Ei ole mottetult elatud aegu.Mote ei pruugigi selguda praegu.Vahemat, rohkemat olla ei voinuks.Parajal maaral saab elu meilt loivuks.

Ma isegi ei tea, mis kuupaev on, kolmapaev on igal juhul.Eelmisel laupaeval pidasime Mardi synnipaeva.Ma ei tea, kui vana ta nyyd on, sest tegelikult on tal ju uus voimalus ja uus elu.Eks ta on natukene muutunud ka, ma ei motle praegu valimust, et ilma hammasteta ja konarliku otsaesise ja lonkava jalaga, ma motlen praegu sisemust.Kuna ta kaotas palju verd, tehti talle ka vereylekanne ja nyyd on tal tico verd ja ta on ka natuke teistsugune, ikka tranquila ja tranquila, ega ta enam nii hirmsalt rapsida ei taha, ytleb nagu Karlsson, et rahu, ainult rahu, kyll jouame ja teeme.Ja vahel laheb jalle vihaseks, kui ta ei saa nii kiiresti ja koige korgemale nagu vanasti.Synnipaevapidu oli igal juhul tore.Pidasime seda meie tulevase restorani katuse all ja band mangis seal chillimispesas, ehk siis pika maja all.Ja me olime kyll kutsunud moned inimesed pillidega, aga oh yllatust, Mardile tehti synnipaevaks kogu orkester, ja meil oli erinevaid trumme ja trummimangijaid, Mark tegi tausta ja Nick mangis kyll kidrat, kyll trummi, Trey(see noor Woody Allen) mangis kidrat ja laulis, tema uus naissober tagus trumme ja laulis ja siis vell mina mangisin trumme ja homod mangisid trumme ja Greg ja Wanda mangisid ka trumme.Samas oli meil Black Jacki laud ja mang taie hooga ja osad siis lihtsalt soid ja joid ja raakisid juttu.Mart pidas ikka voidauka lopuni vastu oma paistes jalaga, mina viskasin veel taringuid kella poole kolmeni.Semana Santa on labi, vahetasime basseinis vee ara, tahtis roheliseks minna ja homme lahevad Regina ja Dea ara, jaame oma Gregi ja Wandaga siia, nemad peaksid veel jargmise kuu ka meie juures maja rentima.Veebruar ja marts ei ole olnud kyll nii edukad meile kui jaanuar, aga eks esimene hooaeg ja oleme optimistlikud.Praegu on meie ehitamine ajutiselt peatunud, tegeleme rohkem jooksvate asjadega.Siin neid katkisi asju ikka jatkub.Asjade kvaliteet on selline, et pole yldse muret, et midagi parandama ei pea, igaks paevaks jatkub kovasti tegevust.Ja eks Mardil on praegu vohma ka vahevoitu.Kyll oli meil validush katki lainud, roosa cabina veetoru, mis seina sees, oli lekkima hakanud, iga paev on moni valisvalgustusepirn labi, koristaja tuleb, kui saab, kui ei saa, ega siis ei teata, lihtsalt ei tule, siis ma olen ise koristaja.Aga niiiii monus on, et mart on siin minu korval ja koperdab kepiga treppe mooda.
Neljapaev.Pealelouna, kell on mingi pool 4, Mart loeb bambuslamamistoolis, mille me tema haiglast tagasituleku puhul yhest cabinast ara lohistasime,raamatut ja mina hakkasin siis blogi kirjutama.Regina ja Dea, kes meil 3 nadalat monulesid, laksid hommikul ara ja nonstop eestlaste vool on teadmata ajaks peatunud.Regina ytles imelised sonad, et ta tundis end siin kuningannana, ma ei tea kyll miks, aga peaasi on tunne.Veel ytles ta, et talle tundus, et see ei ole paris elu, et kaib mingi film, kus tema on peaosas.naljakas, ka mulle tundub juba ammu, et minu elu on nagu film ja Mark, kes ajsa Londonisse tagasi joudis, ytleb sama asja.Nii et voib olla see Costa Rica ei eksisteerigi pariselt, siin ongi mingi film, kus me koik peaosas oleme.Marki filmis jatkus see lendamisesaaga muidugi edasi.Viisime ta pyhapaeval San Josesse, et ta saaks esmaspaeva hommikul Londonisse lennata.poole teepeal San Josesse tahtis mart ise autot juhtima hakata ja kuna tema parem silm naeb veel hamaralt, pimedas on sellega probleeme, aga valges on tal just 3Dga probleeme, siis soitsime nagu Al Pachino "Naise Lohnas", et me Markiga hyydsime, et nyyd parem kurv ja NYYD ja nyyd otse....Tegelikult sai ta soitmisega suureparaselt hakkama ja ma toesti NAUTISIN, kuidas saab korvalistmel jalad aknast valjas blond olla.mark laks siis hommikul kell 6 taksoga lennujaama ja kui me advokaadi juures olimje ara kainud ja koju tagasi sattisime ja olime kell 2 juba San Isidros, siis helises mobla ja Mark kysis, mis me arvame, kus ta on.me olime seda asja just asja arutanud, arvasime, et akki Dominicani Vabariigis vahemaandumisel, aga ohn ei, iikka San Joses, et see cargoluuk, kuhu pagasit topitakse, et see ei sulgunud ja remonditi ja pusserdati 4,5 tundi ja lopuks lasti inimesed lennukist valja, et ei saa korda.Ainus, mehhaanik, kellel selle suuremaks paranduseks volitused olid, tuli Dominikaani vabariigist kohale lennutada, ehk siis kuii onne, lennatakse jargmisel paeval.Mark sai hotelli ja nagunii ta oli raakinud, et ei tea, kuidas tal nyyd selle lendamisega on, kas kerge saps sees, aga lendu ei saanudki.jargmisel hommikul ta sai ikka minema ja joudsi Londonisse, kuigi ilma pagasita, see oli kuskile maha jaanud.
Nyyd siis meie kohapealsest elust.Kui mart haiglast koju sai, jaksas ta heal juhul paevas yhe korra treppidest alt yles-alla kaia.Nyyd kappab juba 5-6 korda, kuigi vasib jubedalt ara ja jalg on ka ikka endiselt paistes.Aga roosa cabina veetoru on uus pandud, on ikka ehitajad, isegi karpi ei saa nende kaest nii osta, et see aasta vastu peaks.mina koristasin tana koik cabinad yle, koristaja on mul selline armsakene, aga kui ma ise siin ei ole, siis "unustab"siit ja sealt ja kyll oli yhte alumisse konn kakanud ja roosa reostas Mart oma puurimistega ara.Aga nyyd koik laigib, aga turistid on ka kadunud.Eile saime yhe sakslaste reserveeringu uueks aastavahetuseks ja paev enne seda saime yhelt osanikult meilei, et 4 noort pere tuleb aastavahetuseks.Mul tuli kohe idee, et akki teeks siis selle ametliku piduliku avamise ka ara, et oleks kohe pidu do upaada.Mark tana ka helistas ja ytles, et Londonis on veel inimesi, kes tahavad end filmides peaosalistena naha ja detsembriks on siia oodata palju huvitavaid noori tyype, issand, tuleks see detsember juba kiiremini.Selleks ajaks pusime rahulikus tempos monuga koik valmis ja naudime igat paeva.tegelikult naudime juba praegu.See koristamise too oli tana vaga monus.Muudkui koristad ja motled, et kui monus ja ilus on ikka jalle olla.Vahepeal mul ei olnud aega yldse moelda ja siis olid sellised kurvad ja hullud motted, nutt ja ahastus, aga nyyd on :)))))Ja siis ma tahan tanada koiki, kes on meile yllatuse teinud ja minu arvele mingeid seemneid poetanud.Meil on jah siin ohus yks 10 000 taalane arve kolmandast haiglast, kus Mart sattus, selle saatus on seni segane, kuigi me lastega tegime siin jou ja ilu numbreid ja solmisime mingi tagantjarge kindlustuse firma nimele , lood on veel nii segased, et ma isegi hingata ei julge, mis sellest koigest saab.plastilist kirurgiat ja hambaid see arve kyll veel ei sisalda, aga tohutu on sellest hoolimata.Ma toesti ei osanud arvata, et mardi heaks midagi sellist korraldatakse ja me oleme siiralt tanulikud koigile, kes on minu arvele raha kandnud.Koige suurem tanu selle koige eest on ikkagi mart, kes viskab hommikust ohtuni nalja ja paraneb joudsat ja oma hambutut naeratust varjata unustab.Mul on nii hea meel, et meil on nii palju sopru ja tuttavaid, kes ja kuidas, kas motte ja muu toetusega, Marti nii kalliks peavad.Juunis oleme teie ees ja eks nais, kas hammastega voi ilma. Yks hambaarst, kelle jutul kaisime, ytles et Mart peab ikka veel kuu ootama, et loua musklid ei ole veel taastunud ja kui veel plastilist kirurgiat teha, siis ei saaks hambaid ylse enne panna, aga Mart ei ole selles luude lahtimurdmisest ja Brad Pitti naost huvitatud ja eks ta siis mingi aja parast hakkab oma hammaste saagaga pihta.
Kallikesed, kes helistada tahavad, kogu Costa Ricas muutus numbritesysteem.Nyyd peab igale mobiilile 8 ette valima ja lauanumbrile 2, ehk siis meie laua number on (506)27865304
ja mobla (506)83714673
Mardile muidu meeldib oudsalt, kui helistatakse .:))