Saturday, December 18, 2010

siiras vabandus ja selgitused

Tere, armsad sobrad ja tuttavad.Tunnen, et olen volgu yhe selgituse ja vabandused.Palun vabandust koigi teie kaest, kes te olete olete oma kommentaaridele saadud vastuseid lugenud, vastuseid, mis raagivad iseenda eest.Ma ei ole tahtnud kedagi solvata ning siiralt vabandan, et teid sellisesse olukorda o tahtmatult pannud olen.
Lisaksin siia lyhikese minu poolse versiooni, sest enamus inimesi arvatavasti yldse ei saa aru, mis on juhtunud.
Saabusid 2 poissi-Kimmo ja Kaspar.Kuna meil Kimmole ei olnud baaris tood pakkuda enne 15. dets., aga ta siiski tahtis koos sobraga varem tulla, leppisime kokku, et tulgu koos, Kaspar laheb kohe baari, Kimmo aga aitab marti 4 paeval nadalas umbes 4 tundi paevas, mis iganes Mardil vaja teha on.Kui inimesi peaks hakkama varem kaima, laheb Kimmo varem baari, aga kui mitte, siis 15. detsembrist.Kimmo oli sellega nous.Teine tingimus on koigile yhine.Inimesed saavad esimesel 2 kuul oomaja ja toidu, alates 3. kuust laheb 10 % kaibest staffi vahel jagamisse.Elu naitab, et ykskoik kui korgelt end ei hinnata, see on aeg, mis kulub sisseelamiseks, elementaarseks keeleoppeks ning kas baari voi koogitoo selgeks oppimiseks.
Kimmo joudis tootada esimese esmaspaeva, seejarel kukkus meil vihma kallama, mitu oopaeva nonstop, koik molutasime niisama, oues ei saanud midagi teha.Jargmisel nadalal jai vihm enamvahem jargi, hommikud olid ilusad, aga lounast hakkas sadama.Mart andis Kimmole hommikul kell 9 ylesande katte, aga Kimmo hangib ikka baaris, et oot ma joon kohvi voi oot ma saadan meili jne.kuna Kimmol vaga vohma ei olnud, siis higi lendas ja iga poole tunni tagant oli ta kraani all, et juua, duśśi all et loputada, basseinis,et varskendada , loputas vooliku all jalgu, sest sipelgad hammustasid voi ollepausil.Erinevad pohjused, aga joudlus oli vaga vaike.
Kuna Mardiga koos tootades, oli tempo kiire, ei jaksanud Kimmo yhel paeval yldse tootada, Kaspar tootas tema asemel ja Mart ytles mulle vaikselt, et Kaspar tootab vaga usinalt mitte nagu Kimmo, kogu aeg kadunud.Siis kysis Kimmo vaba paeva, sest kyll ta ei saanud magada voi olid tal pinged.
Kuna Kimmol mingit baarikogemust ei olnud, hakkas Margit teda ohtuti valja koolitama.Esimesel paris oma toopaeval teenindas Kimmo hommikusoogi lauda andes palja ylakehaga suits huule kylge kleepunud.tegin markuse, kimmo ei saanud aru, millest ma raagin, klient oli ju eestlane, kah asi.Kimmo naljad olid koik allapoole vood ja koige rohkem iseloomustab teda Paasi ja Marki kommentaaridele vastu kirjutatud read.Probleem tekkis sellega, et kimmost hakati korvalt hoidma, tema parast piinlikkust tundma.Staff ytles mulle mitu korda, et Kimmo ei sobi siia, ta viib meie margi alla.
Moned naited veel:
meie uus kokk Marko saabus ja keegi kysis, kas ta toi ka midagi(juustu, leiba).Kimmo vastas:"peale oma m**** ei toond midagi.
Staff kutsuti kyla peale pinksi mangima, aga baaris olid kliendid, kes tegid drinke ja raakisid juttu.kui nad lopuks ara laksid ytles Kimmo:"Kui teaks, kus nad elavad, paneks neil maja polema!"
Me mardiga soitsime 4 paevaks Panamasse, hotelli jai Gregi auto, millega tohib kylas poes kaia.Kimmo ytles, et oh tore, lahme 60 km eemal Dominicali peale, ega Mardile ja Janale ei pea seda ytlema.
Moned paevad enne kimmo arajooksmist oli meil staffi koosolek, votsime Kimmo personaalkysimuse yles, sest temast oli saanud outsider.Temaga ei oldud nous koos tootama, paluti tal valja oelda iga 25. mote, Kimmo aga ei saanud ikka aru, miks teda nokitakse.Soovitasin Kimmol vahem raakida ja rohkem jalgida.Kimmo ytles, et ta ise ka ei saavat aru, mis temaga on, sest eesti oli ta olnud nagu Kaspar, aga siin ta muutus selliseks, sest arvas, et siin peab selline(milline?) olema.Kuna ta oli pohimotteliselt valja haaletatud, siis ytlesin, et kui ta tahab siin kollektiivis olla, peab ta tosiselt muutuma ja kord juba outsideri rollist valja saada on vaga raske, eriti kui sa ei saa aru, milles asi on.
Aga sellised asjad, mida sa oma lastetoast kaasa saad, et lauas ei rohitseta, ei mida soogi taldrikuga sooma kliendi lauda, keda sa kyll tunned, aga kes on tulnud baari drinke tegema ja ei soo parasjagu, nendest kimmo ei saanud aru ja kui staff talle markusi tegi, tundus kimmole, et jalle tema kallal nokitakse.Koige hirmsamad aga olid tema ropud naljad ja kommentaarid.
Parast koosolekut oli ta paar paeva toesti vaiksem, aga siis jooksis ara.Kui me hakkasime kyla pealt kuulma Kimmo kommentaar, et meil peab tootama nagu ori ja koigil siin Adelantes pestakse ajusid, ytles mart, et ta ei ole siia enam oodatud.Kimmo ei saa ikka aru, nyyd hoigub ta tee pealt, kaugele ta voib tulla ja kas see keeld kehtib ka pidude kohta.Miks inimene tahab nii vaga tulla kohta, kust ta ara jooksis, kus tegeletakse orjapidamise ja ajupesuga?
Ja see, mis puudutab Kimmo ema, kes ei ole mind kordagi nainud, kommentaare, raakis enda eest, panin selle yles hetke emotsiooni ajel, sest see tundus mulle absurdselt naljakas, ohtul hakkas mul piinlik, sest mulle tundus, et olen toonud oma tegelase "Lollide pidusoogile"(kes on filmi nainud, see teab, millest ma raagin)
Ma paneksin selle teema lukku, nagu ma ytlesin, ma ei oleks sellest yldse kirjutanud, aga parast nii kuuma vastukaja tundisn, et pean ka omapoolse versiooni andma.Moelgem naised, kui me oma poegi kasvatame, et teistel naistel tulevikus piinlik voi raske poleks.Seekord ma palun mitte kommenteerida ja lugu ara unustada, tanan, jana

Thursday, December 16, 2010

lobusat lugemist

Ma viimases blogis ei kirjutanud yhest poisist Kimmost, kes meilt minema jooksis, sest arvasin, et ta ei ole konevaart, nyyd saatis ta mulle meili, lugege, saate ka osa Costa Rica eesti intriigidest:)) a la Aiku ja Pets


Tsau Jana,

Kuna sa juba tead, mis mina sinust arvan siis ma motlesin, et ehk pakub sulle ka huvi mida minu Ema sinust arvab.

-------- Forwarded Message --------
From: "Ene Kamarik"
To: "kimmo@equila.ee"
Date: 03.12.2010 09:23:06
Subject: maailm on suur hullumaja

Tere kallis Kimmokene!
Hea,et pääsesid sellest hullumajast. Mulle meenub, et kunagi ammu rääkis
Külks, kuidas Jana oli mingi vana sugulase, kes oli tulnud katsikule, välja
visanud, kuna koogid ei olnud kõlvanud. Niiplalju siis lastetoast. Mart on
seal majas alati musta töö tegija olnud, stagnaaja lõpus, kui nad lehmi
pidasid näidati Marti televiisoris kui imelooma, kes lüpsis laudas lehmi,
samal ajal kui Jana magas õndsat und. Ma kirjutasin Googli otsingusse
Kostariika (eestikeelne vaste) ja leidsin 13 leheküljelt Eesti Elu alt
intervjuud Marki ning Jana ja Mardiga. Neil on pidevalt probleemid laiskade
töötajatega, kes ei saa aru, et seal olek on elustiil. Kuidas su rahaline
olukord on, kas oled pidanud palju peale maksma,et saaks
tööd teha? Ega sa neile võlgu ei jäänud? Kuidas Kaspar hakkama saab?
Võib-olla tuled hoopis koju tagasi? Kas sul on turvaline neile nii lähedal
olla? Mis tööd seal teha tuleb?
Hoia ikka pea püsti ja ära lase endale liiga teha. Kalli-kalli ka. Emme
annab põse peale musi ka.

Sunday, December 05, 2010

pilte pole, sest oli hea pidu

Praegu oleme Panamas Davidis.Tulime oma 90 paeva tegema ja motlesime, et seekord votame natuke parema toa, kus on lugemislambid ja kylmkapp, nimetatakse seda junior sviidiks.ma enne helistasin ja kysisin, et kas on ikka lugemislambid, sest meie ju tahame kogu aeg lugeda ja see oli pohipohjus, miks me selle toa votsime, laes on selline lamp, et selle valgusel ei nae midagi teha, aga magamiseks on ka tylikas, selline sinine saastupirn.Kohvimasina tassisime ose kaasa nagu tavaliselt:)
Noh, astusime meie siis sisse ja hakkasime kohe pesa tegema, et kylmkappi taitma ja mina vaatasin, kas lambid polevad.Vajutan esimest lampi, ei pole, proovin teist, see samuti mitte, vaatan, kas juhe on pistikus, ei ole, vaatan, ei ole pistikutki.Lopuks , kui me voodit pool meetrit liigutasime, leidsime ka pistiku, aga yhe lambi juhe oli liiga lyhike, mart laks koridori ja leidis mingi konku, seal oli yks lamp, mille juhe oli pikem, teisel lambil jalle oli pirn labi, lopuks, kui olime pool tundi jannanud, saime asjad korda ka.Kuna toas oli kopitanud lohn, proovisime aknaid avada, aga see ei onnestunud, siis panime kondi sisse.Kuna see tuba on suurem kui tavalised, siis on siin ka mitu korda kovema myrinaga kont ja ma ei liialda, nagu traktor tootaks toas.Uks kaib meil kinni ainult kovasti tymmides, muidu ei jaa.Televiisor on meil ka, enamus kanaleid naitab filmi lumesajust, aga monda naeb, ma eile vaatasin yhe filmi.Naete, pruugib mul rollid vahetada ja hotelli omanikust kliendiks hakata, kui minust on saanudki rahulolematu tyyp.kuigi Mart kysis, et kas ma tahan, lahme viriseme, aga mulle tundub, et ei ole motet.Esimesel paeval palusime tuppa jaad tuua, ei toodutki, mart toi siis ise, pole ju motet viriseda seal, kus midagi nagunii muuta ei saa.Me ju tuleme 3 kuu parast jalle siia, votame kyll tavalise toa, aga muidu on siin koik naerunagudega ja sobralikud ja hind ka on soodne.
Yleeile oli siin grupp jalgpallureid, enamuses olid neegrid, mustad nagu oo, jooksid koik yhesuguste riietega ringi, jalamusklid valkumas.Eile toodi bussitais jalgrattureid,sellised, kes kuskil valjakul ringiratast soidavad, midagi sellist pole ma enne nainud.Nende jalad koosnesid ainult koolustest ja kontidest, nahk oli nii pingul, et kohe laheb katki, koivad niiii peenikesed ja nad yuldse olid taiesti kohud sissepoole lohkus ja kyyrud seljas, peaaegu koigil.ja kui nad siis sealt bussist valja astusid, sellised voolujoonelised varvilised riided seljas, kyyrus, peas mingid skafandrid,voi need kiivrid ja jalas olid neil sellised papud, kus talla all on mingi muhk, see kaib vist pedaali kylge, igal juhul oli seda kondimist vaga kentsakas vaadada, tavaliselt on ju saapal konts koige korgem osa.Muidugi voib see koik ainult mulle naljakas tunduda, sest enamus inimesi ju tegeleb spordiga, millest ma ei ole kunagi aru saanud.ykskord ma mangisin yhe klassioega terve paeva sulgpalli ja parast oli kasi 3 paeva haige, rohkem ma pole vaga soprti teinud.
Aga muidu on meilo monus puhkus, mina loen Paulo Coelho ingliskeelset raamatut, ma ei tea, kas see eesti keeles on juba ilmunud " The winner stands alone", mulle vaga meeldib, kogu aeg vaatan, palju veel on jaanud hirmuga, et saab otsa.Mardil on Lee Childi uus raamat, ka ingliskeelne, seda jatkub onneks ka, kui oleks eesti keelne, siis paev ja raamat,mitte midagi me tegema ei pea, lihtsalt magame ja loeme ja jolgume.Mina ostsin eile natuke linu ja ruloosid hotelli, tema ostis myrki termiitidele ja sipelgatele.Endale ostsime head juustu ja hispaania sinki ja monuleme.
Isegi ei tea, mis Adelantes toimub, neljapaeval saabus meile uus kokk, kuna ta on kokk, siis on voimalused alati fifty- sixty, et tal on mingi kiiks,elu on lihtsalt naidanud, aga eks ma homme naen.
Tana laheme kinno ja maja taga pidi olema ooklubi, mis on 7 paeva nadalas lahti, no tahaks naha.Esimesel ohtul motlesime, et ostame siit maja korvalt pizza, on mingi itaallaste koht, kell oli 10 minutit 6 labi, aga koht oli pime ja silt oli , et lahti on kella 6 alates.Kui me seal ringi vahtisime, siis tuli mingi plika,oigemini me kutsusime ta enda juurde, ta meist vaga valja ei teinud ja siis tema ytles, et poole tunni parast umbes teevad lahti.mart laks igaks juhuks tunni parast, et kaua see pizza aega votab, oeldi 10 minutit, aga vottis 20.isegi ei tea, miks ma veel ise nii ei ela ja sellega harjuma ei hakka.

5.dets. Jalle kodus.
See film, mida me Panamas vaatamas kaisime, oli "Lollide pidusoogi" ameerika variant.Lihtsalt kohutav.Raamatu sain labi, see oli hea.Eelmine nadal laks nagu lennates.Teisipaeval kaisin Gerliga haiglas kaasas, tal silmad valutasid ja tal oli korini, et apteegis pidevalt valesid rohtusid antakse( noh, et tana antakse yhed, maksad palju, nadala kasutad, ei aita, lahed uuesti, sama apteeker ytleb, et issand jumal, need rohud kyll ei aita, kuigi ta ise sulle eelmine kord need andis ja siis jalle annab uued ja koik kordub )gerlil oli muidugi koik uus ja huvitav, et koigepealt vastad kysimustele, kas sa tulid haiglasse jalgsi voi bussi voi kiirabiga, kas sa oled abielus jne. ja siis need sinu vastused trykimasinal sisse trykitakse.Arst oli nii ilus noor mees, et gerli oli nous kohe haiglasse jaama.kodus selgus, et seda ilusat arsti teavad paljud, ainult kahjuks pidi gei olema, siis oli Gerli nii onnetu.
Gerli laks meilt nyyd ara, tema tahab end toestada, et suudab ka ainult hispaania keelses kollektiivis ja yksi hakkama saada.Esimesel paeval uues peenes hotellis varastati tal toast telefon ja 40 USD rahakotist ara.Teretulemast uude kollektiivi!Me koik nutame teda taga,ta teab ise ka seda...
Suhetest niipalju, et Margit kaib meil nyyd jumalaga.on selline kohalik poiss, kellega jumal raagib.Mulle vaga meeldiks temaga (jumalaga) raakida, aga pole veel voimalust olnud.Samal paeval saatis jumal meile 700 USD, lihtsalt yks naine toi raha, et tema ka tapselt ei tea, kasti meile anda.pool paeva olime vaga roomsad, siis tuli valja , et meie sober Greg oli saatnud, et me ta auto kindlustuse ara maksaks.
Viimane pidu oli vaga super. JUNGLE FEVER ja meie 2. restorani aastapaev yhes koos.Jagasime kooki ja tasuta tequilat, keegi ei kakelnud ega oksendanud- SIEMPRE ADELANTE NO ATRAS!

Tuesday, November 16, 2010

lill

Mina siin jalle, Muhv.Ei teeskle ma praegu midagi, olengi roomus.eile kaisime san joses autoga hoolduses, kuna koik auto aknad enam iseseisvalt yles alla ei kainud, siis kui me kell 8 hommikul auto ara andsime, ja kella 3 pidi koik valmis olema, oli kell 4 ikka koik pooleli.kell 5 saime auto katte ja tahtsime tokkepuu alt valja soita, mart vajutas nuppu, et oma aken yles tosta, et nae, nyyd aknad tootavad ja aken tousis ja tousis ja nurga all kabiini sisse.issand, ma nii ehmatasin, kuhu see klaas siis tuleb, tuligi kabiini sisse.kuna toomehed olid kell 5 nagu yks mees koik lahkunud, siis tuli boss ise ja hakkas akent remontima.See sai korda, aga tanu sellele hooldusele ei kai nyyd enam minu uks kesklukuga kinni, sesda peab kasitisi vajutama ja raadio yhe poole kolarid ka on lahti voetud.Aga mis seal ikka rapsida, kyll nad jargmine kord teevad.kuna meie auto ussitas( auto saab aprillis 2 aastat vanaks) juba enne ja mart rooste kastist ara torjus ja koik yle varvis ja seetottu saime yhe hoolduse tasuta,siis nyyd, kus astmelauad on sellised, et sinna astuda ei kannata, siis nyyd ka mart kauples meile jargmise hoolduse tasuta valja.ma arvan, et me peaks siis hotelli votma ja nad saaks 2 paeva neid aknaid parandada.Ise nad arvasid, et probleem on selles, et meil on valge auto, eelmine kord oli punane ja rooste ei paistnud valja.yks asi oli seekord ka toesti korda tehtud, tagurdamise andur on meil nyyd vikerkaare varvides, selle pooleteise aasta jooksul ei ole midagi sellist meil varem olnud.
San Joses oli muidu vahva, loime aega surnuks,soitsime taksodega, need on nyyd hullult kallid, 4 otsa laks 100 USD, uskumatu, siis ostsime kangast(mart alati kysib, milleks seda vaja), lonkisime moolis, ostsime moned raamatud, mangisime kasiinos(koik, mis mina maha mangisin, voitis mart tagasi, kusjuures 5 ood tagasi nagime isegi molemad sitta unes, aga tundub, et minu unenagu ei lugenud midagi),ostsime kokku klaase ja kyynlaid ja puhastuvahendeid ja vahtisime inimesi.naiteks kesklinnas nagime naist, kes oli unustanud pyksid jalga panna, lihtsalt umbes 2 meetrit valgeid vanu jalgu ja ei mingeid pykse, voib olla oli mingi pael, aga see ei paistnud valja ja ylikorged kontsad.Ja kell oli 9 hommikul.

Aga nyyd muust.ma ei tea, kui paljud teist telekat vaatavad, aga kanal 2 on selline saade, kus raagitakse ellujaajatest, et kuidas neil on olnud mingi kriisi olukord, kust nad on valja tulnud.ja eelmisel pyhapaeval helistati meile kanal 2, et teeme saate mardiga.Alguses ma ei saanud arugi, koik toimus nii kahku, telefon kais kaest katte, et kellega tahetakse raakida ja mis toimub, aga parast kone loppu sain aru ja ma olen kyll muidu tugev naine, aga nyyd tundsin, et seda ma kohe kindlasti ei suuda teha voi ei taha oleks poigem sona.Ma olen siiani koigile teile, kes te oma heade soovide ja motetega aitasite sellel imel juhtuda, mis mardiga toimus, sydamest.Ma arvan, et ma isegi ei tunne ega tea koiki inimesi, kes oma motted sel hetkel Mardi peale suunasid, raakimata sopradest ja tuttavatest, aga tanulik olen ma iga jumala paev, sest uskuge mind, ei lahe paevagi, kui ma mardile ei ytle, et ma olen nii onnelik, et ta elus on.
Ja ma toesti ei taha seda asja ei mottes ega kuidagi uuesti labi mangida voi sellest laialt raakima hakata.Mu otsus on loplik, teile kirjutan sellest lihtsalt niisama, tana oli see lihtsalt paevakorral, kui ma ajakirjanikule vastasin.
Ja paike paistab ning linnud laulavad, mul on tunne, et suvi on meile saabunud, pariselt.Jargmisel neljapaeval soidame mardiga neljaks paevaks puhkama enne korgperioodi algust, meil on kummalgi 1 ingliskeelne raamat, millest peaks 4 paevaks jatkuma, ostame autole uued kummid ja puhkame valja.
Elu on lill, midagi ma ei teeskle:)
musid, kallid, palun kommige, nii armas on lugeda, tanud koigile kirjutajatele, nii hea on lugeda, ma iga paev vaatan, et akki keegi...

Thursday, November 11, 2010

Muidugi myyks nyyd hasti, kui mul oleks naidata verd ja pisaraid, aga tegelikult laheb koik tousujoones.Kui meie juurest soita Dominicali poole, siis on kyll yks kuristik, kuhu olevat yleeile ka yks auto kukkunud, aga voib olla on see ainult kuulujutt.Teid parandatakse, vihma sajab ainult oositi ja paeval paistab paike.
paar paeva tagasi tegid Mart ja Kimmo meile merevaate, raiusid meie maja juures yhel puul oksi maha, oli juba paris pimedaks muutunud, aga puu kyljes oli ka yks termiidi pesa ja nyyd ma olen 3 paeva termiite majast eemale torjunud, lihtsalt kohutav, kogu aeg tulevad tagasi, algul myrgitasin, siis sai myrk otsa, proovisin juukeslakiga, toimis ka, aga ikkagi, homme tuleb spetsialist ja me peame oma majast valja kolima yheks paevaks cabina rentima;)
2 paeva on sipelgaid sadanud ja mis koige imelikum, nad on peadpidi koos ja konnivad ja varisevad.Tkskord aastaid tagasi, kui mingil pikal lennul naidati putukate suguelu filmi, siis ma ei vaadanud, nyyd kahetsen, ma ei saa aru mis toimub, aga ma olen neid pikki sipelgaid nyyd 2 paeva valja pyhkinud oma majastm aga neid sajab kogu aeg aina juurde.
yleeile ostsime poest hapuks lainud hapukoort, sellisesse margistusteta kilesse pakitud, et arvasime, et see oli rinnapiimast tehtud, laksime eile ymber vahetama, aga koik oli otsas, isegi see on ara ostetud.
Aga naeratan ja usun, et elu laheb aina ilusamaks, natuke aitas Tonu ka, eks ta ise teab:)
musi, kallid, jana

Friday, November 05, 2010

nodzu abi 2

vaatasin just uudiseid, valjas me ei kai ju enam:)
Cortes, mis on meilt 20 minuti kaugusel, seal soidavad ka inimesed paatidega ja esimest korda elus nagin ma, kuidas terve maja ujus lihtsalt piki joge, sel hetkel, kui filmiti, oli ta 15 km edasi soitnud, katuseni vee all, aga katus paistis ilusti.kogu meie piirkond on jagatud vaikesteks tykikesteks, inimesed on ilma vee elektri ja toiduta.Maanteed lihtsalt murenevad, eile kukkus yks auto lihtsalt jokke, sest tee murenes ja auto jai rattad pysti jokke kivide otsa ja juht sai surma.Eesti uudistest kais labi, et 17 inimest on surnud maalihkest San joses, tegelikult on surnuid juba 23 ja koerad leiavad yha uusi.nyyd on kriisikolle San josest liikunud meie piirkonda, sest siin lihtsalt sajab nonstop ja nyyd ei paase keegi midagi parandama , poed on tyhjad ja kytus otsas.Meil on kohe vesi otsas, ostsime tana viiomased 4 pudelit vett poest, vihmavesi kolbab keeta, kui elektrit on, onneks on meil restoran ja syya jatkub.meie kliendid, kes koju ei saa, ma ei tea, mis ma nendega homme teen, sest vesi saab otsa ja wc jaoks peame hakkama basseinist vett votma.See on kyll kogu aeg triiki tais.nii hullu olukorda ei ole siin riigis 20 aastat olnud, nii nad raagivad.Homsest pidi ilm paranema, st. et vihm pidi jargi jaama, aga kogu riigis anti eriti kyma tuule hoiatus, et puhub 80 km tunnis, st.et puud ja katused hakkavad lendama ja mehhikos oli eile juba 1-3 kraadi sooja, mul on onneks mohhaarkampsun.2 poissi, kes meil alles eelmisel nadalal saabusid, nemad on paris segaduses, et neile lubati paikest ja sooja ja nyyd palun vaga.Ei aita see minu jutt, et minu eluajal pole midagi sellist siin toimunud:)
Aga koigile emadele ja muudele muretsejatele voime rahustuseks oelda, et meil pole tegelikult hada midagi, me oleme ju kodus ja alati saame midagi valja moelda, riisi jatkub ja rummi ka.
See, kui ma kohe uusi uudiseid ei kirjuta, ei tahenda, et me oleme ara uhutud, lihtsalt ei ole voibolla elektrit voi internetti, musid, kallid, ootame paikest!
jana

Wednesday, November 03, 2010

NODZU ABI

just, nagu sealt karupoeg puhhi raamatust, on nyyd meil ka punane alert valja kuulutatud.me oleme maailmast ara loigatud, onneks on veel vett ja elektrit ja internett:)
ma pean ytlema, et maailm ikka hoiab meid, eile , kui oli terve oo kallanud ja hommikul oli ikka koik veel hall , motlesime, et laheme gregi autoga ylevaatust tegema San isidrosse, eelmisel korral see pann labi ei lainud.Soitsime uvitasse, kus gregi auto teeninduse ees meid ootas ja yllatus yllatus, nad olid ise kainud ja ylevaatuse ara teinud.See oligi saatus.me soitsime ainult Dominicali ja kleepisime yles 5 silti, et meil tuleb reedel prantslasest dj ja suur pidu.koju tagasi joudsime kell 12 paeval.kell 2 kukkus meie hotellist 200 m uvita poole, kes maletab bensiini jaama, seal 10 meetrine tykk teed 10 meetri sygavusse kuristikku, onneks keegi sel hetkel teel ei olnud.Teed lubati parandama hakata kuskil nadala lopu poole, ma ei tea, kas pannakse ajutine sild voi taidetakse see kuristik ara, aga praegu naed inimest ja hyyad talle, aga labi ei saa isegi jalgsi, tohutu jogi voolab.Motlesime, et nae, kus vedas, et kojiu joudsime, muidu oleks pidanud 4 tunnise ringi tegema, aga ei, ka see teine tee on kinni, seal on 4 maalihet.nii et need,kes praegu tahaks San josesse soita, peavad seda ainult lennukiga tegema.jakos saab soita ainult 4 vedu autoga, koik on vee all, paritast ja Queposest raakimata.ja muudkui kallab, nyuyd on sadanud jutti mingi 36 tundi ja nagu keegi oleks vanni ymber kallanud.Pidu meil muidugi olema ei saa, kui siis ainult meie kyla inimesed saavad tulla, aga praegu ei julge keegi enam kodunt ara minna, kes teab, kas tagasi saab.ja ega koduski kindel pole.janika, kes valvab yhte candalase maja, hakkas 3 paeva tagasi koju minema, teadis, et nyyd veel see viimane magi ja siis on maja, aga mida ei olnud, oli magi ja nyyd on yks tuba juba vaheke viltu, porand tahendab, koik soitis lihtsalt minema.eile, kui Dominicalis kaisime, soitsime maantel mingi 100 meetrit lihtsalt piki joge, truubid ei vota vastu ja nii need teed minema uhutakse.mart soitis praegu poodi olut ja syya ostma, sest arvata on, et varsti on poes koik otsas.
Ja siis veel see vaike asi, et nicaragualased votsid kariibi pool vaikese costa rica saare endale, panid lipu yles ja nyyd pidi YRO tulema meid paastma.
NODZU ABI

Jana, Costa Rica

Friday, October 29, 2010

loodus mollab

29. oktoober

Nyyd on meil monda aega nii vihma sadanud,eriti tana oosel oli hull vihm.hommikul ei olnud telefoni yhendust ja sild, mis playa Hermosast Dominicali poole jaab, oli ara uhutud.jaanud oli vaid asfaldi paarikymne sendine osa, alt taide ja konstruktsioonid olid lainud,siis laks koik.Nyyd on meid yhelt poolt maailmast eraldatud, jaanud on vaid Palmari kaudu liiklemine.Dominicalis soitis tana rekka vastu puud ja juht surnuks, maalihked.Maailmalopp?hea asi on see, et kuna tana on Dominicalis ka halloweeni pidu, siis Uvita rahvas peab meile peole tulema, nad ei saa joest yle, halb asi on naiteks see, et kui peab Dominicali minema, siis selle asemel, et soita poole tunniga, tuleb nyyd soita 4,5 tundi.
Tegelikult see ei ole yldse pessimistlik kiri, tegelikult on see taitsa vahva, kui naed, et sa oled lihtsalt sipelgas ja loodus teeb, mis ta tahab.Eile naiteks, kuna sadas, motlesin, et koristan natuke oma maja.pildid, mis olid 2 aastat tagasi tehtud Anetti kooli lopetamisest, olid nagu karvaseks ja tolmuseks lainud, nad rippusid mul seinal.Votsin lapi, et pyhin tolmu ara ja marki nagu kadus pildilt nagu ack to the future, mul hakkas taitsa kohe, rohkem ei julgenud pyhkida, trykivarv on niiskusega lihtsalt piltidelt lahti tulnud.Oudne.
Loodame tana ohtuks palju inimesi, kus neil mujale ikka minna on:)

Monday, October 11, 2010

juhhei

29. september.olukord meenutab mulle muumioru lugusid, ainult et lume asemel on meil nyyd nadal aega vihma sadanud.koik uksed on kaks korda suuremaks paisunud ja Mart hooveldab nyyd neid vaiksemaks, et nad kinni kaiksid, vastasel juhul peaks restoranis lahtise vetsu uksega pissil kaima.inimesed on costa Ricalt minema uhutud, kuskil ei ole kedagi naha.meil on reedel jalle pidu, loodame, et keegi ikka tuleks, praegu kai voi kate peal, ikka vaikus.isegi pokkerimangijatega on raske voi oigemini on vist koigil rahaga raske.
paar nadalat tagasi kaisime Panamas 3 paeva puhkamas, laksime autoga nagu alati, aga kuna raha ei liigu praegu vist kusagil, siis otsustasid Panama tollitootajad meilt raha lihtsalt valja pressida.Koigepealt nad ytlesid, et me ei saa autoga Panamasse soita, sest meie auto kyljes on logod .mart kysis, kus see uus seadus on, et logodega ei voi soita, me oleme 4 aastat iga 3 kuu tagant logodega kainud ja nyyd enam ei tohi.Siis nad ytlesid, et olgu peale, aga akki me myyme selle auto Panamas maha, et me peame auto vaartuseses kuskile deposiiti maksma ehk siis mingi 20 000 USD.no hea nali ikka kyll.lopuks nad ytlesid, et meil ei ole yhte paberit, aga sellist paberit Costa Ricas yldse ei antagi valja.Selle paberi peal on kirjas, et auto kuulub mardile.meil oli 4 teistsugust paberit, kus oli kirjas, et auto kuulub mardile, aga neist ykski ei sobinud.jamasime seal tollis 2 tundi, lopuks tollitootajad solvusid, et me ei maksa, ylemus peitis end ara ja meiega enam keegi ei raakinud.Yks meie tuttav abimees helistas yhele neist tollimeestest moblale ja kysis, kui palju see asi siis maksab, aga tollitootaja oli solvunud ja ytles, et miks nad kohe ei maksnud ja siin asja suure kella kylge panid, et nyyd nad enam ei vota raha.kujutage ette, solvusid nii, et ei votagi enam altkaemaksu.me siis jatsime oma auto costa Rica poole parklasse, votsime takso ja soitsime panamasse ja olime turistid.
kui sa oled turist, siis naed sa arvatavasti asju teisiti.Voi siis mitte...
turist on mures, miks ilm pilves on
sina veennad teda, et ka pilves ilmaga paike votab.
jargmisel hommikul on turist pugenud 2 numbrit suuremasse t sarki, sest midagi muud ei kannata polenud ihu peale panna ja kurdab, et miks paike paistab,nii valus on.

turist ei moista, miks 10 minutilist teekonda randa jalutuskaiguks nimetatakse , miks autoga otse randa ei saa
sina ei moista, kust peaks selle yksildase ranna leidma, kus rattad vette saab panna

Sina arvad, et turist tuli puhkama, tema arvab, et sa peaks teda lobustama
Kui sa turistiga ohtul baaris drinke teed ja omaarust teda lobustad, kysib tema, kas sa lakudki siin niimoodi iga paev

turist tahab puhata ookeani kaldal, oma toast kuulda ookeani kohinat, oosel ta aga on hirmul ja ei maga, sest ookean kohiseb ja voib yle kallaste tulla.

turist tuleb vaatama eksootilist florat ja faunat, esimene asi, mida ta sult hirmunult kysib, ega siin ometi mingeid loomi ei ole.

turist tahab elada metsikus dzunglis,esimese tunni jarel kysib ta interneti jarele

turist tuli reisile, et oleks midagi teisiti, hommikul on ta segaduses, et kohvi maitseb teisiti ja vannituba on vooras.

turist tahab naha ehedat kohalikku elu ja ei ole rahul kui moiste ehe ei yhti tema kujutluses olevaga.moiste indiaani kyla vordub tavaliselt kujutelmaga, kus Goyko Mitic ratsutab suled peas ja vibu seljas.
Minu meelest on mu kohus turisti elu voimalikult onnelikuks teha, samas hingerahu on ikka inimese sees, kuskilt valjaspoolt seda sisse toppida ei ole ju voimalik.


kunagi ma tahtsin minna ajakirjanikuks oppima, aga siis ma motlesin, et teistel oli juba midagi avaldatud ja mingid nupukesed kuskil, minul oli ainult mote ja jaigi minemata.
enne seda olin ma tahtnud saada veel keemilise puhastuse vastuvotjaks, koerte klubi juhatajaks, arstiks ja naitlejaks.
Siis kohtasin ma marti ja mul laks yldse meelest, et peaks kuskile kooli astuma , nii minust saigi juuksur.
mis elus tulema peab, see tuleb nagunii, nyyd mul ongi koik need ametid kokku, kuigi koige rohkem ma tunnen, et olen naitleja.kas yldse on olemas ametit, kus inimene saab olla tema ise?kas kirjanik saab kirjutada, mida ta motleb, ma kyll ei usu.vahemalt siis kui kirjutad biograafiat, vahel ei julge endagi kunagi moeldud motteid valja oelda, raakimata siis teiste inimeste haavamisest.ja kusmaalt lopeb hea kasvatus ja algab selgrootus?ja kui kaugele voib lasta inimestel minna , kui nad tahavad teistest yle soita?ja mis siis, kui mulle meeldib, et asjad on selgeks raagitud, aga see tekitab tyli?miks pead sa leppima ylekohtuga kuigi sul on sulaselge oigus(kasvoi meie panama toillipunkti lugu).Sest mingit ylemaailmset tode ei ole olemas, koik on subjektiivne.eestis mulle meeldis, et asjad olid kontrolli all, see andis kindluse.Siin ma seda ei suuda, tegelikult ma nyyd lihtsalt kulgen, asjad juhtuvad nagu nad juhtuvad ja voib olla on see minu oppetund olla leplikum ja tolerantsem, aga ikkagi KUHU MAANI.
minu viimane etendus toimus korval restoranis "Citrus".neil oli laupaeval valja kuulutatud punase vaiba pidu.Soovi korral 3 kaiguline ohtusook ja DJ pidi kogunisti San Josest tulema, muusika pidi olema house jne. siin koondnimetuse all elektrooniline muusika.Rita ja margit laksid kella 8 paiku ohtusoogiks, meie mardiga natuke peale 10, et pidu juba kaiks.kuna meie enda pidudel peame alati peo kaima looma ja lobusat rahvast tegema juba kell 6 alates, siis seekord motlesime, et laheme ikka selleks ajaks, et pidu juba kaib.no autot parkides oli juba selge, et mingit pidu ei ole, hoovis oli 4 autot, baari ymber istusidki margit ja Rita ja veel kymmekond inimest.Ega siis ei jaanudki muud yle, kui pidu jalle kaima tommata.DJ, kes oli oue mangima pandud naoga metsa poole, lasi lugusid ajast, kui me mardiga tuttavaks saime.mina mangisin osa nimega" mul on vaga lobus,naudin eriti head muusikat ja olen yldse vaga heas tujus" See oli tantsulise osaga naidend, nii et citruse omanikud toid meile aga tasuta juua, et see koik kauem kestaks, sest kui me kell 1 ara laksime, siis oli pidu labi ka.jargmisel paeval tuli see DJ meile, et tema tahaks meiega vaga koostood teha, et meil on super koht, kus pidusid teha jne.Pidude suhtes oleme me toesti koigist ees, aga eks me naeme ju vaeva ka, koik need mitukymmend plakatit, mis me iga kord kleebime, 2 suurt plakatit, mis ma kasitsi joonistan, flaikud, mis kaest katte jagada,meilid, mida saadame, uus muss, mida enne igat pidu ostame,varsked palmilehed dekoratsiooniks ning igaks peoks loome end yles ja silmade sarades oleme glammid ja onnelikud ykskoik, mis ka ei juhtuks.
Tore, et me oleme yrituste korraldamises eriti head, aga peod on ainult 2 korda kuus ja eks need meid vee peal ongi hoidnud.igapaevaelu on paris karm."Citrus" tunnistas, et eelmise aastaga vorreldes on ikka kaive poole vaiksem ja kohalikud tuuride korraldajad vaidavad sama.meile toodi paar nadalat tagasi paber, et peame maamaksu maksma ja 2,5 aasta eest 1200 USD pluss intressid 300 USD.See ei loe midagi, et sulle enne ei olgi yhtegi arvet toodud.raakisime yhe mehega, see ytles, et nad jagavad selle summa poole aasta peale ara, kui me kohe pool ara maksme ja intressid kustutavad hoopis ara.kui mart siis raha maksma tottas, siis oeldi, et ei ei, detsembriks peab koik makstud olema ja pool intressidest tahavad endale saada.tuleb maksta, kuigi mulle tundub, et meie pool hektarit koos hoonetega on kovasti ylemaksustatud.Kaisime juudi juures kysimas, palju tema oma lossi eest maksab, maad ka ju poole rohkem.juut aga rahmas kaega, et tema on nyyd nii vasinud sellest koigest siin, et tema pani asjad myyki ja laheb esimesel voimalusel minema.Maamaks oli tal kuskil 500 USD aastas ja see maks arvestatakse sinu taisehitatud ruutmeetrite jargi, nemad ise panevad hinna, mis on ehitusmaksumus, neid ei huvita, kas sa ehitad naiteks odavamalt ja kindlasti nad panevad otsa, kui sa ehitad kallimalt.siin on nyyd veel inimestel luksusemaks, ehk siis majad, kus on rohkem kui 3 magamistuba, need lahevad juba luksuse alla ja selle pealt tuleb maksta ja mitte vahe.taitsa kahju, et juut minema laheb, ta on selline aus puhas vanainimene, kes ajab suht selget juttu.koik, mis ta meile kunagi raakinud on, on varem voi hiljem toeks osutunud.Varem kysis ta oma asjade eest yle 2 milli, nyyd on hinna pooleteist peale lasknud, aga ostjaid ei nai veel olevat sellest hoolimata.
loomadest ka natuke.yhel hommikul oli meile papagoi lennanud, selline nagu siin paljudel valgetel on- suur ja roheline.ma koigepealt helistasin kogu kyla labi, et keegi talle jarele tuleks, aga keegi ei tulnud ja siis ta jaigi meile.nadal aega elas ja siis kukkus yhel paeval lihtsalt tolksti ronitaime pealt alla ja surnud ta oligi.matsime maha.yhel hommikul hakkasin banaani kobarast paari banaani murdma, meil ripub selline kobar restoranis posti kyljes, sain banaanid katte, aga midagi kukkus maha, nagu noor voi pael, tegelikult oli vaike madu.tema laks oma teed.ja siis leiti meie rannast surnud krokodil, kellelt olid soodavad osad kyljest ara loigatud, paris hirmus, iseenesest oleks veel saanud paar paari kingi ja mone koti teha, aga ma ei tea, mis tast sai.Siis yhel ohtul tuli hirmsa jooksu ja krabinaga opossum, see on selline nugise suuruse ja roti sabaga tyyp, nina pysti nagu rullnokal, tema kaib meil avokaadovargil oositi, saia soob ta ka, paris kole loom.Arvatavasti elab ta meie juures, sest igal hommikul on ta jalgi kuskil naha.
Nyyd inimestest:peale valiste probleemide on meil ka sisemised nagu igas kollektiivis..
10. okroober
Mul on nyyd oma juurviljamyyja.Tegelikult on see terve systeem.Koige pealt ma helistan eelmisel paeval, et teha tellimus.Vastu votab keegi naine, kes ytleb"yks moment, mu printsess.Edasi votab telefoni kas carlos, kellele tuleb anda tellimus voi tema isa, kes teab rohkem, aga keda pole tavaliselt kodus.Naiteks tellin ma 3 kilo tomateid ja 3 kilo sibulaid, siis jargmisel paeval saabub pick up, kust valjub mingi tolmusem tico, kes tuleb kast olal ja toob mulle kauba.kui mulle moni tomat ei meeldi, siis tema kaib seda ringi vaqhetamas, kui palju tomat maksab, tema ei tea.Selleks tuleb umbes 10 minuti parast5 yks vahe puhtam mees, kes toob arve.
Ma olen monda aega yritanud neile selgitada, et mind huvitab ka kauba hind.Seda ei saa ma teada enne, kui kaup on minu kooki laotud ja see puhtam mees saabub.Proovisin eelmisel paeval tellimust esitades kysida, kui palju tomat maksab, sest yhel paeval, kui mulle toodi 1000 colooni kilo, oli poes 700 colooni kilo( 1000 colooni on 2 usd).parast pikka pinnimist vastati mulle, et argu ma muretsegu, tomat on odav.
Teisel korral onnestus mul mingi hind teada saada, 1000 colooni, aga kui jargmisel paeval see puhtam poiss arvega tuli, oli seal ikka 1225 colooni kilo.
Hakkasin vihaseks muutuma.
lopuks oeldi, et ega keegi ei tea homset hinda, nad voivad mulle oelda eelmise nadala hindu, et kui vihma sajab, siis on kallim.ma kysisin, et kui te mulle ytlete 1000, aga jargmisel paeval on hind hoopis 1225, siis see on selleparast, et tana oosel sadas voi?
vastus oli, jah, mu sydameke.
Arge arvake, et see on mingi suvaline poolearuline juurviljamyyja.See on suur kett, kust ostavad peened restoranid.
laupaeval maksis tomat pose 2225 colooni kilo, ehk siis 4,5 USD
ma minestasin riiuli ette.
Hotellis on meil momendil 1 kylastaja- eestlane, meenutab Uno Turhopurot, 17 aastat maailmarandur, otsib kuulajat ja rikast naist, kuhu ankrusse jaada.istub baaris, 2 paeva ei ole midagi tellinud, soob kilekotist oma viinereid ja on pettunud, et vihma sajab ja koik nii kallis on.
Eelmisel nadalal oli yks juudiperekond, israelist 2 vaikese lapsega.Ylisobralikud ja toredad.Meie koertele nad ei meeldinud, seetottu nagid koerad valja nagu "Voonakeste vaikimine"- suukorvid peas.juudid otsisid kinnisvara, et elama jaada siia.pakkusime neile erinevaid asju ja nad soitsid pohja poole, sest seal olevat olukord veel hullem, inimesed myyvad laenujaagi hindadega, sest ari ei lahe yldse.Loodame, et tulevad tagasi ja ostavad midagi siitkandist.
lapsed olid kasvatatud ja mulle meeldisid nad esimesest hekest.Sellised inimesed, kes nagu kohvrid maha panevad, suitsud ette panevad ja esimesed kysimused on olu ja internett, nendega tavaliselt probleeme ei ole.
Enne neid oli meil 2 maailmarandurit-Laura ja Siim.imelised noored inimesed, kellel on iseendaga tore olla.
Neilt varastati kohe esimesel rannapaeval kott Siimu passiga ja pakuti kohe ka tagasi osta.Vihale ajab.
Eriti, kui seda teeb inimene, keda sa arvad, et on normaalne.
baaripidamine
Viimasel pokkerimangu ohtul saabus 3 inimest oma jookidega ja yks teatas, et temal on praegu vahe raha, et tema maksab teine kord.MILLAL?
Selle kysimuse peale enamus ticosid solvub, ta ju ytleb, et ta ,maksab, miks sa kysid.
Samal ohtul saaqbus Anetti kunagine sober David, kelle 8 dollarit rippus jaanuarist saadik yleval.loomulikult ei maletanud ta seda volga ja tegi ylisuur skandlaali, et me olevat petised.ma laksin narvi.laksin ja ytlesin pokkeri laua juurde selle uue krediidi tahtja juurde ja ja ytlesin, et mingit krediiti ei tule, sest mul on korini.meil ripub selline siltki yleval, et krediiti ei saa, aga loomulikult on koik tahtjad ju su tuttavad, kes arvavad, et see tema kohta ometigi ei kai.uus krediidi tahtja solvus ja tousis yles koos oma kahe sobraga, et nad lahevad minema.ma hakkasin hulluma.
tema olevat alati koik ara maksnud
mina pole kunagi poest varastanud
??
Kui ta hakkas raakima, et me teda ei austa, kysisin, mis vark nende passidega oli, sest tema , javier, myys Siimule nii passi kui ka objektiivid tagasi.
Tema ainult aitas inimesi
mulle ei meeldigi enam inimesed, tana tootasin aias
Eelmiseks reedeks olime kutsutud yhele livemusic peole, kus band mangis funck muusikat.peol oli umbes 75-100 inimest, kellest max 10 ticot ja ylejaanud valged vanuses 30 ja peale, enamuses yle 50.
Suhtlesime, naeratasime, tegime tood.
inimesed noogutasid tunnustavalt, tulid teretama ja kallistama.pileti hind oli 10 taala, mille eest sai 1,5 drinki.arvasin, et pileti hind on ticodele kallis, yksmeelne arvamus oli, et ongi parem.
ja mina olen seal, kus alguses.Kuhu ma kuulun?
onneks on meil ticodnemad kaivad peol ja pidudest me elame.Vanaaasta lopuks saime livebandi, kes mangib haid salsasid ja muud latinot.loodame.
Praegu on raske, raha ei liigu, aga asjad lahevad endises tempos katki.Viimase 3 kuuga on lainud 3 telefoni katki.
Reedel oli maavarin.
Hing on ka segadeuses
vein hakkab otsa saama
praegune kokk lahkub oktoobri lopus
Staff vaatab minu otsa
mart ytleb, et igale moonale jargneb tous
kolmapaeval on meil 26 pulmaaastapaev.
mart meeldib mulle

ja yhel paeval ma motlesin, et iseenda surm ei olegi hirmutav, jaab lihtsalt uudishimu, mis edasi saab, globaalselt, ma motlen.ja lastest, et mida nad motlevad, kui nad on minu vanused.
Elust.

Thursday, August 26, 2010

Luule, kelle me nimetasime ymber Margaretiks, sest see on glamuursem


Meie uus lamp, pirn on tapselt vagiina kohas:))lugu on allpool

pikk lugu










Nyyd ma motlesin uue nipi valja, kuidas meil koigil lobus oleks.Koik siinolijad v.a. Mart kirjutavad vaikese loo, mida nad siin naevad ja kuidas nad siin elavad.Alguses muidugi koik arvasid, et ma teen mingit nalja ja keegi ei hakanudki kirjutama, aga nyyd vist saab ikka asja.:)
Eelmisel laupaeval kaisime yhe Kanada prantslase Francia synnipaeval, aru ma ei saa, miks meid sinna kutsuti, voib olla selleparast, et me rentisime talt alkoholi litsentsi voi selleparast, et tal oli mingeid juhtmeid vaja yhendada voi nad tahtsid meie saladust teada, aga sellest hiljem, oiget pohjust ma ei saanudki teada.igal juhul me laksime,sest terve see kyla on neid prantslasi tais ja igayks saab aru, et tuleb ju natuke labi kaia, et teised siin soomas ja peol kaiksid.mitte, et mul vaga meeldiks kylas kaia, ma ju pidevalt rohutan, et ma ei ole sotsiaalne, mida ma ka ei ole, tegelikult.igal juhul laksime ja esimesed 2 tundi ma olin lihtsalt sonatu.olen ma igasugu maju nainud, aga sellist asja nagin ma kyll esimest korda.see francia on selline pisike meeter viiskymmend umbes 40, toesti ma ei tea, kui vana ja mina toesti ei teadnud, kus ta elab.kui ta meid kutsus, siis ta rohutas, et me voime veel inimesi kaasa votta, aga ainult selliseid, keda tunneme, et tal asju kaduma ei laheks????No kurat neid venelasi teab, akki...koigepealt soitsime kuskile vaga korgele, kuhu viis selline tee, et kohe kukud kuristikku, siis oli valvuriputka, siis olid kahed varavad ja siis tuli maja:
kui sisse astusime, siis arvasin, et oleme eksinud, oli jousaal, umbes 10 erinevat masinat, ma ei tea, ma olen vaga spordikauge inimene, aga igal juhul oli seal vbahemalt 10 sellist suurt kolakat, kus saad midagi tommata voi joosta voi tirida voi mis iganes, paar poksikotti, need suured pallid, teate kyll, need hiiglaslikud ja Francia ytles hooletule, et ah, mis , vahel teeb ta hommikuti natuke pilatest, aga tal ei ole vaga aega.
Siis tuli selline maja, et nagu kolmest kyjest on maja ja keskel on bassein ja ookeani vaade.bassein oli muidugi selline veebaariga, et istud ja jood, vett kyll basseinis ei olnud, kuna elektrisysteem oli valesti ehitatud ja bassein oli voolu alla lainud.Kooke oli umbes 3 voi rohkem, igas tiivas yks koos hiiglaslike grillidega ja kylmkappidega, tohutu hulk losutamismooblit, korgemaid ja madalamaid ja paevitamiseks ja korgete pukkidega ja patjadega koos televiisoritega ja igal pool.Muusikasysteemid olid sellised nagu Madonna tuleks kontserti andma, inimese suurusi kolareid oli vahemalt 6, mina sellest ei jaga, aga muljetavaldav.Toukoeri oli 7, alates sellest pisikesest paris hiltoni mini koerast kuni mingi bullterjeri voi mis iganes see on see valge roosade silmade ja korvadega loomani.Raamatauriiul oli muidugi prantsuskeelne, aga seal oli seeriate viisi, eri kirjanike kogumikke, keset oue hiiglaslik papagoi puur, kus oli prantsuskeelt konelev papagoi,siis olid mingid ruumid tais mooblit, sest vihmaperioodil ei saa neid valja viia ja riiulite viisi ilusaid linaseid halle kardinaid pakendites,lihtsalt igaks juhuks, selliseid maske, mida ma buruca indiaanlased teevad, oli lihtsalt kymnete kaupa seintel.Ma pean ytlema, et prantslastel ON hea maitse ja koik see oli lihtsalt muljetavaldav.
Siis hakkasid kylalised saabuma, koik olid prantslased.Yks mees kais minu kaest kysimas, kas ma raagin hispaania keelt(Mart yhendas sel ajal neid muusika juhtmeid, millest Francia ise aru ei saanud), ma ytlesin, et kahjuks mitte.10 minuti parast tuli see mees jalle ja kysis, kas ma raagin prantsuse keelt, ikka veel kahjuks mitte, pidin vastama.meiega raagiti muidugi hispaania keelt, kuidagi moodi nad ikka said sellega hakkama, aga kuna me olime ainsad mitteprantslased, siis ylejaanud vestlus kais ikka prantsuse keeles ja ma pean ytlema, et ega meil igav ei olnud, meil mardiga on alati lobus:)
Yks naine, kes meiega raakima tuli, ytles, et ta manageerib siin paari hotelli ja vahepeal oli tal ka mingi kohvik, aga ei tasunud ara ja pidi kinni panema ja tema ytles, et koik siin ymbruskonnas raagivad Adelantest, et mis saladus kyll meil on, et meil nii hasti laheb.mul vajus suu lahti, tore, kui inimesed arvavad, et meil hasti laheb.Iseenest me vaatame, kuidas ellu jaada.Et kuidas tema oli siin peo 3 tundi tantsinud ja teine paev oli oma vanemate ja vennaga soomas kainud, kes elavad Hispaanias ja neile toit nii maitses, et tema vend tegi kukerpalli, seda lugu ma isegi maletan.ja tema ka ei saa aru, mis fenomen see on, kuidas meil siin selline energia on, kuidas me nii edukad oleme.loomulikult naeratasime salaparaselt ja olime onnelikud, seda koike on nii hjea kuulda, missiis, et tegelik elu nii roosiline ei ole.
muusika myrtsus kogu selle aja yli kovasti, ma kujutasin ette, kui meil sellise kovadusega muusika mangiks, meie naabrid oleks tagajalgadel esimese 10 minutiga.Francia ytles, et tema naaber siin ei ela, maja on korval tyhi, paar kuud tagasi oli paise paeva ajal maja tyhjaks tehtud, kuigi on selline valve ymberringi, koik viidi ara suure veoautoga.Tema ise magab vasakus kaes pystol ja paremas pisargaas ja koerad on tubadesse ja oue ara jaotatud.Tema mees pidi olema elektrik(bassein laks voolu alla!!) ja oli 3 kuuks soitnud kanadasse raha teenima.Siis me hakkasime basseinis tantsima ja mitte vahe.mina laksin juba vaga hoogu, aga kuna meil oli eelmine paev endal pidu olnud ja mart oli terve oo DJ, siis laksime ikka millalgi koju ka.Meil oli aga baaris mingi 10 inimest, mina kaskisin kohe muusika kovemaks panna ja pidu laks edasi:))
Argielust siis ka.meil on nyyd kokk Hannes.Tema oskab syya ka teha.Kui te teate meie sopra Aaret, siis Hannesel ja Aarel on paris suur yhisosa, nii olemuselt kui valimuselt.Mohule kirjutasin tema praktika kokkuvottesse ausalt ja ma ei tea, mis ta selle kirjutisega peale hakkab.vaga ei huvita ka, ausalt oeldes.Yhel paeval siin just arutasime, mis kedagi vaga narvi ajab ja mina tean, mis mind hulluks ajab-rumalus ja rumalad inimesed.Eks ma pean oppima kannatlikumaks voi siis mitte.
Hakkaisme oma silte ka ymber tegema, et oleks rohkem meieparasemad ja pi´aistaksid silma, nyyd tuleb hiiglaslik surfilaud,loodame, et toimib paremini.
ja margit tegi uue lambi Luule, see meeldib mulle vaga, Viivi, kas tunned kingad ara?(Viivi saatis mulle 2 aastat tagasi kuuseehted 2 kinga, need kulusid nyyd marjaks ara)Lihtsalt imeline.Ja nyyd siis meie staffi lood:

Tegelased:

MINA EI( Gerli)- baar
MARGIT(surur meestemagnet)-baar
EMA(Liis)-kook
Rita(liider)-kook
Hannes(meie uus kokk)-kook
Mõhk(Markus-see, kes suppi 3 potis keetis)

Margit
minu kohale jõudes oli jana juba oma silmad punaseks nutnud, aga pigem oleks see õige põhjus olnud kui nad Mõhu vastu võtsid.
Esimestel päevadel üritasin baari ka Luule panna, aga teda ei ilmunud kunagi kohale, nii et sinna paika ta jäi. Nüüdseks istub ta meil baaris ja ootab oma sametkingades külalisi. Täna on juba viis inimest sööma tulnud. Mõnikord oleme ikka pidanud kauem ootama.
Kui rahvst ei käi, peab ise rahvast tegema. Millegi pärast me ise oskame paremini seda teha kui teised. Isegi kui teised meid ei toeta, suudame meie oma kriipsud krussi tõmmata ja kohalikus öölokaalis isegi paar korda nädalas jalga keerutamas käima. Mõned võivad kutsuda seda surumiseks, teised lihtsalt ohkavad ja ütlevad, et need on need hullud naised jälle Adelantest. Alati öeldakse et parem kui sinust räägitakse, kui sinust ei räägita üldse. Mõhk saab selle eest medali.
Mitte selle kuldses tähenduses.
Eelmisel reedel küsiti minu käest peo ajal, et noh, sa oled nüüd eestist, seal on külm, kas see siis on sinu jaoks nüüd paradiis või. Ma ei teagi. Kindlasti on paradiis, nüüd tuleb see positiivne kiitus siis. Kaasvõitlejad on meeldivalt sümpaatsed. Diskole keegi risti ette ei löö, isegi näägelnud ei ole palju. Vahel ma küll hammustan ja näpistan ja kisun juustest, aga juba lasteaias öeldi, kes lööb see armastab. Go figure.
Ma mäletan, et ennem seda kui siia tulema hakkasin lubasin, et ohh, mina lähen ja õpin ka selle surfamise selgeks. Nii vägev ju. No nüüd ma siin istun baari leti ääres juba kolmandat kuud järjest. Ookeani ääres olen küll käinud ja lauda olen ka näinud, isegi küüned taha saanud, aga nööri jala külge vabatahtlikult veel sidunud ei ole ja lainesse hüpanud ka mitte. Küll jõuab on alati vastus ja niisama istuda ja naudelda neid oskajad.
Nagu Jana siin kõrval eks kui üks ütleb siis teised teevad. eks nii ta on. tema muudkui karjub siin kirjutage kirjutage ja meie siin siis istume ja kirjutame. ja kui vaja siis surume ja joome ja teeme tööd ja peseme põrandaid ja koristame wc-sid ja pühime laudu ja mängime klouni ja söödame koeri, kuigi ei tahaks, sest tsill on ikka nagu must auk.anna talle mida iganes, kõik läheb sisse, teeme kõike mida vaja ja oleme selle juures õnnelikud. No jah, Jana , me saame aru, me teemegi selle koha. Seleks me kõik ju sõidame siia ja viriseme palju vähem kui külmas eestis. No vahel on ikka palav küll ja ei jäksa väga olla kui õhk ei liigu ja päike paistab lagi pähe. aga me kannatame selle ära ja õhtul naerame nende külaliste üle, eks tulevad siia, on sõbralikud, teevad terve õhtu sulle jooke välja ja siis vaatavad targa näoga baari poole sildile ja küsivad, kuule, kelle nimi see WIFI on ja kes ta siin on. no siis kisub ikka naerule küll ja mõtled, et kus kohast sellised tulevad. aga kui sa ise elaksid juba vähemalt kolm kuud siin, siis sa näeksid , et noored lapsed ei käi koolis ja mängivad jalgaplli parem sellel ajal. kellele sport, kellele muu lõbu. Mõned armastavad meil siingi sporti. Meie preili Ei ärkab igal hommikul ennem eestlast ja läheb tica kombel jooksma. Mitu kilomeetrit kohe. Ilmselgelt on tema minust kuu rohkem olnud, Hirmuga ise kardan, et varsti jooksen minagi. sest alguses ma magasin vabalt lõunani, nüüd olen juba 8 üleval ja mõtlen, et oh, enam ikka ju ei maga. gerlil oli alguses sama moodi. INCREIBLE

Olen Liis, 22-aastat vana ja nelja toreda lapse Ema. Kes mõtleb minust kui kärmest pereloojast, siis rahustuseks võin öelda, et mõistus on siiski veel omal kohal ja see kõigest minu hüüdnimi, millest ma lahti pole saanud. On ka veel teisi variatsioone nagu emme või mamps. Heal lapsel ikka mitu nime, sest just see ma olen, kõige noorem meie suures „peres“.
Olen nüüdseks Costa Rical olnud neli ja pool kuud. Esimesed nädalad olid nn päris „huvitavad“, selles mõttes et arvasin et minust saab baaridaam, aga sai hoopiski kokk. Kogemused täiesti puudusid ja nii mind sinna kööki pottide ja pannide juurde saadeti. Nüüdseks olen kohanenud ja kliendidki täie tervise juures. LOODETAVASTI!
Kokku on meid seitse nagu muinasjuttudes ikka. Vahel on tunne, et just muinasjuttu ma sattunud olen- kaunis loodus, ülihea seltskond, maitsev toit. Ainult kuri nõid on puudu. Või siiski....äkki see ülevat naaber, kes meie valju muusika üle kurdab??
Üritan siis iga tegelase kohta paar rida kirjutada.
Alustan Gerlist, sest teda ma tunne kõige kauem, (kohtusime Tallinna lennujaamas) ta on ühtlasi ka minu toakaasalne. Gerli on alati väga täpne ja kohusetundlik, klientidega väga viisakas. Oleme koos käinud nii mõnelgi seiklusel, mida ilmselt võib meenutada ka aastate pärast. Neist kõige suurem oli reis Puerto Viejo’sse, kus pidime toime tulema nii vihma, pimeduse, San Jose bussijaamade, raha puuduse kui ka koleda sadamalinnaga Limon. Tean, et Gerlit võib usaldada ja tema on see kes leiab alati raskest olukorrast välja pääsu. Nii, et Gerli sa ei pea ennast kusagile tõestama minema, me juba teame, et saa saad hakkama!
Rita jäi juba algusest saati meelde kui väga abivalmis inimene (ma tean, et sõna abivalmis on keelatud, vabandust Jana). Tema on see, kes meie köögi tööl ja tegemistel silma peal hoiab. Ta hindab head toitu. Ta võib ka kuivanud saia kontsust gurmee võileiva meisterdada. Siiani ei ole mina Rita suust kuulnud ühtegi kurja ega halvustavat sõna, ainult siis kui tegemist on naljaga. Tema suu on alati naerune, ka ilma veini joomata...
Margit on meil alati suure tähelepanu all. Tema pärast käivad baaris nii noored kui vanad, nii ticod kui gringod. Igatahes on ta pälvinud kõigi meeste tähelepanu Ojochalist kuni Dominicalini ja võibolla ka kaugemale. Pealtnäha on Margit selline pisikene blondide juustega malbe tüdruk, aga võta näpust. Kaugeltki mitte. Ta suudab paika panna ka kõige suurema ja tüütuma mehe, kes on tulnud baari kavatsusega ilma maksmata jalga lasta. Margitile meeldib ka väga hammustada ja näpistada, sellest ka sinikad meie kehal. Ta muudab oma elava iseloomuga ka kõige igavamad peod talutavaks, sest ta oskab ka enda üle nalja teha. Mis siis veel teistest rääkida.
Hannes on meie uusim töötaja. Meie uus kokk. Algul natukene värisesin tema ees, sest minu ja tema oskused on ilmselgelt erineva tasemega. Õnneks ei ole ta mingi türann. Lisaks tema oskusele süüa teha on ta ka väga hea tantsija ja võiks vabalt kohalike meestega konkureerida. Loomult väga seltskondlik ja naerusuine (oleme juba kuulnud tema öiseid naerupahvakaid ja katset suupilli mängida).
Loomulikult on veel Jana ja Mart. Tänu nendele me ju kõik kokku oleme saanud, et seda kõike siin nautida. Jana on pidude hing. Esimene ja viimane tantsupõrandal, alati leiab aega klientidega suhtlemiseks ja pokkeri mänguks.
Mart on meistrimees, tead võib alati näha midagi lappimas või meisterdamas kui ta just ei tegele plaadi keerutamisega. Vabal ajal vaatab ta „Kreisiraadiot“, tegeleb „Kevade“ tsiteerimisega või loeb anekdoote ja räägib meilegi mõne. Loomulikult on hetki kui me tema naljadest aru ei saa. Ilmselt oleme ise vaimuvaesed.
Olenemata vähesest tööst ja vihmaperioodist võin öelda, et olen väga rahul, et olen just siin kus ma hetkel olen.

PS! Jana ja Mardiga ei tasu Aliast mängida, sest YOU’LL NEVER WIN!





Teravatest ähvardustest hirmutatuna kirjutan väikse sissekande Mardi ja Jana blogisse. Isegi „MINA EI“-st ei piisanud seekord. Kirjutan lihtsalt, miks mulle siin meeldib.

Mulle meeldivad surfipoiste pepud. Mulle meeldib, et Rita on nii hea fotograaf, et oskab need pepud kõik pildi peale saada. Mulle meeldib, et Jana on võimeline interneti pokkeris mänguraha võites rõõmustama nii siiralt kui ei keegi teine... ja kui kirglikult ta veel spordist oskab rääkida! Mulle meeldib, kui Mart vihastab siinse interneti firma peale, sest ta lihtsalt ei oska kuri olla. Mulle meeldivad Mardi tehtud pannkoogid, võin süüa 8 tükki järjest nii, et silm ka ei pilgu peas. Mulle meeldib, kui Chill otsustab haigeks jääda ja oksendada restorani põrandale täpselt siis, kui tore neljaliikmeline perekond omale sööke valib. Mulle meeldib, et Liis (also known as Ema) on siin peaaegu 5 kuud elanud, aga pole hotellitube näinud. Ja siis mulle meeldib, kui Liis keset ööd eriti kõva häälega karjatab väites, et mingi suur ja karvane asi kõndis tema peal (väidetaval ründajal õnnestus sündmuskohast põgeneda). Mulle meeldib, kui Hannes, kes elab meie kõrvaltoas, otsustab öösel hakata suupilli mängima, lihtsalt niisama, ja on seejuures mingil kummalisel põhjusel veendunud, et ta oskab seda. Mulle meeldib, et Margit on võimeline peaaegu iga asja peale hammustama ja näpistama – puhas märk armastusest muidugi. Mulle meeldib, et toidupoes on pakkimispoisid, kes kõik su asjad kilekottidesse laovad. Eriti meeldib mulle see, et nad teevad vist võidu, kes ühele inimesele rohkem kilekotte kaasa saab anda, sest miks panna osad asjad kokku, kui saab eraldi panna, loogiline ju. Mulle meeldib see, kui tahan pangas raha välja võtta ja teller teatab sõbralikult, et kahjuks pole neil hetkel raha. Mulle meeldib see, et kui sa ilma vihmavarjuta kuskil kõnnid ja vihma sadama hakkab, siis tihti pole üle 15 sekundi vaja muretseda, kas sa märjaks saad – selleks ajaks saad juba trussadest ka vett välja väänata. Mulle meeldib see, et kui siin külakeses pannakse toime kuritegu, siis politsei lühinumbrit enam vist pole, aga see-eest saad sa helistada ja leppida kokku vastuvõtuaja (noh, et kui teid näiteks röövitakse, siis võibolla saate juba järgmisel päeval jutule. Võibolla.). Mulle meeldib see, et just sel hetkel, kui ma kirjutan, on kell 6 hommikul, seega kui Jana midagi pähe võtab (seekord siis blogi kirjutamine), siis parem, et oleks olla:)). Mulle meeldib, et suutsin ühe kohaliku panna siiralt imestama selle üle, kuidas ma kirjatähtedes kirjutada oskan. Mulle meeldib see, et siin on nii niiske, et teksapüksid lähevad riidepuu peal seistes hallitama. Mulle meeldib, et osad mehed on siin nii lühikesed, et kui nad väga koledad on, siis ma ei pea mujale vaatama, vaid saan neist rahulikult lihtsalt üle vaadata.

Need on ainult mõned asjad, mis mulle siin meeldivad.
Mis mulle ei meeldi?
Mulle ei meeldi blogisse kirjutada.

Gerli


Hannese nädalane kokkuvõtte!!!
Minu kerge kokkuvõtte Costa Ricast ja Adelante hotellist.Kuna olen siin olnud alles poolteist nädalt,siis võin öelda,et inimesed kellega ma siin koos elan ja töötan on omamoodi hullud(heasmõttes ).Olen veel vähe näinud elu siin Costas,aga olen kindel,et kui siin vähe ringi tuian ja Alehandroid huian.Siis hakkab lõbus siin olema.Naised kellega töötan siin,ainult suruks ja napsitaks;)!Kohalikud on ikka täis seebika tegelased....minule on nad kõik Alehandrod ja selleks nad ka jäävad.Aga olen ka kohanud väga huvitavaid inimesi siin elades ja töötades.
Teen Jaanale hiljem jälle head meelt,et siis kirjutan talle pikkema juttu kui olen siin kauem olnud;)

Rita:
meid pandi nüüd maailma raskeima ülesande ette. Selle asemel et midagi kasulikku teha, näiteks kujundada ajakirja, teha mõni logo, brozhüür või müüa maha maja, peame Jana blogisse kirjutama iseendist. Ja ma nõustusin sellega ainult isellepärast et JÄLLE internetti pole. Viimane hüppab meil siin nagu jänkuke kesapõllul. Aga ma olen sellegagi väga rahul, sest seda on tunduvalt rohkem kui aasta tagasi. Õnneks on Jana varem meid juba tutvustanud, pikemalt seletamata mina olen Rita ja siin juba vana olija. Muidugi ülejäänud stafist olen vanem kah, aga PURA VIDA elustiilis ning pidutsemise suhtes jõuan vabalt sammu pidada ning vahel teistelegi samme ette näidata. Mind lausa hääletati liidriks, mis mulle palju nalja tegi, kuid nüüd kus mu positsioon kõikumas on, on päris kahju. Ilus elu oli. Tegelikult on hetkel veel lõbusamgi, köögi bossu koha üritan tasapisi meie uuele chefile üle anda. (Siinkohal tuleb kisada “ This is fucking raw!!!”, mis tuleb meie lemmikseebist Hell’s Kitchen.)
Vana kokakostüümi kandev poiss saadeti õnneks minema, sest mingit kasu temast polnud, ma hästi ei mäleta ta nimegi, sest me kutsusime teda Mõhuks. Möhh.. Nagu meie koer, kui ta jalgrattal mööduvat ticot näeb. Möhh, möhh... Naljanumber.

Hetkel olen ma Pavonese vaimustuses, sest me käisime just Margitiga seal, mind kutsuti Arnaud’ personaalseks fotograafiks, kuid see ei seganud meid teisi raamatuid lugemast. Uskumatu kuidas maailma kauneimad surfarid sinna kokku tulevad, teevad lainetes graatsiliselt jõu- ja ilunumbreid ja ma saan teha neist koopiaid. Muidu oleme pidanud käima kohalikes raamatukogudes, me ei kurda kohaliku valiku üle, aga kui sul on ikka 5 või 50 raamatu vahel valida, on vahe sees küll. Lained muidugi on kah väga olulised ja ee.. ilusad.
Mu isiklikud suhted raamatutega on hetkel kesised, sest meie “the ultimate sururi” Margiti selja taga kukub suht vähe krõbinaid maha. Kõik mu vanad sõbrad on tema lummuses, uutest rääkimatagi. Aga Margit on väga lahe, hull, aga ega ma end kah normaalseks pea. Pidutseb nagu loom, peksab ja kääbustab meid, aga nagu ma olen kuulnud on see mõndade kiindumuse väljendusviis. Meie ema (Liis) suudab seda vist kõige paremini välja kannatada, aga eks emad ongi tublid ja peavad palju läbi elama.
Muidugi ei jõua ma kõigest mis siin toimub kirjutada, sest siin juhtub absoluutselt iga päev midagi. Ma ei salli rutiini, isegi Eestis hommikuti tööle jalutades pidin eri võimalusi kasutama, töö ja elu reklaamiagentuuris polnud õnneks igav. Aga siin on elu nagu filmis. Vahel saad seda kõrvalt vaadata või kuulata, enamasti aga osaled selles ka ise.

Hetke situatsioonist:
Ema sai just kirjatükiga ühele poole, Margitil on ammu valmis, ta istus lihtsalt arvuti taha ja lahmis. Suurest õnnest kääbustas ema pea hingetumaks.
Muidu istume baarileti taga 5 arvutiga nagu interneti(-ta) kohvikule kohane. Jana paari päeva tagune NÕUE kirjutada esseed osadel ühele poole saamas. Üks onu kes meil usinalt söömas käib, tuli just tagasi, istub meie kõrval ja tegi meist just fotosid, tore aga kahtlane.
Mina muudkui üritan kirjutada, nemad teoritiseerivad meie uue lambi Margareti üle.

Ja kuna ma enam ei jaksa kirjutada, vabandan end välja sellega, et otsin siia hunniku illustreerivaid fotosid - vabandasin välja, eksju.

Veab, et Gerli ei pea blogi kirjutama, sest ta kirjutaks ainult kaks sõna: “MINA EI!” ja pistaks Uvita poole jooksu

Wednesday, July 28, 2010

lugu

nyyd ma kirjutan 2 erinevat lugu, yle pika aja.Esimene neist on positiivse inimese vaade asjadele ja teine pessimistliku inimese oma.kes viitsib , voib molemad labi lugeda,aga piisab ka yhest, faktid jaavad samaks.molemad lood on minu kirjutatud, ei ole nii, et mart naeb asju positiivselt ja mina negatiivselt.Asjad on nagu nad on.

issand, ma pole nii ammu kirjutanud, lihtsalt ei ole katte votnud.Asjad on vaga palju muutunud.Staff on vahetunud ja turistid kadunud.Saabunud on suur vihmaperiood, tegelikult on ilmad endiselt ilusad, aga lihtsalt nii on kombeks, et inimesed kaovad mais ja saabuvad tasapisi novembris tagasi.Koigepealt lahkusid meilt lenar, risto ja piret.nad ostsid piletid san Josest itaaliasse ja kui nad olid lennujaamas, siis selgus, et nende piletid ei olnud mitte San josest Costa Ricas valjumisega vaid ka USAs on linn San Jose, nii et lennukile neid ei lastud.Siis nad motlesid natuke, mida teha, sest soov siit ara minna oli nii kindel ja motlesid, et lahevad bahamale, et siis vaatavad edasi.Bahamal aga viidi nad kohe vangi, sest neil ei olnud tagasisoidupileteid ja jargmisel hommikul eskorditi nad lennujaama, ostku endale uued piletid ja kadugu minema.koige odavamad piletid olid Miamisse ja sinna nad siis laksidki.Tegid kuu aega tood, korjasid uute piletite raha ja nyyd on koik 3 onnelikult Eestis tagasi.meile aga tulid uued tydrukud Liis ja Gerli.liis on lyhike ja gerli on pikk.liis on selline vaga naiselik ja vaga vesi sygav pohi, gerli on vaikne ja ytleb, et Eestis ta vaikne ei olnud.gerlil on iseendaga ka lobus olla, mis on vaga hea omadus, sest mina toesti ei joua siin kedagi lobustada.naiteks tyypiline gerli on hommikul vaga vara yles tousnud ja ohkab sulle kell 9, et issand, kui ilus hommik ja nii ilus paev tuleb.Ta nagi tana nii palju liblikaid ja see kohe peab ilus paev tulema.Siis tuli meile uus kokk Markus.tema oli alguses selline uje ja muhe ja nadala parast viisime ta pimesoolega haiglasse, kus tal siis see sool ara loigati.Parast seda kondis ta paar nadalat vaga koveralt ja aeglaselt ringi ja koik ootasid, millal talle elu sisse tuleb, aga ei ole tulnudki.ta on Ehte koolis aastajagu kokas oppinud, aga min kyll ei tea, mida seal koolis opetatakse, sest tema ei oska kohe yldse midagi.Seele eest on ta ylisobralik ja naeratab kogu aeg, mis klientidele vaga meeldib.Aga teda ei tohi kuskile yksi jatta, sest kui arvad koige halvemat, siis see on ka juhtunud.tal voib toit isegi kaes pahaks minna, sest ta on nii uimane.Ja siis tuli meile Margit.Tema on nagu tulesade, koik , kes baari tulevad, armuvad kohe ja vahel on neid ohkavaid ja armunud mehi terve baar tais.Rita on meil endiselt,tema kujundab meie flaiereid ja on koogi boss ja muidu raudvara.tema onneks veel ara minna ei taha, nii et praegu ongi kokku 7 inimest koos meiega.Mark, larissa ja Paas laksid koik juunis Eestisse,ma nutsin oma nutud ara, et lapsi enam siin ei ole ja nyyd on uus etapp:))
Kliente kaib meil harva.Millegiparast on ka eestlastega viimasel ajal ebavedu olnud.Kyll pidi meile armastatud Maire Aunaste tulema, aga vulkaan hakkas purskama ja ei tulnud.Selle eest saime tasuta negatiivset reklaami Maalehes, aga iga reklaam on ju reklaam, nii et midagigi.Siis pidid tulema 3 noort inimest kuuks ajaks, aga Baltic Air jattis oma reisi ara ja need inimesed kaotasid koik oma piletid, mis olid Stockholmist alates siia, aga ei olnud seotud ja ka kindlustust ei olnud, nii et jallegi tyhjad pihud.kohalikel siin ka eriti enam raha ei ole, pidudel kyll kaiakse, see raha leitakse, aga igapaevaseid kylastajaid otsi tikutulega.Mart on meil nyyd DJ, parast seda, kui Mark ara soitis.Mina olin alguses kyll hirmul, et issand, mis saama hakkab, aga mart on ju nii osav ja tema oskab koike, nii et pidude nagu on kyll natuke housilikumaks muutunud ja paljud selle yle roomsad.iga peo jaoks ostab mart umbes 10 uut lugu ja laheb jalle!
Residendiks me ka saanud ei ole, sest meie advokaat ei olnud aasta aega meie paberitega yldse tegelenud,mis oli isergi meie aukonsulile suur yllatus, sest see mees on ta perekonna tuttav ja loomulikult on meil nyyd veel vaja 10 paberit ja palju raha, et neid pabereir saada, meile ta aga ytles, et ootame ainult labivaatamise taga...
ja siis juhtus meul veel yks asi.tuli valja, et ma olen muutunud mesilaste vastu yliallergiliseks, ehk siis 2 korda on juhtunud, et peale noelatasaamist on mul tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon, esimest korda, kui see juhtus, siis mart loi mulle mingi systla jalga, mingi pliiatssystal, mis meie sober greg meile aasta tagasi kunagi toi, et akki laheb vaja ja nyyd lakski.Lihtsalt peale noelamist laksin yle keha vesiville tais, pea ei mahtunud enam korvade vahele ara, syda tagus nii, et pea kohises ja rinnus hakkas suruma ja hingata oli raske ja oksendama ajas ka.teist korda juhtus see sel laupaeval, kui peolt tulles astusin toas lihtsalt porandal yhele peale ja 10 minutiga paistetasid mul silmalaud niimoodi yles, et enam naha ei saanud , haal kadus ara, korvad paistetasid nii yles, et laksid lukku ja ylekeha vesivilli.jalg paistetas yles nagu pakk ja 2 paeva hyppasin lihtsalt yhe jala peal, aga praegu on korras juba.sellised lood.


Nyyd siis rohkem minulik lugu:
Ootasime, mis me ootasime seda kokka, nyyd sattusime kyll portsu otsa.No , mis te arvate kokast, kes:
keedab koogis curryt, mida peab segama kogu aeg ja mitmeid tunde.Siis tuleb koogist korbehaisu ja sa kysid, et miks sa ei sega, aga tema vastab, et ta peseb noud ara ja siis segab jne.Kui lopuks peale 4 tundi keetmist ta koik kokku pakib ja sa kysid, kuidas curry tuli, siis ta vastab, et minaeitea, talle nagunii curry ei maitse.Voi teise toiduga, et minaeitea, tal on nohu, tema ei tunne maitset.Voi keedab ta riisist sellise halli loga, et isegi staff ehmatab ja kui sa kysid, mis asi see on, miks ta nii hirmsat varvi on, siis vastab, et tema tegi kyll koik oieti.Samal ajal naeratab ta sulle totakalt ja ytleb, et ikka laheb vahel midagi korbema voi untsu, et see on ju loomulik.Ja stressi talub ta suureparaselt, sest ta ei saa arugi, et mingi keeruline olukord on, tema teeb ikka koike sama aegluubis, inimesed voivad lausa nalga surra.Alguses me tahtsime teha temaga spetsiaalse menyy, et tema koostab ja kuulutame valja, et ta tuli, aga onneks saime ysna varsti aru, et see on halb mote ja kui talle absoluutselt samm samm haaval ett kirjutada, siis ta oskab jargi teha kyll, kui tal korval seista, aga iseseisvat motlemist voi mingitki loovust tal ei ole absulooutselt.naiteks, kui sa paned talle porgandid kraanikaussi ja ytled naiteks, et nae, pese ja riivi need ara, siis ta ainult peseb ja riivibki, aga ei koori neid enne.Koige tipp oli ykspaev, kui ta suppi keetis.Pidi olema kanapuljong, kus on kartulid ja porgandid sees.tema pani potti vee, kus keetis kartuleid, teise potti pani vee, kus keetis porgandeid ja kolmandasse pani vee, kuhu lisas kanapuljongit..Siis ta loikas kahvli ja noaga kuumi kartuleid tykkideks, samuti porgandeid ja siis serveeris meile seda nii, et koik oli eraldi, et ise pane supp kokku.No ma pidin ara minestama , toesti.Ja nyyd ta ootab, et ma kirjutaksin talle praktika kohta mingi iseloomustuse, enne on ta Austraalias mingite aborigeenide juures abi manager olnud, no ma ei tea, kyll, mis ta seal tegi, vaevalt need aborigeenid elus on ja siis ta veel korjas seal pirne, aga kuna ta on nii aeglane, siis sellega tal vist ei onnestunud ellu jaada.Aga selle eest konnib ta uhkes kokakostyymis ringi ja mone inimese voib ta suisa ara petta,onneks on meil Rita ja Liis, kes kyll kunagi ei ole kokakoolis kainud, aga kes on liohtsalt normaalsed motlevad inimesed ja nemad paastavad olukordi, opn hallid kardinaalid:))Aga eks moni nutikam klient on meil ka, kes juba ette kysib, kes tana syya teeb ja millal meil uus kokk saabub.Onneks juba 16 august ja me ei joua teda ara oodata.
teised uued on meil Liis ja Gerli.nemad olid esimesed nadalad vaga vaiksed , nyyd on asjad natuke muutunud.gerli on vaga meigitava naoga ja talle sobivad ylihasti ylespandud soengud.ja nagu meil kombeks on, pidude ajal,ma teen kogu staffile valjakutsuvad soengud ja Margit teeb meike ja me koik naeme nii glamuursed valja.ma kogu aeg rohutan, et see on selline teater, et meil on selleks ohtuks rollid ja inimesed, kes peole tulevad, nad tunnetavad seda meeleolu ja ohkkonda ja see toob meil rohkem raha sisse.gerli proovib yldjuhul alati ei oleda.meil oli vahepeal isegi nali:"Mina ei, ei, mina ei..."-need olid gerli sonad, kui me talle uusi stiile valja hakkasime pakkuma.Samas ma ikka loodan, et ta naudib siinolemist ja seda temale vist vaga teistsugust seltskonda ja ohkkonda.Liis on nagu Mairilin Monroe.ma loikasin talle sellise loikuse ka ja kui tal on huuled tulipunased ja selline alt tuult puhuv kleit seljas, siis oma malbe olekuga volub ta mehi nagu murdu.tegelikult on meil vaga vaga vedanud, sest jarjekordselt on meil staff, keda ma voin taielikult usaldada ja kindel olla, et ykskoik kus ma ise ei ole voi rivist valjas, koik toimib.
Tegelikult selle minu rivist valjas olekuga ongi imelikud asjad.ma ei ole mitte kunagi varem olnud mesilastele allergiline, ei Eestis ega siin, nad on mind siin varem ka noelanud.Aga nyyd uurisin netist ja see, mis ma teada sain, oli üparis hirmutav.Eestikeelne vaste on eluohtlik allergiline reaktsioon ja nyyd ma olen motlema hakanud, et t5avaliselt ju maailm saadab sulle marke, kui sa neid ainult lugeda oskaksid,kas sa oled oigel teel.kui Mardiga see lennuonnetus juhtus, esimest korda hakkasin ma sellele motlema siis ja nyyd antakse mulle marku.tavaliselt tehakse seda paar korda ja kui inimesne sellest oppust ei vota, siis juhtub, mis juhtuma peab.Ma tohutult naudin mardiga koosolemist ja tootamist ja seda,mis me oleme siin loonud.Aga koik see majanduslangus ja sellega seoses olev turismilangus ja see igapaevane aukude lappimine, et mida ma seekord teha saan, on mind viimasel nadalal viinud mottele, mida maailm oelda tahab...Kui ma ainult teaks.Neid hulle mesilasi lendab mu ymber iga paev kymneid, mida ma teha saan???Linna kolida?Nii nomedalt surra ka ei tahaks.loomulikult ma voin ringi kaia systal yhes kaes( hind 150 dollarit) ja myrk teises kaes, aga kui kaua see systki mojub ja selle yledoos on ka surmav.
Ja siis veel yks asi, mis ma tahaks kysida, ei naera ja ma ei ole ohhooh.Lihtsalt ma hakkasin paar paeva tasi motlema, et kuidas surnud hinged randavad.naiteks kas minu vanaema, kes suri aasta tagasi ja keda ma olen mitmed korrad viimasel ajal unes nainud, kas surnud hinged saavad niisama naiteks Eestist Costa Ricasse lennata voi nad poevad lennukisse.kujutage ette, sina lahed lennukisse ja siis on seal veel trobikond hingi, kes naiteks soidavad kuskile.Voi kas surnud peast sa saad minna ainult kohtadesse, kus sa oled olnud, koik teavad ju , et majades, kus keegi on elanud voib ta sind kummitamas kaia.ma lihtsalt tahaks teada, mis te arvate, mart katsus mul selle jutu peale otsaesist ja palus rohkem puhata.Aga ikkagi...

Sunday, March 07, 2010

Õnnelugu

Kas see on onn, kui sul on tore pere: mees, kes sulle meeldib, terved arukad lapsed, toetavad vanemad, vahvad sobrad ja tuttavad ja piisavalt raha(et mitte selle peale moelda iga paev), aga teadmine, et sa tead juba ette, mis juhtub homme voi jargmisel paeval voi kus sa veedad jargmise joulu voi jaanipaeva?
Aga see?Kui sul on tore pere, mees, kes sulle meeldib, terved arukad lapsed, toetavad vanemad, vahvad sobrad ja tuttavad(kuigi kaugel ja sa ei nae neid pidevalt), raha peale pead motlema iga jumala paev, sest oled oma vaba raha investeerinud millessegi, millesse sa usud ja volgugi votnud, sa ei tea, kuidas sul laheb homme voi juba tana ohtul?
Koige suurem onn on teada, mida sa tegelikult tahad.Aga MIDA ma siis tegelikult tahan?
Ma arvan, et minu jaoks on onn minu pere.Ja siia ma ei tulnud onne otsima vaid selleparast et mul oli tunne, et midagi peab veel olema selles minu elus, mingi ylesanne voi eesmark, lihtsalt tunne, et sul on joudu ja tahtmist veel midagi teha ja elada taiel rinnal.Ja seda vist saab ainult riskides :))
Nyyd olen saanud siit ja sealt vastukaja nagu oleksin ma depressioonis voi madalseisus voi midagi nii.Senikaua, kui teed humoorika ymberjutustuse oma elust, on koik ok, aga nagu korrakski votad kunagi ettepandud maski ara, on koik segaduses.Kas toesti ainult mina olen selline, kas teie koik olete toesti sellised nagu te lasete iga paev tool ja elus valja paista???Jagada saab ainult seda, mida sul on, seega nyyd ma kirjutan, sest mul on tulnud lausa uus hingamine ja energiat ja tahtmist suhelda ja selgus voi kuidas seda iganes nimetada.ja ma tahan seda jagada.ma olen onnelik, tosiselt!Ja uhke! Sest jarsku sai selgeks, millega ma olen hakkama saanud, mille suurusest mul vahepeal kuidagi aimugi ei olnud.
koigepealt sa tuled kultuuri, mis on sulle vooras ja eksootiline, keelest raakimata.Sa kohtud inimestega, oi, kui paljude erinevate natuuridega ja praegu, kus ma olen nii energiat tais, voin roomuga kirjeldada viimaseid kohtumisi, lihtsalt viimase paari paeva seigad.Aga selliseid lugusid juhtub iga paev.
Me korraldame juba pikemat aega pyhapaevaseis texas Holdemi pokkeriohtuid.Pyhapaev on selline surnud paev, aga mangurid ju tahavad ALATI mangida, mina yks nendest.ja nmeed inimesed, kes siis siia kokku tulevad, nad mangivad, aga samal ajal ka tellivad jooke ja soovad ja yhesonaga teevad kassat.2 nadalat kais siin umbes 60-ne hallide juustega terane vanamees Tom, ei maleta, kas usast voi canadast.Pojad mangisid tal ka.Eelmisel pyhapaeval tuli ta viimast korda, oli lihtsalt siin kuu aega puhkamas, yyris mingit maja.Siis ta tuligi mangima ja hyvasti jatma, toi meile kogu oma alkoholi ylejaagi, et myyge ja jooge, et nii toredalt ei ole tema tykil ajal aega veetnud.Nii sobralikke ja huvitavaid inimesi jaab ta alati meenutama.kais oma naise ja poegadega ka meie surfi aftekal, naisel hakkas kohe jalg rytmi looma ja ta ytles, et kais koik ymbriuskonna kohad labi, aga nii monusat kohta ei ole mitte kusagil.Inimestel silmad saravad ja elu on sees.
Samal paeval mangis meie juures veel yks paarike Floridast.Mees selline sigariga ja natuke Tomka moodi(Aivar Toomiste), naine peene randme ja hiiglaslike rindadega.naine joi ara meie koige kallima viina(hall hani) ja voitis teise koha.Nad olid nii roomsad, et leidsid koha, kus midagi teha, et neile kohe nii meeldib kaarte mangida ja siin Costa Ricas ohtuti, ei ole kohe midagi teha.Ma arvan, et nendest saavad meie pysikliendid.
Eile tuli meie baari yks 60-ne hambutu kohalik vanamees, mitte vaga kaine, laulis mulle armastuslaulu.See laulmine oli muidugi parim osa temast, sest ylejaanud aja ta patsutas ja targutas.Aga see laul!Vana kortsus hambutu mees laulab sulle armastuslaulu omas keeles, jargmine kord lubas akordioni ka kaassa votta.Kui rahu on sydames, naed paljusid asju teisiti.
Eile hommikul tuli homo Marcel labi oma exnaisega, kes elab Sveitsis, selline 60ne tadi, tundlikud ninasoormed ja elavad silmad, higi jooksis, polnud meie kliimaga harjunud.Vaatad teda ja motled, mis kyll inimeste elus juhtub, kui ollakse 20 aastat abielus ja siis jarsku muutud homoks.nyyd nad elavadki siin praegu koos:Marcel, tema exnaine, tema praegune 30 aastat noorem advokaadiks oppiv boyfriend Andres, nende homost aednik Eric ja 10 koera ja kassi.
Alati peab vist tapsustama, kui midagi soovida.Mina soovisin, et elu ei oleks igav- ja selle ma sain, aga koik see mis sellega kaasnes, oli mulle ootamatu.kes soovib rikast printsi, peab tapsustama, et oleks oma hammaste ja originaalpuusadega, muidu voib juhtuda, et ilmub valja see akordionitaat.Ja muudkui opin.Kasvoi hispaania keel.Yhel oosel tegin opiku lahti ja uskuge voi mitte, mul ei olnud aimugi, et hispaania keeles on olemas kahtlev koneviis ja veel 4 erineva ajavormiga.mitte kunagi ei ole ma seda kasutanud , aga asjad on saanud aetud.Ponev.
ja siis veel see vanaduse lugu, millest Kalle Saaremaalt raakis(ma vist isiklikult seda kallet ei tunne).Ma toesti mitte kunagi ei ole veel moelnud, et akki meie elustiil ei sobi vanematele inimestele, sest ma lihtsalt ei ole veel nainud meie hulgas yhtegi vanainimest, andke mulle andeks:))Millal see vanadus pidi tulemagi, siis kui enam miski ei yllata?
Mul tuli muide praegu yks kysimus pahe, et kas ma olen juba natukene muutunud.naiteks selline olukord.Teie olete mina, olete Eestist ara olnud 4 aastat ja nyyd satute naiteks Viru keskuse raamatupoodi, longite seal ja monulete ja siis tuleb myyja ja kysib, et kas ta saab aidata(ma arvan, et Eestis ikka kaib see ka nii?)Kuidas te arvate ennast siis kaituvat?Praegu tundub minu jaoks naiteks taiesti normaalne, et ma naerataks ja ytleks, et teate, ma ei ole 4 aasta Eestis olnud ja nyyd ma sattusin raamatupoodi ja koik on eestikeelsed raamatud ja nyyd ma lihtsalt vaatan ja monulen ja otsin ja kyll ma kysin, kui hatta jaan ja siis ma veel tutvustaks , et mina olen jana ja annaksin visiitkaardi, et kui see myyja kunagi peaks kuskile sinnapoole....
Oelge nyyd, kas on juba juhtunud voi?

Tana ohtul on meil suur pidu-Jungle Feveri 1 aastapaeva pidu.See on ka Marki pidu, tema on kogu see muusika ja muusika on kogu see pidu.Panen maani pliseeritud kleidi selga ja olen kuninganna.TANA



jargmine paev.
Tana ainult higistan ja laisklen.Isegi koristaja tuli.Selle pika kleidi pean andma kellelegi, kes elab teises kliimas, eile pidin lihtsalt ara lambuma.Peol kais umbes 100 inimest, pole paha, kuigi eelmisel peaol oli 200:))
Pidu ei olud veel alanud, kui mingi auto soitis yles.Meil on nii, et restorani parkla on koige alla ja seal on ka mitu silti, et on recepcion.Aga vahel ikka keegi soidab yles ja ei saa aru ning eksleb siis majade ja basseinin juures.Kuna Mart ja Mark olid just restoranist kadunud, siis ma arvasin, et ju embkumb lakski kliente siia juhtima.Yhel hetkel laksin ise yles oma maja poole, et dushi alla ja riideid vahetama minna ja nagin, et mingi paarike peidab end vees bassu seina vastu litsudes, et ma ei naeks nagu.Laksin siis bassu juurde ja teretasin ja naeratasin ja laksin edasi.mart ytles, et tema just tuli ujumast, kui need sinna tulid ja tema arvas, et ju nad on siis toa votnud.laks siis neile ytlema, et enne tuleb ikka tuba votta kui basseini minna.Nemad jalle ei teagi, kas nad tahavad tuba votta,et lahevad siis restorani.Ja lahen mina restorani, lauas istub paar kyll, aga lesbipaar ja trikoodes!
Mingid 40-50 aastased ja soovad.Mingil hetkel ytles Larissa, et trikood ei taha toidu eest maksta, et neile toit ei maitsenud.nemad on nous ainult yhe toidu eest maksma.Toit, mida nad tellisid, oli Stir fry, meie klientide yks lemmikuid.Larissa oli neile oelnud, et kui ta neilt lauas kysimas kais, kas koik on hasti, siis nad vastasid jah, aga parast nad ytlesid, et larissa ei olnud ju toidu kohta midagi kysinud.Mina ytlesin seepeale, et kui taldrikud olid puhtaks lakutud(mida nad ka olid),peavad nad ka maksma.larissa ytles seda neile edasi, seepeale tousis yks neist yles ja tuli meie juurde, kysis, kes on omanik ja ytles mulle, et tema on terve maailma labi kainud ja igal pool soonud, aga see toit oli pask.Ma kysisin seepeale, miks ta siis toitu tagasi ei saatnud, ta ytles, et tema sobranna soi selle ara.Ma ytlesin, et siis sobranna maksabki selle teise prae ka kinni(kaks yhesugust toitu).Seepeale lubas see trikoo asja suure kella kylge panna ja avalikustada.Siis nad tousid maksmata yles ja suundusid chill outi, larissa laks neile sinna jarelel ja ytles, et arve jai maksmata.nad ytlesid, et neile meeldib see chill out ja nad hangivad seal, maksid arve ara ja mingi paari tunni parast, kui mark juba plaate keerutas, olid kadunud.Tana avastasime, et ka meie basseini 2 rannatooli on kadunud.nemad olid ainukesed, kelle auto oli yles pargitud, teised inimesed oleks pidanud toolid kaes kondima alla parklasse, me oleksime seda nainud.See lugu meenutab mulle yhte raamatut, pealkiri oli midagi lollidega seotud ja seal olid ema ja poeg ja nad elasid niiviisi, et kaisid kallites restoranides soomas ja poeg tombas alati mingi toidu kurku ja oli peaaegu lambumas ja ema tegi siis talle selle votte, teate kyll, see selja tagant, et toit lupsti valja lendab ja siis kallites restoranides loomulikult oeldi, et oi, muidugi te ei pea maksma, et tore, et ellu jaite, et kuidas kyll ,meil sai nii vintske liha olla, et teile kurku kinni jai ja nii nad muudkui randasid.odavates kohtades see noks ei lainud labi, aga kallites peaaegu alati.ja siis vahepeal kaisid nad ennast kaubamajades lobustamas, kus nad vahetasid pakkides juuksevarvi potsikuid ara, ikka et heleda varvi pakendi sisse tegelikult tume varv jne.natuke kahju ka ranna toolidest, paar kuud tagasi toime nad panamast, 65 taala tykk, jalle kahjud, marki arvuti laadija ytles ka yles peo ajal, aga onneks paasi oma sobis ja 2 pisikest ruuferit ka, need on vist need kolari sisud, yhesonaga juba ammu on meil pandud iga peo puhul 100 taala, mis me kasumist votame, et uusi asju osta, kogu aeg lahevad katki, nyyd siis veel selline lugu.
Tanada tahaks ka, koik teid, kes te olete mulle komminud ja meilinud.Nii monus on jalle lugeda teie lugusid ka.Ja kui ilusasti te kirjutate ja kui toetavalt.Signe, kas sa oled muusik Signe voi sellest pisikesest kasitoopoest?marek ja teve, ma motlen alati soojusega teie peale, tunedub, et Reginal on salongist ainsana arvuti:))Ja , Aiki, ma arvan, et me sinuga eestis ei suhelnudki nii palju muul tasandil , kui nyyd:))Aive, Peeter ja co., kas Ott on ikka lyhikese rihma otsas, akki tuleksite siia ja meiegi votaksime puhkuse ja soidaksime teiega koos, naiteks Panamasse, me teame haid kohti:))Veljo, sina pead kindlasti siia tulema, muidu mardil ei olegi kedagi tema OMA tuttavat, kes siia tuleb, haha.
kalle kysis tungivalt nende menyy hindade kohta, et miks joogid on coloonides ja toidud taalades.Arvel on alati molemas vaaringus, menyyd on mugavuse ja praktilisuse parast.Baari tulevad ticod voi muud inimesed ja joogid on tehtud ymmargused hinnad coloonides, et hea maksta.Soomas kaivad praktiliselt 99 prossa mitte ticod ja nemad tahavad ikka vorrelda, kuidas see taalades kajastub, enamus ei jaga neist coloonidest midagi.Siin on praktiliselt igal pool nii, vahel on ka ainult taala hinnad.nii lihtne see ongi.
Ja meie ylieduka surfivoistluse pilte naete kodulehelt
www.adelantehotel.net
musi musi, jana

Sunday, February 28, 2010

Ma mõtlen..........

Tana on siis vabariigi aastapaev.Ma pean ytlema, et aegamisi hakkavad need Eesti asjad meist kaugenema, koik need tahtpaevad ja syndmused, mis ei tahenda sugugi, et me ennast vahem eestlastena tunneks, uhked oleme kogu aeg, et eestlased, aga voib olla ma valjendun natuke segaselt.Ja ma ei tea, millal see valiseestlaste syndroom tuleb.olete seda kogenud?Vahemalt Eestis olles sain ma kyll sellest aru, kui see kellelgi oli ja tegelikult olen siingi saanud, sest eestlasi on meil paari viimase kuu jooksul vaga palju kainud ja osad neist on ka valiseestlased olnud.
Miks ma siis vahepeal kirjutanud ei ole?Mitte kiusust voi solvumisest, et keegi ei loe.Lihtsalt jagada saad seda, mida on.kui ikka endal energiat ei ole, siis koik vabad hetked ma olen ennast lihtsalt laadinud, kyll lugedes voi magades voi suheldes inimestega, kes sulle ka vastu annavad.kuna eestlasi on palju kainud, siis koik need eestikeelsed ajakirjad ja raamatud ja nad ise-sinna mu aeg ongi lainud.ja siis ma olen vahel ka lihtsalt mitte midagi teinud ja moelnud ja vahel ka lihtsalt olnud ilma midagi motlemata.
Lugesin labi paar eneseabi raamatut.natuke aitas, aga ma ei kui kauaks.keegi ju ei vasta sinu eest kysimustele, ise pead vastused leidma.Kuigi tean, et ajame oiget asja, on lahendused rasked tulema.Eriti , kui oled vasinud.Ja paar asja on mulle selgunud,isegi ei tea, kas roomustada voi mitte.lihtsalt, kui sa oled arvanud yht, aga yhel paeval tuleb selgus, et teisiti, siis pole motet pead liiva alla peita.Voib olla ma raagin segaselt, aga kuna ma enda jaoks olen selle asja selgeks saanud, siis mina saan aru:))Olgu, toon naite.Eestis ma olin suhtlemisest vasinud ja arvasin, et kui ma tulen siia ja votan endale kohe teise rolli, sellise, et olen blond ja tagasihoidlik ja ei suhtle eriti, selline tavaline eestlane, kuna keegi mind ei tunne, siis see toimib.Tegelikult aga on hotelli ja restorani juhtimine yks suur suhtlemine, esiteks staffiga ja teiseks klientidega.ja oma ego void talla alla panna.kogu aeg ma vordlesin asju meie ilusalongiga, et oli umbes 10-11 inimest, koik normaalsed inimesed-aga koormus on hoopis teine.ja koik see juhtimise vark.ma olen siiani olnud selline yksi nokitseja tyyp ja tihti tahaks koik ise ara teha, nyyd olen aru saanud, et pole motet pidada meeskonda, kelle eest koik ise ara teha, peab oppima delegeerima, missiis, et see votab teine kord mitu korda rohkem aega ja tulemus ei ole paris see, kui ise tehes, ennast ei saa surnuks tootada.Ehk siis:palju sellest, mida ma arvasin siin toimuma hakkavat, on teisiti.Aga ma olen paindlik ja votan uuesti selle vana rolli, las siis olla selles elus niimoodi, jargmiseks eluks on mul 2 varianti, kas lahen kohe juhiks oppima, et ei peaks valulikult jalgratast leiutama voi lahen kangruks.Ma veel vaatan seda asja.
Mis siis vahepeal juhtunud on?3 kuud ei ole kirjutanud, koike ymber jutustada on mottetu, aga midagi siiski.Esiteks ei saa koigest subjektiivselt kirjutada, sest paljud eestlased, kes on nende lugude autorid, tunneksid end ara ja voiksid solvuda.Aga vahel motled kyll, et eestlased on yks imelik rahvas.Eks me ise ole kindlasti muutunud ka, rohkem avatumaks voib olla.Eestlased ju ei raagi ja vahel tunned, kuidas paus ei kanna ja pead ise jalle selle klouni rolli votma.Aga vahel tulevad jalle sellised eestlased, kellega on lihtsalt nii soe ja monus koos olla ja nii paljust raakida ja sa naed neid esimest korda, aga kohe on nii hea koos olla.meil on siin paar korda nii juhtunud, eks nad ise tunnevad ennast siit ara, aga mingi kuu tagasi tuli siia yks pere, ema isa ja poeg.poeg on umbes 27 aastane ja see poeg tundis esimese 5 minuti jooksul, et see on tema koht.tema ema ja isa kaisid vahepeal Osa poolsaarel kondamas ja tagasitulnud, veetsime nendega lihtsalt imelise ohtu, raakides ja raakides, poeg jalle hangis meie noortega terve selle nadala koos ja lopuks pani veel meie sel laupaeval korraldatava surfivoitluse korraldamisele ola alla- see annab sooja tunde.Siis sa tunned, et on ikka inimesi, kes tunnevad, et see on NENDE JAOKS tehtud koht.Paar kuud enne seda kais meil 2 paari, kellest yks mees jai tagai eestisse joudes vaga haigeks, nyyd ta on onneks ammu terve, aga nendega oli ka selline tunne, et koik mida annad, saad tagasi ja topelt.aitah teile, kallid!jaanuari lopus saabus Anett siia 5 sobraga, noored inimesed, palju energiat!See teeb meele roomsaks.Ja ma ei saa jatta kirjutamata vanaaasta lopupeost.Hotell oli tais noori , kes olid tanu uuele kodulehele siia toad reserveerinud, hollandlased ja sakslased, lisaks eestlasi-koik meie inimesed!!Nii vahvat ja hommikuni kestvat pidu pole ammu olnud.mark on dj-na nii palju arenenud, rahvas jumaldab teda, baar tootas tais lusti ja roomu, inimesed lihtsalt pidutsesid!need on hetked, mis annavad joudu.
Sellel laupaeval on meie korraldada 2. Adelante Open.Eelmisel aastal,kui me selle korraldasime, oli see nii menukas, rahvas lausa noudis, et me ka sel aastal korraldaks mida taolist.Nyyd siis laupaeva hommikul kell 8 algab rannas registreerumine ja kell 9 voistlus.kohtunike poodium on kokkupandav, mart koos poistega ehitas sellise korge monstrumi, laenasime generaatori, et mark saaks muusikat mangida, sponsoritelt on rahad kokku korjatud, voistljad on nii proffi kui ka amatoori kategoorias ja molemad esikohad saavad 200 dollarit, teised kohad saavad 100 dollarit ja kolmadatele kohtadele paneme meie omalt poolt ohtusoogi 2 le.Ohtul on Adelantes afterparty, buss toob rannas kell 4 rahva kohale, loodame, et tuleb palju palju rahvast.
JA SIIS...jargmisel reedel, 5. marts toimub meil JUNGLE FEVERI esimene aastapaev.oleme suutnud teha ajalugu, terve aasta igal esimesel reedel korraldada pidu nimega JUNGLE FEVER ja see toesti toimib.kui meil muidu on restoranis paevi, kus kaib vahe inimesi soomas voi drinke tegemas, siis pittu tulevad koik alati, see on meie niss ja me oleme selle yle uhked.ja teine asi, mis meil on kaima lainud, needf on pokkeriohtud.Igal pyhapaeval tulevad inimesed siia texas holdemit mangima.paas ja Risto tegid toeliselt monusa pokkerilaua, isegi joogitopsi augud on, nii et midagi ei lahe ymber ja 10 inimest mahub ara.Pokkerilauas kohtab erinevaid inimesi.Kui tahaks neile yhte yhist nimetajat panna, ma ei oskakski.On selline vanem paar Luxenburgist, naine on mitukymmend aastat Ibizal baarides tootanud, kolisid siia, mangivad internetis jutu jargi iga paev.On ticod, isa ja poeg.poeg on 15, aga paistab 20, isa on endine politseinik, pika patsiga,kysib luba, keerab motat ja kaotades on ka lobus.
paar korda on ainud suisa valge peaga vanem mees oma poegadega, mangib bridge, selge silmavaatega, esimene kord ei jaanud ta nimi meelde, nyyd on juba piinlik kysida.Rastapatsidega atraktiivne 30 ndates Markus, kes paar nadalat tagasi Balile tagasi laks, muidu sakslane, aga MEIE inimene.koigil on mingi oma lugu, mida nad siia otsima tulid.Paljud, muide, kes on ennast otsima tulnud,ei leia yles.Kaugelt vaadates voib ju mujal olla paradiis, aga kui seda rahu enda sees ei ole, ei leia seda valjaspoolt ka.Ja veel oleks vist tark mitte midagi ette kujutada voi oodata, sest isegi vanasse kohta tagasiminnes ei ole ju koik samamoodi.Paljud inimesed tulevad siia mingi kujutelmaga ja siis pettuvad.
Ma kirjutan natuke meie viimasest reisist ka.Olime nii vasinud ja votsime julguse soita paariks paevaks Panama saarestikule Bocas del Torosse.See on selline koht, et kui "Lonely Planeti" lahti teed, siis soovitatakse Panamas kahte kohta, et minge kanalit vaatama ja siis teiseks minge sinna saartele.Turiste kaib isegi praegustele rasketele oludele vaatamata,palju, saared asuvad Kariibi poolel.Koigepealt soitsime Davidi ja sealt siis veel 4 tundi ja oled mingis mottetus linnas, kust kaivad paadid saarele.Need neli tundi soitu on selles suhtes vahvad, et poole tee peal on maed ja kui sa teisele poole magesid saad, kariibi poolele, siis on hoopis teine elu.koigepealt sajab seal aastalabi kogu aeg vihma, iga paev, majad on oik vaiade peal ja inimesed on enamjaolt neegrid.See maismaa pool, kust siis paadid saarele viivad, opris rahmune , halla ja haisev.iga hurtsiku juures on laineplekist peldik vaiade peal, koik lendab sealt otse vette, nii et kui sa paati istud, et saarele soita, siis sa palud, et paat yumber ei laheks, sest sinna vette sa kyll kukkuda ei tahaks.Aga pool tundi paadisoitu, vesi muutub jarsku tyrkiissiniseks, peldikud ei ole enam vahemalt nahtavalt vette juhitud, koik kohad on turiste tais, hinnad on laes ja teeninus on aivan perseesta.Vabandust, aga nii see oli.nyyd, kui enal hotell ja restoran, vaatan hoopis teise pilguga.Kui meil on siin praegu turiste ikka vaga vahe ja pead kogu aeg silda ja spagaati tegema, siis seal on koigi taiesti suva.votad hotelli, kus uksed ei seisa kinni, lambid katki, dushikardinad eest kukkunud, koik kehitavad ainult olgu, kui ei meeldi, mine minemaYhes hotellis kysisime, kas ruumi on ja vastus oli, et nad ei tea, vaatavad, kui keegi arkab yles, et kas lahevad ara voi mitte, et voib olla keegi teab, aga kes, ei tea..Esimesel ohtul me mardiga magasime jalle 14 tundi, olime nii vasinud, aga teisel laksime ohtul valja sooma.Joime, soime, ilma aervet palumata toodi arve.me ytlesime, et me votaks veel jooki, me pole arvet palunud, nemad jalle, et mingu me siis ukse juurde seda jooma, neil on lauda vaja.lopuks saime ikka edasi istuda, aga minu margaritat ei olnud ikka veel, teiste dringid olid juba otsakorral, kysisin teenindajalt, et kus siis on.Tema vastas, et see pole tema probleem, et koik, mida baaris tehakse, tema ka toob.parast toi mulle 10 taala vahem tagasi, kui ma sellele tahelpanu juhtisin, siis toi kyll raha, aga ei vaevunud vabandamagi,mulle ytles, et ole sina vait, tema raagib ja kui ma kysisin, et kus omanik on, kas ma saaksin temaga vestelda, siis ta ytles, et kyll sa yhel paeval saad.Olukord tegi tegelikult meile nalja, sest see oli nii absurdne ja nii uskumatule ebaviisakas, aga puhkus oli sellegipoolest nii monus, et ma praegu suisa tunnen, kuidas energia mu sees pulbitseb.
NYYD ON JUBA JARGMINE PAEV.Lugesin praegu 3 ja pool aastat kirjutatud blogi ja ei joua ara imestada kui optimistlik ma olin ja mille koige yle ma niivaga imestasin.praegu kehitan ma paljude sellista asjade peale ainult olgu, nagu prantslane.naiteks oma advokaati pole me 2 kuud katte saanud, pea iga paev helistame , vahel kaime San joses teda pyydmas.Aga see selleks.
Ma tahan vahepeal kirjutada ilusatest asjadest ka, et te ei arva,et ma siin masendusse olen ara surnud.Naiteks on meil kainud selliseid inimesi, kes on aasta tagasi restoranis olnud ja nyyd uuesti Costa Ricasse sattunud ja jalle meile sooma tulnud.Oli selline canada prantslaste punt ja kui nad soogiu lopetasid, tegi yks mees kukerpalli, sest sook oli olnud lihtsalt imeline.Siis tuli oobima yks mootorrattur oma naisega, sest 2 aastat tagasi oli siin peatunud yks teine mootorrattur, kes oli meist nende klubis nii hasti kirjutanud ja seda kohta soovitanud, et temagi otsustas siia tulla.Keegi rebib sihikindlalt alla meie pidude plakateid, ehk siis meil on ka vaenlasi tekkinud, mis on ju positiivne, meid peetakse konkurentideks.Meie korraldatavatele surfivoistlustele on inimesi registreerunud yle terve Costa Rica ja ma ei hakka ennustama, aga tundub, et jargmisel aastal peame korraldama kahe paevased voistlused, inimesi on lihtsalt nii palju!Mark on meil viimased kuu aega hotelli manageriks ylendatud, me lihtsalt tundsime mardiga, et ei joua koike delegeerida ja kontrollida ja nii on meil palju lihtsam.ja asjad toimivad.Ootused on suured ja me opime iga paev.Eestlased kysivad tihti, miks me seda koike tegime ja siia tulime ja kas me kahetseme.Mina voin kyll kogu sydamest oelda, et ei kahetse midagi, ma olen nii palju oppinud selle aja jooksul, aga kui ma oleksin teadnud, kui raske see koik saab olema, ma oleksin ikka palju rohkem kartnud.Aga onneks ma ei teadnud:))