dialemma

Eile me motlesime Eestisse pakki saata.Soitsime San Isidrosse,leidsime postkontori ja alustasime uuringuid a la, kui palju maksab 1 kilone pakk, kui palju 5 kilone jne.Postkontor oli selline ruum,mis oli klaasiga pooleks tehtud.Esimene pool oli rahvale seismiseks jaetud ja treisel pool klaasi istus yks mees luugi ees ja yks naine istus keset tuba laua taga, kus oli suur Costa Rica lipp ja tema soris mingis kaustas.Akende ees olid valged pitskardinad.Mees luugi taga naeratas roomsalt,leidis Eesti oma listist ja ytles, et tooge pakk siia,siis vaatame, kui palju see maksab.Meie ytlesime, et meil veel pakki ei ole, et komplekteerime selle kohe, kui teada saame, mis see maksab.Naiteks 2 kilone.Mees oli segaduses, et tema enne ei tea, ta peab kaalu peale selle paki panema.Lopuks laks toi selle naise laualt, kes keset tuba istus paar virna paberit ja mingi augulooja, asetas need kaalule ja ytles, et 2 kilo maksab 30 USD ja seejarel ytles, et 5 kilo maksab 94 USD.
"Kas teil kaste ka on, kuhu pakkida?"
"kastid on, aga me ei tohi neid myya, need on yhe teise firma kastid ja nendega tohib ainult selle firma kaudu pakke saata ja see on Costya Rica piires"
"Kus me kasti osta saame?"
"Igalt poolt, korval on pood."
"Millal see pakk kohale jouab?"
"3-4 nadalat"
Kuna odav ei ole siin ammu miski ja kiiresti ei ole kunagi midagi liikunud, siis ei hakanud me kiirposti kohta midagi kysima.Laksime oma pakki komplekteerima.Costa Ricale omaselt tuli lihtsalt arvutades valja, et kasulikum on saata 3 kahekilost pakki, mitte 1 viie kilone.Poes oli samuti soodsam osta kohvi 250 grammi kaupa, sest korraga kilo ostes, oli hind palju korgem.Tahtsin osta ka Costa Rica maiustusi, Britt teeb selliseid spets puuviljad shokolaadis voi pahkel voi kohviuba shokolaadis.Kuna ma ise ei leidnud, siis myyja ytles, et loomulikult neil on neid maiustusi ja juhatas mu Marsi ja Snickersi juurde.Kaste ei myydud yldse mitte kusagil, nuiasime igas poes,lopuks saime 3 natuke katkist vana seebi kasti.Joudsime postkontorisse tagasi, jagasime asjad kastidesse ja tostsime leti peale.Seesama mees tousis oma toolilt pysti ja ytles oioioi.See ei olnud vaga paljulubav.Kysisime teipi.Ei, teipi neil ei ole.Esimene kast laks kaalule, kaal naitas 2,7 kilo.Kysisime huvi parast, palju see maksab.
"70 USD"
Issand jumal,votame siis asju vahemaks, kui 2 kilo on 30 taala, mees ladus kohvisid valja.Jai 1,9 kilo
"50 taala"
"???" Naitasime mehele paberit, kuhu ta 2 tundi tagasi oli kirjutanud, et 2 kilo maksab 30 taala
"Ei, maksab 50"
"Kas see hind siis tousis viimase 2 tunni jooksul?"
"Euroopa on kaugel, selleparast ongi kallis"
Me hakkasime paris vihaseks
minema
"Kui palju siis 5 kilo maksab?"
" 5 kilo maksab ikka sama palju, 94 USD"
Seda ta ytles juba mitte eriti veendunult, akki pakime veel asjad ymber ja siis tuli talle paastev mote, et siis on koik palju odavam, kui me need 3 pakki koik yhel aadressil saadame.
"Kui palju see siis maksma laheb?"
"Ma ytlen teile siis, kui koik on kaalutud, ma enne ei tea, koik oleneb grammidest"
Ohkasime ja saime aru, et mingeid pakke me saata ei saa.
"Kas teil sellist hinnakirja ei ole, kust saaks vaadata, kui palju maksab mingi paki saatmine eri sihtkohtadesse?"
"Ei, sest see oleneb koik grammidest, seda ei saa kilodega teha"
Mart haaras pakid kaenlasse ja ytles, et meie laheme nyyd minema ja mingeid pakke ei saada.mees ohkas kergendatult.Mina soovitasin tal ka minema hakata ja endale teine too otsida.Mees naeratas veel roomsamalt.Kui me uksest valja olime joudnud, jooksis meile kuskilt leitud ingliskeelt purssiv mees jarele ja vehkis Lizano pudeliga, mis oli teisele poole letti jaanud"leedi, leedi, tankju"
mart arvas, et postis tootavad veel hullemad inimesed kui Mc Donaldsis, viimases ei kai ta pohimotteliselt juba ammu aastaid.
Ma isegi ei tea, kuidas me nyyd need asjad eestisse saata saame.Aga meie kylas elab ka juhmakaid.Nagu te koik ju teate, oleme me need inimesed, kellega kohtume, ise oma ellu kutsunud, et mingid olukordi lahendada ja oppetunde saada.Ja kui me neid ara ei lahenda, siis naiteks mul need juhmakad otsa ei lopegi. Paar kuud tagasi laks meil restorani kylmutuskapp katki.Koigepealt soojenes sygavkylm yles ja siis allosas oli ka koik selline poolkylm.Yks meie kyla prantslane Mugli soovitas kohe oma sopra prantslast, et see on koige parem kapiparandaja.mart helistas prantslasele, see lubas jargmisel hommikul kell 6.30 hommikul tulla vaatama.Olgu oeldud, et me tavaliselt hangime restoranis kella 11-12 ni ja vaga ei ole vaimustatud, kui keegi meiega enne kella 9 kokku tahab saada.Prantslane ise muidugi ei tulnud jargmisel hommikul yldse kohale.Mingil paeval ta siis ikka tuli ja ytles ka oioioi, et teie kapp on tagant nii tolmune, et selleparast ei kylmetagi, et tema nyyd puhastas koik korralikult ara ja pani sinna veel mingi abistava jupi ja lylitagu me kapp 2 tunni parast sisse ja siis on koik korras.Kahe tunni parast oli kapp taiesti kutu, enam ei kylmutanud kuskiltpidi ja ei teinud ka enam mingit haalt.Loomulikult prantslasele selline asi ei meeldinud, nyyd oli teda veel raskem katte saada, me tahtsime ainult, et ta tuleks ja oma loomingu sealt vahelt valja votaks, et tehku kapp nagu ta oli, me otsime teise parandaja.Prantslane tuli ja ytles, et naete, siis on yks elektrooniline jupp ju taiesti labi polenud, te peate selle uue ostma ja siis on kapp nagu uus.See uus vidin maksab 90 taala ja seda myyakse San Isidros.me siis soitsime sinna, ostsime uue jupi ja kui kodus selle taha yhendasime, siis karssas see ka momentaalselt labi, viga oli hoopis kuskil mujal.Nyyd Mart vihastas, mina ka, et mis pagana prantslased, need on poolearulised, tema enam kunagi yhelegi mingit tood ei paku.Kutsusime Uvitast yhe tico, kelle tookojas Mart oli ennegi midagi parandamas kainud.Veel 280 taala ja korda saime.Prantslaselt tahtsime 90 taala tagasi kysida, mis ta meile maksma laks, aga tyyp ei votnud enam meie konesid vastu, solvus vist, aga enne, kui me kapi teisele parandada andsime, oli yhel oosel kainud ja salaja oma sinna keeratud vidina tagasi votnud.
Ja siis helistas eile minu sobranna Maarika ja kysis, millal me Eestisse tuleme.Ja ma hakkasin motlema, et kuigi ma ju alati kirjutan nendest asjadest, mis siin halvasti lahevad, siis tegelikult ma ju juba pean seda normaalseks ja enam ei imesta nii vaga ja kehitan rohkem olgu.Ja sygaval siimas ma ehk juba kardaksin, kas ma Eestis elada oskaks enam.Minugi jaoks on juba taitsa ok auto keset teed seisma jatta ja teise juhiga juttu raakima jaada voi siis keegi kuskil kinni parkida ja kui autosse tulen, siis ma ei leia eest vihast juhti vaid hoopis naeratava tico, ju mul siis oli vaja:)Nadal tagasi olid termiidid mul yhes cabinas voodi ara soonud, taiesti.Termiidid olid porandast labi tulnud ja puitosad nii ara soonud, et ma pealt ei nainudki, aga kui napuga vastu karkassi koputasin, siis vajus kogu puitosa tolmuna porandale.ja enam ma ei ahasta ega imesta vaid pyhkisin koik kokku ja nyyd tuleb lihtsalt hooajaks uus voodi ehitada.Paike paistab iga paev, soe on ja keegi ei rapsi.paar ohtut tagasi sisustasin baaris yhe columbialase aega ja aitasin tal kassat teha.tema kolis Columbiast siia 6 aastat tagasi ja ytles, et sellist pura vida elustiili ei ole peale Costa Rica kusagil.Tema tegeleb maailma paastmise projektiga, votab vabatahtlikke tasu eest toole ja need siis paastavad siin linde loomi ja taimi ka.Paar aastat elas indiaanlastega koos lihtsalt vorkkiiges.Kui siiamaani ma arvasin, et kuidas kyll saab nii olla, et me kohtame siin veel inimesi, kes ei oska lugeda ega kirjutada, siis tema selgitas mulle natuke, et indiaanlastel on uskumus, et kui nad lugema ja kirjutama hakkavad, siis kaob neil ara nende rahvuslik malu ja nede juured loigatakse labi.Ajalugu on kirja pandud alates sellest, kui siia saabusid hispaanlased, kes lugeda ja kirjutada oskasid, aga indiaanlaste oskused ja teadmised on ajast aega ainult suusonaliselt edasi kandunud.Naiteks need palmikatused, mis nii ilusad on, aga kui sul see majal on, siis maod ja skorpionid on sul voodis voi supi sees ja vastu need ka ei pea yle 3-4 aasta, lasevad vett labi.Indiaanlased aga tegid syya alati lahtisel tulel ja see suits yhtepidi kuivatas palmi lehti, ehk need pidasid katusel paremini vastu, teisipidi ajas maod ja putukad minema.praegugi pidi Buruca indiaanlaste muusiumis aegajalt loket tehtama just selle parast.Ja naiteks see varske toidu soomine.Kuna see columbialane oli vaga indiaani naojoontega,ta raakis, et tema vanaema ei soonud kunagi eelmise paeva toitu.mitte kunagi ei pidanud ju midagi kappi panema voi hoiustama, alati vois uue ja varske votta.Vanaema meelest oli juba hommikune toit roiskunud.Nyyd sellel columbiales on saksa naine ja 3 last ja ta ytles, et neil on vahel suured eriarvamused toidu suhtes, kuigi naine on ka ydini roheline.
Et siis ma olen endiselt segaduses oma kuuluvusega, sest nyyd tundub mulle juba, et ma kuulun rohkem siia kui Eestisse ja olen vahem muretsema hakanud, mis on kindlasti yhtepidi tanu Mardile, aga teisipidi ikka vist see pura vida elustiil, mis on koige rohkem muutusi teinud mu mottemaailmas.Ehk siis, kui seda pakki ei saanud ara saata, ju see siis nii pidi minema, arvatavasti tuleb mingi teine voimalus need asjad Eestisse toimetada.Pura vida!

hambad

Motlesin, et kirjutan ainult siis, kui midagi yllatavat juhtub minu jaoks.Vanasti imestasin tihedasti, nyyd on teisiti.
Eile kaisin hambaarsti juures.2 aastat ei olnud kainud ja ma pean ytlema, et Eestis mulle taitsa meeldis seal toolil vedeleda ja teenindatav olla.Hambaarst asub Uvitas, osad soovitavad, osad mitte, aga minu kogemus on selline.Paar paeva tagasi pesti mul hambad seal kivist puhtaks ja arst ytles, et terve hunnik auke on vaja parandada, et vanad asjad vaja ymber teha ja uued augud taita ja umbes 3 korda pean kaima.Aeg oli mul kella 2 pandud, kell 7.30 sain kone, kas ma ikka tulen.Siin on kombeks mitte kohale ilmuda.Kell 2, kui kohale olin lainud ytles arst, et vett neil ei ole, aga yhe hamba voib ikka korda teha.Ma ei saanud aru, mis seos sellel asjal oli, aga heitsin tooli pikali.Jargmisel hetkel oli mul pritsimisvalmis systal silme ees ja ma hakkasin katega vehkima, et mina systi ei soovi.Mul on ainult yks kord elus esihammast parandades syst tehtud ja mulle ei meeldinud see tunne.Pealegi on kombeks ju kysida, akki olen allergiline.Arst ei joudnud ara imestada, et mismoodi alati on ilma systita tehtud, aga pani siiski systla kaest ara.Edasi algas puurimine, kuna vett ei olnud, siis pritsis ode teisest systlast kogu aeg pudelivett puuri peale samal ajal, kui arst puuris.Mingil hetkel tuli vesi tagasi ja kraanist lendas suur larakas vett mull vastu kylge, aga puuri ikka vesi ei joudnud, surve oli kehv.Lopuks kui surve paranes, olid roostetykid puuri ummistanud ja arst vangutas pead ja vottis uue puuri.Poolteist tundi puuris ta mul jarjest ylemist hambarida , see ila imev lohv oli mul mandli kylge end vaakumiga kinni imenud ja lopuks jouti ka taitmiseni.Ta oli lahti puurinud 4 hammast , mu suu enam eriti kokku ei kainud ja lopuks oli koik valmis, peeglit mulle ei antud ja ma ise ka unustasin kysida.Ohtul, kui hambad ara pesin, vaatasin peeglisse ja motlesin, mis saiasodi mul hammaste vahel on, toonivahe oli nagu vaga suur.Hommikul arkasin verevalumid poses ja mandlites, helistasin arstile ja ytlesin, et ma ei ole teenusega rahul.Homseks anti aeg, laheb uueks puurimiseks.Arst muidugi vaga sobralik ei olnud, et ma rahul ei ole, ytles, et peaksin portselanhammastele motlema hakkama.
Kas kuskil mingit manuaali ei ole, kuidas endal ise hambaid parandada, jargmisel korral vist teen ise.Teenuse hind oli 180 USD, mis on kindlasti Eesti moistes vaike raha, aga siin, kus inimesed teenivad 2 dollarit tunnis, mitte vahe.

solo bueno

Kui kellelgi peaks muretsemine hasti valja tulema, siis olen see mina, aga koht hakkas valutama hoopis Mardil, eelmise nljapaeva oosel ja kohe nii hullult, et soitsime oosel kell 1 haiglasse.Arst vaatas Mardile otsa,et teil on operatsioone olnud, nagu muljutud ja arme tais.No jah, oli selline lennuonnetus paar aastat tagasi.Kaskis pikali heita, sikutas pyksid allapoole ja nagi uut armi, mis see on?Oh see oli song 20 aastat tagasi, pole hullu.Aga mis see veel on, nagi ta suurt traageldust vasakul pool.Oh see juhtus mul noorest peast, kukkusin seljaluylid lahti.Arst vangustas pead ja ytles, ime , et te ikka veel elus olete ja mis siis seekord, KOHT VALUTAB?Ja muigas.Tegelikult aga seletas parast kompamist, et muud siin polegi, kui et Mart on stressist kohu valutama ajanud.Eks ta on viimasel ajal vaga vasinud kyll kogu aeg, puhkasime kyll just, aga ega selle 3 paevaga 5 aastat valja ei puhka ja nyyd mina valvan, et Mart ei tootaks ja ei maratseks jne.Talle tilgutati 3 kotitait mingeid drooge sisse , tulime koju , magasime 2 tundi ja soitsime San Josesse auto hooldusesse.San Joses oli nii palju sebimist, kyll proovisime arvutile uut klaviatuuri saada, vanal ei tootanud enam enamus nuppe, aga ooteaeg oli 3 nadalat ja me ostsime lihtsalt lisaklaviatuuri.Nyyd kui arvuti kokku pakin, on hiir ja lisaklaviatuur ja laadija, turukotti oleks juba vaja.Siis olid Rita kaamerasse hakanud seened kasvama, viisime selle parandusse, siis olid meil oobinud kliendid San Joses yhte hotelli oma kaardid unustanud, otsisime neid koos koristajaga voodi alt ja pealt.Lopuks, kui hotelli maandusime, oli kell 5 ja me jaime lihtsalt magama, sest eelmine oo ju ainult 2 tundi ja see oine haiglasoit.Arkasime kell 11 ohtul,et laheme siis sooma ja ooelu nautima.Kui tagasi tulime, soime kohe hommikust ja kell pool neli laksime magama.See oli selge, et koju me jargmisel paeval soita ei jaksanud, puhata oli ka vaja ja nii me jaime veel yheks paevaks.Leidsime yhe tanava, kus olid menurestoranid, puupysti tais ja hinnaklass selline eelroog 20 taala ja pearoog30 taala, rahvast nagu murdu.Yks oli argentiina restoran ja teine aasia toidu oma.Meie soime selles aasia omas, toit oli taitsa ok, kuigi mittemidagi erilist. mulle siiamaani tundub, et meie restoranis on koige paremad toidud.Viimati oli meil yks neljane seltskond advokaate Eestist, kes plaaniaid jaada 3 ooks, aga olid nadala.Neile nii meeldis meie juures ja toitu kiitsid ka taevani.Siis tuleb kyll soe tunne sydamesse, et sa ei pyya asjata.Viimasel ajal on lihtsalt see majanduslangus nii suruma hakanud, inimesed ei kai, ei kuluta.Sa void asja sydamega teha ja oma hinge ara anda, aga raha on ikka ainult pealinnas voi 5 tarni kuurortites.Kaisime just paar paeva tagasi meie vana juudi juurest labi, et kuidas tema elu, ta pani oma majade kmpleksi juba pool aastat tagasi myyki, aga ei mingit huvi.Tema korval myyb ka yks hotell ennast, neil on suht samapalju maad, juudil lihtsalt imeline vaade, juut tahab poolteist milli, korvalhotell 800 000.See on taiesti selge, et see hotell myyb end alla omahinna, aga inimesed on virelemisest vasinud ja tahavad kaelast ara saada, eriti kui sul on veel volad.Meie korval on edukas restoran Citrus, pool aastat tagasi leidsid nad restoranile ostjad, kes kasiraha ara maksid, asi on siiamaani myymata.Juut muidugi rahmas kaega, et mis tal ikka enam oodata, selle pooleteist milliga peab ta siis surmani vastu pidama, aga kui ta kasvoi Iisraeli laheks, siis mingi vaike maja tuleks ikka osta ja auto ise on kuskil 70 000 taala.Et suremiseks ei jaa midagi.laiutas kasi, et miks ta yldse nii suure maja ehitas siin ja mis ta yldse siia tuli, kes seda ette teadis.Siis laks susside lohistades tuppa ja ytles, et naitab meile midagi.Toi telefoni ja naitas lapse pilti, et nae, tal on nyyd ka tytar, et tal oli 2 aastat tagasi yks nicaraagualasest koduabiline, nad olid planeerinud kokku elama hakata ja pere luua ja see tydruk oli korraks koju soitnud, et tuleb koje tagasi, aga ei tulnud kunagi ja valetas, et rasedus oli ka ara katkenud, ta oli lapsest alles paar paeva tagasi teada saanud.Meie sattisime end just Queposesse minema, uus tydruk mari pidi bussi pealt tulema, juut tundus kohe huvi, kas on ilus ja kui vana.ma ytlesin, et kuskil 22-24, maina ei maleta, juut ytles, et jah, natuke vana talle(ise on 60 millegagi), tema lapse ema on praegu 19.Juut on meil ikka taitsa hulluks lainud.vaatas siis mu musta kyynelakki ja kysis, misk mul kyyned sellist varvi on.Jalas olid mul tatuu mustriga polvikud , aga ilma otsteta, siin ma kannan ju ainult platusid ja juut kysis, miks mul sellised asjad ymber jalgade on, kas mul on veenidega midagi...Appi, ela veel siin dzunglis!
Eelmine Jungle Fever oli vaga vahe inimesi, see oli ka kaspari arasaatmispidu.Kaspar liikus siit edasi Austraaliasse.Eile panime ta bussi peale koos yhe tsiili dj-ga.Eelmine nadal, kui Liis ja Margit kaisid Kariibi pool seiklemas, siis nad said Cristoobaliga tuttavaks, ta elab yhes tsiili juurtega peres Puerto Viejos ja mangib seal vaikselt muusikat ja aitab vist mingis suveniiri poes.Muidu ta ei tundunud nii totu, laks eile sama bussiga minema kui Kaspar, aga koik oma asjad lasi bussis ara varastada.Ma ei tea, kuhu ta oma asjad pani, arvatavasti yles istme kohale ja kuna ta mangis meie Jungle Feveril back to back Mardiga ja oli magamata, siis varastati teel Queposesse ara nii lapakas, kaardid, pass, juhiload, i pod ja ma ei tea, mis koik veel.Kaspar arvatavasti magas oma asjade otsas, eestlased on ikka alalhoidlikumad.lahkumine on ikka kurb, koik see staff kasvab ju sydamesse, nadala parast on uus nutt, Margit ja Liis lahevad ara.Margit Hollandisse ja Liis Eestisse.Molemad tydrukud on nagu kullatykid ja ytlevad , et igatsevad Costa Ricat juba nyyd taga.Liis tunneb, et on nii palju muutunud, siin olles, palju avatumaks ja maailma vaade muutub avaramaks ja kuna ka Adelante on nii palju voitnud nende siin olles, siis oleme ju koos olles koik selles ajaga paremaks muutunud.Koiki kolme ( Liis, margit ja Kaspar) voin igale poole soovitada, sest nad toesti on nii vahvad inimesed ja tood tegid, teevad ka sydamega.
Meie surfivoistlus laks ka suureparaselt, rahvast ootasime kyll rohkem kui eelmisel aastal, aga tuli vahem, 41 voistlejat oli, aga voistlejatele oli see ainult kasuks,lained laksid ka finaaliks suureks ja afterpartyl oli vist kokku pea 200 inimest.Naljakas on see, et proovime siin kuidagi ellu jaada, aga ometigi leidub inimesi, kes on kadedad.Omavalitsusest tulid tyybid paar paeva tagasi ja ytlesid, et me peame katust rohkem maksma, sest anonyymsed telefonikoned tulevad, et adelante myyb ilma litsentsita alkoholi ja nyyd tuleb rohkem inimesi maarida.Litsentsi yyrimine maksab keskmiselt 500 USD kuu.Kui me sellise summa kuus ara maksaksime, siis voiksime en kohe kinni panna. nYy maksame 80 taala asemel 150 , mais proovime jalle alla saada.Et siis tegelikult laheb ju hasti, kui kaestatakse voio mis.Aru ma muidugi ei saa, mul on ainult hea meel, kui minu ymber inimestel hasti laheb, siis jaab ju midagi yle ja puru pudiseb meilegi, aga ju on ka teisi teooriaid.
Kolm ood jarjest nagin imelikku und.Esimesel ool ujusin vaga sogases ja mudases vees krokodillide eest ara ja Mart toukas mind veel tagant, et uju kiiremini( ma tean, et sogane vesi on haigus, akki see oli enne mardi kohuvalu, ei maleta), siis jargmisel ool nagin, et mul olid suulaega hambaproteesid, mis viidi parandusse ja koik imestasid, et ise nii noor ja juba kusthambad ja yleeile olin haldjas muinasjutu maal.Midagi erilist seal ei juhtunudki, aga ma teadsin, et olen muinasjutus.Mul ei ole yhtegi unenao seletajat, akki on netis mingi sait, kust saaks vaadata.Aru ma ei saa, kuidas aju neid genereerib ja mis seos sellel koigel on.
Ah jaa, kui me San Josest oma nadalalopult tagasi joudsime, oli meie maja peal kukkunud kurjade hollandlast suur puu.Vajunud vastu meie maja katust ja siis edasi libisenud mooda seda alla.Katuseplaadid puruks ja kukkus pesunooridesse.Onneks on kuiv periood, sisse ei saja, kurjade hollandlaste pandud okastraataed jalle katki, ootan ponevusega, millal nad mind syydistama tulevad.
Voib olla julged inimsed toesti ei ela igavesti.Aga ettevaatlikud inimsed ei ela yldse!(Richard Branson).Sellega ma ennast siis lohutan, kui turvatundest puudu jaab.

aasal

Koige monusam on molutamine, selles ma olen tugev, eriti, kui harjutada.Kaisime Panamas pikal nadalalopul ja molutasime.Ma lugesin 3 paevaga 2 raamatut labi, mangisin kasiinos ja soin ja join ja ostsin yhe kleidi ja kingad.Vanasti ma arvasin, et need, kes ei raagi midagi, neil kas ei ole midagi oelda voi siis vaikimine kuld nagu vanasona ytleb.Enne puhkust ma sain aru, et on ka voimalus, et inimesed hoiavad lihtsalt energiat kokku.Ma isegi ei jaksanud enam lollusega voidelda, esimesel paeval Panamas poes arvet makstes, kysis myyja mult passi templit naha, et ega ma illegaal ei ole.mis oigusega?Aga ma naitasin, sest ma lihtsalt ei viitsinud riidu kiskuda.Kolmandal puhkuse paeval , kui ma olin kabiini lainud 2 paari retuuside ja yhtede strech pykstega, et ei retuuse ei tohi proovida ja vottis mult need ara, et need venivad ja neid ei proovita.ma naitasin, et ka need kolmandad pyksid venisid, et mis vahet seal on.Myyja naeris ja raakis seda teisele myyjale nagu nalja, et saad aru, ta tahab retuuse proovida ja molemad naersid, et vat kus hull ja ma tirisin retuuse tagasi, et ikka proovin, et kes neid siis ostab, kui proovida ei saa.tema jalle, et koik ostavad ja proovida ei saa ja siis ma viskasin need retuusid talle pahe, et mina ei osta, ime et mind vangi ei pandud.Tagasi Costa Rica poole on ka raske tulla viimasel ajal, ei taheta anda enam 90 paeva nagu vanasti,vahel 60, vahel pakutakse isegi 30.pead naitama maalt valjasoidu piletit, meil olid need voltspiletid tehtud arvestusega 19 maiks, et nad ei saaks vahem anda.Aga tana tulid siia Jan ja Sonja, nemad on Kanadast ja kuna yhel migratsioonitootajal oli eelmine kord pastakas halvasti kirjutanud ja yhel neist oli 90 paeva passis ja teisel vois 90 asemel valja lugeda 40, siis nyyd jebiti neid pikalt ja neil on moot tais, et myyvad koik maha ja soidavad kuskile, kus saab vabalt elada.Minu segadus on globaalsemat laadi, ma ei saa aru, kuidas maailm yldse kokku ei kuku lolluse ja poliitika all.Viimased 2 raamatut, mis ma lugesin, ainult syvendavad seda tunnet.juba mingi aeg tagasi ma motlesin, et ma ei taha enam siia maailma tagasi syndida enne, kui siin midagi muutub.nyyd puhkuse ajal kysisin mardilt, mis tema arvab ja kas tema kavatseb tagasi tulla, et kui ta kavatseb, siis tuleks mina ka veel korra.mart tombas koik need 3 paeva muusikat alla, sest meie toas oli internett ja tema vaga sellistele asjadele ei motle.Aga minul tuli tahtmine olla aasal.Selline roheline aas voililledega, kui maha kummarduda ja nuusutada, tunned onne lohna ja puudega on ymbritsetud, et kuskile pole vaja minna ja rohkem ei olegi midagi kui see aas ja oled nagu janes ja kalpsad seal.Siis ma raakisin sellest mardile ja kutsusin teda hyppama, ta natuke hyppas ka minuga seal hotelli toas, aga ytles, et pole motet sellest teistele raakida.Ega seal porandal mingit onnelohna ei olnud, aga ma maletan seda lohna veel sellest ajast, kui me vihterpalus baggiga ringi kihutasime ja maist juulini oli see lohn taiesti olemas, augustis oli juba selline kopituse lohn nagu Costa Ricas.Ja siis ostsin ma veel endale kingad.mu jalad ei ole enam kingadega harjunud, vahel ikka panene jalga, aga ma ei kujutaks enam ettegi, et peaks oma jalgu kuskil sukkades ja saabastes kangitsema.ja kylmavarinaid ma ka ei taha maletada, tegelikult ei maletagi.
Uue telefoni saime ka, mobiili.Ma ei ole telefoni juba pea 5 aastat kasutanud ja nyyd, kui siin riigis anti vana systeemi kasutanud inimestele, sellistel, kel ei olnud sim kaarti vaid see koik oli telefoni sisse ehitatud, uued telefonid, sest vana systeem kaotab homme kehtivuse, kujutage ette, ma ei oskagi enam telefoni kasutada ja kus seda yldse hoida, ma motlen enda kyljes, kui liikuda???telefoni oli mingit tundmatut marki, varviline ja konna pilt oli ekraanil.Proovisin Panamas kasutada, aga see tootab ainult Costa Rical.Skypest proovisin emale helistada, aga internett oli nii aeglane, et ema ei kuulnud midagi ja hakkas vihaseks minema.Mina olen juba sellega harjunud, et on asju, mida ma muuta ei saa ja lepin sellega.ma tean kyll, et peaks olema nagu laps ja oma tahtmist saama, et seda me peaksime lastelt oppima, hiljem me opime loobuma, aga teiselt poolt on ju see, et miks voidelda sellega, mida muuta ei saa.Ainult need asjad on piirkonniti vaga erinevad.Nagu palju muudki, naiteks kultuur ja popkultuur.Tana oeldi mulle, et kui me tahame siin raha teenida, siis peaksime hakkama olut odavalt myyma ja korraldama pidusid Jimmy Buffetti Margaritaville!Mis asi see on?See on vist seesama, kui ma kysiksin kelleltki sealtkandist, kuidas on voimalik, et sa Astrid Lindgreni ei tea, voib olla, ma ju ei tea siiani, kes see Jimmy Buffett on.Meie JUNGLE FEVERi pidude sarjal on 4. martsil, 2. aastapaev ja meie teame hoopis teistsugust muusikat.Raha vastu ei ole mul midagi, aga kuna meil laheb siin mingisugune piir, kust me yle ei saa astuda, sest too ja vaba aeg on sama moiste, siis ma veel ei tea.
Meie ara olles ei olnud siin midagi kokku kukkunud ja koik olid suureparaselt hakkama saanud, mis on roomustav.Homme on sobrapaev.ma alati motlen, kes neid punaseid pehmeid iminapaga sydameid ostab, aga tana nagin.Taksojuht peatus, myygimees myys just selliseid oudusi, kuhu on I love you peale tikitud ja vajutas selle oma esiklaasile, teise samasuguse korval.Armatuurlaual oli tal juba umbes 7 suurt kaisulooma, vahpeal helises telefon ja ta raakis oma lapsega( arvatavasti) pehmes pudikeeles ja lopetas kone, et musitan ja tegi suuga mitu mopsu.iseenesest see on armas, et neile on perekond koige tahtsam ja lapsed on vaga hoitud.Selle hirmsa pehme punase sydame kinkis ta arvatavasti paeva lopus lapse emale.
ja siis veel, et praegu on nii hea olla, nagu kuskilt distantsilt.tahaks seda tunnet hoida.ma tean, et peale puhkust ongi nii, see nadalalopp oli lihtsalt oivaline:)
Musid, kallid, jana

mote

Yhte oskust on mul ka veel vaja arendada.Selline situatsioon.Selle aasta 19. veebr. korraldame juba 3. surfivoistluse.Kuna siin keegi varem selles piirkonnas midagi sellist ei ole korraldanud ja kriitikast hoolimata(alati keegi, kes ei tee midagi, arvab, et ta teeb seda sinust paremini)on see vaga populaarne.Voisteldakse 3. kategoorias, proffid, amatoorid ja lapsed.Korjame siin sponsoritelt raha ja kogu raha laheb auhinnafondi, meie ise tootame koik tasuta, ohtul on aftekas, aga selle peo kassa on alati palju vaiksem kui tavalised peod, sest surfarid on siin suht vaene noor rahvas ja peale terve paev rannas rassimist on koik suht labi ka, ootavad vaid, millal auhinnad valja kuulutatakse.Meie Rita, kes on ka proff fotograaf, teeb kogu voistlusest pilte ja kui voitjad on selgunud, siis prindib kahku ka voitjatest varvifotod valja ja need antakse koos rahadega yle.Rannas on ka hommikust alates kaed jalad tood tais, et seda inimsumma oigel ajal liikuma panna ja vaos hoida alates registreerimisest kuni nende vette ja valja ajamisega.Finaalid toimuvad alati paeva lopus koige paremate lainetega ja alati pon keegi natuke solvunud, et tema ei voitnud.Auhinnad on aga siinmoistes vaga suured, esikohad said eelmisel aastal 200 USd, sel aastal vist 300 USD, ma ei ole paris kursis, palju me sponsoreid saime, rita tegeleb sellega.Esimesel aastal korraldasime selle voistluse meie rannast 5 min. paadisoidu kaugusel saarel, tegime sinna isegi liiva sisse ajutised WC-d, kuigi inimesi, kes voistles , oli 30 ainult.Eelmisel aastal korraldasime selle avalikus Hermosa rannas, voistlejaid oli juba 66 ja ka palju nannimyyjaid oli kohale ilmunud.Sel aastal on oodata eriti suurt osavottu ja tahelepanu.mingi kohalik ma ei tea, mis komitee tuli meie juurde 3 inimeselises koosseisus , et neil on meile ettepanekud seoses surfivoistlusega, et me saaksime koos tootada.koigepealt nad jaid kohtumisele 2 tundi hiljaks, aga see mind ei yllatanud.Edasi hakkasid nad peale, et nemad korraldavad sellel samal paeval samas rannas laada, kus inimesed saavad oma toitu myya(eks ole nutikas) ja nad tahaksid sellel laadal ka korjata raha, et sissesoit randa oleks parem, et praegu on see vaga halb ja madalad autod ei saa sisse soita ja prygi on ka vaga palju, et siis nad korraldaks prygiasja ja et kindlasti oleks vaja ka WC-sid, sest vanaaasta lopus olevat rand nii ara reostatud olnud.2 wc-d maksab yheks paevaks 200 USD ja et siis inimesele oleks see 100 colooni kasutamine, ehk siis yks viiendik USD kord.Mina hakkasin vihaseks muutuma.me oleme iga jumala kord kogu prahi, mis meie voi inimesed on maha jatnud, klik kokku korjanud, isiklikult soitsin siimane surfivoistlus tagasi prygikottide otsas.kui ma rannas kain, ei jata ma mitte kunagi mingit prahti maha.Seda, et viimne kui yks tico aastalopus randa soidab ja seal telkima hakkab, seda teavad koik, ka omavalitsus.Miks see nyyd meie kraesse yritatakse keerata.yhed meie kliendid, kes eelmisel aastavahetusel jacos olid, raakisid, kuidas oudne vetsu levis rannast 1. jaanuaril yle jaco.neil on neid WC-sid vaja kogu aeg , mitte meie korraldatud paeval.Mart muidugi alustas asjaga enda moel, kuna minu nagu oli juba pilve tommanud, et hea mote, aga meil kyll raha ei ole, ta voib omavalitsusega raakida ja kui peaks olema, et me saame kuidagi raha juurde, siis voib olla, aga kas me saaksime kuu lopus sellest uuesti raakida.Ma kysisin otse, kust ta kavatseb seda raha juurde saada.kogu staff tootab tasuta selle paeva, ma ei nae seda rahavoogu kuskilt.mart arvas, et kui me saame sponsoreid juurde, akki siis.ma seletasin talle, et kui saame juurde, siis ikkagi laheb see raha auhinnafondi, mitte vetsudesse, nii on lubatud.Oi, ma ei teadnud, vastas mart, aga ikkagi akki on mingi voimalus...Tyypidel loomulikult ei olnud ei visiitkaarti ega yldse mingit telefoni, kuhu helistada, mart andis meie visiitkaardi, et helistagu kuu lopus.Ma ei saa aru, miks?need tyybid ise peavad ka omavalitsusest votma loa, kui nad tahavad mingit laata korraldada, miks nad ise ei saa seda kysida.on ju loogiline, et need, kes myyvad toitu ja jooki, peaksid ka vetsude eest rohkem hoolt kandma.Voi on ikka nii, et kui hakkad midagi korraldama, siis on nagu puugid sul koik seljas.ja voib olla peaks alati inimestele ytlema, et jah, vaatame,mis teha saab, kuigi ise tead, et ei saa ega kavatse midagi teha, lihtsalt yhte pidi on mart meil tanu sellel vaga populaarne inimene, teisipidi aga kulub tal mottetutele telefonikonedele(inimesed ju helistavad) liiga palju aega ja energiat.
Ja naiteks lahke olemkisele.Vahel moni klient kysib taiesti sellist asja, et a la mul on platu katki, kas sa saaksid selle ara parandada.mart muidugi vastab, et jah, voib olla saan, ma pean vaatama, kas mul on sellist liimi voi mis iganes asja, et homme vaatame.Selle peale( kell on naiteks ohtul 9) ytleb klient, et ei, ma tahan, et see mul juba homme jalas oleks, tana on vaja.
Ma saan aru, et mart saab oma asjadega ise hakkama, mind huvitab vaid, kas ma toesti olen terve elu olnud liiga tagasihoidlik ja liiga otsekohene.
ei ole higi , verd ja pisaraid, aga arvamusi ootaks ikka.jana

head uut , armsad sobrad!

13.jaanuar 2011

Soitsid saanid, soitsid reed, venelased joivad teed. Moodas on nii meie joulud kui uusaasta ja elu laheb vaikselt edasi.Enamus eestlasi, kes meile jouluks ja aastavahetuseks saabus, sai kovasti vintsutada erinevates lennujaamades.osa jaid isegi Panama Costa Rica piiril kinni, sest joulu 1. pyhal, kui nad olid end Panamast valja kirjutanud, osutus, et costa Rica pani oma piiri kell 5 kinni, lehvitasid veel, et kohtume homme ja nii jaigi osa inimesi ei kellegi maale.Joululaupaeval tegime meie staffile ja kohale joudnud eestlastele pika joululaua kapsaste seaprae ja kartulitega.oli armas ja kodune olemine, ainult et mu magu neid kapsaid enam ei seedi, kahjuks.Joululaupaev on ka ainus paev aastas, mil me staffile vaba paeva anname ja koik said koos rannas hangida,mina sain katte oma kauaigatsetud kliendi Mari, kellega meil juba eesti ajal vaga tore koos olla oli.Edasi laks vaga tormiliselt, eesltasi tuli aina juurde, aastavahetuseks oli meil 35 eestlast pluss staff 8, taielik eesti maffia.umbes nadal aega magasime ainult 3 tundi oopaevas, sest kas oli vaga lobus, vaga kiire voi molemat korraga.Kuna me korraldame ka ernevaid tuure, siis esimest korda elus votsin minagi ette matka vihmametsa.Kuna ma ei ole kunagi sportlik olnud ja tossusid mu garderoobis ei leidu, siis oli probleem, mida metsa jalga panna, mul olid ainult kas kontsakingad voi platud.Leidsin yhed tossud, mis ma olin 2 aastat tagasi larissale ostnud, et ta saaks aias tood teha.Pool tundu parast matka algust, olid mul molemad tallad ja pealsed eraldunud.sidusin noorid uuesti ehk siis talla alt labi, et astuda saaks.matk oli koik muud kui turvaline, matkajuhi tytar vajus korra kuristikku, aga margit, kes mu ees kondis sai veel kaest kinni.oli teisigi, kellel matkajalanousid ei olnud, yks advokaat kondis ylikonna kingaga ja vaga edukalt.Tegelikult oli vaga monus kondimine, aina makke ja makke, poole tee peal oli hytt, kus meid ootas mees, kellel oli suus pooled hambadf, yle yhe, aga ta kondis vaga kiiresti.matka lopp viis meid suure kose juurde, et sinna alla paaseda, pidi pystloodis mae kylje peal 50 sendi laiuse raja peal kondima, mina seda ei suutnud ja jain sinna aarele istuma, isegi istudes kais pea ringi, teised marssisid vapralt allapoole, lopuks oli selline madanev redel, sedamooda alla ja oligi kose jalam, uus redel ja sai ronida vaikese kausikese peale, kus siis supelda sai.Mina vaatasin seda koike advokaadi prouaga pealt, temal olid nii libedad tallad, ta ei saanud lihtsalt alla, me siis raakisime elust mingi pool tundi, kuni teised koses monulesid.Elud on vaga erinevad. Ahvid ja konnad ja liblikad ja linnud ja taimed, igal yhel oma lugu, ma ei ole mingi matkasell, aga mulle meeldis vaga.Tagasiteel korjasin yhe kakaopuu vilja, lutsisime seda koik ja yulejaanu viskasin oma kotti, kust ma selle mone paeva parast avastasin, idud kyljes.Panin enda juurde maha.Tagasiteel nagi keegi enda arvates laisklooma, pidasime kinni ja vahtisime koik pyydlikult, lopuks kyis giid minult, et see on puuleht, kas ytleme teistele ka voi las jaab laiskloomaks.
Aastavahetuse pidu oli super, meil oli band kutsutud, kes mangis latiinot, eestlastele meeldis, meie pysikliendid kaisid edasi-tagasi ja kysisid, kaua see jama kestab, millal normaalset muusikat hakatakse mangima.Loomulikult oli meil ilutulestik, viimased 50 inimest pidime kell 5 hommikul minema saatma, sest staff vajas juba tikke silmade vahele.Arvame, et oma 200 inimest kais ohtu jooksul labi.1. jaanuari ohtul korraldasime 8 inimesele ohtusoogi rannas.meie kokk, 200sest vaadist tehtud grill, valge kylm vein ja padjad ja veiniklaasid, punased suured hibiskuse oied- naaberhotelli omanikud kondisid mooda ja ytlesid, et uskumatu, me oleme viitsinud paris klaasid, paris taldrikud, lilled ja grilli koik randa venitada.minu jaoks on detailid vaga tahtsad, kokk tegi suureparase kalaroa salati ja magustoiduga, jaime koik veidi vindiseks ja seda ohtut meenutan ma veel kaua, see oli lihtsalt nii ilus.Sinu sobrad ja juhuslikud kaaslased selleks ohtuks, fantastilised inimesed, kelledega sa voib olla enam kunagi ei kohtu, aga see ohtu on meie yhine veedetud aeg ja imeline.Samal ajal toimus meie hotellis kohtumine meie aukonsul Maare Siirakuga.17 eestlast ja yks latlane tahtsid teada fakte Costa Rica kohta ja yldse siinsest elust.parast raakis mart ka, tema on ju sotsiaalne:)pea iga ohtu loppes meil suure yhis black jackiga.Kuna eestlasi tuleb ikka sinna, kus on, siis meie sober Mart oma naise Liinaga elas lopuks kaheses toas, kuhu panime veel matidki maha, et 2 inimest saaks magada ja olukord meenutas pogenike laagrit.Aga tuju oli koigil super ja juhuslikult kohtunud inimesed sobisid omavahel ja keemia oli lihtsalt meeliylendav, harva, kui yhel ajal satub nii palju sinu inimesi sulle kylla.ma olin nii onnelik.Eks meil oli loomulikult nii suure jouguga probleeme ka.Osadel inimestel oli pagas kadunud pea 5 paeva, osad, kes tahtsid sukelduda, ei nainud seda, mida ootasid ja indiaani kylas olid viimase paeva peol indiaanlased maani tais.Aga on asju, mida sa saad muuta ja osa, mida mitte.osa asju jatan ma oma raamatu tarvis,muudan nimed ara ja aja moodudes on asjaosalistel voib olla endalgi hea muiata voi siis mitte.
Te lihtsalt ei kujuta ette, kui erinevaid inimnatuure voib siin kohata, ka vaga erinevaid eestlasi.Naiteks eile tuli sooma yks vanapaar, kes oli aasta tagasi siin kainud, et nad on jalle Costa Ricas, neile nii meeldis siin, nad tulid jalle sooma, et eelmine kord mangiti pokkerit, kas me veel mangime.3 paeva oobis meie juures yks hipipere, kondisid paljajalu ringi ja olid lihtsalt nii onnelikud ja lubasid meid koigile soovitada.4 ohtut kais siin chillimas yks noor arst San Josest, armus ara meie Carmenisse(uus tydruk, tuli detsembris) ja eeviimasel paeval soitis parklas bambuspiirde ja lambid ATV-ga segamini, nii segaduses oli.Mida aga teised inimesed eestlastest raagivad?Kuna eestlasi oli siin nii palju, siis oli ka vastukajasid.Eestlased on kurjad voi vahemalt kurjade nagudega, eestlased ei taha jootraha jatta, samas djungli matkadel kiideti eestlasi, et selline loodurahvas nagu ticodki, et noua yliturvalisust, ei karda koike, kysivad ja huvituvad ja jaksavad kondida.Sellisena meid nahakse siin.
Mida meie panime tahele, nyyd, kus me oleme juba 4 ja pool aastat Eestist ara olnud.Ikka seda, et tahetakse maja mere aares kesklinnas ja palju privaatsust.Seda siis kujundlikult.Huvitav on naha, kuidas samadele situatsioonidele reageerivad inimesed erinevalt, yhtede jaoks rikub see puhkuse taielikult,teised votavad seda kui seiklust, mis lisab reisile varvi.Ma ei ytle sugugi , et ma ise oskaks just teistviisi reageerida, aga imetlen ma kyll, neid , kes seda oskavad.
Minu suurim uusaasta soov oleks, et mul ikka onn oleks mardi korval oma elu elada, lapsi tahaks naha, vanemaid kallistada ja sopradega pidu pidada.oleme onnelikud, et meil praegu on suureparane staff, kellega on huvitav ja monus koos Adelantet edendada, sooviks palju "meie " inimesi hotelli ja restorani, huvitavaid inimesi meie ellu.Eks anda saad ikka seda,mida sul endal on, eks huvitavaid inimesigi hakkab siis tulema, kui neil minuga midagi raakida on:)voi mis?