Wednesday, July 28, 2010

lugu

nyyd ma kirjutan 2 erinevat lugu, yle pika aja.Esimene neist on positiivse inimese vaade asjadele ja teine pessimistliku inimese oma.kes viitsib , voib molemad labi lugeda,aga piisab ka yhest, faktid jaavad samaks.molemad lood on minu kirjutatud, ei ole nii, et mart naeb asju positiivselt ja mina negatiivselt.Asjad on nagu nad on.

issand, ma pole nii ammu kirjutanud, lihtsalt ei ole katte votnud.Asjad on vaga palju muutunud.Staff on vahetunud ja turistid kadunud.Saabunud on suur vihmaperiood, tegelikult on ilmad endiselt ilusad, aga lihtsalt nii on kombeks, et inimesed kaovad mais ja saabuvad tasapisi novembris tagasi.Koigepealt lahkusid meilt lenar, risto ja piret.nad ostsid piletid san Josest itaaliasse ja kui nad olid lennujaamas, siis selgus, et nende piletid ei olnud mitte San josest Costa Ricas valjumisega vaid ka USAs on linn San Jose, nii et lennukile neid ei lastud.Siis nad motlesid natuke, mida teha, sest soov siit ara minna oli nii kindel ja motlesid, et lahevad bahamale, et siis vaatavad edasi.Bahamal aga viidi nad kohe vangi, sest neil ei olnud tagasisoidupileteid ja jargmisel hommikul eskorditi nad lennujaama, ostku endale uued piletid ja kadugu minema.koige odavamad piletid olid Miamisse ja sinna nad siis laksidki.Tegid kuu aega tood, korjasid uute piletite raha ja nyyd on koik 3 onnelikult Eestis tagasi.meile aga tulid uued tydrukud Liis ja Gerli.liis on lyhike ja gerli on pikk.liis on selline vaga naiselik ja vaga vesi sygav pohi, gerli on vaikne ja ytleb, et Eestis ta vaikne ei olnud.gerlil on iseendaga ka lobus olla, mis on vaga hea omadus, sest mina toesti ei joua siin kedagi lobustada.naiteks tyypiline gerli on hommikul vaga vara yles tousnud ja ohkab sulle kell 9, et issand, kui ilus hommik ja nii ilus paev tuleb.Ta nagi tana nii palju liblikaid ja see kohe peab ilus paev tulema.Siis tuli meile uus kokk Markus.tema oli alguses selline uje ja muhe ja nadala parast viisime ta pimesoolega haiglasse, kus tal siis see sool ara loigati.Parast seda kondis ta paar nadalat vaga koveralt ja aeglaselt ringi ja koik ootasid, millal talle elu sisse tuleb, aga ei ole tulnudki.ta on Ehte koolis aastajagu kokas oppinud, aga min kyll ei tea, mida seal koolis opetatakse, sest tema ei oska kohe yldse midagi.Seele eest on ta ylisobralik ja naeratab kogu aeg, mis klientidele vaga meeldib.Aga teda ei tohi kuskile yksi jatta, sest kui arvad koige halvemat, siis see on ka juhtunud.tal voib toit isegi kaes pahaks minna, sest ta on nii uimane.Ja siis tuli meile Margit.Tema on nagu tulesade, koik , kes baari tulevad, armuvad kohe ja vahel on neid ohkavaid ja armunud mehi terve baar tais.Rita on meil endiselt,tema kujundab meie flaiereid ja on koogi boss ja muidu raudvara.tema onneks veel ara minna ei taha, nii et praegu ongi kokku 7 inimest koos meiega.Mark, larissa ja Paas laksid koik juunis Eestisse,ma nutsin oma nutud ara, et lapsi enam siin ei ole ja nyyd on uus etapp:))
Kliente kaib meil harva.Millegiparast on ka eestlastega viimasel ajal ebavedu olnud.Kyll pidi meile armastatud Maire Aunaste tulema, aga vulkaan hakkas purskama ja ei tulnud.Selle eest saime tasuta negatiivset reklaami Maalehes, aga iga reklaam on ju reklaam, nii et midagigi.Siis pidid tulema 3 noort inimest kuuks ajaks, aga Baltic Air jattis oma reisi ara ja need inimesed kaotasid koik oma piletid, mis olid Stockholmist alates siia, aga ei olnud seotud ja ka kindlustust ei olnud, nii et jallegi tyhjad pihud.kohalikel siin ka eriti enam raha ei ole, pidudel kyll kaiakse, see raha leitakse, aga igapaevaseid kylastajaid otsi tikutulega.Mart on meil nyyd DJ, parast seda, kui Mark ara soitis.Mina olin alguses kyll hirmul, et issand, mis saama hakkab, aga mart on ju nii osav ja tema oskab koike, nii et pidude nagu on kyll natuke housilikumaks muutunud ja paljud selle yle roomsad.iga peo jaoks ostab mart umbes 10 uut lugu ja laheb jalle!
Residendiks me ka saanud ei ole, sest meie advokaat ei olnud aasta aega meie paberitega yldse tegelenud,mis oli isergi meie aukonsulile suur yllatus, sest see mees on ta perekonna tuttav ja loomulikult on meil nyyd veel vaja 10 paberit ja palju raha, et neid pabereir saada, meile ta aga ytles, et ootame ainult labivaatamise taga...
ja siis juhtus meul veel yks asi.tuli valja, et ma olen muutunud mesilaste vastu yliallergiliseks, ehk siis 2 korda on juhtunud, et peale noelatasaamist on mul tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon, esimest korda, kui see juhtus, siis mart loi mulle mingi systla jalga, mingi pliiatssystal, mis meie sober greg meile aasta tagasi kunagi toi, et akki laheb vaja ja nyyd lakski.Lihtsalt peale noelamist laksin yle keha vesiville tais, pea ei mahtunud enam korvade vahele ara, syda tagus nii, et pea kohises ja rinnus hakkas suruma ja hingata oli raske ja oksendama ajas ka.teist korda juhtus see sel laupaeval, kui peolt tulles astusin toas lihtsalt porandal yhele peale ja 10 minutiga paistetasid mul silmalaud niimoodi yles, et enam naha ei saanud , haal kadus ara, korvad paistetasid nii yles, et laksid lukku ja ylekeha vesivilli.jalg paistetas yles nagu pakk ja 2 paeva hyppasin lihtsalt yhe jala peal, aga praegu on korras juba.sellised lood.


Nyyd siis rohkem minulik lugu:
Ootasime, mis me ootasime seda kokka, nyyd sattusime kyll portsu otsa.No , mis te arvate kokast, kes:
keedab koogis curryt, mida peab segama kogu aeg ja mitmeid tunde.Siis tuleb koogist korbehaisu ja sa kysid, et miks sa ei sega, aga tema vastab, et ta peseb noud ara ja siis segab jne.Kui lopuks peale 4 tundi keetmist ta koik kokku pakib ja sa kysid, kuidas curry tuli, siis ta vastab, et minaeitea, talle nagunii curry ei maitse.Voi teise toiduga, et minaeitea, tal on nohu, tema ei tunne maitset.Voi keedab ta riisist sellise halli loga, et isegi staff ehmatab ja kui sa kysid, mis asi see on, miks ta nii hirmsat varvi on, siis vastab, et tema tegi kyll koik oieti.Samal ajal naeratab ta sulle totakalt ja ytleb, et ikka laheb vahel midagi korbema voi untsu, et see on ju loomulik.Ja stressi talub ta suureparaselt, sest ta ei saa arugi, et mingi keeruline olukord on, tema teeb ikka koike sama aegluubis, inimesed voivad lausa nalga surra.Alguses me tahtsime teha temaga spetsiaalse menyy, et tema koostab ja kuulutame valja, et ta tuli, aga onneks saime ysna varsti aru, et see on halb mote ja kui talle absoluutselt samm samm haaval ett kirjutada, siis ta oskab jargi teha kyll, kui tal korval seista, aga iseseisvat motlemist voi mingitki loovust tal ei ole absulooutselt.naiteks, kui sa paned talle porgandid kraanikaussi ja ytled naiteks, et nae, pese ja riivi need ara, siis ta ainult peseb ja riivibki, aga ei koori neid enne.Koige tipp oli ykspaev, kui ta suppi keetis.Pidi olema kanapuljong, kus on kartulid ja porgandid sees.tema pani potti vee, kus keetis kartuleid, teise potti pani vee, kus keetis porgandeid ja kolmandasse pani vee, kuhu lisas kanapuljongit..Siis ta loikas kahvli ja noaga kuumi kartuleid tykkideks, samuti porgandeid ja siis serveeris meile seda nii, et koik oli eraldi, et ise pane supp kokku.No ma pidin ara minestama , toesti.Ja nyyd ta ootab, et ma kirjutaksin talle praktika kohta mingi iseloomustuse, enne on ta Austraalias mingite aborigeenide juures abi manager olnud, no ma ei tea, kyll, mis ta seal tegi, vaevalt need aborigeenid elus on ja siis ta veel korjas seal pirne, aga kuna ta on nii aeglane, siis sellega tal vist ei onnestunud ellu jaada.Aga selle eest konnib ta uhkes kokakostyymis ringi ja mone inimese voib ta suisa ara petta,onneks on meil Rita ja Liis, kes kyll kunagi ei ole kokakoolis kainud, aga kes on liohtsalt normaalsed motlevad inimesed ja nemad paastavad olukordi, opn hallid kardinaalid:))Aga eks moni nutikam klient on meil ka, kes juba ette kysib, kes tana syya teeb ja millal meil uus kokk saabub.Onneks juba 16 august ja me ei joua teda ara oodata.
teised uued on meil Liis ja Gerli.nemad olid esimesed nadalad vaga vaiksed , nyyd on asjad natuke muutunud.gerli on vaga meigitava naoga ja talle sobivad ylihasti ylespandud soengud.ja nagu meil kombeks on, pidude ajal,ma teen kogu staffile valjakutsuvad soengud ja Margit teeb meike ja me koik naeme nii glamuursed valja.ma kogu aeg rohutan, et see on selline teater, et meil on selleks ohtuks rollid ja inimesed, kes peole tulevad, nad tunnetavad seda meeleolu ja ohkkonda ja see toob meil rohkem raha sisse.gerli proovib yldjuhul alati ei oleda.meil oli vahepeal isegi nali:"Mina ei, ei, mina ei..."-need olid gerli sonad, kui me talle uusi stiile valja hakkasime pakkuma.Samas ma ikka loodan, et ta naudib siinolemist ja seda temale vist vaga teistsugust seltskonda ja ohkkonda.Liis on nagu Mairilin Monroe.ma loikasin talle sellise loikuse ka ja kui tal on huuled tulipunased ja selline alt tuult puhuv kleit seljas, siis oma malbe olekuga volub ta mehi nagu murdu.tegelikult on meil vaga vaga vedanud, sest jarjekordselt on meil staff, keda ma voin taielikult usaldada ja kindel olla, et ykskoik kus ma ise ei ole voi rivist valjas, koik toimib.
Tegelikult selle minu rivist valjas olekuga ongi imelikud asjad.ma ei ole mitte kunagi varem olnud mesilastele allergiline, ei Eestis ega siin, nad on mind siin varem ka noelanud.Aga nyyd uurisin netist ja see, mis ma teada sain, oli üparis hirmutav.Eestikeelne vaste on eluohtlik allergiline reaktsioon ja nyyd ma olen motlema hakanud, et t5avaliselt ju maailm saadab sulle marke, kui sa neid ainult lugeda oskaksid,kas sa oled oigel teel.kui Mardiga see lennuonnetus juhtus, esimest korda hakkasin ma sellele motlema siis ja nyyd antakse mulle marku.tavaliselt tehakse seda paar korda ja kui inimesne sellest oppust ei vota, siis juhtub, mis juhtuma peab.Ma tohutult naudin mardiga koosolemist ja tootamist ja seda,mis me oleme siin loonud.Aga koik see majanduslangus ja sellega seoses olev turismilangus ja see igapaevane aukude lappimine, et mida ma seekord teha saan, on mind viimasel nadalal viinud mottele, mida maailm oelda tahab...Kui ma ainult teaks.Neid hulle mesilasi lendab mu ymber iga paev kymneid, mida ma teha saan???Linna kolida?Nii nomedalt surra ka ei tahaks.loomulikult ma voin ringi kaia systal yhes kaes( hind 150 dollarit) ja myrk teises kaes, aga kui kaua see systki mojub ja selle yledoos on ka surmav.
Ja siis veel yks asi, mis ma tahaks kysida, ei naera ja ma ei ole ohhooh.Lihtsalt ma hakkasin paar paeva tasi motlema, et kuidas surnud hinged randavad.naiteks kas minu vanaema, kes suri aasta tagasi ja keda ma olen mitmed korrad viimasel ajal unes nainud, kas surnud hinged saavad niisama naiteks Eestist Costa Ricasse lennata voi nad poevad lennukisse.kujutage ette, sina lahed lennukisse ja siis on seal veel trobikond hingi, kes naiteks soidavad kuskile.Voi kas surnud peast sa saad minna ainult kohtadesse, kus sa oled olnud, koik teavad ju , et majades, kus keegi on elanud voib ta sind kummitamas kaia.ma lihtsalt tahaks teada, mis te arvate, mart katsus mul selle jutu peale otsaesist ja palus rohkem puhata.Aga ikkagi...

11 comments:

niisama said...

Aitah teada andmast, kuidas teile laheb seal! Vaga m6tlik postitus tegelikult, et elu annab jah sageli marke, aga katsu sa neid t6lkida ymber... aga kui ikkagi tulevad elu ohtu seadvad margid, siis peate ikka Mardiga maha istuma ja m6tlema, et kuidas ja kus on m6ttekam jatkata... Iial ei ole hilja teha muutusi, seni kuni veel syda tuksub. Aga koka koha pealt naersin m6nuga, ma pole veel sellisest supiteost ega porgandiriivimisest kuulnud!
P.S. Kas teil Facebookis on oma hotelli fanpage?

Anonymous said...

suured tanud nii kiire vastukaja eest.meil on ikka fanpage:Costa Rica Adelante Hotel
liituge, kallikesed!
jana

Anonymous said...

Hingede liikumine toimub nende ajas ja ruumis ja seal on kõik teisiti ja võimalik. Vanaema ehk nägi sinu kannatusi ja võitlemisi ja tuli su juurde. Eks jah, märgid on meile, maistele inimestele , jube keerulised ja rasked mõista. Tihti me eirame neid, tagantjärgi tarkus ei aita aga üldse. Ühesõnaga- tõmba korraks pidurit(issand kui kerge on seda nii öelda, aga ma mõtlen seda tõesti tõsimeelselt) ja mõtle, mis ja kuidas sa saad turvaliselt edasi jätkata.Immuunsussüsteem on nüüd väga paigast ära läinud, et sedasi mesilastele reageerid. Kas kuidagi turgutades end ei saaks jälle endist tugevust tagasi? Kas on tarku, kes ütleks, et see on võimalik?
Loodetavasti uue kokaga veab paremini. No meil lugeda koka kokkamise kohta oli muidugi lõbusam kui sinul ta kõrval puid-maid jagada.Tahaks ka suppi kahest erinevast taldrikust!!!

Urve

Anonymous said...

Kuidas seal kaugel maal mesilased nõnda õelaks võivad muutuda? Kas ikka varem pole nende tegelastega probleeme olnud ? Kuidas nüüd sellises vanuses sellised allergilised reaktsioonid. Kui ikka kurjad "linnud" tahavad hingamist kinni suruda, tuleb ilmselt kohta vahetada.

Anonymous said...

Janakene kallis!
Kõiki asju tuleb teha elus oma sisetunde järgi. Mõtle rahulikult. Võta korraks aeg maha. Olen sinu poolt. Ma tean, et sa teed elus õiged otsused. Õnne, edu, lõpmatut armastust!
Regina

Anonymous said...

Mesilaste allergiast: allergilised reaktsioonid ilmnevad tavaliselt väikelastel või täiskasvanutel, st, et minu meelest on mesilastele allergiline reaktsioon üliloomulik, kui saada piisavalt nõelata, tekib immuunsus. Allergoloogid teavad täpsemalt.
Surnute unes nägemine tähendab ilmamuutust...kui surnuga seotud unenäo ajal tema nime nimetada, siis ta rohkem ei ilmu unenägudesse.
Ma ei usu inimese eluteele saadetavaid märke, kui moto on carpe diem, siis sellest piisab õnneks küll ja rohkem veel!

Tervitades,
Tiina

Anonymous said...

Armas Jana! Märgid on me kõrval alati, märkama hakkame erilistel aegadel . Õnneks. Kas siis, kui kaitseinglil "saab mõõt täis"?
Oma unistuste täitumist, ettevõtlikkust olete tõestanud kuhjaga. Costa Ricas on nüüd väike eesti saareke! Kas aga karvaste ja suleliste lõbustamine manjana ühiskonnas on sinu tee? Oled andekas maalija,disainer, kirjutaja, juuksur............. maailmakodanik.
Tervitades Epp, Ullaste külast, Põlde talust, patse@hot.ee/kell 13.30 sooja 30¤, ennustatakse kuumarekordit 36¤.Regina veedab meil aega randades sulistades enne Kreeta reisi/
PS.Blogide aeg sunnib arvuti taha, hea meelega võtaksin sinu raamatu koos maalide ja fotodega raamaturiiulist ja läheks sellega randa!

Anonymous said...

Tsau, kallikesed.kyll te oskate ikka ilusasti kirjutada, hardaks votab kohe, Epp, sa oled kova kiitja.Mejust paar paeva tagasi kaisime selle lapseahistaja mammi juures, kelle mees kanadas maha loodi ja kes endast 3 korda noorema ticoga elab ja nyyd tahab oma suurt maja maha myya.maja on taiesti karupees mae otsas, soita tuleb labi joe, mis on vihma puhul labitamatu ja ma siis kysisin Mardi kaest, kui praegu oleks voimalus elada naiteks pool aastat seal ja mittemidagi teha, lihtsalt oled ja loed ja ma voiksin raamatut hakata kirjutama, kas tema tahaks.ja tema siis nai mottesse, et ei tea, et kuna meil oleks nii monus nii olla kahekesi, vaevalt me ykldse valjas hakkaks kaima, et siis meid unustataks siin oige pea.Mina ei leia selles mingit onnetust ja mina tahaks kohe tervet aastat kuskil mittemidagi tehes veeta.mulle meeldib see koik, mis me siin oleme loonud ja mis me iga paev teeme, meie noored sarasilmsed inimesed, kes meie korval tootavad ja nendega koos on lihtsalt imevahva olla, aga siiski ma ei ytleks ara yhest aastast yksinduses mardiga kahekesi.Aga kuna see on voimatu, siis on nagu on.
Blogi tagasiside on mulle kyll tahtis ja armas lugemine, nii et kallistan ja tanan, jana

Anonymous said...

Ma ei teagi, et mitu korda ma seda blogi siin olen avanud ja vaadanud, et ikka ei midagi... Kuidagi ära harjusin selle eluga teil seal:)Tore oli kuulda/lugeda jälle, et mis te teete, tänud! Ma arvan, et veidi mõtlikumad lood on ju ka vaja kirja panna. Olete uskumatult tublid. Ma ei ela Eestis ja ikka vahel mõtlen, et oi kui palju lihtsam oleks käia Selveris kartulisalatit ostmas või et kui juuksuris oskaks keegi midagi heleda peaga ette võtta... Aga siis jälle kodumaal külas olles pole ka nagu see õige tunne, tahaks mõne aja pärast "koju" tagasi, igatsus tuleb peale. Vist peab ühe päeva kaupa elama ja igal hommikul peegli ees kõva häälega muudkui korrutama, et olen ikka megatubli ja millegi suurega hakkama saanud, võõral maal ja võõras kultuuris end kodus tunda, pole nii lihtne. Ja vahel võib endale lubada luksust veidi kurb-mõtlik olla, Eestis on see lubatud, ilma põhjapanevaid järeldusi tegemata, miks mitte siis ka mujal. Olge tublid ja küll need turistid ka tulevad:)!

Anonymous said...

tere jana-mart,
eile kohtusin linnas teie uue kokapoisiga-andsin talle üle asjad, mis teieni toimetada. tundus tõesti siiras ja suure töötahtega poiss, usun, et kokamure on sellega lahendatud ja teil läheb natsa kergemaks ja ei pea enam muretsema, et supp serveeritakse kahes erinevas potis:)Jõudu-jaksu ja pange samas vaimus edasi, ma ei usu et märgid muud näitavad-ennustavad?
terv
aire

Merle said...

Kallis Jana!
Aunaste jah irises Maalehes oma tavalisel higistamise teemal, ta räägib oma higiprobleemides peaaegu igas kirjutises, kui nii vanal naisel nagu tema peaks kliimaks juba möödas olema:D Ma siis natuke kommenteerisin, et hea ta teid sinna tüütama ei sadanud, sest kardan et kohapeal oleks ta kindlasti midagi hullemat vingumisväärset leidnud, mõni liblikas toas või mardikas õuel:D
Aga märkidega on tõesti nii, et neid tuleks arvestada. Ise õppisin ka märke lugema raskel perioodil oma elus ja saan nüüd tagantjärele aru et neid anti ka varem. Alguses hakatakse andma kergeid - ja kui sa veel pole üldse selle peale tulnud et need olemas on, siis....saad ühel hetkel oma laksu, ja kui siis ka ikka aru ei saa, antakse juba täiega tou. Arvan et lennuõnnetus Mardiga oligi juba mingi karmim märk. Aga Sa oledki ju selline vahva rahutu hing, et niikuinii tahad mõne aja pärast jälle midagi muud ette võtta, kui hakkad hinges tundma et asi muutub rutiiniks või asjaolude vastuseis ikka liiga suur ja mõttetu.
Aga tänan Sind, et üle pika aja kirjutasid, lugesin kogu Su blogi selle aasta alguses, elasin täiega kaasa, vihastasin ja kurvastasin ja vahepeal naersin pisarateni. Igal juhul edu ikka ja alati!
Merle, Rita Jalandi sõbratar