooks.Vastashotell on onneks jalle tais, meie saame saiapuru.Kyll ykskord on meil ka paris meie kliendid:))))

5 comments:

Anonymous said...

Hellõu,
ma vaatan,et igal pildil on uus (minu vana) top seljas :)))) hihih, väga ilus. Tore, et need taas kasutust leidsid, seal on kindlasti trendikad.
väga nunnud ja rõõmsad näete välja ja oletegi ju :) te ei kujuta ette ka kuiiii palju ma juba ootan, et seal olla ja ka blogi pilti peale saada,hihi. juba õige varsti...

Musimusi, mõnulege, nautige... armastan teid niiiiii väga!

Anett

Anonymous said...

Kallid sõbrad! Ainult suur rõõm on lugeda teie elust.Ka meil on lõpuks suvi kätte jõudnud. Maarika puhkab Kreetal, mina muudkui töötan.Siiani on teised kadedad Costa Ricas saadud päevituse peale.Kuuldes teie emade kohta, loodan ka ise veel kord teie juurde jõuda. See oli võrratu muinasjutt!!! Kalli,kalli. Regina

liilit said...

hahahaha (: "õnnelikud ja vait" ma nii naersin selle peale ;)

tervitused sinna poole

liilit

Anonymous said...

tere-tere!

lugesin pahaaimamatult sissekannet ja siis akki - ussi-jutt!! olin taiesti kindel, et tulevad ka minule (ja -sugustele) moeldud rahustavad read a la "see oli harukordne juhus; voi et toenaoliselt siiakanti eksinud ja nyyd, vaeseke, loksu jaanud ussikene..." - aga ei midagi! niisiis: me ei ole veel pileteid ara ostnud :-)))

anetti juures ei ole ka veel kainud oma sormust ara toomas, kas enam jouangi?

tervitused Teile,
erle

ps! olin 16 paeva linnast ara ja see on seotud sellega, et meil on nyyd maal vesi, kanalisatsioon ja elekter...uhkuse paus...meie pere asja-ajamiste aegluse juures on see peaaegu et revolutsiooniline!

Veljo Konnimois said...

Vägisi sunnivad telefoni haarama ;)