Sunday, February 13, 2011

aasal

Koige monusam on molutamine, selles ma olen tugev, eriti, kui harjutada.Kaisime Panamas pikal nadalalopul ja molutasime.Ma lugesin 3 paevaga 2 raamatut labi, mangisin kasiinos ja soin ja join ja ostsin yhe kleidi ja kingad.Vanasti ma arvasin, et need, kes ei raagi midagi, neil kas ei ole midagi oelda voi siis vaikimine kuld nagu vanasona ytleb.Enne puhkust ma sain aru, et on ka voimalus, et inimesed hoiavad lihtsalt energiat kokku.Ma isegi ei jaksanud enam lollusega voidelda, esimesel paeval Panamas poes arvet makstes, kysis myyja mult passi templit naha, et ega ma illegaal ei ole.mis oigusega?Aga ma naitasin, sest ma lihtsalt ei viitsinud riidu kiskuda.Kolmandal puhkuse paeval , kui ma olin kabiini lainud 2 paari retuuside ja yhtede strech pykstega, et ei retuuse ei tohi proovida ja vottis mult need ara, et need venivad ja neid ei proovita.ma naitasin, et ka need kolmandad pyksid venisid, et mis vahet seal on.Myyja naeris ja raakis seda teisele myyjale nagu nalja, et saad aru, ta tahab retuuse proovida ja molemad naersid, et vat kus hull ja ma tirisin retuuse tagasi, et ikka proovin, et kes neid siis ostab, kui proovida ei saa.tema jalle, et koik ostavad ja proovida ei saa ja siis ma viskasin need retuusid talle pahe, et mina ei osta, ime et mind vangi ei pandud.Tagasi Costa Rica poole on ka raske tulla viimasel ajal, ei taheta anda enam 90 paeva nagu vanasti,vahel 60, vahel pakutakse isegi 30.pead naitama maalt valjasoidu piletit, meil olid need voltspiletid tehtud arvestusega 19 maiks, et nad ei saaks vahem anda.Aga tana tulid siia Jan ja Sonja, nemad on Kanadast ja kuna yhel migratsioonitootajal oli eelmine kord pastakas halvasti kirjutanud ja yhel neist oli 90 paeva passis ja teisel vois 90 asemel valja lugeda 40, siis nyyd jebiti neid pikalt ja neil on moot tais, et myyvad koik maha ja soidavad kuskile, kus saab vabalt elada.Minu segadus on globaalsemat laadi, ma ei saa aru, kuidas maailm yldse kokku ei kuku lolluse ja poliitika all.Viimased 2 raamatut, mis ma lugesin, ainult syvendavad seda tunnet.juba mingi aeg tagasi ma motlesin, et ma ei taha enam siia maailma tagasi syndida enne, kui siin midagi muutub.nyyd puhkuse ajal kysisin mardilt, mis tema arvab ja kas tema kavatseb tagasi tulla, et kui ta kavatseb, siis tuleks mina ka veel korra.mart tombas koik need 3 paeva muusikat alla, sest meie toas oli internett ja tema vaga sellistele asjadele ei motle.Aga minul tuli tahtmine olla aasal.Selline roheline aas voililledega, kui maha kummarduda ja nuusutada, tunned onne lohna ja puudega on ymbritsetud, et kuskile pole vaja minna ja rohkem ei olegi midagi kui see aas ja oled nagu janes ja kalpsad seal.Siis ma raakisin sellest mardile ja kutsusin teda hyppama, ta natuke hyppas ka minuga seal hotelli toas, aga ytles, et pole motet sellest teistele raakida.Ega seal porandal mingit onnelohna ei olnud, aga ma maletan seda lohna veel sellest ajast, kui me vihterpalus baggiga ringi kihutasime ja maist juulini oli see lohn taiesti olemas, augustis oli juba selline kopituse lohn nagu Costa Ricas.Ja siis ostsin ma veel endale kingad.mu jalad ei ole enam kingadega harjunud, vahel ikka panene jalga, aga ma ei kujutaks enam ettegi, et peaks oma jalgu kuskil sukkades ja saabastes kangitsema.ja kylmavarinaid ma ka ei taha maletada, tegelikult ei maletagi.
Uue telefoni saime ka, mobiili.Ma ei ole telefoni juba pea 5 aastat kasutanud ja nyyd, kui siin riigis anti vana systeemi kasutanud inimestele, sellistel, kel ei olnud sim kaarti vaid see koik oli telefoni sisse ehitatud, uued telefonid, sest vana systeem kaotab homme kehtivuse, kujutage ette, ma ei oskagi enam telefoni kasutada ja kus seda yldse hoida, ma motlen enda kyljes, kui liikuda???telefoni oli mingit tundmatut marki, varviline ja konna pilt oli ekraanil.Proovisin Panamas kasutada, aga see tootab ainult Costa Rical.Skypest proovisin emale helistada, aga internett oli nii aeglane, et ema ei kuulnud midagi ja hakkas vihaseks minema.Mina olen juba sellega harjunud, et on asju, mida ma muuta ei saa ja lepin sellega.ma tean kyll, et peaks olema nagu laps ja oma tahtmist saama, et seda me peaksime lastelt oppima, hiljem me opime loobuma, aga teiselt poolt on ju see, et miks voidelda sellega, mida muuta ei saa.Ainult need asjad on piirkonniti vaga erinevad.Nagu palju muudki, naiteks kultuur ja popkultuur.Tana oeldi mulle, et kui me tahame siin raha teenida, siis peaksime hakkama olut odavalt myyma ja korraldama pidusid Jimmy Buffetti Margaritaville!Mis asi see on?See on vist seesama, kui ma kysiksin kelleltki sealtkandist, kuidas on voimalik, et sa Astrid Lindgreni ei tea, voib olla, ma ju ei tea siiani, kes see Jimmy Buffett on.Meie JUNGLE FEVERi pidude sarjal on 4. martsil, 2. aastapaev ja meie teame hoopis teistsugust muusikat.Raha vastu ei ole mul midagi, aga kuna meil laheb siin mingisugune piir, kust me yle ei saa astuda, sest too ja vaba aeg on sama moiste, siis ma veel ei tea.
Meie ara olles ei olnud siin midagi kokku kukkunud ja koik olid suureparaselt hakkama saanud, mis on roomustav.Homme on sobrapaev.ma alati motlen, kes neid punaseid pehmeid iminapaga sydameid ostab, aga tana nagin.Taksojuht peatus, myygimees myys just selliseid oudusi, kuhu on I love you peale tikitud ja vajutas selle oma esiklaasile, teise samasuguse korval.Armatuurlaual oli tal juba umbes 7 suurt kaisulooma, vahpeal helises telefon ja ta raakis oma lapsega( arvatavasti) pehmes pudikeeles ja lopetas kone, et musitan ja tegi suuga mitu mopsu.iseenesest see on armas, et neile on perekond koige tahtsam ja lapsed on vaga hoitud.Selle hirmsa pehme punase sydame kinkis ta arvatavasti paeva lopus lapse emale.
ja siis veel, et praegu on nii hea olla, nagu kuskilt distantsilt.tahaks seda tunnet hoida.ma tean, et peale puhkust ongi nii, see nadalalopp oli lihtsalt oivaline:)
Musid, kallid, jana

4 comments:

Anonymous said...

Ilusat Sõbrapäeva Teile seal!
Sattusin eile Status Clubi trenni ja lugesin flaierilt, et Teile tulevad külla jalgratturid Eestist.
Kindlasti tuleb põnev ja vahva ja sündmuste- ja muljeterohke kohtumine, kujutan juba ette kui vaimukalt Sa sellest hiljem kirjutad!
Meil on 18 kraadi külma, aga päike vähemalt paistab. Hoppa.rei!
Merle

Anonymous said...

Tanan, tanan, teilegi head sobrapaeva!Ma ei tea, miks jalgratturid seda reisi veel meiega reklaamivad, nad ytlesid siinsetest reserveeringutest lahti, et jaavad pohja poole, liiga pikk reis ja vist eelistavad resorteid pohjas.
Minu sobrapaev algas kurvalt, meie kokale on tehtud parem pakkumine ja ta soidab minema.selles maailmas ei maksa sona midagi, raha on see, mis loeb.Ilusat sobrapaeva , tusane jana

Anonymous said...

See on hea, kui külmavärinaid ei suuda meenutada. Meil oli täna hommikul 26 kraadi külma ja nädala lõpus lubati 32.

Anonymous said...

Hei!
Statuses on jah stendi peal ikka teavitus et selline tore retk ja Jana ja Mart ootavad külla (:
Oh armas aeg, nende kokkadega on Sul järjest üks rist ja viletsus!
Mart peab vist ikka ise kokaks hakkama :D Muidugi saan aru et ta lihtsalt ei jõua kõike, aga hakkama saaks kindlasti - polegi vist ühtegi tööd mida tema tehtud ei saaks.