solo bueno

Kui kellelgi peaks muretsemine hasti valja tulema, siis olen see mina, aga koht hakkas valutama hoopis Mardil, eelmise nljapaeva oosel ja kohe nii hullult, et soitsime oosel kell 1 haiglasse.Arst vaatas Mardile otsa,et teil on operatsioone olnud, nagu muljutud ja arme tais.No jah, oli selline lennuonnetus paar aastat tagasi.Kaskis pikali heita, sikutas pyksid allapoole ja nagi uut armi, mis see on?Oh see oli song 20 aastat tagasi, pole hullu.Aga mis see veel on, nagi ta suurt traageldust vasakul pool.Oh see juhtus mul noorest peast, kukkusin seljaluylid lahti.Arst vangustas pead ja ytles, ime , et te ikka veel elus olete ja mis siis seekord, KOHT VALUTAB?Ja muigas.Tegelikult aga seletas parast kompamist, et muud siin polegi, kui et Mart on stressist kohu valutama ajanud.Eks ta on viimasel ajal vaga vasinud kyll kogu aeg, puhkasime kyll just, aga ega selle 3 paevaga 5 aastat valja ei puhka ja nyyd mina valvan, et Mart ei tootaks ja ei maratseks jne.Talle tilgutati 3 kotitait mingeid drooge sisse , tulime koju , magasime 2 tundi ja soitsime San Josesse auto hooldusesse.San Joses oli nii palju sebimist, kyll proovisime arvutile uut klaviatuuri saada, vanal ei tootanud enam enamus nuppe, aga ooteaeg oli 3 nadalat ja me ostsime lihtsalt lisaklaviatuuri.Nyyd kui arvuti kokku pakin, on hiir ja lisaklaviatuur ja laadija, turukotti oleks juba vaja.Siis olid Rita kaamerasse hakanud seened kasvama, viisime selle parandusse, siis olid meil oobinud kliendid San Joses yhte hotelli oma kaardid unustanud, otsisime neid koos koristajaga voodi alt ja pealt.Lopuks, kui hotelli maandusime, oli kell 5 ja me jaime lihtsalt magama, sest eelmine oo ju ainult 2 tundi ja see oine haiglasoit.Arkasime kell 11 ohtul,et laheme siis sooma ja ooelu nautima.Kui tagasi tulime, soime kohe hommikust ja kell pool neli laksime magama.See oli selge, et koju me jargmisel paeval soita ei jaksanud, puhata oli ka vaja ja nii me jaime veel yheks paevaks.Leidsime yhe tanava, kus olid menurestoranid, puupysti tais ja hinnaklass selline eelroog 20 taala ja pearoog30 taala, rahvast nagu murdu.Yks oli argentiina restoran ja teine aasia toidu oma.Meie soime selles aasia omas, toit oli taitsa ok, kuigi mittemidagi erilist. mulle siiamaani tundub, et meie restoranis on koige paremad toidud.Viimati oli meil yks neljane seltskond advokaate Eestist, kes plaaniaid jaada 3 ooks, aga olid nadala.Neile nii meeldis meie juures ja toitu kiitsid ka taevani.Siis tuleb kyll soe tunne sydamesse, et sa ei pyya asjata.Viimasel ajal on lihtsalt see majanduslangus nii suruma hakanud, inimesed ei kai, ei kuluta.Sa void asja sydamega teha ja oma hinge ara anda, aga raha on ikka ainult pealinnas voi 5 tarni kuurortites.Kaisime just paar paeva tagasi meie vana juudi juurest labi, et kuidas tema elu, ta pani oma majade kmpleksi juba pool aastat tagasi myyki, aga ei mingit huvi.Tema korval myyb ka yks hotell ennast, neil on suht samapalju maad, juudil lihtsalt imeline vaade, juut tahab poolteist milli, korvalhotell 800 000.See on taiesti selge, et see hotell myyb end alla omahinna, aga inimesed on virelemisest vasinud ja tahavad kaelast ara saada, eriti kui sul on veel volad.Meie korval on edukas restoran Citrus, pool aastat tagasi leidsid nad restoranile ostjad, kes kasiraha ara maksid, asi on siiamaani myymata.Juut muidugi rahmas kaega, et mis tal ikka enam oodata, selle pooleteist milliga peab ta siis surmani vastu pidama, aga kui ta kasvoi Iisraeli laheks, siis mingi vaike maja tuleks ikka osta ja auto ise on kuskil 70 000 taala.Et suremiseks ei jaa midagi.laiutas kasi, et miks ta yldse nii suure maja ehitas siin ja mis ta yldse siia tuli, kes seda ette teadis.Siis laks susside lohistades tuppa ja ytles, et naitab meile midagi.Toi telefoni ja naitas lapse pilti, et nae, tal on nyyd ka tytar, et tal oli 2 aastat tagasi yks nicaraagualasest koduabiline, nad olid planeerinud kokku elama hakata ja pere luua ja see tydruk oli korraks koju soitnud, et tuleb koje tagasi, aga ei tulnud kunagi ja valetas, et rasedus oli ka ara katkenud, ta oli lapsest alles paar paeva tagasi teada saanud.Meie sattisime end just Queposesse minema, uus tydruk mari pidi bussi pealt tulema, juut tundus kohe huvi, kas on ilus ja kui vana.ma ytlesin, et kuskil 22-24, maina ei maleta, juut ytles, et jah, natuke vana talle(ise on 60 millegagi), tema lapse ema on praegu 19.Juut on meil ikka taitsa hulluks lainud.vaatas siis mu musta kyynelakki ja kysis, misk mul kyyned sellist varvi on.Jalas olid mul tatuu mustriga polvikud , aga ilma otsteta, siin ma kannan ju ainult platusid ja juut kysis, miks mul sellised asjad ymber jalgade on, kas mul on veenidega midagi...Appi, ela veel siin dzunglis!
Eelmine Jungle Fever oli vaga vahe inimesi, see oli ka kaspari arasaatmispidu.Kaspar liikus siit edasi Austraaliasse.Eile panime ta bussi peale koos yhe tsiili dj-ga.Eelmine nadal, kui Liis ja Margit kaisid Kariibi pool seiklemas, siis nad said Cristoobaliga tuttavaks, ta elab yhes tsiili juurtega peres Puerto Viejos ja mangib seal vaikselt muusikat ja aitab vist mingis suveniiri poes.Muidu ta ei tundunud nii totu, laks eile sama bussiga minema kui Kaspar, aga koik oma asjad lasi bussis ara varastada.Ma ei tea, kuhu ta oma asjad pani, arvatavasti yles istme kohale ja kuna ta mangis meie Jungle Feveril back to back Mardiga ja oli magamata, siis varastati teel Queposesse ara nii lapakas, kaardid, pass, juhiload, i pod ja ma ei tea, mis koik veel.Kaspar arvatavasti magas oma asjade otsas, eestlased on ikka alalhoidlikumad.lahkumine on ikka kurb, koik see staff kasvab ju sydamesse, nadala parast on uus nutt, Margit ja Liis lahevad ara.Margit Hollandisse ja Liis Eestisse.Molemad tydrukud on nagu kullatykid ja ytlevad , et igatsevad Costa Ricat juba nyyd taga.Liis tunneb, et on nii palju muutunud, siin olles, palju avatumaks ja maailma vaade muutub avaramaks ja kuna ka Adelante on nii palju voitnud nende siin olles, siis oleme ju koos olles koik selles ajaga paremaks muutunud.Koiki kolme ( Liis, margit ja Kaspar) voin igale poole soovitada, sest nad toesti on nii vahvad inimesed ja tood tegid, teevad ka sydamega.
Meie surfivoistlus laks ka suureparaselt, rahvast ootasime kyll rohkem kui eelmisel aastal, aga tuli vahem, 41 voistlejat oli, aga voistlejatele oli see ainult kasuks,lained laksid ka finaaliks suureks ja afterpartyl oli vist kokku pea 200 inimest.Naljakas on see, et proovime siin kuidagi ellu jaada, aga ometigi leidub inimesi, kes on kadedad.Omavalitsusest tulid tyybid paar paeva tagasi ja ytlesid, et me peame katust rohkem maksma, sest anonyymsed telefonikoned tulevad, et adelante myyb ilma litsentsita alkoholi ja nyyd tuleb rohkem inimesi maarida.Litsentsi yyrimine maksab keskmiselt 500 USD kuu.Kui me sellise summa kuus ara maksaksime, siis voiksime en kohe kinni panna. nYy maksame 80 taala asemel 150 , mais proovime jalle alla saada.Et siis tegelikult laheb ju hasti, kui kaestatakse voio mis.Aru ma muidugi ei saa, mul on ainult hea meel, kui minu ymber inimestel hasti laheb, siis jaab ju midagi yle ja puru pudiseb meilegi, aga ju on ka teisi teooriaid.
Kolm ood jarjest nagin imelikku und.Esimesel ool ujusin vaga sogases ja mudases vees krokodillide eest ara ja Mart toukas mind veel tagant, et uju kiiremini( ma tean, et sogane vesi on haigus, akki see oli enne mardi kohuvalu, ei maleta), siis jargmisel ool nagin, et mul olid suulaega hambaproteesid, mis viidi parandusse ja koik imestasid, et ise nii noor ja juba kusthambad ja yleeile olin haldjas muinasjutu maal.Midagi erilist seal ei juhtunudki, aga ma teadsin, et olen muinasjutus.Mul ei ole yhtegi unenao seletajat, akki on netis mingi sait, kust saaks vaadata.Aru ma ei saa, kuidas aju neid genereerib ja mis seos sellel koigel on.
Ah jaa, kui me San Josest oma nadalalopult tagasi joudsime, oli meie maja peal kukkunud kurjade hollandlast suur puu.Vajunud vastu meie maja katust ja siis edasi libisenud mooda seda alla.Katuseplaadid puruks ja kukkus pesunooridesse.Onneks on kuiv periood, sisse ei saja, kurjade hollandlaste pandud okastraataed jalle katki, ootan ponevusega, millal nad mind syydistama tulevad.
Voib olla julged inimsed toesti ei ela igavesti.Aga ettevaatlikud inimsed ei ela yldse!(Richard Branson).Sellega ma ennast siis lohutan, kui turvatundest puudu jaab.