Friday, January 14, 2011

mote

Yhte oskust on mul ka veel vaja arendada.Selline situatsioon.Selle aasta 19. veebr. korraldame juba 3. surfivoistluse.Kuna siin keegi varem selles piirkonnas midagi sellist ei ole korraldanud ja kriitikast hoolimata(alati keegi, kes ei tee midagi, arvab, et ta teeb seda sinust paremini)on see vaga populaarne.Voisteldakse 3. kategoorias, proffid, amatoorid ja lapsed.Korjame siin sponsoritelt raha ja kogu raha laheb auhinnafondi, meie ise tootame koik tasuta, ohtul on aftekas, aga selle peo kassa on alati palju vaiksem kui tavalised peod, sest surfarid on siin suht vaene noor rahvas ja peale terve paev rannas rassimist on koik suht labi ka, ootavad vaid, millal auhinnad valja kuulutatakse.Meie Rita, kes on ka proff fotograaf, teeb kogu voistlusest pilte ja kui voitjad on selgunud, siis prindib kahku ka voitjatest varvifotod valja ja need antakse koos rahadega yle.Rannas on ka hommikust alates kaed jalad tood tais, et seda inimsumma oigel ajal liikuma panna ja vaos hoida alates registreerimisest kuni nende vette ja valja ajamisega.Finaalid toimuvad alati paeva lopus koige paremate lainetega ja alati pon keegi natuke solvunud, et tema ei voitnud.Auhinnad on aga siinmoistes vaga suured, esikohad said eelmisel aastal 200 USd, sel aastal vist 300 USD, ma ei ole paris kursis, palju me sponsoreid saime, rita tegeleb sellega.Esimesel aastal korraldasime selle voistluse meie rannast 5 min. paadisoidu kaugusel saarel, tegime sinna isegi liiva sisse ajutised WC-d, kuigi inimesi, kes voistles , oli 30 ainult.Eelmisel aastal korraldasime selle avalikus Hermosa rannas, voistlejaid oli juba 66 ja ka palju nannimyyjaid oli kohale ilmunud.Sel aastal on oodata eriti suurt osavottu ja tahelepanu.mingi kohalik ma ei tea, mis komitee tuli meie juurde 3 inimeselises koosseisus , et neil on meile ettepanekud seoses surfivoistlusega, et me saaksime koos tootada.koigepealt nad jaid kohtumisele 2 tundi hiljaks, aga see mind ei yllatanud.Edasi hakkasid nad peale, et nemad korraldavad sellel samal paeval samas rannas laada, kus inimesed saavad oma toitu myya(eks ole nutikas) ja nad tahaksid sellel laadal ka korjata raha, et sissesoit randa oleks parem, et praegu on see vaga halb ja madalad autod ei saa sisse soita ja prygi on ka vaga palju, et siis nad korraldaks prygiasja ja et kindlasti oleks vaja ka WC-sid, sest vanaaasta lopus olevat rand nii ara reostatud olnud.2 wc-d maksab yheks paevaks 200 USD ja et siis inimesele oleks see 100 colooni kasutamine, ehk siis yks viiendik USD kord.Mina hakkasin vihaseks muutuma.me oleme iga jumala kord kogu prahi, mis meie voi inimesed on maha jatnud, klik kokku korjanud, isiklikult soitsin siimane surfivoistlus tagasi prygikottide otsas.kui ma rannas kain, ei jata ma mitte kunagi mingit prahti maha.Seda, et viimne kui yks tico aastalopus randa soidab ja seal telkima hakkab, seda teavad koik, ka omavalitsus.Miks see nyyd meie kraesse yritatakse keerata.yhed meie kliendid, kes eelmisel aastavahetusel jacos olid, raakisid, kuidas oudne vetsu levis rannast 1. jaanuaril yle jaco.neil on neid WC-sid vaja kogu aeg , mitte meie korraldatud paeval.Mart muidugi alustas asjaga enda moel, kuna minu nagu oli juba pilve tommanud, et hea mote, aga meil kyll raha ei ole, ta voib omavalitsusega raakida ja kui peaks olema, et me saame kuidagi raha juurde, siis voib olla, aga kas me saaksime kuu lopus sellest uuesti raakida.Ma kysisin otse, kust ta kavatseb seda raha juurde saada.kogu staff tootab tasuta selle paeva, ma ei nae seda rahavoogu kuskilt.mart arvas, et kui me saame sponsoreid juurde, akki siis.ma seletasin talle, et kui saame juurde, siis ikkagi laheb see raha auhinnafondi, mitte vetsudesse, nii on lubatud.Oi, ma ei teadnud, vastas mart, aga ikkagi akki on mingi voimalus...Tyypidel loomulikult ei olnud ei visiitkaarti ega yldse mingit telefoni, kuhu helistada, mart andis meie visiitkaardi, et helistagu kuu lopus.Ma ei saa aru, miks?need tyybid ise peavad ka omavalitsusest votma loa, kui nad tahavad mingit laata korraldada, miks nad ise ei saa seda kysida.on ju loogiline, et need, kes myyvad toitu ja jooki, peaksid ka vetsude eest rohkem hoolt kandma.Voi on ikka nii, et kui hakkad midagi korraldama, siis on nagu puugid sul koik seljas.ja voib olla peaks alati inimestele ytlema, et jah, vaatame,mis teha saab, kuigi ise tead, et ei saa ega kavatse midagi teha, lihtsalt yhte pidi on mart meil tanu sellel vaga populaarne inimene, teisipidi aga kulub tal mottetutele telefonikonedele(inimesed ju helistavad) liiga palju aega ja energiat.
Ja naiteks lahke olemkisele.Vahel moni klient kysib taiesti sellist asja, et a la mul on platu katki, kas sa saaksid selle ara parandada.mart muidugi vastab, et jah, voib olla saan, ma pean vaatama, kas mul on sellist liimi voi mis iganes asja, et homme vaatame.Selle peale( kell on naiteks ohtul 9) ytleb klient, et ei, ma tahan, et see mul juba homme jalas oleks, tana on vaja.
Ma saan aru, et mart saab oma asjadega ise hakkama, mind huvitab vaid, kas ma toesti olen terve elu olnud liiga tagasihoidlik ja liiga otsekohene.
ei ole higi , verd ja pisaraid, aga arvamusi ootaks ikka.jana

3 comments:

Anonymous said...

Kui ma komiteele avaldasin arvamust, et kui nad tee korda teevad, siis tuleb ju randa veel rohkem fekaale ja prahti, kas kogu lool on yldse motet, naersid nad koik nagu ma oleks mingit nalja teinud.loogiline ju?
jana

Anonymous said...

Hei!
Annad alati ilusti mõista et ootad komme oma supervahvatele lugudele elust enesest Costa Ricas:D Ma nüüd kirjutan Sulle loo elust enesest Eestis, tegevusaeg 24-25 dets.2010, tegevuspaik Liikva küla Harku vallas (uusasula, arendaja põhimõtteliselt pankrotis). Jõululaupäev, vanaemad külas, aga on oodata lumetuisku. Vaatan ühel hetkel välja, juba sajabki teist, ja kõvasti. Hakkame mutikesi autosse kiirustama, et mees saaks nad veel enne linna tagasi viia kui tee kinni on tuisanud. Aga mammidel läheb aega, kaasavõetud sussid vaja korralikult mitme paberi sisse pakkida, perenaist (s.t mind)põhjalikult tänada lastele (22a ja 24a) veel õpetussõnu öelda jne. Saame nad lõpuks autosse ja start. Ja õnnestub veel külast välja saada, aga tagasitulles jääb meie auto totaalselt tee peale lumme kinni. Ok, pole hullu, süüa jätkub paariks päevaks:D Aga 25.õhtuks oleme ise sõpradele külla kutsutud. Lepime juba kokku et meid võetakse suure tee äärest peale, kuhu saaksime ise jala välja sumbata, aga siis tuleb SAHK! Ja meie auto on tal ju tee peal ees! (Rohkem selliseid nõdrameelseid meie külas õnneks tol õhtul polnud!:) Mees helistab sahajuhile ja selgitab olukorda - ära palun mu autot lömmi sõida. Juht vastab et ajas meie auto tagant tee juba lahti, saaksime tagurdades liikuma. Aga lund tuiskab kogu aeg juurde. Ok, labidad kaasa ja auto poole teele, poeg varustab ennast riietusega õnneks korralikult, minul küllaminekuteksad jalas. Ja siis - mitte midagi ei näe, tänavavalgustust meil pole, ainult pimedus ja lumi ja lumi ja lumi! Teed näed aimamisi, astud kaks normaalset sammu ja siis oled puusadeni lumes, kuna kahe maja vahelt oli nii meleetult lund tuisanud. Jõuame kohale, läbimärjad ja üsna külmunud. Hakkame lükkama, aga auto ei liigu grammigi, põhjaga totaalselt kinni. Kaevame, püüame lükata, kaevame, lund tuiskab näkku. Siis tuleb sahk uuesti meie taha, palume et saaks köiega tõmmata. Saab ja tõmbabki...ja siis eraldub kaunilt ja kunstiliselt mingi osa Jaguari esimesest poolest, mida lumi siiski altpoolt nii kõvasti kinni hoidis.....:D

Nautige päikest ja randa ja sooje vihmasabinaid ja rummi ja oma armast hotelli ja teineteist Mardiga ja ärge siia Savisaare juurde lumepõrgusse tagasi igatsege!:D Sain ma õieti aru et plaanid ka raamatut? Ootan väga!
Merle

Leelet said...

Hei!

Omal moel on selles mõttes vettpidav iroonia: „ükski heategu ei jää karistuseta“.
Inimeste nahhaalsus on ikka hämmastava panev ja lisades sinna veel juurde rahvusliku eripära nüansid :)...

Olge tublid!
Leelet