Yhte oskust on mul ka veel vaja arendada.Selline situatsioon.Selle aasta 19. veebr. korraldame juba 3. surfivoistluse.Kuna siin keegi varem selles piirkonnas midagi sellist ei ole korraldanud ja kriitikast hoolimata(alati keegi, kes ei tee midagi, arvab, et ta teeb seda sinust paremini)on see vaga populaarne.Voisteldakse 3. kategoorias, proffid, amatoorid ja lapsed.Korjame siin sponsoritelt raha ja kogu raha laheb auhinnafondi, meie ise tootame koik tasuta, ohtul on aftekas, aga selle peo kassa on alati palju vaiksem kui tavalised peod, sest surfarid on siin suht vaene noor rahvas ja peale terve paev rannas rassimist on koik suht labi ka, ootavad vaid, millal auhinnad valja kuulutatakse.Meie Rita, kes on ka proff fotograaf, teeb kogu voistlusest pilte ja kui voitjad on selgunud, siis prindib kahku ka voitjatest varvifotod valja ja need antakse koos rahadega yle.Rannas on ka hommikust alates kaed jalad tood tais, et seda inimsumma oigel ajal liikuma panna ja vaos hoida alates registreerimisest kuni nende vette ja valja ajamisega.Finaalid toimuvad alati paeva lopus koige paremate lainetega ja alati pon keegi natuke solvunud, et tema ei voitnud.Auhinnad on aga siinmoistes vaga suured, esikohad said eelmisel aastal 200 USd, sel aastal vist 300 USD, ma ei ole paris kursis, palju me sponsoreid saime, rita tegeleb sellega.Esimesel aastal korraldasime selle voistluse meie rannast 5 min. paadisoidu kaugusel saarel, tegime sinna isegi liiva sisse ajutised WC-d, kuigi inimesi, kes voistles , oli 30 ainult.Eelmisel aastal korraldasime selle avalikus Hermosa rannas, voistlejaid oli juba 66 ja ka palju nannimyyjaid oli kohale ilmunud.Sel aastal on oodata eriti suurt osavottu ja tahelepanu.mingi kohalik ma ei tea, mis komitee tuli meie juurde 3 inimeselises koosseisus , et neil on meile ettepanekud seoses surfivoistlusega, et me saaksime koos tootada.koigepealt nad jaid kohtumisele 2 tundi hiljaks, aga see mind ei yllatanud.Edasi hakkasid nad peale, et nemad korraldavad sellel samal paeval samas rannas laada, kus inimesed saavad oma toitu myya(eks ole nutikas) ja nad tahaksid sellel laadal ka korjata raha, et sissesoit randa oleks parem, et praegu on see vaga halb ja madalad autod ei saa sisse soita ja prygi on ka vaga palju, et siis nad korraldaks prygiasja ja et kindlasti oleks vaja ka WC-sid, sest vanaaasta lopus olevat rand nii ara reostatud olnud.2 wc-d maksab yheks paevaks 200 USD ja et siis inimesele oleks see 100 colooni kasutamine, ehk siis yks viiendik USD kord.Mina hakkasin vihaseks muutuma.me oleme iga jumala kord kogu prahi, mis meie voi inimesed on maha jatnud, klik kokku korjanud, isiklikult soitsin siimane surfivoistlus tagasi prygikottide otsas.kui ma rannas kain, ei jata ma mitte kunagi mingit prahti maha.Seda, et viimne kui yks tico aastalopus randa soidab ja seal telkima hakkab, seda teavad koik, ka omavalitsus.Miks see nyyd meie kraesse yritatakse keerata.yhed meie kliendid, kes eelmisel aastavahetusel jacos olid, raakisid, kuidas oudne vetsu levis rannast 1. jaanuaril yle jaco.neil on neid WC-sid vaja kogu aeg , mitte meie korraldatud paeval.Mart muidugi alustas asjaga enda moel, kuna minu nagu oli juba pilve tommanud, et hea mote, aga meil kyll raha ei ole, ta voib omavalitsusega raakida ja kui peaks olema, et me saame kuidagi raha juurde, siis voib olla, aga kas me saaksime kuu lopus sellest uuesti raakida.Ma kysisin otse, kust ta kavatseb seda raha juurde saada.kogu staff tootab tasuta selle paeva, ma ei nae seda rahavoogu kuskilt.mart arvas, et kui me saame sponsoreid juurde, akki siis.ma seletasin talle, et kui saame juurde, siis ikkagi laheb see raha auhinnafondi, mitte vetsudesse, nii on lubatud.Oi, ma ei teadnud, vastas mart, aga ikkagi akki on mingi voimalus...Tyypidel loomulikult ei olnud ei visiitkaarti ega yldse mingit telefoni, kuhu helistada, mart andis meie visiitkaardi, et helistagu kuu lopus.Ma ei saa aru, miks?need tyybid ise peavad ka omavalitsusest votma loa, kui nad tahavad mingit laata korraldada, miks nad ise ei saa seda kysida.on ju loogiline, et need, kes myyvad toitu ja jooki, peaksid ka vetsude eest rohkem hoolt kandma.Voi on ikka nii, et kui hakkad midagi korraldama, siis on nagu puugid sul koik seljas.ja voib olla peaks alati inimestele ytlema, et jah, vaatame,mis teha saab, kuigi ise tead, et ei saa ega kavatse midagi teha, lihtsalt yhte pidi on mart meil tanu sellel vaga populaarne inimene, teisipidi aga kulub tal mottetutele telefonikonedele(inimesed ju helistavad) liiga palju aega ja energiat.
Ja naiteks lahke olemkisele.Vahel moni klient kysib taiesti sellist asja, et a la mul on platu katki, kas sa saaksid selle ara parandada.mart muidugi vastab, et jah, voib olla saan, ma pean vaatama, kas mul on sellist liimi voi mis iganes asja, et homme vaatame.Selle peale( kell on naiteks ohtul 9) ytleb klient, et ei, ma tahan, et see mul juba homme jalas oleks, tana on vaja.
Ma saan aru, et mart saab oma asjadega ise hakkama, mind huvitab vaid, kas ma toesti olen terve elu olnud liiga tagasihoidlik ja liiga otsekohene.
ei ole higi , verd ja pisaraid, aga arvamusi ootaks ikka.jana
Friday, January 14, 2011
Thursday, January 13, 2011
head uut , armsad sobrad!
13.jaanuar 2011
Soitsid saanid, soitsid reed, venelased joivad teed. Moodas on nii meie joulud kui uusaasta ja elu laheb vaikselt edasi.Enamus eestlasi, kes meile jouluks ja aastavahetuseks saabus, sai kovasti vintsutada erinevates lennujaamades.osa jaid isegi Panama Costa Rica piiril kinni, sest joulu 1. pyhal, kui nad olid end Panamast valja kirjutanud, osutus, et costa Rica pani oma piiri kell 5 kinni, lehvitasid veel, et kohtume homme ja nii jaigi osa inimesi ei kellegi maale.Joululaupaeval tegime meie staffile ja kohale joudnud eestlastele pika joululaua kapsaste seaprae ja kartulitega.oli armas ja kodune olemine, ainult et mu magu neid kapsaid enam ei seedi, kahjuks.Joululaupaev on ka ainus paev aastas, mil me staffile vaba paeva anname ja koik said koos rannas hangida,mina sain katte oma kauaigatsetud kliendi Mari, kellega meil juba eesti ajal vaga tore koos olla oli.Edasi laks vaga tormiliselt, eesltasi tuli aina juurde, aastavahetuseks oli meil 35 eestlast pluss staff 8, taielik eesti maffia.umbes nadal aega magasime ainult 3 tundi oopaevas, sest kas oli vaga lobus, vaga kiire voi molemat korraga.Kuna me korraldame ka ernevaid tuure, siis esimest korda elus votsin minagi ette matka vihmametsa.Kuna ma ei ole kunagi sportlik olnud ja tossusid mu garderoobis ei leidu, siis oli probleem, mida metsa jalga panna, mul olid ainult kas kontsakingad voi platud.Leidsin yhed tossud, mis ma olin 2 aastat tagasi larissale ostnud, et ta saaks aias tood teha.Pool tundu parast matka algust, olid mul molemad tallad ja pealsed eraldunud.sidusin noorid uuesti ehk siis talla alt labi, et astuda saaks.matk oli koik muud kui turvaline, matkajuhi tytar vajus korra kuristikku, aga margit, kes mu ees kondis sai veel kaest kinni.oli teisigi, kellel matkajalanousid ei olnud, yks advokaat kondis ylikonna kingaga ja vaga edukalt.Tegelikult oli vaga monus kondimine, aina makke ja makke, poole tee peal oli hytt, kus meid ootas mees, kellel oli suus pooled hambadf, yle yhe, aga ta kondis vaga kiiresti.matka lopp viis meid suure kose juurde, et sinna alla paaseda, pidi pystloodis mae kylje peal 50 sendi laiuse raja peal kondima, mina seda ei suutnud ja jain sinna aarele istuma, isegi istudes kais pea ringi, teised marssisid vapralt allapoole, lopuks oli selline madanev redel, sedamooda alla ja oligi kose jalam, uus redel ja sai ronida vaikese kausikese peale, kus siis supelda sai.Mina vaatasin seda koike advokaadi prouaga pealt, temal olid nii libedad tallad, ta ei saanud lihtsalt alla, me siis raakisime elust mingi pool tundi, kuni teised koses monulesid.Elud on vaga erinevad. Ahvid ja konnad ja liblikad ja linnud ja taimed, igal yhel oma lugu, ma ei ole mingi matkasell, aga mulle meeldis vaga.Tagasiteel korjasin yhe kakaopuu vilja, lutsisime seda koik ja yulejaanu viskasin oma kotti, kust ma selle mone paeva parast avastasin, idud kyljes.Panin enda juurde maha.Tagasiteel nagi keegi enda arvates laisklooma, pidasime kinni ja vahtisime koik pyydlikult, lopuks kyis giid minult, et see on puuleht, kas ytleme teistele ka voi las jaab laiskloomaks.
Aastavahetuse pidu oli super, meil oli band kutsutud, kes mangis latiinot, eestlastele meeldis, meie pysikliendid kaisid edasi-tagasi ja kysisid, kaua see jama kestab, millal normaalset muusikat hakatakse mangima.Loomulikult oli meil ilutulestik, viimased 50 inimest pidime kell 5 hommikul minema saatma, sest staff vajas juba tikke silmade vahele.Arvame, et oma 200 inimest kais ohtu jooksul labi.1. jaanuari ohtul korraldasime 8 inimesele ohtusoogi rannas.meie kokk, 200sest vaadist tehtud grill, valge kylm vein ja padjad ja veiniklaasid, punased suured hibiskuse oied- naaberhotelli omanikud kondisid mooda ja ytlesid, et uskumatu, me oleme viitsinud paris klaasid, paris taldrikud, lilled ja grilli koik randa venitada.minu jaoks on detailid vaga tahtsad, kokk tegi suureparase kalaroa salati ja magustoiduga, jaime koik veidi vindiseks ja seda ohtut meenutan ma veel kaua, see oli lihtsalt nii ilus.Sinu sobrad ja juhuslikud kaaslased selleks ohtuks, fantastilised inimesed, kelledega sa voib olla enam kunagi ei kohtu, aga see ohtu on meie yhine veedetud aeg ja imeline.Samal ajal toimus meie hotellis kohtumine meie aukonsul Maare Siirakuga.17 eestlast ja yks latlane tahtsid teada fakte Costa Rica kohta ja yldse siinsest elust.parast raakis mart ka, tema on ju sotsiaalne:)pea iga ohtu loppes meil suure yhis black jackiga.Kuna eestlasi tuleb ikka sinna, kus on, siis meie sober Mart oma naise Liinaga elas lopuks kaheses toas, kuhu panime veel matidki maha, et 2 inimest saaks magada ja olukord meenutas pogenike laagrit.Aga tuju oli koigil super ja juhuslikult kohtunud inimesed sobisid omavahel ja keemia oli lihtsalt meeliylendav, harva, kui yhel ajal satub nii palju sinu inimesi sulle kylla.ma olin nii onnelik.Eks meil oli loomulikult nii suure jouguga probleeme ka.Osadel inimestel oli pagas kadunud pea 5 paeva, osad, kes tahtsid sukelduda, ei nainud seda, mida ootasid ja indiaani kylas olid viimase paeva peol indiaanlased maani tais.Aga on asju, mida sa saad muuta ja osa, mida mitte.osa asju jatan ma oma raamatu tarvis,muudan nimed ara ja aja moodudes on asjaosalistel voib olla endalgi hea muiata voi siis mitte.
Te lihtsalt ei kujuta ette, kui erinevaid inimnatuure voib siin kohata, ka vaga erinevaid eestlasi.Naiteks eile tuli sooma yks vanapaar, kes oli aasta tagasi siin kainud, et nad on jalle Costa Ricas, neile nii meeldis siin, nad tulid jalle sooma, et eelmine kord mangiti pokkerit, kas me veel mangime.3 paeva oobis meie juures yks hipipere, kondisid paljajalu ringi ja olid lihtsalt nii onnelikud ja lubasid meid koigile soovitada.4 ohtut kais siin chillimas yks noor arst San Josest, armus ara meie Carmenisse(uus tydruk, tuli detsembris) ja eeviimasel paeval soitis parklas bambuspiirde ja lambid ATV-ga segamini, nii segaduses oli.Mida aga teised inimesed eestlastest raagivad?Kuna eestlasi oli siin nii palju, siis oli ka vastukajasid.Eestlased on kurjad voi vahemalt kurjade nagudega, eestlased ei taha jootraha jatta, samas djungli matkadel kiideti eestlasi, et selline loodurahvas nagu ticodki, et noua yliturvalisust, ei karda koike, kysivad ja huvituvad ja jaksavad kondida.Sellisena meid nahakse siin.
Mida meie panime tahele, nyyd, kus me oleme juba 4 ja pool aastat Eestist ara olnud.Ikka seda, et tahetakse maja mere aares kesklinnas ja palju privaatsust.Seda siis kujundlikult.Huvitav on naha, kuidas samadele situatsioonidele reageerivad inimesed erinevalt, yhtede jaoks rikub see puhkuse taielikult,teised votavad seda kui seiklust, mis lisab reisile varvi.Ma ei ytle sugugi , et ma ise oskaks just teistviisi reageerida, aga imetlen ma kyll, neid , kes seda oskavad.
Minu suurim uusaasta soov oleks, et mul ikka onn oleks mardi korval oma elu elada, lapsi tahaks naha, vanemaid kallistada ja sopradega pidu pidada.oleme onnelikud, et meil praegu on suureparane staff, kellega on huvitav ja monus koos Adelantet edendada, sooviks palju "meie " inimesi hotelli ja restorani, huvitavaid inimesi meie ellu.Eks anda saad ikka seda,mida sul endal on, eks huvitavaid inimesigi hakkab siis tulema, kui neil minuga midagi raakida on:)voi mis?
Soitsid saanid, soitsid reed, venelased joivad teed. Moodas on nii meie joulud kui uusaasta ja elu laheb vaikselt edasi.Enamus eestlasi, kes meile jouluks ja aastavahetuseks saabus, sai kovasti vintsutada erinevates lennujaamades.osa jaid isegi Panama Costa Rica piiril kinni, sest joulu 1. pyhal, kui nad olid end Panamast valja kirjutanud, osutus, et costa Rica pani oma piiri kell 5 kinni, lehvitasid veel, et kohtume homme ja nii jaigi osa inimesi ei kellegi maale.Joululaupaeval tegime meie staffile ja kohale joudnud eestlastele pika joululaua kapsaste seaprae ja kartulitega.oli armas ja kodune olemine, ainult et mu magu neid kapsaid enam ei seedi, kahjuks.Joululaupaev on ka ainus paev aastas, mil me staffile vaba paeva anname ja koik said koos rannas hangida,mina sain katte oma kauaigatsetud kliendi Mari, kellega meil juba eesti ajal vaga tore koos olla oli.Edasi laks vaga tormiliselt, eesltasi tuli aina juurde, aastavahetuseks oli meil 35 eestlast pluss staff 8, taielik eesti maffia.umbes nadal aega magasime ainult 3 tundi oopaevas, sest kas oli vaga lobus, vaga kiire voi molemat korraga.Kuna me korraldame ka ernevaid tuure, siis esimest korda elus votsin minagi ette matka vihmametsa.Kuna ma ei ole kunagi sportlik olnud ja tossusid mu garderoobis ei leidu, siis oli probleem, mida metsa jalga panna, mul olid ainult kas kontsakingad voi platud.Leidsin yhed tossud, mis ma olin 2 aastat tagasi larissale ostnud, et ta saaks aias tood teha.Pool tundu parast matka algust, olid mul molemad tallad ja pealsed eraldunud.sidusin noorid uuesti ehk siis talla alt labi, et astuda saaks.matk oli koik muud kui turvaline, matkajuhi tytar vajus korra kuristikku, aga margit, kes mu ees kondis sai veel kaest kinni.oli teisigi, kellel matkajalanousid ei olnud, yks advokaat kondis ylikonna kingaga ja vaga edukalt.Tegelikult oli vaga monus kondimine, aina makke ja makke, poole tee peal oli hytt, kus meid ootas mees, kellel oli suus pooled hambadf, yle yhe, aga ta kondis vaga kiiresti.matka lopp viis meid suure kose juurde, et sinna alla paaseda, pidi pystloodis mae kylje peal 50 sendi laiuse raja peal kondima, mina seda ei suutnud ja jain sinna aarele istuma, isegi istudes kais pea ringi, teised marssisid vapralt allapoole, lopuks oli selline madanev redel, sedamooda alla ja oligi kose jalam, uus redel ja sai ronida vaikese kausikese peale, kus siis supelda sai.Mina vaatasin seda koike advokaadi prouaga pealt, temal olid nii libedad tallad, ta ei saanud lihtsalt alla, me siis raakisime elust mingi pool tundi, kuni teised koses monulesid.Elud on vaga erinevad. Ahvid ja konnad ja liblikad ja linnud ja taimed, igal yhel oma lugu, ma ei ole mingi matkasell, aga mulle meeldis vaga.Tagasiteel korjasin yhe kakaopuu vilja, lutsisime seda koik ja yulejaanu viskasin oma kotti, kust ma selle mone paeva parast avastasin, idud kyljes.Panin enda juurde maha.Tagasiteel nagi keegi enda arvates laisklooma, pidasime kinni ja vahtisime koik pyydlikult, lopuks kyis giid minult, et see on puuleht, kas ytleme teistele ka voi las jaab laiskloomaks.
Aastavahetuse pidu oli super, meil oli band kutsutud, kes mangis latiinot, eestlastele meeldis, meie pysikliendid kaisid edasi-tagasi ja kysisid, kaua see jama kestab, millal normaalset muusikat hakatakse mangima.Loomulikult oli meil ilutulestik, viimased 50 inimest pidime kell 5 hommikul minema saatma, sest staff vajas juba tikke silmade vahele.Arvame, et oma 200 inimest kais ohtu jooksul labi.1. jaanuari ohtul korraldasime 8 inimesele ohtusoogi rannas.meie kokk, 200sest vaadist tehtud grill, valge kylm vein ja padjad ja veiniklaasid, punased suured hibiskuse oied- naaberhotelli omanikud kondisid mooda ja ytlesid, et uskumatu, me oleme viitsinud paris klaasid, paris taldrikud, lilled ja grilli koik randa venitada.minu jaoks on detailid vaga tahtsad, kokk tegi suureparase kalaroa salati ja magustoiduga, jaime koik veidi vindiseks ja seda ohtut meenutan ma veel kaua, see oli lihtsalt nii ilus.Sinu sobrad ja juhuslikud kaaslased selleks ohtuks, fantastilised inimesed, kelledega sa voib olla enam kunagi ei kohtu, aga see ohtu on meie yhine veedetud aeg ja imeline.Samal ajal toimus meie hotellis kohtumine meie aukonsul Maare Siirakuga.17 eestlast ja yks latlane tahtsid teada fakte Costa Rica kohta ja yldse siinsest elust.parast raakis mart ka, tema on ju sotsiaalne:)pea iga ohtu loppes meil suure yhis black jackiga.Kuna eestlasi tuleb ikka sinna, kus on, siis meie sober Mart oma naise Liinaga elas lopuks kaheses toas, kuhu panime veel matidki maha, et 2 inimest saaks magada ja olukord meenutas pogenike laagrit.Aga tuju oli koigil super ja juhuslikult kohtunud inimesed sobisid omavahel ja keemia oli lihtsalt meeliylendav, harva, kui yhel ajal satub nii palju sinu inimesi sulle kylla.ma olin nii onnelik.Eks meil oli loomulikult nii suure jouguga probleeme ka.Osadel inimestel oli pagas kadunud pea 5 paeva, osad, kes tahtsid sukelduda, ei nainud seda, mida ootasid ja indiaani kylas olid viimase paeva peol indiaanlased maani tais.Aga on asju, mida sa saad muuta ja osa, mida mitte.osa asju jatan ma oma raamatu tarvis,muudan nimed ara ja aja moodudes on asjaosalistel voib olla endalgi hea muiata voi siis mitte.
Te lihtsalt ei kujuta ette, kui erinevaid inimnatuure voib siin kohata, ka vaga erinevaid eestlasi.Naiteks eile tuli sooma yks vanapaar, kes oli aasta tagasi siin kainud, et nad on jalle Costa Ricas, neile nii meeldis siin, nad tulid jalle sooma, et eelmine kord mangiti pokkerit, kas me veel mangime.3 paeva oobis meie juures yks hipipere, kondisid paljajalu ringi ja olid lihtsalt nii onnelikud ja lubasid meid koigile soovitada.4 ohtut kais siin chillimas yks noor arst San Josest, armus ara meie Carmenisse(uus tydruk, tuli detsembris) ja eeviimasel paeval soitis parklas bambuspiirde ja lambid ATV-ga segamini, nii segaduses oli.Mida aga teised inimesed eestlastest raagivad?Kuna eestlasi oli siin nii palju, siis oli ka vastukajasid.Eestlased on kurjad voi vahemalt kurjade nagudega, eestlased ei taha jootraha jatta, samas djungli matkadel kiideti eestlasi, et selline loodurahvas nagu ticodki, et noua yliturvalisust, ei karda koike, kysivad ja huvituvad ja jaksavad kondida.Sellisena meid nahakse siin.
Mida meie panime tahele, nyyd, kus me oleme juba 4 ja pool aastat Eestist ara olnud.Ikka seda, et tahetakse maja mere aares kesklinnas ja palju privaatsust.Seda siis kujundlikult.Huvitav on naha, kuidas samadele situatsioonidele reageerivad inimesed erinevalt, yhtede jaoks rikub see puhkuse taielikult,teised votavad seda kui seiklust, mis lisab reisile varvi.Ma ei ytle sugugi , et ma ise oskaks just teistviisi reageerida, aga imetlen ma kyll, neid , kes seda oskavad.
Minu suurim uusaasta soov oleks, et mul ikka onn oleks mardi korval oma elu elada, lapsi tahaks naha, vanemaid kallistada ja sopradega pidu pidada.oleme onnelikud, et meil praegu on suureparane staff, kellega on huvitav ja monus koos Adelantet edendada, sooviks palju "meie " inimesi hotelli ja restorani, huvitavaid inimesi meie ellu.Eks anda saad ikka seda,mida sul endal on, eks huvitavaid inimesigi hakkab siis tulema, kui neil minuga midagi raakida on:)voi mis?
Subscribe to:
Posts (Atom)