Wednesday, August 30, 2006

tykike maad on MEIE






See lihtsalt ON imearmas, kuidas te nyyd koik lohutate ja kirjutate, et loete kyll minu blogi, argu ma kurvastagu.ma olen toeliselt liigutatud, lihtsalt olen selline emotsionaalne, et kirjutan, kui olen kurb ja kui olen roomus, te ju ka saate aru, andke mulle andeks see otsekohesus.Dea kirjutas, et ta saab aru, et kui oled kaugel, siis on nii monus tweiste motteid lugeda ja et need on sulle,. Kes on kaugel kaua olnud, saab aru.Ega ma ise ka arvanud, et nii ootama hakkan teie komme ja meile, aga nae...Igal juhul, aitah koigile ja olen roomus.
meie elu veereb ikka nagu avokaado, laupaeval kaisime sakslasel Ullil kylas, see, kelle kodu pildid ka ammu aega tagasi yles panin, kus lapse oueaed oli selline seasulu sarnane.Ulli meeldib meile vaga ja kuna seal taiskuupeol Mart filmis ja Ulli mangis seda Austraalia pilli, siis tahtis ta naha, mis me filmnisime ja kutsus meid laupaeva ohtul kylla,.Sellest me oileme juba aru saanud, et siin, kui kylla lahed, siis midagi ei pakuta, koik tuleb ise kaasa votta.Ma tegin kausitaie guacamollet, panin juudi oudsasse plastmasskaussi, teate kyll need kaanega jubedused, neil on mingi nimi ka, ostsime olut ja chipse(maisi chipsid on ok)ja laksime.Ulli naine just sobrannaga sattis ennast kohalikule peole minekuks, see oli umbes 50 m edasi kylas ja meie jaime siis Ulli ja lapsega kodusteks.Ulli on teinud palju filme siinsest elust ja yhte me siis ka vaatasime, nagu 70-te film, varvid ja muusika, koik siinsest elust, vaga ponev.Ulli oli ise ka kole rahul, et sai meile seda naidata, filmis oli veel tema saksa sobranna, kellega koos ta Cista Ricasse tuli, et olid siin veel pool aastat koos ja siis... see olevat pikk lugu ja jai teiseks korraks.Igal juhul seda fuilmi ei saa vaadata, kui tema naine on kodus, sest siis tuleb tyli majja ja ma saan aru ka, sest ega sellel tollasel saksa sobrannal eriti palju riideidf seal filmis seljas polnud ka.Ulli naise sobranna(molemad on mingid 22) jahtis ka ainult gringosid, Ulli kommenteeris, et siin ikka on nii, et gringod, kes siia tulevad, need ka lahku lahevad, koik mehed ytlevad, et kus nende silmad enne olid ja koik see elustiil, kuidas siin koik on ja vaated elule, koik muuutuvad .Ma arvan, et ma seon Mardi kuskile toolijala kylge kinni, igaks juhuks.Oli monus ohtu, Mart naitas Ullile jalle oma lendamisefilmi ja oli ise sellel ajal sellise uhke naoga, et mul tuli vagisi naer peale.Ulli oli endale selleks ajaks juba 3. jointi keeranud ja ytles, et palju parem kui eelmine kord.(no see Mardi film).Parast me soitsime veel Dominicali peole ka, aga rahvast oli igal pool vahe ja reggeton yyrgas taie hooga, nii et me ei lainud sisse, vaid tulime koju magama.Pyhapaeval laksime krundile, et tahistame ara suured puud, mis jaavad ehituste lahedusse ja mida me tahame igal juhul sailitada, et tellime topograafilise kaardi, et arhitekt saaks plaanid joonistada.Rassisime oma krundi peal, nii monus oli, istud oma puude varjus, vaatad, nmotled, mis tuleb, parast laksime uue supermercado avamisele, oli selline rahvalik pidu, karaoke on siin vaga popp, uskumatu, millised haalteta inimesed lihtsalt tqahavad ja laulavad, tasuta kartuliputru jagati ja mingit pekki, koik olid ticod, me ostsime olut ja ajalehe ja raakisime niisama ,kuidas meile ikka vaga meeldib see uus pood.kui koju soitsime, see meie pystloodis kodutee, siis kuulsime, et mingi kollks kais, midagi nagu kas kukkus maha voi soitsime millestki yle, tulime atost valja ja matseete maas, Mart oli maie krundi peal matseete auto katusele pannud ja nii me soitsime mingi 10-15 km, hea, et kedagi ara ei tapnud, oleks soidu pealt vihisenud, uskumatu.meie juut kohe kommenteris, et temal poleks see matseete kyll 5 minutit ka katusel pysinud, tema soidab lihtsalt 160 yksi ja 140 ga kaassoitjaga, siin meie teede peal, siin on lihtsalt vaga hea tee, aga no juut on hull kihutaja.Esmaspaev oli meie suurpaev, kella 11ks oli meil advokaadi juures aeg, koik dokumendid olid ettevalmistatudl, myyja advokaat Adolfo oli ka kohal ja me kirjutasime alla JA ME OLEME NYYD MAAOMANIKUD yhes meie osamikega.Juhhei!!!!Suurpaev, tykike maad ja meie, meie.Ja meie arhitekti ja ehitajaga saime lepingu tehtud, et too laheb kaima, projekti joonistamine nimelt ja siis step by step.Arhitektile kirjutasime tseki, hommikul selgus, et katteta tseki, oudne system see tsekiraamatuvark, hommikul , kui arkasin, hakkasin motlema, et issand, kui palju meil yldse on arvel ja tuli valja, et ei jatkugi.Aga onneks oli osa raha meil teisel arvel, nii et raha liikus ja koik sai korda, aga nae, mis kapitalistidel voib juhtuda.Tagasiteel helistasime oma automehhaniikule, temal oli probleem meie tsekilunastamisega, kuskil mingit naidist ei ole, taidame nagu oskame , aga ikka mones pangas ei sobi.Ma eile vihastasin ka, laksme San Pedro Mallis panka, et raha valja votta, juudile tarvis yyri maksta, tean, et prillid eest votta, nokats peast ja telefoniga ei tohi raakida, uksel mingi pyssimees ytleb, et revicion ja ma ei tabanud kohe ara, et tahab mu kotti naha, motlesin, et hea kyll mertalliotsijast labi, ei tema tahab naha, mis mul kotis on.Uskumatu.Ja siis , kui meie jarjekord joudis katte, laksime leti taha, kus on klaas vahel , et tahaks dollareid valja votta, ytleb see teenindaja seal, et yks inimene voib korraga seista klaasi taga, aga ma vihastasin, marssisin sealt minema Mart jai raha valja votma, kindlasti ta parast andis Mardile oma telefoni numbri ja ytles, et tahab abielluda, enam ma sinna malli ei lahe.Automehhaanikuga me kokku ei saanud, sest ta ytles, et linnast valja soites 10 km., on baar nimega Havai, ja seal saame kokku, me soitsime kuni 16 km. valja ja selle nimega baari ei olnud, helistasime oma 30 korda talle, aga tal oli automaatvastaja, siis keerasime otsa ringi ja soitsime koju ja kui olime peaaegu kodus, helistas ta ja oli solvunud, et me yles ei leidnud, kujutage sellist situatsiooni Eestis ette.AAlati koi teevad siin uskumatu nao, kui ma raagime, et tsekke Eestis yldse ei ole kasutatud ega kasutata praegu ka ja pankade turvalisusega on siin muidugi ka kehvad lood, valja arvatud, et jargmine kord moni meesturvamees mind ka labi otsida tahab, internetipank on siin suht lapsekingades, on ainult 1 nubrikombinatsioon, mida kasutad, kui sisse lahed ja see on muutumatu, nagu automaadist raha votmine Eestis, meie pin kalkulaatoreid vaatavad isegi Ameeriklased, et misasja...
Tana on teisipaev ja me hakkasime kohe pihta, et mida jatame ehitajale ja mida ise teeme, kirjutasime yles ja pidasime plaani.juudil vedelevad siin mingid 5 plokki, millest Mart laua rodule tegi , hakkasime motlema, kuidas voodi aluseid teha meie hotelli ja mis mootudega ja kuidas ja siis seisime rodul ja plokid olid maas ja vehkisime katega ja haaled valjenesid, me ei pannud tahelegi, millal juut oli oma maja terrassile ilmunud ja ytles, et, oi, arge kakelge, arvas vist, et kes neid idaeurooplasi teab.Otsustasime, et teeme varvimised, toru ja elektritood ise, kanalisatsiooni ka, eks nais, ega meie ehitaja ei roomusta, aga meil on vaga tiukka budgett.parast, kui laksime kokku leppima, meil vaja elektrikilp krundile pana, et mida peame ostma ja yles panema, enne kui energiamehed tulevad ja mootja yhendavad.Siis Moises (see ilus poiss kinisvarabyroost)ytles, et kohe motleb, kellele seda tood vopiks anda.me jaime kysivalt uurima, et mis tahendab, kellele anda, me teeme ise selle too.Moises kysis kahtlevalt, et aga seal peab ju kaevama ja nii, kivid ja segu...Homme laheme poodi, ostame labida ja ambri, joest korjame kivid, rauapoest saame ehk mone kasti, kus kive vedada ja valmis ongi.Kaisime Franky(maamyja ) juures ka ja onnitlesime teda, et tal nyyd maad enam pole, leppisime kokku, et reede ohtul kutsume nad restorani, Moisese ka naisega, et teeme valja maaostu puhul.Minul tuli vahepeal hirm peale, et niipalju raha laks
maaostu peale valja, et muretsesin, Mart siis ytles, et kui minu muretsemisest raha juurde peaks tulema, siis muretsegu ma edasi, kui mitte, jatku jarele, taitsa hea lahendus, ise poleks kohe selle peale tulnudki
Ah jaa, telefon hakks meil ka toole ja helises tana kohe taitsa tihedalt, lihtsalt mast ei tootanud 2 paeva siin, juhtub.

Saturday, August 26, 2006

Pildiraam










Niiii onnelik jana, palju meile ja palju komme, kohe lust lugeda.Eile, st.neljapaeval laksime madudeparki.on siin selline koht, et siis teame, keda naeme.Silt oli, et koigile on 10 taala, aga costaricalastele on 3 taala.me alustasime kohe juttu, et ...Ah te elate siin, muidugi, siis on teile ka loomulöikult 3 taala, nii sobralikud.madusid oli igatesorti, aga loppkokkuvotteks ma sain aru, et ma ei saa mitte iialgi aru, kui ma madu naen, kellega on tegemist ja kas see myrgine ka on, sest kui madu oli puuris naiteks laimirohelist varvi, siis sildil seisis, et samas on neid ka roosakaid kuldseid ja beeze, ja nii pea igal pool.Ja konnadega oli sama lugu.Naiteks meremao kohta oli kirjutatud, et inimesele ta muidu myrgine ei ole, aga kui TA(madu) tahab, siis voib ta ka sind surmavalt hammustada, ei ttea, mis see pidi tahendama,Madu ise oli selline peenike nagu mingi solge ja ujus vees,Pildistasime ja filmisime jatulime sealt valja segasemate tunnetega kui minnes.kaisime ka lahilinnas San Isidros, ma kammisin mooda kangapoode, tahtsin naha, mida on.Enne minekut nagime oma kylas tuttavat kutti, Chikot, see homo, sealt taiskuupeolt.Tema tegeleb mingite statistiliste uuringutega(paris hea segane nimetus), rahvusvaheliste firmade jaoks, tema loi lodvalt randmega ja ytles, ete oi, seal linnas on niiiii monusaid kangapoode, ja eriti on yhe hiinlase pood "Lotos), kus myyakse fantastilisi diivanikatteid.Kujutage ette!!ma seda poodi yles ei leidnud, aga ehk rteine kord.Ostsin paar ajakirja, yks on hispaahiakeelne Vanidad, see on selline paks kroonika kogu maailma klats ja sealt nagin ka siis Victoria Beckhami soengut, millest minu armas tytreke raakis, et tal nyyd on, ma kyll ei saa aru, mis eriline soeng see on, nagu ikka victorial voi on Anett pea pruuniks varvinud.Pilt on tehtud asja, kui ta Bond streedil shoppab...Ja teine oli sisustusajakiri, hispaania oma, vaga hea ja paks , sain paar asja varastada, olen rahul.Ohtul hyppas meie rodule suur roheline konn ja lasi ennast pildistada, ma ei tea, kas oli myrgine voi mitte, ilus oli kyll.ja kell pool5 ohtul tulevad papagoid, parvena ja need tuukanid, neid oli eile puulatv tais, Mart filmis .Tana hommikul pidime kokku saama oma ehitaja ja arhitektiga, ja kujutage ette, me laksime kohale 5 minutit varem ja nad olid juba kohal.kahlasime oma krundi labi, tutvustasime neid oma plaanidega ja parast, kui auto juurde tagasi laksime, nagin madu ka.Ei hakka keegi nyyd karjuma ega ei pane blogi kinni, maod, kellest pildid on, olid puuris.ma jain vaatama, et kas on sisalik, aga oli madu, selline rohekas.Madu liigub uskumatult kiiresti, nagu lendab ohus, ma pole kunagi enne nainud, esimene kord oli siin, kui see teine madu konna pyydis.Madu laks oma teed ja meie tulime siia oma koju, lappasime ajakirju ja jutustasime oma plaanidest.Meie koju soites, see teine auto siit pystloodsest maest yles ei saanud ja lopuks vajus kraavi natukene, siis parast, kui me nad alla tagasi viisime, siis mart koiega tombas nad kraavist valja, aga see ehitusettevotja Fernando parast tagurdas nii, et peegel jai posti taha ja laks katki, aga ta ytles reipa haalega, et ah, oligi vana, nii poistiivne suhtumine.Olime roomsad, et esmaspaeval juba saame uuesti kokku ja koik tundub minema hakkavat, laksime randa.Mart arvas, et yks teerada, mida ta ykspaev nagi, et voiks minna sedamooda, et uut randa avasstada.No algus oli paljutootav, aga ysna kohe, oli koik yks suur sopp ja vesi ja me oma 4veo ja aeglustiga olime ikkagi lopuks kuidagi viltu ja kinni ja sedapori oli ka ikka polvist saati ja tee loppes ka ara, ma llasin akna kinni, et oksad sisse kinni ei jaaks ja mart ytles, et tagurpidi ta kyll tagasi ei saa minna, et ta peab ringi keerama, kus ei tea, oligi ainult see 2 poriroobast ja vesi ymberrringi.korval olid postid ja okastraataed, temal hea mote, et tostame aia ringi(onju onnelikel inimestel on kohe sellised toredad motted)Et ma peaksin yldse motlema seal dzunglis autost valjuda, polegi kuskile valjuda, dzungel oli vastu auto akent surutud ja pori oli kindlalt polvini, astuda poleks isegi minu kummikutega saanud, kummik jaab lihtsalt maha.Ta ise sai vist ka aru, et ei ole hea mote ja hakkas ikka tagurdades tagasi minema tuldud teed.ikka edasi ja tagasi ja jalle hooga ja lopuks saime ikka valja, temal voiduroomus ilme naol , auto on praeguseni paksu poriga koos aknad ja peeglid kaasa arvatud, kohe yldse ei nae peeglitest midagi, laksime siis oma randa, kui autost valjusime, siis roheline konn istus stange peal keset pori, soidupealt ei olnud ka ara lennanud.mart ytles, et tema arvas, et sinna me ara upume.ma hakkasin kohe imestama, siiani olin taiesti vait olnud.Ise ta mu sinna toi,viigu ara ka, kuidas ta yldse sai sellist motet moelda, siis ta hakkas parandama ja puterdama ja lopuks ytles, et aga nae, valja toin, sellise voiduroomsa moega.Aga kuidas teisiti??Siis kaisime ookeanis , mitu korda ja korjasin teokarpe ja tagasiteel kaisime internetist labi ja jalle olid paljud kirjutanud ja siis tuli sinna see amish, kellelt me sealt garaazimyygilt kaneelisaiu ostsime, nii head ja palju suhkrut ja kaneeli, need on kohe sellised glasuurised, sellel meesamishil on selline ilus kaabu ja tema naisel in selline tanu ja selline vanaaegne kleit ja nad on noored ja elavad meie kylas, seal , kuhu me ehitame, kujutage ette, kuidas nad hakkavad hommikuti jalgrattaga naiteks voi hobusega meile varskeid saiu tooma, issand kui stiilne.ma tahaks endale ka tegelikult sellist tanu ja kleiti, aga ma ei tunne neid veel nii palju, imelik oleks vist kysida, akki on mingi usuvark, parast ei too saiu ka.Siis tulime koju , Mart jai vorkkiigesse magama ja mina hakkasin ikka seda klatsiajakirja lugema, hispaania keeles jatkub ajakirja lugeda ikka mitmeks paevaks.Varsti hakkan syya tegema, prantsuse kartuleid ja loomaliha ja guacamollet, ilma ei saa.Sina , Ciku, palun, tule kokaks, palun, palun.ma siin motlen, et see koka leidmine on vaga raske, et peab oige inimese leidma, siin on mingid vanad valged peerud, keda olen kohanud, need on sellised tahtsad ja joovad palju,noort oleks vaja ja saravate silmadega, ja seda kala ja krabisid ja nii void teha nii palju kui kulub, ainult alla tuult, haha.Mina ei tea, kyll, meil on selle nalja kohapealt kyll selle 22aasta jooksul mardiga nii valja kujunenud, et tema teeb nalja ja mina naeran, siiani on see toiminud.ma ei kujuta teistmoodi ettegi.Oeldakse ju, et kui mees paneb sind naerma, siis on oige mees.Mulle ka meeldib, kui auto on tangitud, ma jagan taielikult su arvamust autode ja naiste vahekorra suhtes.Yldse, kui voimalik, mulle meeldib olla abitu, siis on kohe aitajaid ja koik saavad naida tarkade ja osavatena.
Siis pidime tana alla ajama veel yhe rohelise sisaliku ja sellise pikaninaga ja sabaga looma, pesukaru moodi, ma ei tea, mis ta nimi on, aga koik jaid ellu.
Tana on reede ja Mart ytles, et voiks ohtul minna vaatama, mis seal klubis tana mangitakse, mis muusikat, seal ,kus me eelmisel laupaeval kaisime, ma ytlesin, et ma niisama vaatama enam ei tule, kui tantsima ei voeta, eks nais, mis saab.Vaatasime tana, et see kuju, mida juut siin taob, on nii vaga pingviini moodi, aga kuna koik eelmised tood on naised olnud, siis me ei julge kysida ka, akki solvub, voi ongi loomade peale yle lainud.Musi ja kalli koiigile, vihma hakkas ka sadama ja plekkkatus koliseb jubedalt, lahen hakkan oma imemehele syya tegema.
Hommik on ja motlesin, et kirjutan natukene juurde, enne, kui ara saadan teile.Kujutage ette, ma jain eile magama ja me ei saanudki peole minna.magasin 12 tundi nagu imik ja hommikul oli pea motteid tais.Et kuidas ma olen astunud nagu pildiraamist valja ja olen sattunud taiesti uude maailma.No tere hommikulst, voib nyyd keegi oelda, et alles nyyd said aru.Aga on ju nii, et muidu tead kyll, et on nii, aga yhel hetkel laheb nagu lamp polema ja sa tunned, et ongi nii.Ma tunnen, et kiirustamisest on Eestis saanud identiteedi loomise viis.Koik kogu aeg raakisid, kui kiire neil on(minul oli ainult tool kiire), alati jai mul vabal ajal aega moelda ja lugeda raamatuid(koik ytlesid, et neil pole seda aega) ja ma ei vajanud mingit erilist meelelahutust, vasinud inimesele on ju lihtsalt hea pikutamine.Telefon helises pidevalt ja kalender oli tais.Nyyd on teisiti.Ma olen sattunud taiesti teise maailma, moelge ainult yks samm voib muuta kogu su elu .JA KOIK ONGI TEISITI.Tyhjus, mobiil ei helise(2.paeva on siin levi maas, ega ta muidu ka ei helisenud, peab tunnistama), kalender on sobivalt tyhi, keegi ei ytle, kui vajalik ma olen(Mart ytleb, kui ma palun).ma olen loonud endale avaruse ja vaikuse, olen valitsevast elukorraldusest taielikult valja astunud ja saan aru, miks paljud unistavad oravarattast valja astumist, aga vaid vahesed seda teevad.Astudes valja sellest, mida peetakse normaalseks, satud sa taielikku yksindusse, siin on taiesti uus olukord, pole yhtegi rada ega teed, mida sa teaksid, koik pead ise endale leidma ja looma,tegelikult on see moeldes paris hirmutav, elada aga vaga huvitav.ma arvan, et olen palju rohkem naeratama hakanud, silmad saravad ja elan taiel rinnal.Ja nyyd ma olengi joudnud sinna, nagu ma lopupeol teile koigile, mu armsad, ytlesin, et kui meitte kunagi ei soanda teha seda, mis hirmutab ja teha alati seda, mille yle on kontroll, siis me ei ela pariselt.ma tean, et seda tunnet peab ise tundma, aga ikkagi soovitan, ja ma ei ole mingeid seeni soonud ega piipu tommanud....lihtsalt igaksujhuks

Wednesday, August 23, 2006

kala






Koigepealt vanad lood.Olen seda osa pyydnud 2 korda ara saata, aga esimesel korral joudsin juba paari pildini, siis see yleslaadimine on nagu tigu ja lopuks viskas mu yldse netist valja ja kuna ma olin sellises meeleolus, et keegi ei olnud meili saatnud, kohe mitteyhtegi ja komminud olid minu 3 pohilist kirjasaatjat, suur tanu teile, siis ma ei viitsinud uuesti saatma hakata.Teinepaev proovisin jalle, aga siis ei saanud lehekylgigi lahti, lootusetu, nii et nyyd saategi mitu blogi korraga.
neljapaeval laks mart siis auto jargi,haaletades, ei lainudki vaga kaua aega ja ainult tulemasin kadus ara, armsad lapsed, teie kingitus meile, andke andeks, meil on nii kahju.Auto on nyyd parem kui varem, vilistab, kui turbo tootab(mida iganes see ka tahendab, ei leki kohe mittemidagi , ei oli ega vett, oleme kohe taiesti onnelikud.Mardile ei meeldi , kui autos midagi koliseb, mind see ei hairi, mulle ei meeldi, kui lekib midagi.Mart ytles, et saan auhinna, kui leian yles, et , kui ta keerab, siis mingi asi koliseb ja ta ei leia yles ja tegi mitu akilist keerdu, ma ytlesin, et jatku jargi, mul laheb syda pahaks, minu istme all oli purk jalopenapipraid viimasest poeskaigust.Sain auhinna,kaisime oma maamyyja Franky juurest ka labi, et vaadata, mis meeleolu on, et nyyd on siis selgunud, et tema, kui heauskne ostja, ei lasknud aastaid tqagasi, kui tema selle maa ostis, mootmist teha ja sai mingi 600ruutu vahem.Seal olid parasjagu mingid kanadakad , ma ei tea, kas ka kanadaprantslased, elavad seal lahedal, umbes 60 kanti, voib olla rohkem.mees oli suht okei, agga naine meenutas mingit lindu.Ilma louata peenikese kondiga,ilma keskkohata, sellise soomlase soenguga, kuhu on lokid ka tehtud ja raakis kohutavalt palju ja nagu ikka jankyd voi kanadalased, niimoodi vaga ilmekalt.Nalja tegi ka kogu aeg ja ise naeris, ma olen kogu aeg olnud arvamusel, et nalja voiksid mehed teha ja naised naerda, oleks koigil lobusam.Siis ta raakis kohe oma 15 minutit, kuidas siit yldse mingit korralikku "steaki" ei saa, et tema mees nii armastab liha ja mitu paeva see ikka kylmkapis seisab ja millal enam ei kolba ja millal nagu tallanahk on ja kust ostes.Ma lopuks ytlesin, et akki oleks lihtsam taimetoitu syya, kui nii keeruline on.ta arvas, et ma teenb nalja.
laupaeval oli meid synnipaevale kutsutud, et randa, skeem ja puha ja alates kella 12 paeval kuni oosel 12 kestab pidu.me siis mingi peale 3 ostsime rummi ja juustu ja chipse ja soitsime opetuse jargi.Rahvuspark, kuna me ei ole residendid, siis kysiti 6 taala per nagu.Ma ytlesin, et me tulime synnipaevale, et vaatame koigepealt, kas yldse on oige koht, parast maksame.Synnipaevalaps ei oelnud sonagi, et yritus rahvuspargis toimub.(mille kohta arvas Mart, et ega see pole mingi naitaja, et ei oelnud)Soitsime siis sisse, pikka aega, inimesi siin ja seal , aga mitte midagi sellist synnipaevalaadset ja lopuks nagime tuttavat saksa kutti Ullit, kes seda Austraalia pilli puhub(muide oma pulmas 2 aastat tagasi, kui ta seda pilli puhus, oli sinna skorpion pugenud ja torkas teda keelde, nii, et Ulli nagu paisus 2 korda nii suureks kui tavaliselt ja mang jai ka katki)tema naine Katja ja laps ja siis oli veel yks janky Jim.Nemad olid juba tund varem tulnud, aga synnipaevalast ei kusagil.Ulli naine katja ytles, et mis 6 taala, oelge, et te elate siin ja midagi see ei maksa, mart soitis tagasi klaarima ja saigi 1 taaal kokku meie kahepeale, Sattisime end siis mingi putka juurde, kus pidu pidi toimuma, loikasin juustusd lahti, tegime cuba libret, mingi tunni parast saabus synnipaevalaps ka, oh, tal laks veidi aega, kell oli 4.30, oppige eestlased.Mingi band saabus ka ja tegi 2 tundi soojendust(mis ei tootanud head )ja parast oligi selline janky muusika, et enamus inimesi oli randa jalutama lainud.Jim osutus pensionil olevaks jankyks, kes nyydseks 2 aastat siin elanud on ja elulugu oli tal nagu country laulus, et 2 taiskasvanud tytart Euroopas arstid, aga laste ema on ta persona nongrataks tunnistanud, nii et ta ei ole neid aastakymneid nainud, siis siia Costa Ricasse tuli ta koos girlfriendiga, kellega ehitasid maja , kui maja valmis sai, viskas naine ta tanavale ja nyyd ta siis vottis endale yhe kodutu koera ja elab siin...Kes tahab , voib loole muusika ka taha moelda...Siis nagime veel tuttavat meievanust jankyt, kes ka siia elamist kavandab ja hotelli ja keda me eelmisel peol nagime ka, kes meile raakis, kui raske on telefoni ja pangaarvet saada ja siis nagime seda teibiga paigatud pykstega idasakslast, tema on mingi35 tuuris, ma arvan, suht kahtlane tyyp, selline kes su kyloge kleepub.Yldse, meeletult on siin yksikuid mehi, pohiliselt kyll sellised pensionieas, neid on kohe vaga palju.Kuna me juba sygelesime, et tahaks ara minna, ei sobi ju ka kohe, siis lopuks oli asi niikaugel , et votsime ka sakslase Ulli, lapse , naise ja vankri ja Austraalia pilliga auto peale.Naine katja on tica ja temale meeldivad ka vaga igasugused asjad.Ulli, see sakslane , meeldib meile vaga, ta on isiksus, ei taha naida keegi teine, on nagu on ja alati on ta rahulik ja laia silmaringiga on ta ka, temaga on monus raakida.tema naine tahaks muidugi autot, aga Ulli soidab tsikliga ja siis on neil veel hobune ka ja nyyd lahevad nad septembris saksa, Ulli myyb seal 3 kuud neid kahtlasi puhumispliiatseid ja elatab end sellest ylejaanud aasta...Me tulime vahepeal koju ja kell 11 laksime Dominikali, mis on meilt mingi 20 km, peole.Seal on mingi klubi, et igal laupaevaohtul on seal pidu, nemad ytlevad disco, oli pilet ja kaetemplid ja palju rahvast.Muidugi muusikaks oli reggeton ja mina tahtsin tantsida, aga Mart ytles, et vaatame.Koik mehed oskavad siin nii hasti tantsida,valjaarvatud yks paar, kes meie ees tantsis.Mees oli selline pikk, igal peol on tavaliselt moni selline, kes oma pikkade kate ja jalgadega vehkleb ilma teisi arvestamata ja lopuks astub sulle kindlasti peale ka.Naine oli ka mingi vaga pikk, ma kyll istusin, aga minust vois isegi pikem olla, mis mind ka hairis nagu te teate. Ja ega see "Prive" pole, ma yksi ka ei tahtnud tantsima minna,kutid panid ikka nii, et salsat ja merenget ja mida vaid.Vaatlesime inimesi ja ,mina join yhe margarita, mille kohta Mart ytles, kui see mulle ulatati, et see on kyll nyyd vahe teistsugusem margarita kui ma arvan, et saan, oli selline plasttopsis jaaga ilma sheikimata.
Hommikul meie juut hakkas jalle oma Pinocciot valja taguma, ma raakisin, kus me kaisime, tema tunneb ka synnipaevalast, aga peol teda millegiparast ei olnud ja Domnicali peo kohta kysis, kas seal olid rohkem valismaalased voi kohalikud, et peaks ka ykskord minema.Ise on juba 2 aastat siin elanud,eks me votame ta jargmine kord siis kaasa.
Mart leppis Ulliga juba kokku, et ykspaev laheme ratsutama, mina ja Mart ja mina pean ka hobuseselga istuma, ma pole seda elus teinud, parem kui oleks janes, madalam ja saab korvadest kinni hoida.ma veel vaatamn seda asja, kuigi see 1 hobune pidi vaga vana olema, ehk ei jaksa enam tagajalgadele tousta, aga ma kardan korgust, ei tea, mis sellest tuleb.
See viimane osa on nyyd neile, kes marti ammusest ajast tunnevad, Viivi ja Riho, eriti teile.Mart nagi tana oosel unes, et oli see ammune aeg ja ta lypsis seal Oti suurfarmis ja siis seal mingid tyybid olid oelnud talle, et sa ei ole ikka lypsja moodi, sul on liiga ilusad riided ja sa peaksid rohkem lehma nagu olema.Mart oli siis nii vihastanud ja lainud esimehe jutule, seda ta ei maletanud, kes see oli ja rusikaga lauale porutanud, et tema tahab tapselt topelt palka juurde saada, votke voi jatke...me oleme siin palju unesid nainud, aga kordagi ei ole veel siinsed inimesed meie unenagudes, ikka Eesti.musi koigile. asjad edenevad ja oleme vaga roomsad ja onnelikud.Eile sai 2 kuud meil siin tais.Arge juuti unustage, akki keegi tahaks temaga suhelda, ta ei paista halb inimene, arkab hommikul vara ja on vaga korralik, tana ytles mulle, et ollepurgi voiks kokku pressida, votab prygikastis vahem ruumi...


Uus nadal, uued inimesed ja loomad ka.Meie ukse taga oli eile hiiglaslik rohutirts, selline suitsupakist suurem, paksu kehaga ja yleeile oli samasuur prussakas.Prussakad muide lendavad siin.Arge, kallikesed saage valesti aru ega arge tundke hirmu, ma lihtsalt kirjeldan, mida ma naen ja tunnen.Ma olen aru saanud, et paljud on juba hirmu parast pileteid annulleerinud, et mis oudne koht see on, kus sipelgad ja papagoid parvedena lendavad ja moiraahvid lougavad.Teile koigile rahustuseks, kui te peatuksite meie korval (3 km.) asuvas hotellis, kus on 4 tarni ja ei yhtegi looma, bassein, paevavarjud, niidetud muru, palju aednikke, kylmad joogid ja korged hinnad(oo on vist mingi 140)taala, sea olles ostaksite ekskursioone rahvusparkidesse, kuhu teid viiakse konditsioneeritud bussis,poodi laheksite ainult suveniiripoodi, mis on siin enamjaolt konditsioneeritud ruumis ja puhtad ja kasitud, teisse ei puutuks absoluutselt, kuidas siit helistada saab, sest siin nagunii ei ole roumingut, te oma telefoni kasutada ei saa ja kuna olete turistid, siis pole teil ka telefoni vaja,pangaarvet poleks teil ka avada vaja, sest kindlasti on teil krediitkaart Eestist ja sularaha varutud, paike paistab absoluutselt igal paeval, vahel on mingi aeg vines, aga vahe, soe on absoluutselt igal paeval mingi 26 kuni 31 vahel, oosel ei lange temperatuur kunagi alla 23,ookeanis on iga paev laine ja vesi on taiesti kindlalt igal paeval soe, inimesed on sobralikud ja neil on alati sinu jaoks aega, mis on sulle kui turistile hea asi, aga kui naiteks oled kohalik ja lerpid kokku, et mingi too on selleks ajaks tehtud, aga vahepeal on uued inimesed oma ideede ja ylesannetega peale tulonud, nii et too on ikka tegemata,Metsik loodus, fantastilised maed, mis on tihti nii korged, et kui soidad, on pilved sinu ymber voi oled pilvedest korgemal ja on efekt, et koik suitseb,rohelisus, lopsakus, ehedus.kui ajamasinaga tagasi reisida, siis on koik ju nostalgiline, sa ju muutud narviliseks alles siis, kui tahad netti minna, aga selgub, et on ainult kirjutusmasin...
Ja toredaid inimesi kohtasime ka.Eile ja yleeile rassisime krundi peal , ostsime sellist kollast linti, mart raius sellised vaiad ja mootsime arvatavad kohad valja oma 12 toaga suurele majale ja 5.bungalole ja restoranile, lindid ymber ja oli kohe teine pilt.See rassimine vottis taitsa labi.Parast laksime ujuma ja Mart kaib nyyd riietega ujumas.kuna riided on meil labimarjad parast tootamist, higi mitte ei voola, vaid koik ongi ykssuur higi ja kuna meie juut omab ainult kylma veega pesumasinat, ega siis suurt vahet pole, kas ookeanis voi masinas.Kaisime veel internetikohvikust labi ja nii palju meile oli tulnud, nii roomsaks laks meel, aga kui blogisaatmise aeg tuli, kadus nett ara ja tulime koju.Siin meie juut tuli uksele vastu,., et temale tulid yhed vanad tuttavad siia kylla, 10 .paevaks ja teevad tema juures syya, et kas me tahaksime ka tulla.Nae, kutsusgi !Kuna enne just Mart oli oelnud, et ta voib ohtul ise syya teha, mis tahendas makarone singiga...On kaks toitu, mida Mart teeb, teine on imeohukesed pannkoogid.Jatsime need makarinid siis teiseks paevaks ja laksime.Tehti muidugi kala.Meie suhe kalaga on pehmelt oeldes halb, aga kui just heeeringas ei ole, siis voime proovida.Inimesed olid vahvad.Mehe nimi oli Tony jatema juured olid itaalias.Naise nimi Dennis ja tema juured, arvake ara....Canada prantslane.Terve oma elu olid nad elanud NYCis ja 2 kuud tagasi kolisid Coloradosse.Abielus olid olnud 22 aastat, mees oli skulptor ja naine psyhholoog, aga naine oli aasta tagasi end hulluks tootanud ja otsustanud, et aitab, ja pani ameti maha, mees voib oma tood, kus iganes teha.Naine olli mingi yle 40,mees mingi 55 umbes.Naine selline imepeenike, kena, hallide juustega, aga see sobis talle, neil oli vaga hea huumorimeel, togasid meie juuti kogu aeg.Oli vaga monus ohtu, huvitavad inimesed, kala muidugi oli nagu oli.Esiteks koik peale meie soovad toorest liha ja kala ka .See oli tuunikala ja voibolla te koik nyyd naerate, et ma teile seda kirjeldan.Teile see voib olla on nagu ma kirjeldaksin paikest, et on ymmargune ja kollane...Kalakantsakas oli tume nagu liha ja paks nagu kana, see pandi plaadipeale ja lihtsalt mingi 5 minuti tagant keerati kylge ja koik, seest oli taiesti toores, meile siis praeti eraldi, ikkagi oli mul oosel kalamaik suus ja isegi hommikul, pese hambaid palju tahad.Eks see vist on nii, et sood kala ja on kalamaik.Aga muidu oli vaga ponev.need inimesed olid 7 aastat tagasi siia esimest korda tulnud ja taiesti impulsiivselt endale tykikese maad magedes ostnud, tegelikult paris suure .ja see maahind on selle 7 aastaga mingi 20 korda tousnud, hea investeering.Ja nyyd nad kaivadki siin mingi 2-3 korda aastas, vaatamas oma maatykki ja niisama monulemas, nendega oli toesti huvitav suheldakahju kohe, et nad siin ei ela.Ohtu lopuks juut tahtis naidata, kmillised tydrukud talle oma pilte saadavad, et just varskelt oli yks Columbia tydruk kirjutanud ja pildi saatnud.Laksime siis tema kabinetti vaatama.Tydruk oli mingi 18 ja selline kurvikas, meie juudi pildi kohta oli kommenteerinud, et oli, kui ilus mees.juut oli seda oeldes silmnahtavalt uhke.Tony arvas, et voib olla tydruk ei kirjutanud, et on pime ja Dennis arvas, et nagunii on see pilt ka 20 a. vana, nii et argu juut siin roomustagu.Praegu juut toi mulle ka oma msni aadressi, nii et naised naised!!!
M_KIMKON@MSN.COM ja skipe on tal kaMANYMAN,see esimene pool on ta nimi, ta on siin endale mingi uue nime votnud, sest tal on mingi vaga keeruline nimi, mida keegi siin haaldada ei suudaPileti lubas ka kinni maksta, kui asjaks laheb, aga ta on noudlik ka , 25-35 ja peenike peab olema, ma kujutan ette, milline vihavalang nyyd teie poolt tuleb.Head suhtlemist!

Friday, August 18, 2006

ei ole meie lennart






kolmapaeval oli meil siis llinnapaev, teel san josesse pidime kovasti pidurdama.Meie ees soitis yks rekka ja jarsku hyppas teele mingi mutt, kaks kitse rihma otsas ja muidugi kitsed panid kalpsates yle tee ja mutt lasi rihma lahti ja rekka pidurdas, tema nagi neid varem ja meie pidurdasime ka kohe palju, mutt hoidis teeaares sydamest kinni, onneks saime pidama, muidu oleks meie auto eest ka lommi lainud, rekkaga poleks arvatavasti midagi juhtunud.Siin on viimasel ajal toesti iga paev onnetusi naha.Ykspaev oli meie ujumiskohas yks rekka kylili teepeal, San Josest tagasi tulles nagime lommis kiirabiautot, mis oli yhe tvalise autoga kokku pannud, parast lehest lugesime, et kiirabi autos oli 90a mutikene, surma saanud, nii on lood.San Joses viis meie advokaat meid ka yhe ehitusfirma omanikuga kokku, kes tundus vaga asjalik mees olevat ja jargmisel nadalal tuleb ta koos arhitektiga meie maale , naitame talle oma motteid ja asi voib alata.maaga saame vist ka jargmisel nadalal yhele poole, mootmiste uued plaanid on kaes, meie tykk vaiksem , hind ka, nii et rohkem raha jaab ehitamiseks, mis on tore.Kui oma paberid advokaadi juures laiali loime ja konstruktoriga arutasime, et mida voi kuidas, siis kondis yks vaike sipelgas yle lehe, me olime oma loomad linna kaasa toonud.hea et prussakas ei olnud.Parast laksime poodi, sellisesse suurde nagu prisma voi city market, seal oli palju rahvast ja 33 kassat.Aga kujutage ette , umbes 30 tootajat olid rivistunud kassade ette , nii oma 7 inimest pikk rivi ja 4-5 inimest paks ja kogu see grupp hakkas tantsu vihtuma, sellise muusika jargi, mis mulle meeldib, selline lobus ja mart alati imestab, kuidas mulle selline muusika saab meeldida.See on selline tants, et koik rivis tevad yhtesid ja samu liigutusi ja vahepeal keeravad ja teevad siis seda yhele kyljele ja siis jalle keeravad, nagu Amerikas on popp.Kui meie Anett oli Tsiilis, siis ta minu meelest ka oskas selliseid tantse ja seal tantsiti neid ka kovasti, aga ,et poes..Nouka ajal oli tootmisvoimlemine.Igal juhul need tootajad tegid mingi paar kolm tantsu, kusjuures inimesed poes, kylastajad hakkasid ka kaasa proovima tantsida, uskumatu, kujutate midagi sellist Eestis ette.Siis loppes see roomus muusika ara ja koik laksid tagasi , kes kassasse, kes kuhu.Eile homikul vara viis Mart meie auto San Isidrosse Leo juurde hooldusesse, tana saab katte.Ma isegi enam ei syvene, mis seal on hooldada vaja, leppisin, et meie auto vajab tahelepanu.kell 6 hommikul soitis ta siis ara ja mina motlesin, et ei tea, kas touseks yles voi magaks edasi.Koigepealt hakkasid papagoid.Neid ei ole vaga naha, aga kluulda selle eest, oi, kuidas.Koik papagoid oskavad karjuda ric voi rico ja ikka labi segi ja nad on kohe parvedes nagu kajakad, siin maja korval puude otsas nad on, vaga rohelised.Siis tulid moiraahvid sisse, no ma motlen muusikalises mottes.Nad olid vist kogu mu maja ymber piiranud, sest see oli toesti vaga korval ja ymberringi ja ikka nii, et creshendo ja siis diminoendo, teate kyll.Ja siis nii hasti madalalt oauu, oauuh, nad nagu hauguks , ikka alguses vaiksemalt ja kovemini ja siis jalle tagasi tasaseks.Kui yks alustab, siis igalt poolt teised vastavad.Edasi hakkasid tsikaadid, korvulukustav tirtsusiristamine, ylemised toonid ja katkematult, paar Eesti moodi lindu oli ka, aga neid ei ole eriti kosta.Ja siis nii oligi , et yhel ajal, nagu synfoonia see kostis ja ma jaingi magama.Arkasin yles, kella ei olnud, Mardi kae peal on meie kell, ta pidi bussiga sealt linnast tagasi soitma.Tegin siis endale kohvi ja tulin oue raamatut lugema.Meie juut kondis reipa naoga ringi ja ma kysisin, kas ta on seda raamatut lugenud."Earn your living by doing what you love"-ei olnud.See on selline natuke eneseabi filiaalist, vaga huvitav ja ajakohane meile, aitah Siiri!juut ei olnud lugenud ja ma siis seletasin ttalle, et mis sisu on.Tema on selline pragmaatik, ta tahtis teada, et mis abi sellest raamatust oli, kui me olime eestis ja me tahtsime hakata tegema midagi muud, et tulla Costa Ricasse ja meil ei olnud piisavalt raha ja kuidas see meid siis aitas.Mina vastu, et naed ju, et me oleme praegu siin ja teeme seeda, jarelikult aitas.Juut motles natuke ja ytles, et tema tahaks naist leida, kas ma saaksin teda aidata.mina jalle, et see on ju lihtne, ma kirjutan blogi, Eestis naised loevad seda ja kohe lendavad siia, loomulikult saan aidata, et missugused naised sulle meeldivad.ta siis pani kohe oma skulptori toovahendid kaest maha ja hakkas loetlema, et ilus, intelligentne, noor, ilma lasteta, peab olema huvitav raakida...Ma siis hakkasin naerma, et peale lastesse puutuva, oleks nagu mina, mina, mina....niisiis juut on 58 aastat vana, kiilakas, vaga roomsa naoga, toesti selline naerunagu on kogu aeg ees, abibalmisd( toi eile mardi vbussipeatusest, mis on 10 min. autosoitu, ara ja tana viib sinna tagasi), kaib vaga vaikeste sammudega,tavaliselt on tal tumesinine t-sark seljas(ykspaev, kui tal kylalised olid, siis oli helesinine)Ma arvan, et , kuna ta on puhas inimene, siis tal on lihtsalt kapis 100 tumesinist t-sarki ja siis ta hommikul on kimbatuses, millist panna.Taal on selline kallis auto ja ta on oudne kihutaja, selle bussipeatuse otsa juures ta arendas 140 km/tunnis.Taa elas pikka aega Saksamaal, siin ostab ainult vaga kalleid valismaaasju endale, toit peab ka olema Euroopa oma, teiste suhtes on vaga praktilise meelega, parem, kui oleks vaga odav koik, mida teiste peale kulutada.Kunagi laenas oma oele suurema summa raha, ode tagasi ei maksnud, elab Canadas, riid majas, ongi vist esialgu koik, kes on huvitatud, kirjutage.Kui Mart tagasi tuli, ei joudnud ta ara imestada, mis teemad meil siin yleval olid.Aga sellest raamatust veel.Seal on vaga selgel kirjeldatud onnelikku inimest, tema kaitumist ja motlemist ja see raamat oleks nagu yksyhele Mardist kirjutatud, koik on sama.Et kogu aeg tahavad koike uut proovida, juba ette arvavad, et neil tuleb valja, eeldavad, et koik inimesed on sobralikud, loodavad, et neil on hea onn ja kui ka vahel ei vea, siis naevad halvas asjas ainnult head, et oleks voinud ju kehvemini minna, suhtlevad vaga paljude inimestega, vaatavad igale poole , on uudishimulikud.ja siis paeval olidgi selline moment, et Mart ytles, et tahad, laheme vaatame, siin maeotsas on mingid majad, et mis need on.Mina muidugi, et mis majad, ei taha, nii huvitav on lugeda.Ta siis pani kaabu pahe ja laks uudistama ,nagu onnelikule inimesele tavaparane, mina jain lugema onnelikest inimestest...juudi koer ka arvab, et tal on uus karjajuht, lippas Mardiga kaasa ja koer magab ainult meie ukse ees, enam juuti ei valva yldse.Mingi tunni parast tuli Mart tagasi, oli seal paljude inimestega suhelnud ja ytles, et tahad, seal yle tee orgu viib selline metsik rada, joeni valja, et tahad, lahme, tema laheb matsetega rada tehes ees ja mina jargi.No voite arvata, mis ma ytlesin, onneks hakkas vihma sadama ja see minek jai katki.Siin vastus sulle Ciku, hullusi ei tee mitte mart minuga kaasa vaid hull ongi tema, mina olen see, kes jargi teeb, vahel harva.Parast tuli meile see kinnisvara Moises kylla, parast ma kutsusin ennast ise pulma.Ta raakis, et tegi emadepaeval oma laste emale ettepaneku abielluda ja see oli nii roomus, et detsembris on pulm.ma proovisin algul suunavaid kysimusi esitada, aga parast lihtsalt ytlesin, et oi kui tore, see on esimene pulm, kuhu me siin minna saame ja siis ta ytles, et muidugi nii vahva.issand, praegu, kui ma seda kirjutan, kysisgi juut, et kus tydrukud onj, et ta voib oma pildi ka anda, siis on parem.Kuijutage ette,!!!nii et votke seda lugu tosiselt, ma olen ikka paris hadas, kui vastuseid ei tule, appi, naised paastke valja:)))))tosiselt.Pikisilmi ootama jaades, Jana Mart ja juut.

Tuesday, August 15, 2006

inimesed ja loomad





meil on jalle loomad.Paar paeva tagasi, kui meil suur koristustuhin peale tuli ja otsustasime meie riietetoast yhe vaikese kapi suuremasse tuppa lohistada, et meil nii palju raamatuid, hea, systeemi luua.mart siis hakkas suure hooga peale, tombas sahtli lahti, mida me kunagi ei olnud avanud ja sees oli SUURTE sipelgate pesa, munadega ja kohe pool sahtlit oli tais.paris vastikud olid.Siis tombas Mart noori yle toa ja me ostsime 6 puust riidepuud ja kuni termiidid pole riidepuid ara soonud, saame riideid riputada nooril nagu kuskil yhiselamus, igal juhul parem kui enne.kui nad vastu voodit on, siis on kogu aeg see hallitamisoht.Sest naiteks, kui ma ujumas kain ja riided soolase veega kokku saavad, siis sool ju hoiab niiskus endas ja need riided ei kuivagi kunagi ara, ma annan need juudi juurde pesusse ja kui katte saan, siis on kuivad, sest juudil on see kuivatusmasin ja kui ma kohe kohvrisse panen ja lukk kinni, siis nad sailivad taitsa hasti.Eile ohtul laksin wc-sse ja kohe tundsin, et ma pole seal yksi.mart filmis rodu peal kottpimedas aikest, sest oli meeletu tulevark mere kohal ja see oli toesti niiiii ilus.kummrdasin ja nagin, et keegi on kraanikausi all kapi riiulil, skorpion.Esimest korda elus nagin skorpionit, oma 10 senti pikk, selline nagu krabi, aga vastik, liigendiline ja nagu prussakas, selline laikiva koorikukuga, taiesti eemaletoukav.Nagu valk olin wc-st valjas ja mart tuli karbsepiitsaga.ma veel motlesin, kas peaks myrgiga teda alguses uimastama voi mis teha, kas ta ryndab ka.mart tappis teda selle piitsaga ikka tykk aega, sest ta oli selline vintske ja lopuks kui see asi labi oli, ei olnud ta enam fotogeeniline, nioi et pilti kahjuks pole.Ja siis veel trygis sisse eriti pika ja peenikese kaelaga rohutirts, suur muidugi ja see suurte silmadega roovik, aga nendega me saime ka hakkama.Kui magama laksime, siis hakkas meeletu sadu ja aike joudis meieni.Meie maja sadas juba eelmise vihmaga labi, aga juut ytles, et ta on sellest vasinud, tal jookseb igalt poolt labi ja ta on endale juba suure kile katusele yle pleki vedanud.Meie hoiame kaussi all.Nii et Mart tousisgi yles, pani kausi alla ja tombas teleka valja.Siis hakkas selline myrin, kuna meil on see plekkkatus, siis ikka paris kova kolin, kui sajab ja aike joudis meieni ja siis ikka toesti madalat kogu maa variseb, sa tunned seda oma kehaga, kuidas koik vappub.
Toolidega tegime ka diili ara.Seal oli isegi kontor, selline nagu ma maletan 35 aastat tagasi, kui mu isa tootas manniku katsetehases.Seal oli kohe selline lohn ja oli trykimasin ja koopeerpaberit ja templeid ja palju paberit ja sellised metallitsehhi jargi lohnav pehme moobel, eks need maletavad, kes vanemad on...Alguses muidugi oli hinnakysimus.Nemad olid valja arvutanud, et materjali ja too ja koige peale kulub neil 85 taala, ma pidin pikali kukkuma.10, mitte rohkem, koik hakkasid selle peale naerma, et mis ma oige motlen, et metall on kallis ja nalja teen voi.Mina ytlesin, et mul on neid toole palju vaja ja et mul eei ole nii palju raha...jalle hahaha.Et 85 taala ikka .mart siis ka ikka et tema on mees ja saab aru, et metall maksab ja too ja raske teha , aga yle 40 me kyll maksta ei saa, et 80 tooli(aalguses raakisime 50st)ja 40 taala tykk.nemad et 45, mina ytlesin, et ei , siis laheb kogu raha toolide peale, aga mul on laudu ka vaja ja lopuks jai 42 taala, mis on minu meelest ka roovimine, aga loobuda toolidest ka ei tahtnud.Nyyd siis leping, et hiljemalt 3 kuu parast on mul 80 tooli ilma vineerpohjata, mis tyuleb meil ise teha ja ilma varvimata, mis teeb mulle roomu.ma ei tea kyll, kuhu ma novembris oma 80 tooli panen, kas laon siia juudi majja yksteise otsa, et keegi mu kallist vara ara ei varasta ja hakkan vaikselt brokaatpatju tikkima...
Meie maaga on endiselt venimislood.Lihtsalt see mootmine, mis meie maamootjad teostasid, ei jookse kokku selle plaaniga, mis on myyjal ja nyyd myyja, see Frank sai teada, et see maamootja, kes talle mootmise teostas, oli vigu teinud ja ise ka teadnud, et koik ei klapi, aga ikkagi paberil klappima pannud ja nyyd pidi laupaeval uuesti tulema maad mootma, aga ei ilmunud kohale, lubas kyll, aga peidab end nagu vaike laps.Siis telliti teised maamootjad, et las teevad too ara, nad panevad selle syydlase, kes korvale hoiab maksma, et janky kaebab ta kohtusse ja nii, esmaspaev ei tulnud need maamootjad kohale, et siis tana, teisipaeval.tana on siin emadepaev, palju onne koigile emadele, siin on see teisel ajal kui meil.Frank eile juba sylgas tuld ja torva, et mul suva, emade voi isadepaev, olgu kohal ja tehku ara, me ei saa ju oma ostu myygi tehingut lopule viia, kui see segadus on.Tana kell 12 paeval pidi see siis toimuma.laksime kohale, ainult meie ja Frank, maamootjaid mitte kusagil , 45 hiljem saabus nende ylemus ja ytles, et tema peab kyll ara soitma kohe, aga mehed on juba teel.hiljaks on jaanud selleparast, et alguses nad soid, aga parast oli kumm tyhi.meie sober kinnisvaramees Moises (tema organiseerib seda asja) ytles, et tema peab ka ara minema , sest tal on ema ja lapsed ja naine autos ja et on emadepaev ja et just eile laks tema ode oma mehest lahku, kaks last on ka, voi oigemini oemees lihtsalt jalutas minema ja nyyd on tema emal!! raske aeg ja ta peab perega randa minema.No kuna neil on koigil vaga suured pered, ikka mingi 5-6 ode venda miinimum, siis alati kellegagi midagi juhtub head voi halba, alati on midagi teoksil.tulime tulema, laheme parast tagasi, vaatame, kas keegi on aega leidnud tood ka teha.
Uutest ajakirjadest oleme ikka palju ideid saanud ja nyyd kui homme jalle san Josesse laheme, meie advokaat lubas, et arhitektiga saame ikka ka kokku ja meie paberid pidid koik valmis olema, ehk siis saame hakata ka midagi toelist paberile panema.Eile kiikusime siin rodul vorkkiigedes ja suur kuhi raamatuid oli syle ja muudkui arutasime ja vaatasime ja joonistasime, meie juut on skulptor, tema tagus korval mingist eriti kovast puust skulptuuri valja, vahepeal Mart aitas teda, juut pidi peaaegu surma saama, puu libises minema.Kui yks ohtu seal ohtusoogil olime , siis meie juut ikka kysis, et miks me selliseid maju ei taha, kus me praegu elame, et need saab ruttu kokku ja odavad ka.Kyll pressib, no ei taha ma sellist saunamajakest.ja siis eile, kui raamatulkuhja all sebisime, siis ta kysis, et kas ta voiks ka, kui mul labi on, monda raamatut vaadata.Eks tal tekkis huvi, misasja me sealt vaatame!
Siis me kaisime veel eile ohtul katusemeistri juures,Oldemar on nimi, teadsime, et kus ta elab ja no on ikka elamine, neoonroosa maja, nagu roosa panter, aknaavade ees on aiavork ja sees oli valatud porand nagu laudas ja paevavalguslamp poles, roomsa naoga noored olid toas, voi noh, kuidas votta, ust ka ei olnud, nad on alati poole kehaga valjas ja pool on sees.Oldemar on oma venna juures, see oli 100 meetrit edasi, votsime ta poja auto peale ja soitsime sinna.Samasugune maja, ainult neoonroheline, inimesi oli mingi 20 tykki, noori vanu, kes myras pimedas rohu sees poris, kes kiikus tooliga, kes vaatas niisama, koigil oli monus olla.Kui meie sinna saabusime, jaid koik vait, Oldemar raakis vaga korralikku hispaania keelt voi oleme meie paremini aru saama hakanud, igal juhul saime tuttavaks, koik olid ylisobralikud.Oldemar ytles, et arge muretsege nende palmilehtede parast, mul on omad teed, kuidas ma nmad katte saan.lubasime uuesti kontakti votta, kui asjaks laheb.Tana kaisime vaatamas yhte katust, mida ta rteinud oli, kysisime inimestel, kuidas nad rahul on.Need on yhed kanadaprantslased ja vahepeal nad raakisid sellist prantsuse keelt inglise aktsendiga, (mulle tundud)tegelikult oli vist vastupidi.Et nagu olid rahul, aga palju prahti, muudkui pudiseb ja tolmab, siis skorpione ja muid putukaid on ikka ka, nad ei vastanud tapselt, et kas iga paev kukub moni taldrikusse, siis ikka lekib kuskilt vahete vahel , et restorani katuseks ok, aga neil oli alguses yhel bungalol ka olnud, et see oli kyll paha mote.hea teada.
Eile kutsuti meid kahele peole ka, yks reedel, teine laupaeval, siin onsellised peod, et oeldakse, et meie pakume liha ja olut ja teie votke muid asju kaasa.Synnipaev on sellel papakoiga jankynaisel, kellele Mart ykskord effektselt laimi rusikaga dringi sisse purustas, aga teine pidu on 4 inimese synnipaev ja me ei tea neid teisi, ainult seda Jankyt, Mart arvas, et hea oleks enne binokliga kaugelt piiluda, mis inimesed on, muidu tuled suurte nattadega kohale ja kohe ei sobi ara ka minna, kui on jama.On ikka mure meil, eksole...Ise oleme ju nii huvitavad inimesed...:)))
Praegu just hyydis mart, vaata madu!ja oli selline pilt, mingi vaike, selline peenike rastikusuune madu ajas konna taga ja konn hyppas elu eest, aga madu pani valgukiirusel jargi ja saigi konna katte.kujutage ette, paise paeva ajal.Mart arvab, et ega mina nyyd enam eriti valja ei tule, aga see skorpion oli ju sees.juut kysis ka , kas ma soidan nyyd Eestisse tagasi.konnast on kahju.
piltidel on valed kuupaevad, vahetasime patakat ja ei pannud tahele, ei ole me midagi kuskil Eestis kapi taga, hehe

Monday, August 14, 2006

Ristumine peateega






Pyhapaeva ohtu kaes, meid on ohtusoogile kutsutud, meie juut kutsus, kujutage ette.tal on vist natuke kurb siin yksi, see pruut, kes tal 1,5 aastat oli, neil on nyyd koik labi ja juut on vabal turul saadaval, nii et, kui keegi on huvitatud...
juuksuris kaisin ykspaev, juuksuri nimi oli Mart ja ta varvis esimest korda, vaga hasti tuli valja, jargmine kord votan loikuse ka.mardil on hea terav matseete ,pintsli ostsime ehitustarvete poest ja kausi leidsime kraanikausi alt, nii et koik oli olemas.Reedel, kui siis Palmari soitsime, et oma toolide hinna ja koige suhtes kokku leppida, siis muidugi koigepealt oli see tookoda kinni ja kui kysisime pulperiast, mis oli korval, et kus on Juan Santamaria(nii on selle mehe nimi, kes meie toolide kohta vastuse pidi andma), siis oeldi, et lounal(mis on siin vaga tahtis) ja tuleb tagasi kell 12.me siis laksime sinna linnapeale vaatama, kas vorkkiigesid on.Et juba ammu motlesime, et ostaks, aga kuskil ei ole nainud , peale turistiloksude Dominicalis ja Jacos jne.parast kolmandat ringi neil kahel tanaval , sai selgeks, et siin midagi ei ole, lopuks leidsime yhe poe, mis tundus selline turististaffi myyvat.Seal oli ukse juures kogepealt kassa, mis on alati klaaside taga(nagu Venemaal, kes maletab)ja siis oli pikk pikk lett ja koik asjad olid seal leti taga, kyll maas kyll riiulitel.Minu kysimise peale vorkkiigede kohta, ei saanud keegi midagi aru, siis tuli keegi, kes pidavat ingliskeelt oskama, proovisime ingliskeeles, lopuks kirjeldasime hispaania keeles, et kaks puud ja sina lamad ja kiigub ja ...AA,hamaca!!! omaarust olin nii just oelnud, aga ju see krohk oli kuidagi teisiti-ei, neid siit linnast te kyll ei leia.miks siis.Oh, neid on nii raske saada, need on kuskil, kus on kasitoo ja nii.Endal oli pood kasitood ja muidugi koike muud tais.ok.kuna juudil on meie majja pandud ainult paevavalguslamp ja kella 5. alates oleme me nagu opisaalis, siis motlesime, et ostame omale lambi, pika hobedase varre otsas ja mingid klaasikillud riidekyljes rippumas ja siis kontrolliti, et lamp tootab ja anti pirn ka kaasa.parast me taipasime vaadata, mis pirni nad panid, lambi kyljes oli max 60, aga lamp oli meile pandud 75.Kui tagasi laksime, siis varavad olid lahti seal tookojas, aga juan Santamariat ei olnud yldse tool, temal oli kasi haige....eks siis esmaspaeval uuesti.Kodus panime lambile siis 50 pirni sisse, mille me oma poest ostsime(60. ei tehta, ytles meie poemyya, aga see veel ei tahenda , et see nii on), lamp polema ei hakanud.mida asja, mart vaatas juba vihaselt, et poes ju ometigi poles.Panime 75 se sisse, hakkas polema, meile myydi lihtsalt katkine pirn.Lamp poles umbes poolt tundi, siis kustus ara, vaatasime , pirn oli labi polenud!!!Maart laks juudi juurde, et laena pirni, saigi pirni, siis laks vool ara.juut pani oma joujaama toole diisliga, ta tahtis dushi alla minna.Paar tundi joujaam huugas meie ukse taga, siis sai kell 10 ja juut laheb vara magama ja ytles meile, et ega sellest midagi ei ole, ta lylitab valja.No, mis meil sellestt voolust, saabus kottpime.Kuna me tahtsime laupaeval vara San Josesse soita, et osta bungalotest ja troopika majadest raamatuid, ideed olid lihtsalt otsas ja olime segaduses,a et vaja end laadida, tahtsime telefoni tirisema panna.Aga meie uuel Costa Rica Nokial on kaks pohilist asendit1.no service(kuna levi on ainult teatud kohtades ja siis see teine peab ka olema kohas, kus levib)2.power off, kuna me laleme teda 1 paev ja siis ta teine paev on enam vahem.Aku oligi kahtlaselt tyhi, aga kuna voolu ei olnud, siis laadida ka ei saanud, heitsime voodisse ja lootsime, et ehk ei sure ta hommikuks ara.Keerlesime ja poorlesime siis seal voodis mingi tunnikese, unu nii vara ei tulnud, siis tuli onneks vool tagasi ja me tousime yles.Ah jaa, need vorkkiiged me saime ikka Dominicalist, ja nyyd on paris monus oues tsillida.Eestis olles tegin kaisime 2 korda vaatamas Ristumine peateega, nii meeldis, nyyd on mul selline elu.Et ronin laua peale ja hyyan:ma raagin mobiiliga, kas kuulete, tulge yle 2 silla ja siis olete kohal.Ja parast naeran,l et tegin viguri, tegelikult on ainult yks sild.Aadresse pole majadel, levi pole.Ja kui nyyd veel see lugu juhtus nende elektripirnidega, mul kohe tuyli naer peale.Seletan neile , kes pole nainud.Selles Ristumine peateeega oli ytlus:Eile vahetasin elektripirni lambis ara ja yldse oli mitu tegemist...loodetavasti tegemist ikka jatkub rohkem, ka edaspidiseks.Kui San Josest tagasi hakkasime soitma, siis nagime avariid, nii et olime tunnikese taielikus ummikus, ega siin on alati midagi, miks edasi ei saa, kord palverandurid, eile hommikul olid mingid jooksad ja tagasi tulles oli see mats, ma ei tea, kuidas nad seda tegid, paneme pildi ka.laupaeva ohtuti korraldab keegi gringo Mike, kes on siin paha kuulsusega, nagu kelm voi selline, pizzasoomisi ja koik jankyd lahevad nagu opetatud koerad kohale .Meie maamyya Frank juba ammu kutsus, et tulge teie ka, et vaga hea pizza, ja siis mingid teised jankyd ykskord(meivanused vist, kuigi vaga vaikse lapsega) ytlesid, et miks te ei tulnud, jne.Me nyyd motlesime, et laheme vaatama,Frank ytles, et 6.30 peab seal olema, aga me joudsime San Josest nii hilja tagasi , et joudsime sinna mingi 7.30, oi issand, autosid oli mingi 10-15 tykki, aga selline koolisaal, paevavalguslamp poleb ja havaisarkides ameerika pensionarid istusid oma teismeliste lastelastega voi omakeskis ja mingi andke andeks oudne band mangis ka veel koige tipuks.Onneks me Franky ei nainud(voib olla oli juba ara soonud) ja kedagi tuttavat ka ei nainud ja laksime kohe ara , no ei olnud meie koht.
Vaike parandus, lapse nimi, kelle tadiks ma sain, on kristofer Robin.Musi talle!ja piltidel on Mardi hallitav kellarihm, tana ta tegi endale matseetega 2 paari lyhikesi pykse, eelmise jutu juures see hall maja ongi correo ehk postkontor, ainukene mehhaaniline asi oli seal trykimasin.
Alustasin hispaaniakeelse raamatu lugemisega, selline naistekas, taiesti masendav, 1 lehekylg ja 3 markmepaberit sonadega, mida ma ei tea voi ei maleta.Igas lauses on peaaegu midagi arusaamatut.Aga ma pean ja ma tahan ja ma suudan...Ma loodan....Vahepeal kaisime nyyd juudi juures ohtust soomas, tema tegi risotot ja guacamollet ja liha, kokku joime 3 pudelit veini 3 peale, nii et oli taitsa lobus, ta rohutas, et teeb syya ainult inimestele, kes talle meeldivad, nii et holjusime lae all, mis on 7 meetrit.Homme jalle esmaspaev ja uue hooga
Ah jaa, mis meelde tuli, mingi nadal tagasi lugesime lehest, et just sellel kellaajal ja ja sellel paeval oli maavarin 3,9 palli ja hakkasime motlema, et me olime just sellel paeval ja sellel ajal rannas, kus oli epitsenter, aga me ei tundnud midagi, nii et arge muretsege...kalli koigile, jana

Thursday, August 10, 2006

tadi jana






Tere, tadi Jana kirjutab siin.9.august sain Cristopheri tadiks, ma kyll ei tea tapselt, milline kirjapilt selle selli nimeks tuleb, igal juhul poisslaps on syndinud ja ma olen esmakordselt tadi, juhuu,mulle imikud nii meeldivad...
Teisipaeva hommikul votsime suuna Palmari, mis on meilt 25 km head teed.Tahtsime ehitusmaterjali hindu vorrelda, sest siin onvaga suured vahed.palmaris sees oli yks maardunud koht, selline putka laudadega, aga toolid olid sellised nagu mina tahan, sellised metallist keeratud, sellised armsakesed, vineer peal.jaime seisma, kysisin vanemalt hobusesabaga myyalt, et mulle teie toolid meeldivad, kust neid osta saaks, yks kooperatiiv pidi neid tegema, aga see oli ammu, et ei tea, me laksime siis juhatamise peale kohale, isegi leidsime koha, selline varjualune tookoda, mingi sahisev krapp mangis ladina ameerika lobusaid viise ilma bassideta ja paar toomeest kondis voi pusis millegi kallal.Oh, neid toole nad tegid 20 aastat tagasi, aga pole probleemi, et voivad veel teha, aga hinna suhtes helistagu me reedel.mina motlesin jluba oma hinna valmis, et yle 10 taalama ei maksa, aga eks nemad voibolla motlevad reedekes 100 taala, aga me soidame sinna homme ise kohale ja veename neid et nii on ja jaab.ma tahan neid ise varvida, et mopni kulla ja moni laimirohelist varvi ja vineeri voin ka ise loigata, padjad pitsist tuleb nagunii ommelda.Eks homme nais.Saiis me otsisime yles postkontori, et seal on sellised boxid, kui tahad yyrida, et saate mulle kirjutada paris kirja voi saan endale mingeid ajakirju tewllida, siis pean seal jargi kaima.postkontor oli kyll korralikult peidetud, aga peale 3 korda kysimist onnestus meil see lsida, siin lihtsalt isegi kui nad ei tea, ikka juhatavad sind, sest nii tore on suhelda ju.Seal oli 1 mees, kysisime, palju maksab postkasti yyrimine.No ei maksnud palju, aga fotokoopiat on vaja passist, me ytlesime, et teeme siin siis kohe ara, ei, neil ei ole koopiamasinat.Mart siis motles, et meil arvuti kaasas, et me saame oma arvutist votta ja valja printida, aga siis ta nagi, et seal oli kirjutusmasin ja arvutit yldse ei olnud, interneti kohta oleks olnud lausa kohatu kysida.Ytlesime, et tuleme tagasi ja vaga vaartuslikke asju ei ole meile motet saata, kui postkontor nii kesine on...Ehitusmaterjalipoed selles linnas meenutasid kodupoode.Yks selline pood, kus myydi sambaid ja vaase ja kujukesi, see oli kyll hea, votsime hindu ja lubasime tagasi tulla, mulle meeldivad vaga sellised ehedad arasked sambad ja kujud ja vaasid eriti aga tee oli hea ja 140 km ja votsime suuna San Isidrole.Teepeal mooblipood.laaksime sisse, et kunagi ei tea, mis.Moobel oli selline, et kadaka selaveri peal on yks sama oudne mooblipood, aga omanik tokestas meil valjapaasu ja olime sunnitud mea 20 minutit tema sabas koike vaatama , raakima ja kiitmaEsimesest hetkest peale mulle see moobel ei meeldinud, aga tema ikka , et nii ja naa, et neilt saab koike.TuldSan Isidros oli ehitusmaterjalidega vahe parem lugu, ikka suurem linna ja, vahepeal ajab natuke vihaseks, neil ei ole asjadel hindu, lahed poodi, laes ripub 50 lampi, aga yhtegi hinda ei ole.ma siis kysisin, et kus teil hinnad on, me arvutist vaatame, milline teid huvitab.koik huvitab, miks ,ma pean igat asja kysima.Siin on aga see point, et kuna pea iga paev hinnad tousevad, siis nad ei pane hindu kylge ja ma muidugi arvan, et eks gringode kaest kysitakse rohkem ka.Kaisdime erinevates poodides, siin toesti moni myyb 10 erinevat porandaplaati ja 5 sorti kraanikausse ja pood missugune.Yhes sellises oli 2004 a.moobliajakiri kile sees, keegi polnud julgenud valja votta.Ostsime siis kotid toitu tais(ikka see pakkijate probleem, et meid peetakse nii abituteks, et ei suuda endale toitu kotti pakkida, oma karu sa ei tohi autoni ise lykata, siis votsime lihtsalt kilekotid katte, et jatke oma karu endale ja parast pakkisime asjad ymber, et mis kylmkasti ja mis kuhu.Koduteel laksime kinnisvara byroost labi, kes meie maamyygiga tegeleb, osutus, et mootmise tulemus on, et tegelik maa ei klapi plaanil olevaga, et plaanil on nagu rohkem ja tegelikkuses vahem, laupaeval tulöevad uued maamootjad peale, need kes mootsid myyale selle maa, et mis jama nyyd on.Nyyd siis on 2 voimalust, et kas meile moodetakse maad juurde janky omast tykist, kui seal on kogemata rohkem sattunud voi siis saame hinda veel alla, meile sobivad molemad variandid.Soitsime siis oma matseetemehele raha viima, naine ytles, et ta on pulperias, sealt me ta katte saimegi.Kuna aga tal oli vosasaega niitmiseks bensiini vaja, siis votsime ta peale, koos oma 13 a. tytrega ja kaisime bensukas ara, ta pidi 6 last olema, 4 siin ja 2 mujal.Kui me lopuks koju joudsime , oli kell pool 8 ja kell 7 oli alanud full moon party, soime toidujaanuseid ja tegime yhe Cuba libre ja soitsime Vallenasse, kus see pidu toimus.kell oli pool 9, kui kohale joudsime, kottpime ja kysimise peale sattusime ikka oigesse kohta, pidu oli jumala ehe, pillimehed(1 olai meie tuttav sakslane, kes puhus seda Aaaustraalia paritoluga pilli., mis teeb madalat haalt, siis trumme tagus see oudne kanada prantslasest arhitekt, siis oli mingi Elton John, kes oli hobedaste litritega pluusis ja seelikus, mis oli jalgevahelt kokku ommeldud ).ja siis oli veel paar tyypi, saime erinevate inimestega tuttavaks.Vaga koloriitsed:oli Valeri Ljontjev, tapne koopia, tema oli sellises linases pluusis ja pykstes ja ytles, et on maailmakodanik, rahvust ei tahtnud avaldada, aga lopuks sain aru, et midagi itaallase segu, siis oli yks Chico,"mees", tema oli kohe selline supergey, loopis rannet ja tegi peenikes t haalt ja pooritas silmi, tegeles mingi vabatahtlike projektiga.,Yks Norra tydruk, kes tantsis sellist nabatantsu ja linnutantsu moodi asja ja kellele vaga meeldis esineda.Mardil oli kaamera kaasas, nuii et koik, kes tahtsid ja ei tahtnud end jaavustada, on peal.Restorani omanik, mingi 50 -60 vahrel ehk papi,taielik Hillar Kohv, vurr oli kogu aeg kivine, jointi keerati kohe avalikult leti peal, ma ei tea, kas anti tasuta, mina olena vana kooli naine, ikka cuba libret, no neid laks kohe palju.Siis veel bernhard, keda poes nagime, kui ta neid kyynlaid ja rummi ostis, tema on ka vaga sobralik, noor ja loomasober, 3 mingit koera on tal, yks on yhe silmaga ja siis yks taiesti indiaani naojoontega vaga atraktiivne kohalik kutt, kes ka vahepeal trummi tagus ja kelle me juba enda juurde kutsusime, et kui hakkame pidusid korraldama, et siis plaadikeerutamise korvale taob ehtsaid trumme, nagu Prives.Ja tuttavaid oli veelgi, yks janky, kes alles businessplaani teeb ja kohta otsib ja raakis meile, kui raske tal oli saada pangaarvet ja telefoni, ja et tal oli onn saada mingi inimene, kes vottis ainul 10 taala tunnist, et temaga neid asju ajada, me siis imestasime, et nii kallis, ja tema arvas, et me imestame , et nii odav.Ytlesime, et meil on need asjad olemas ja olime uhked pealeselle ja siis yhe hirmsa hotelliomani, peenikeste jalgadega keskealine jankynaine, kes ostis, meie moistes taieliku kuuditaolise hotelli ja taiesti mystiliselt kalli hinna eest, nagu vangla,voodi ja vets, kuskil 10 maja vahelises praos.Yhesonaga, meil oli lobus ja tantsisime ja mart filmis ja tana votsin peavalurohtu.Taana kaisime ka selle halva hambumisega canadaprantslase juures, ta tahtis, et ikka arutame sedea asja, motlesime , et pime kana leiab tera, et ega tykki8 vota, laheme kuulame ta ara, aga ta jatkas pressingut, et tahab meie leiva ara votta, et tema lkoik teeb ja ostab ja organiseerib, meie ma ei tea, paevitagu, aga see ei lahe mitte, tana juba joonestasin ja paigutasin ja iga paev vaatame ajakirjad yle, sest vahepeal tuleb mingi uus mote ja siis vaatad jalle uue pilguga.See arhitekt naitas meile ajakirju ja meie maitsed lahevad totaalnselt lahku, tema le meeldibvad sellised modernsed majad, kuubikud ja bambusroigastest moobel, mina lahen roigastest moobli peale taisesti endast valja.
tana hommikul , kui tousin,laksin oue ja lihtsalt ei joudnud ara imestada, et igal hommikul, absoluutselt igal hommikul on ilus ilm, paike paistab, soe ja paar paeva tagasi oli meie maja valiskyljel suur must amblik, peopesasuurune, paris aukartustaratav.ja ma olen ikka taiesti onnelik, mis siis, et ma vahepeal vihane olen, ma tahan seda teha siin ja tahan juba, et oleks midagi konkreetset ja ma tahaks juba tulla lennujaama vastu, kui te koik sealt tulete(ma kyll ei tea, kes peale uusi turvanoudeid, et isegi raamatut ei voi kaasa votta)enam siia lendab, aga ma ikka loodan, et need hullud nouded on ajutised.ja, kuidas me siis peo teeme ja te koik roomsad olete, Puhh ytles ka, et teadmine, et varsti saab mett on isegi parem kui mesi, nii et nautigem protsessi ja tehkem ajalugu, on mida vaikesele Cristopherile raakida.musi musi koigile, jana

Tuesday, August 08, 2006

viha





Tana on esmaspaev ja see moodus nii.Kell tirises7.00, sest pidime kell 8 krundil olema.Ma kyll ei arvanud, et seal kedagi nii vara on, aga kui kohale joudsime, siis kostis juba matseete hoope, oli 2 inimest.kui laupaeval ma teadsin, et seal oli Victoriano koos oma 2 pojaga, siis nyyd ma ei tea, kas oli Victoriano 1 pojaga voi olid molemad pojad, sest yks oli tapselt isa koopia, aga nagu oli noorem, imelik oleks kysida ka olnud, kuni lopuni ei saanud aru, kes meil seal tootasid.Geodeedid saabusid ka 5 minuti parast, oli 1 vanem mees ja 2 noort.1 noor oskas tehnikaga ymber kaia, teised olid niisama abilised.Aga see vanem laks nagu muuseas matseetet vasakus kaes viibutades kahe loogiga loi yhe puu maha, ma olin sonatu.Seda nad toesti oskavad kasitseda.see maamootmine vottis aega mingi paar tundi ja siis peale seda , kui me olime neile olled valja teinud kohalikus pulperias(sellega oli vaike probleem, sest kell ei olnud veel 11 ja enne seda ei voi seal olut juua), laksid nemad oma teed ja meie soitsime Moisesega yleskylla, et kokku saada mehega, kes pidi palmist katuseid tegema.meest muidugi kodus ei olnud, oli teenija ja naine.Teenijad on siin selleks, et nemad panevad pesu selles poolautomaatses pesumasinas sisse ja valja ja kuivatisse ja ma ei tea, kas soojendavad vett ka, sest peaaegu kellelgi ei ole automaatpesumasinat.Me vaatasime vahepeal kaskaadi, mis oli ok,kakaovilja nagin ka.See on selline kollane nagu minikorvits ja sees on sellised limased seemned, lutsutad lima ara ja seemne paned paikese katte ja kui see ara kuivab, murrad pooleks ja saadki kakao katte, nii lihtne see ongi ja siis oli sinna tulnud yks mees Nelson, kes oli mingi ehitajate ylemus ja kes oli konstrueerinud selle maja, kus see palmikatuste tegija elas.Nelson oli aruka silmavaatega ja peale meie selgitqamist, et me tahame palmist katust, osutus!!!
1.Palmeid on nyyd riikliku kaitsse all, et kuna selliseid palme on nii vaheks jaanud, siis neid ei tohi enam kasutada, ehk, neid raiutakse nyyd pimedas ja oosel ja kui politsei kinni votab, siis tuleb koik ara anda, aga kui juba katusel on, siis pole probleemi!!!
2.Koik putukad, skorpionid ja maod armastavad sellist katust, toodi ohtrasti naiteid, kuidas restoranis syyes, kellelgi mis sinna toidu sisse kukkunud on.Et neid kasutatakse sellistes yhiskondlikes kohtades, kus on koik lahti, mitte bungalo katusena.
3.Keskmiselt peab selline katus vastu 5 aastat ja maksab mingi 2000 taala paarikymne ruudune, oudne hind
4.Kui panna plekkkatus ja sinna peale palmid, siis kuumemeb plekk ja palmid on nagu praepannil ja muutuvad pudedaks ja vihm pyhib nad katuselt yldse alla
5.Kuna mulle plekkkatus ei meeldi, siis peaks alla tegema puu, vahele pleki ja siis veel palmmid, ehk 3 katuse hind.
6.Miks meile plekkkatus ei meeldi, see on odav ja saab ruttu valmis?
ma sain aru, et me oleme valinud koige kallima ja koige keerulöisema variandi.Soitsime vaatama Nelsoni kasilolevat tood, seal oli plekkkatus ja allapoole oli pandud bambus lahtirullituna, vaga ilus oli.Kui ma ytlesin, et nii Malaisias kui Tais, Ecuadoris, igal pool kasutatakse sellist palmikatust, mul on palju ajakirju ja pilte, siis nemad vaitsid, et siin on nii palju niiskust, et siin ei saa, rotid ja skorpionid teevad pesa.Niiskusest niipalju, et hommikul panime oma padjad ja voodikatte paikese katte varju alla, et natukenegi kuivaks, Mardi nahkkellarihm on karvaseks hallitanud.Voodil on selline seenelohn.Kui tagasi joudsime mingi 6 paiku, sadas kolinal ja koik oli marjem kui varem.Nelson jattis muidu asjaliku mulje, aga siis tuli sinna meie sakslase sober, ma ei tea, kas ta on canada prantslane voi ka sakslane, hispaania keelt raagib ta prantsuse aktsendiga.Oudne tyyp, arhitekt, nagu kaan, lahti ei lasknud.Ta haistis, et akki saab raha teenida.Kiitis ennast oudsalt ja viis meid oma ema maja vaatama, ema oli selline Tiina Magi Vanalinnast , maja oli prantsuse moodi , aga noh, kuidas oelda.natuke kipakas ja tool, millele istusin, ema hoiatas, et ole ettevaatlik, see laguneb tihti koost ja selline voodi, mis nooridel koikus, selle madrats voi lina oli pehmelt oeldes vaga rapane ja loomulikult oli tal suur roheline raakiv papagoi puuris , mis siin on nagu "must", ylemine korrus oli vahe parem, veini pakuti, suurte oitega kollaseid lilli oli terve hoov tais, oied lihtsalt kukkusid puu otsast alla, aga iga ois oli selline, et pane kokteili aare peale ja imeilusad.Korjasin maast 3 oit ja imetlesin neid, Tiina Magi ytles, et ah, need on ainult 5 minutit ilusad, siis nartsivad kohe ara.Need olid mul autos poolteist tundi ja kodus panin vaasi, midagi ei juhtunud nendega.Siis veel hakkasime joonistama, et kui teeme 2 korrust bungalole, laed peavad korged olema, et oleks ohku ja see palmikatus tuleks vaiadega nagu lihtsalt peale , et oleks nagu selline katusel tsillimise koht, et siis ei puutu palmioksad elamisega kokku, siis valja tulid meil nagu vahitornid ja ma laksin taitsa vihaseks, et selliseid maju ma ei taha ja Mart vihastas, et mina vihastasin ja ma ei saa aru, miks alati need asjad, mida mina tahan, peavad koige kallimad ja keerulisemad olema.Motled , et teed vaga naturaalse ja eheda...Siis see canada prantslane ajas ka veel oma joru seal, et kuidas ikka nii ja kuidas naa.Mind ajab kohe vihale, et kui keegi pole enne nii teinud, siis nagu ei saaks teha.Kui ma Mustamael oma kodus tegin ajalehtedest poranda ja yle lakkisin, sai kyll voi kokku segasin vees lahustuvad ja lahustumatud varvid.Aga seda siin hispaania ja ingliskeeles neile selgeks teha, et mina ainult kysin ja teie asi on vastata kysimustele, mina otsusta.Kui ma raakisin, et vannituba tahaks nii, et see oleks nagu oues, et ylevalt lahti, et katuse ja seinte vahel on vahejne.Siis ytles see pagana prantslane, et teeme aknaga, et aken voib ju lahti kaia.Ei tea, kust nad kyll koik need head ideed saavad, et aken voib ka lahti kaia, selle peale lihtne inimene ei tulegi .Homme helistame oma advokaadile, ta soovitas meile yhte konstruktorit, vaatame siit kylast kaugemalt...Sellel canadaprantslasel on hambad ka niimoodi suus, et kui pimedas vastu tuleb, siis ehmatad, taitsa vihale ajab kohe moni.

Monday, August 07, 2006

pealkirjata







Tana on laupaev ja just tulime oma koju, kaisime ookeanis, vihma hakkas sadama, aga oli tous ja vesi oli vaga soe.Mul sai isegi pea marjaks tanu vihmale, muidu tulen tavaliselt veest valja kuiva peaga.Mis meil siis uudist,kolmapaeval, peale eelmise paeva vasitavat Sab Joses kaiku magasime kaua, kuna oli pyha ka, siis keegi nagunii midagi ei tee ja koik on kinni,Hakkasime ajakirju vaatama, mart laenas juudilt joonlaua, vottis ploki ette ja hakkas joonestama, et kui suured majad ja kuhu ja nii.siis vahepeal ostsime meie kylapoest 50 m moodulindi ja suundusime krundile, et vaatame, kust ja kui lai ja nii.Parast seda, kui me olime paar korda mootnud laiust teeaarest ja siit ja sealt ja mina kummikute ja jalle mingite ebanormaalseste riietega(ikka kleidis ja varrukateta)sumbanud , Mardi kaabu peas ja higi voolamas, oli mul vaja jalle korgemale ronida, aga enam ei joudnud ja mingi zilettterav rohi, selliseid kasvab meie randades ka, ainult Eestis on nad mingi polvini, siin sulle yle pea,tombas mu napu ka katki ja siis ma tundsin, et nyyd kyll minestan ara.Onneks oli meil ikka kylmkastis 2 olut, mina join enamuse ara ja enam ma liikuda ka ei jaksanud.Mart aervas, et tulevikus palkab 2 meest kandetooliga, kes mind siis tassivad, ei tea toesti.Tana raiub 3 meest matseetedega meil selle rohu maha, oudne, kuidas nad kyll jaksavad.Ohtul, kui syya hakkasin tegema, kukkus meil jarjekordselt aken eest ara, hakkasin laime aknast valja viskama ja kukkuski, akna alla on kova langus, mart laks siis seda akent otsima, oli koveraks ka veel kukkunud, oudsad aknad, selle juudi metallist joonlauaga vaanas natuke, sai jalle ette panna.Neljapaeval pidime soitma meie lahilinna San Isidrosse, ilus poiss Moises ytles, et tal on seal tuttavad, et hindame ara, palju see sober Luis meile selle selga soitmise eest maksab, siis laseme raha yle kanda ja siis hakkame parandama.Noh, hakkasime siis soitma, votsime veel 3 Hollandi tydrukut peale, need tahtsid Dominicali saada, raakisime maast ja ilmast ja kui me olime nad maha pannud ja hakkasime edasi soitma, hakkasid meil autol igasugu lambid polema ja pidime seis,a jaama, et asja uurida.Mina arvasin, et sellel autol on tahelepanupuudus, mart arvas et genekas ei lae jalle, voi on mingi muu elektriviiga.issand, sai ju see genekas nadal tagasi parandatud.Joudsime San Isidori, autgo hinnati ara, et kui palju peab maksma, aga et parandamine laheb oma 5-6 paeva, seega me laseks sel Luisil autorendi ka kinni maksta.Ja sundkindlustusest nii palju, et see ei ole hoopiski see, mis Eestis.Kui ytlesime, et meil on sundkindlustus, siis tuli valja, et see ei puuduta autot, et avarii korral loigatakse sind autost valja ja viiakse haiglasse, kui kindlustust ei ole, ma ei tea, kas siis papp loeb sonad peale ja oma asi.Igal juhul auto kindlustamine on vaga kallis, mingi 1000 taala aastas ja seda pole peaaegu mitte kellelgi, nii et me peame endale selgeks tegema, mismoodi siis edasi toimida.Autot jalle ei saa seni myya, kuni see asi lahtine on, politsei tegi akti ja avarii kaib autoga, mitte inimesega kaasas.Eks me piina oma advokaati, vaga segane lugu.Igal juhul soitsime yhe mehhaaniku juurde, kes oli vahelduseks selge silmavaatega, oed Ameerikas, ise oskas 4 keelt, ja 3 kuud oli Canadas Shellis tootanud.Jatsime auto parast uuringuid sinna, tuli valja, et need sosssepad seal Nicoias,olid selle generaarori parandamise ajal mingi osa valesti voi halvasti peale pannud ja koik tuli uuesti teha.Onneks on siin inimestel alati aega sinuga tegeleda.Meie sober Moises soidutas meid autoga ja ytles, et see mees oskab autosid parandada.Laksime sooma, oli selline pisike toidukoht 2 lauaga, kus ymmargune tadi tuli ja ytles, et on riisi ja on ube ja on kana ja on salatit ja sinki ja siis ise utlesid, et mida tahad.Olut siin sellistes pisikestes kohtades tavaliselt ei ole, aga korval oli baar ja alati nad on lahked soovitama, et mine too ise, ma annan parast klaasid, jooge siin.Siis hakkas vihma sadama, nagu valati kaela ja tuli aike ja ssiis loi aike kuskile kohe meie korvale, sest kais selline pauk nagu myrsk oleks lohkenud, nagu sojas kohe, valgu sahvatust ma nagin hetk varem, nii et see tuli kohe momentaalselt jargi.Siis ytles Moises, et selleparast talle meeldibki ookeani aares elada, et seal loob valk mere kohal, mitte sinu korvale, koik taitsa ehmatasid .Lopuks pidi Moises siiski kuskile ara minema ja meie laksime autoparandusse ja ootasime seal mingit osa ja raakisime Leoga, nii oli mehhaaniku nimi, juttu ja temaga oli kohe huvitav raakida ja ta raakis hispaania keel meile arusaadavalt ja ingliskeelt ta raakis ka natuke,soit koju moodus nagu tavaliselt pime ja udu ja kurvid ja bihm ja lookaugud, kuigi peab ytlema, et auke on palju ara ka parandatud.Jaargmisel paeval, nagin internetikohvikus sellist valget, kellel olid pyksid selle imemehe hobedase teibiga parandatud, aga juba oli ta kellegi meie tuttava tuttav ja hoikus roomsalt.See on selline tyyp, kes kaib kohast kohta ja ikka midagi keegi valja teeb voi syya ostab, selline pikk kohn ja rahmune,Vahepeal ta tostis oma rapase sargi yles ja sygas kohtu monuga, vaatas otsivalt ringi ja laks jalle edasi.Siis helistasime advokaadile, et kas tehing on alla kirjutatud ja tsekk yle antud.Ei, myyapoole adcokaadil pole aega olnud, ehk tana.Teeisipaeval ta ytles, et see toimub teisipaeval, siis kolmapaev oli pyha, siis oidi neljap. toimuma, siis reedel...Kuigi nii meie kui ka myyapool on selgeks tinud, et me tahame seda asja nii kiirest kui voimalik korda saada.Ja kui siis meie juut ,kellelt me maja yyrime,tuli valja jutuga, et kas tema ei saaks osta 50 korda 50 m tyki meie maast, et temal oleks oma naisele seda vaja, et just sobivas kohas, siis ma motlesin, et noh tere hommikult, tema teab, et meil on see ostetud, lopuks saab teada, et ikka venib ja venib ja lopuks votab meie nina alt veel ara,Ja siis me tegime nii, et laksime Franky juurde, kes on maamyyja ja tema luges oma advokaadi automaatvastajale, et kui sa toru ei vota, siis ma palkan kellegi teise ja siis ta helistas kinnisvarafirmasse, kes tal seda maad myyb, sellele Moisesle, et liiguta oma tagumikku sa saad ju komisjonitasu ja meie helistasime iga tunni ja poole tagant oma advokaadile ja meile isiklikult tundus, et meie advokaadid polnud omavahel kokku saanudki, me adnsime neile telefoni numbrid ja nimed ja Frank ytles, et sama kamm oli, kui ta kunagi selle maa siin ostis, et advokaadid lihtsalt valetavad, et nad tegelevad su asjaga ja moned veel lisaks koigele varastavad ka.Me peame oma advokaadi auks ytlema, et tema oani sisse punkti, mis meie huve kaitseb ja kuigi ka tema toostiil on meie jaoks vaga aeglane, on ta usaldatav, mis on siin koige tahtsam.5 tubdi olime koik telefonide otsas ja ma arvan, et molemad advokaadid arvasid, et nende kliendid on hulluks lainud...lNii et nyyd meil on yks osa makstud ja meel ylihea,Tana hommikuol kaisime ka seal garaazimyygil , aga see ei olnud meie koht, koik valged olid 60 ja 70 vahel, ja meil nimetatakse seda vanakraamituruks, selles mottes, et soelad ja riivid ja papagoipildid ja 2005 aasta kalendrid, kes kyll vana kalendrit tahaks, aga ara sa ytle.
Kui ma teisipaeval kiitlesin, et ostsin mallist palju sisustusajakirju, siis sealhulgas oli VERANDA august2006 ja ESTILOS Y CASASverano 2006ja siis ostsin 2 Hispaania paritolu CASA del CAMPO, mitte kuskilt ei leidnud, mis kuu omad need olid, aga kassakorval nad olid ja kodus leidsin, jaanuar 2005 ja dets.2005USKUMATU!Koige varske seas selline pahnGaraazimyygilt ostsime yhe amishi kaest suure taldrikutaie kaneelirulle, Mart arvas kyll, et votaks vaikssema, aga nyyd on juba peaaegu otsas, jube hea..Ja loomadega on nii, et need pisikesed sipalgad on nagu nuhtlus, meie pehme moobel on neid tais ja nad kogu aeg hammustavad.Ja yks ahv on ka asfaldil sodiks soidetud, jubedasti haiseb.Aga papagoid lendavad parvedena ja ou,dsalt karjuvad ja kadistavad, konna nagime ka eile, ahjaa yks iguaan, suur ,oli ka,midagi siin ikka on.Homme laheme siis vaatama, kui paljuVictoriano ja tema pojad matseetega maha on niitnud ja espaspaeval tulevad juba maamootjad kontrollima, et piirid on oiged ja varsti, oige varsti saan maha panna oma banaani ja mangopuu ja palju lilli.
Ma tahan veel oelda seda, et kuigi ma tunnen puudust, et te koik olete nii kaugel ja ma ei saa sellist igapaevast juttu teiega ajada , vaatasin just filmi sellest peost, kus te koik mind nii musitasite ja kallistasite, mida Mart filmis, ma ei saa jatta ytlemata, et ma tunnen end niiiiiiii onnelikuna, et see ei ole uni, ega puhkus, mis varsti lopeb, vaid see ongi minu uus elu ja vastupidiselt pyhapaeva vihkamissyndroomile olen ma hakanud ootama esmaspaevi, sest siis koik asjad jalle liiguvad ja saab jalle sammu edasi ja ikka koos Mardiga.Aga ma toesti ootan teid koiki siia, issand kyll siis saab lobus olema, palun votke mind tosiselt ja pidage plaani...Musi musi koigile, jana
ciku, sulle, nii tore, et sa kirjutad, me kohe naerame siin, eriti mart nenede Lenini kardinate yle siin , head lugemist!

Thursday, August 03, 2006

Palju onne , isa








Palju onne, minu isal on tana synnipaev, minul on siin kyll kell 4 pealelounat, aga Eestis on juba 1 oosel uus paev, nii et voib soovida kyll.PALJU ONNE , ISA!Et ikka tervis paraneks ja malu juurde tuleks, kahju, et selliseid malupulkasid ei myyda inimestele...Ja, isa, ole siis ikka sobralik ja emale seltsiks ja tee nalja, siis on elu lobusam!Meil siin on kohe taitsa hasti lainud.Hakkasime siin motlema, et milliseid aknaid majadele teha ja katuseid.Tahame kindlasti palmilehtedest katuseid, aga siin raagitakse, et siis saad endale koduskorpionid ja maod, kes seda katust armastavad.Siis uurisime valja, siin keegi myyb tehispalmilehe katust ka, yks kanadakas, kaisime kohapeal, lahedalt on ikka paris synteetiline, hind on ka paris korge, aga 25a annavad garantiid.Originaalpalmilehe puhul peab vaatama, mis meister on, monel peab 2 a, keskmiselt 7, siis on variant alla mingi muu katus panna, plekk naiteks, aga ma tahan, et seespoolt oleks puit, st., et hirmus palju tuleks neis katuseid,.Kaohalikus ehitusmaterjali poes kaisime ka tutvust tegemas, et mis materjale siin on ja mis maksab ja et torud kaivad liimides yksteise kylge, mitte keerates ja yldse...vahepeal avastasime, et meie telefonilt ei saa sonumeid saata, mingi jama, aga kohalikud ytlesid, et siin sonumid yldse tulevad vahel paar paeva hiljem kohale,mis te ikka muretsete.Aknad tahame ikka klaasidest teha, siis tuleb kindlasti kaugematest kyladest ka inimesi uudistama, et mis imeasi.Siin on ikka kombeks, et kas vorkudega, trellidega voi tyhjad aknaavad ja luugid.Vahepeal kaisime internetis ja nagime et meile pole keegi meilinud, noomisime poega, tema kohe yldse ei kirjuta ja kiitsime tytart, tema kirjutab tihti.Oudsalt palju tuttavaid oleme siin hakanud nagema, ikka saab kedagi tervitada ja musitadaEsmaspaeva ohtul kaisime ka selle janky juures, kelle kaest me oma maa ostame, ta just saabus USAst ja arutasimme, et kui meie tahame osta ja tema myya, siis on ikka oudne jama kyll, kui see asi nii kaua venib, et advokaadid ei toota nii kiiresti kui meie tahaks.Siis oli see Frank (janky) veel juuksuris kainud, selline sojavaelase soeng oli tal, et 4 taala oli maksnud USAs, et siin ta kyll nii odavalt ei saa, et mingi kanadakas tal loikab, alati peab mingi 12 taala maksma ja nasel oli ka pea punaseks varvitud, et siin maksab alati 40 taala.Kohalikud teevad odavalt, aga kuna nemad kaivad kanadalase juures, see votab alati kanada hinna, ma siis ytlesin, et mina siin kyll juukseid loikama ei saa hakata, see too on siin nii alavaaartustatud, aga muidugi me elame siin taielikus kylas, kui ma rikaste mallis tootaks, siis oleks teine lugu.Laupaeva hommikuks meid kutsutigi garaazi myygile, kell 8 hommikul juba yhes hotellis, et igayks myyb midagi, kes piruklaid, kes midagi mida ise ei vaja, mulle oeldi, et sina voiksid juukseid loigata.Haha.See on vist mingi ameerika vark, see garaazimyyk.Igal juhul teisipaeva hommikul kell 7 hakkasime San Jose poole teele, et advokaadiga kyll maaostuasja suhtes kaest hoida jne.Tavaliselt soidame nats yle 3,5 tunni, aga viimastel paevadel on mingid palverandurid kondima hakanud ja neid on tuhandeid ja tuhandeid, kuna siin teepeenraid ei ole kohe yldse ja teed on nii kitsad, et 2 rekkat mahuvad nibin nabin ja kaanulised ja magised ja siis veel need kondijad ikka 4-5 kaupa ja tee peal ja vankritega lapsi ka, soitsime 4 tundi ja peale ja jaime nats hiljaks ka.Aga meie advokaat oli araytlemata roomsa naoga, tema naine just avas sellel paeval oma ari(ta on fysioterapeut).Eile ta toesti meenutas mulle Mart Siimanni, ainult umbes 30 aastane, silmad suured peas, naerunagu ees, vaga entusiastlikult raakis, et MEIL SIIN COSTA RICAS...ja asjad sujusid ka kuidagi vaga ilusti, yks asi ja teine asi ja hommikul oli meile see Luis helistanud, kes meil tagant sisse soitis ja me ei saanud tapselt aru, mida ta tahtis meile oelda, et kas me peaksime tagasi sinna poolsaarele soitma, et no way, aga koik asjad ajas me advokaat sujuvalt korda ja nyyd jai maaost omakorda selle janky advokaadi taha, et neljapaeva hommikul hiljemalt kirjutatakse alla ja kasiraha laheb yle.Siis soitsime panka kaartide ja tsekiraamatute jargi.Panga johtaja sisklikult jalle naerunaoga ja nalja tehes suhtles meiega, vahepeal laks valja ja meie aadvokaat ytles, et meile pakuti krediiti, mis on siin eriti kova sona, muidugi protsent on siin ka kova, meil pole praegu nagu plaanis krediiti votta siit, aga ikkagi, et nae.Siis tuli pangajohtaja tagasi ja toi meie tsekiraamatu ja kaardi ja kysis, kas ikka Marceo ytles, et kui me krediiti tahaksime...me siis kysisime, et me tahaks nyyd oma kaardiga raha valja votta, pidime advokaadile maksma ja nii, aga sula oli otsas, siis see ilus pangamees ytles, et palju tahate, ma toon teile, et all oli pikk saba, ma toon teile, siis ei pea sabas seisma...ja toigi meile raha.Kogu selle aja oli mingi 6-7 inimest ukse taga ootamas, kellest aga yldse valja ei tehtud, kyll toodi tool juurde, et me koik istuda saaksime ja parast musitasime koik hyvastijatuks.Nyyd oli meil raha ka ja soitsime Escazusse, see on selline linnaosa , kus elavad yldiselt ainult rikkad ja seal on sellised poed nagu Euroopas.Koigepealt laksime ehitusmaterjali poodi.JA SIIS MA OLIN NAGU ALIIS IMEDEMAAL:koike oli, milline varvide valik, kulla ja hobeda ja murenenud varve ja lihtsalt et kangast voi ykskoik mida varvida, sellised toonid, ma juba valisin yhe laimirohelise valja, mida ma kasutada tahan, issand, ma oleks kohe koike tahtnud ja siis porandaplaadid, kohe leidsime sellised, mida tahaks ja kraanikausid ja ymmargused ja ribidega uksed ja muudkui kirjutasime yles, et mida on ja palju maksab.palju valgeid oli ka seal poes, moni ostis 7 segistit, ka vist hotelli teinud...Siis aiaosa, kus olid taimed ja muustaff, elektri ja muuosakonnas ma ei viitsimud kaia, seal oli Mart.Parast seda laksime Escazu malli, mis on enam vahem Miami mootu, seal onZara ja mango ja D&G ja Boss jne...ja sealt saab ajakirju, mida ma armastan ja ma ostsin palju sisustusajakirju ja augusti Cosmopolitani ja seal oli korralik toiduosakond, palju iseteadvate nagudega inimesi kondis seal, ostsime kylmakasti, jaad ja toitu.Ise oma asju kilekottidesse ei saa panna, selle jaks on poisid ja siis nad tulevad sinuga koos ja karutavad su karu autoni voi taksoni ja ise sa seda teha ei saa.Meie muidugi tahtsime omamoodi, et mart on kova pakkija ja kuna me tahtsime osa asju kylmkasti panna, 4 tunnine soit ju ees , aga poiss pakkis oma suva jargi ja sidus kilekotid pealt veel kinni ka ja mina tahtsin omakorda ise karu lykata, aga tema ytles, et ei tohi, see on tema too ja liome kaega, veeretas need asjad autosse, siis sa pead veel ytlema, kuhu ta need paneb, me tahtsime taha istmepeale panna, sest paris taga on meil tagavara kanku diisliga, igaks juhuks,siis pidime ruumi tegema ja naitama, et kuhu, siis pead talle veel tippi andma ja siis , kui ta oli ara lainud, pidime kottidest hakkama ongitsema asju, mida tahtsime kylmkasti panna ja koju joudes olid meil ikka munad moradega, sest nemad pakivad nii...Tulime poe uksest valja kolmveerand 6 ohtul, hakkas juba hamarduma, ja ma veel motlesin, et nii hasti on kohe koik lainud, et kust see pauk kyll voiks tulla, nagu ikka oige eestlane, selline kahtlustav, aga need palverandurid!!!!Linnatulev tee oli kinni pandud ja linnast valja minev suund oli 1 rida linnast valja ja teine oli siis linna sisse tulevaks tehtud, et siis 1 rida linnast valja, aga ega see mingi Polva pole, olid ikka ummikud, peaaegu tund aega passisime enam vahem yhes kohas, kui lopuks soitma saime hakata, oli kottpime, valgustust ei ole, teeaartes igal pool tuhandeid palverandureid, siis hakkas veel vihma sadama, siis tuli veel udu ja siis muidugi lookaugud.Ja kui rekka soidab ees, soidatki 10 km tunnis, issand, kui palju neid randureid oli, aga taiesti hullumeelsed, ma ei ople tanast lehte lugenud, aga ma arvan, et surmasaanuid on rohkem kui 1.Paar paeva tagasi soideti 1 surnuks ja 1 haiglasse, aga kottpimedas inimesed konnivad, vihma sajab, teepeenraid ei ole, ei helkurit, monel yksikul on taskulamp.koju joudsime kell11, mina jain lopuks magama, agaMart muidugi pidas vapralt vastu.Tassisime asjad sisse, mingid eriti suured sipalgad olid koogilaua vallutanud, ei tea, mis nyyd siis.Tana kohe magasime ja monuslesime ja vaatasime ajakirju ja ostsime 50m moodulindi ja laksime krundi peale, et mida ja kuhu ja votsime Mardi kaabutaie OMA laime puu otsast, need on apelsini suurused ja oi, kuidas lohnavad.kui me seal korgel turnisime ja mootsime soitis yks auto ja peatus, tuli meie tuttav Any(ka janky),kelleleMart yhel peol cuba libre sisse laimi rusikaga purustas, ja ytles, et tal on meile haid uudiseid ja need on seoses yhe maaga, mis asub meie maa vastas, aga mida mart saaks lendamisel maandumiseks ja ohkutousmiseks kasutada, et vist saab kaubale voi noh, et voib kasutada, eks nais, igal juhul ma sain aru, et roomusonum.Siis laksime randa ujuma, kuna selle moodulindiga rinnuni rohus kondimine vottis vaga labi.Mina hakkasin siis teokarpe korjama, et kirjutan nendest liivale isale synnipaevaonnitluse, mart kadus kuskile ara.Vahepeal kuulsin nagu koerte haukumist, siis jalle moiraahvide haalt, otsisin pilguga marti, teda aga ei olnud.Sain oma ISALE valmis ja laksin asjade juurde , et kus fotokas on, oudne moiraahvi haal, mart istus puu otsas, kaks suurt lehte korvadeks pandud ja tegi seda haalt.Issand, kuidas ma naersin,tegin tast pildi ka, praegu, kui ma seda kirjutan siin kodurodul, on paris moiraahvid meie lahedal ja teevad pariselt seda haalt.Ja parast mart veel ytles, et vaata kui sile puu, mille otsa ta ronis ja ma siis imestasin kohe veel.Hommikul ta tegi ka yhe nalja, kondis ringi kaed puusas ja ytles, et kyll on ikka hea kuningas olla, et see on yhest filmist, kuskuningas kuses ja teener hoidis potti ja siis lopuks kuningas viskas jootrahaks myndi sinna potipohja , vaatas ringi ja ytles, et kyll on ikka hea kuningas olla...
Maksime tana jargmise kuu yyri ara,juba kuu oleme siin pesitsenud meie juudi juures.Tana ta jalle toitis meid, toi mingit vaga head tyypilist papaiahautist, mida ta naine oli teinud.See naine Katja on ma arvan mingi 30, voib olla sutsu peale,naerab kolavalt nagu Vargamae Kroot, on vaga kena ja tal on 6 aastane tytar, kes ei ole juudi oma.Juut ise on meil mingi 58, see naine katja kaib tal siin vahetevahel.
tana nagin gekot, kes oli varviline, aga tal oli nagu rotisaba taga, selline hall ja kole, muidu on praegu nagu loomavaene aeg, pole kedagi nainud.Kallistan kovasti ja tanan koiki kommijaid, mul on alati VAGA hea meel, kui keegi midagi kirjutab.pregu just tuli yks labipaistev vaike sisalik, kes on nagu kriipsujuku ja seisis mu markmiku korval, ikka on moni loom