Friday, June 05, 2009

et siis vastukaja? voi olen Muhv?














23.mai
Et siis jalle yle kuu moodas.Ma ei tea, kui palju mul lugejaid on jaanud, arvestades kommide arvu, on see rohkem yhepoolne tegevus.Yhel paeval hakkasin motlema, et palju inimesi teab minu elust suurt osa, aga mina ei tea Eestist ja teie elust suurt midagi.Vahel lihtsalt ei tea, kellele ma kirjutan.
Eestlasi kaib meil praegu harva, eks see ole loomulik ka, teil ju kevad kaes.Boris ja Riina kaisid viimati ja neile jaab see seklus vist pikaks ajaks meelde, natuke oli see kyll Kiire Venemaa reisi moodi, aga eks nad ise raagi yksikasju.Ja siis oli mul au lopuks ometi kohata vene mees Borisi meie kylast, keda koik kardavad, sest purjus peaga ta kippuvat kaklema.Meile ei tulnud see eriti yllatusena, kui vene inimene peale yhte pudelit sul rinnust kinni votab ja kysib, kas sa teda ei austa.
Meie praegune elu on klientide puudusest hoolimata kiire.Organiseerime oma rannas Tortuga Abajos surfivoistlust ja suurt pidu samal ohtul enda juures , projekti nimi on kilpkonnade ja mangroovide kaitse ja natuke surfamist selle juurde voi vastupidi, kuidas kujuneb.Igal nadalal on meil teisipaeviti nyyd regge ohtu, neljapaeviti naiste ohtu, kus naistele 2 tundi shotid tasuta(enne esimest ohtut helistas yks tico ja kysis, mis see tahendab, et kas ticodele on koik tasuta ja ma ytlesin siis, et ainult naistele ja kaks tundi ja sselle peale ei tulnudki yhtegi naist kohale.Pyhapaeviti on meil filmiohtu.Momendil on selline seis, et sa void kasvoi nina st veri valjas siin pingutada, keegi ei kai.Ymberringi on moned kohad juba kinni pandud ja inimesed kaivad ringi ja otsivad tood.ja siis on meil jarjekorras jargmine Jungle Fever 5. juunil, loodetavasti saame ikka inimesi, viimasel peol oli ainult 37 inimest, aga kuna Mark mangis ise plaate, siis me rahaliselt onneks ei havinud.Siis me hakkasime komposti tegema ja meie kokk hakkab pollumaal tomateid , kurke ja maasikaid kasvatama(mul tundub, et m idagi sellist on mul mingis eelmises elus juba olnud:))ja mina rassin aias, sest taimed kasvavad sona otseses mottes meetreid nadalas .veel on vaja uusi silte paigaldada, reklaame kleepida ja ohtuti nende vaheste klientide meelt lahutada,kes tulnud on.Eelmisel nadalal oli meil kaks hea kassaga paeva ka, aga sel nadalal on jalle liiga rahulik.
Staff surfab vabadel paevadel ja igal yhel on hunnik lisaylesandeid ka.kyll foorumites meie promomine, kyll on vaja mingile filmile subtiitreid voi uut muusikat tirida ja koik meie kuulutused ja reklaamid ara kujundada.
Kaisime ka Eduardo ja Denisi hotellis yhel kontserdil, kuulutuse jargi kujutasin ette, et keegi kitarrist mangib ehedaid Peruu voi Equadori viise(nagu Vici Christina Barcelonas), aga kohe kui kitarristi nagime, saime aru, et oleme liiga palju jalle ette kujutanud.tal oli seljas t-sark, kuhu oli hiiglelsuurelt kirjutatud sonum MAKE LOVE NOT BABYS ja laulud olid tal parim moodas rockilood, mis kohaletulnud ameeriklastele ka meeldisid.solist oli kysinud 200 taala pluss majutus ja jargmisel paeval olid ka moned sugulased juurde tulnud, kes syya tahtsid.Kylastajaid oli mingi 30, nii et eks nad miinusesse jaid, Eduardo ise vangutas ka pead, et raske.Ma just eile jalle motlesin selle peale, et kuidas siis parem oleks, kas alla anda ja restoran televiisoreid tais riputada (ainult paar inimest on roomsalt todenud, et mei ei olegi telekat baaris spordikanalil , enamusele meeldiks vastupidi)ja karaoke teha(see on sii ylivaga populaarne) voi siis siiski oma stiili sailitada ja proovida ellu jaada.Kysimus on ju selles, et me ei lahe siit ohtul koju ja see ongi meie elu, elustiil ja kui me peame oma maitsest ja toekspidamistest ellujaamise nimel loobuma, kas siis elu enam on elamist vaart.mingi piirini ju void jarele anda, aga kuskilt jookseb ju piir.Ma tean, ma tean,see on igivana ja paljude inimeste probleem ja keskeakiriisi alla ma vist seda ka panna ei saa, sest nii arutlevad ka meie lapsed ja staff siin.Yhesonaga seal kontserdil me saime kohe aru, et tahaks pogeneda, aga kuna see on kyla ja hotelli managerid on vaga toredad ja sobralikud ja kaivad meil tihti soomas, ja meie olime seal esimest korda ja nad olid meile enne helistanud ja meid isiklikult kutsunud, siis ei saanud me muud teha, kui roomsaid ja entusiastlikke mangida ja kuulasime pyydlikult vaheajani seda kolemuusikat ja vaatasime keskealiste ameeriklaste tantsu( see on selline, kus vehitakse katega, aga kehad on paigal).Onneks oli Anny ka sinna tulnud ja me saime temaga juttu raakida.
Anettil oli vahepeal synnipaev, sai 21, palju noori inimesi ja hea muusika!
jargmisel esmapaeval viime meie koka, Janika ja Rita Panama piirile ja nad lahevad yheks paevaks Davidi meelt lahutama ja passi templeid saama.Paar nadalat tagasi kais meil migratsioon ja kysis koikide passe naha, et kas keegi ei ole illegaalselt siin, yle 90 paeva ja kes siin tootavad, et toolubasid ju ei ole.meie Mardiga olime sel momendil just Uvitas poes, aga koik oli ok.siin yks canadalane Brad, kes on selline mitte just koige teravam pliiats topsis, lasi omal 5 paeva yle ja laks alles siis Panamasse ja kui Costa Ricasse tagasi tahtis, siis oeldi, et kuna ta on viisareziimi rikkunud, ei looda talle enam templit ja maale si saa.brad muidugi tuli siis ilma templita illegaalselt tagasi ja nyyd on tal selline pass, et ta on panamast valjunud, aga kuskile sisenenud ei ole.
ja 1.juunil soidame lastega panamasse kaheks paevaks kasiinosse ja shoppama 1 dollari poodidesse(vanasti kaisime niimoodi lunaparkides, nyyd on uued ajad)

4.juuni
Kunagi toi minu hea tuttav Dea(omavahel kutsusime teda Itaalia Deaks, sest teda seob Itaaliaga mitu asja) naite, et kui itaallane astub bussi, et kuhu ta istub ja kui eestlane astub bussi, et kuhu siis tema istub.Eestlase kohta ma arvan, et koik teavad, et ta istub sinna, kus kedagi ei ole, tyhja pinki.Itaallane aga vaatab ringi, et oleks vastasssoost ja enam vahem tema vanune, et siis on hea juttu raakida.
Me siis just tulime nyyd jalle Panamast:meie Mardiga, Anett, Mark ja Larissa.Olime kinos,rohkem inimesi saalis ei olnud.Poole filmi pealt laks uks lahti ja sisse tuli 3 panama naist ja mis te arvate, kuhu nad istusid?Koik kohad olid vabad, aga nad istusid tapselt meie ette.Ohtul kasiinos laksime valja suitsu tegema.Mark ja Larissa istusid minust 50 sentimeetri kaugusel aarekivil ja raakisime juttu.akki teretas meid mingi kutt ja istus tapselt meie vahele pressides sinna vabasse auku, kuigi kogu ylejaanud aarekivi oli vaba.teretas ara ja siis edasi ei oelnud midagi.Meie jaoks oli olukord natuke kummaline, vaikus ei kandnud ja ma kysisin, kas ta elab siin(vaga vaimukas, eks ole)Ja tema ytles, et kaotas kogu raha.Meie kustutasime oma suitsud ja laksime sisse tagasi.Poes ei jaa myyja sinust rohkem kui 10 cm kaugusele ja kui sa vastad kysimusele, et kas ta siáab sind aidata, et ei aitah, ta ikka kaugemale ei lahe, isegi kui ytled, et sa eelistad yksi asju vaadata.Kassas pakib poiss asju nii nagu tal valja tuleb, ehk siis vahel ununeb moni asi kotti panemata ja kui sul juhtub oma systeem olema, et sooja kartvad asjad tahaksid yhte kotti panna, et need hiljem kylmkasti panna, siis kaib see tal juba yle moistuse .Anett todes kurbusega, et see poiss jai kurvaks, et me ta too ara votsime.ja mina kysin.Kas me peaksime selle huvides, et keegi, kes on rumal, kaituma nii, et hakkaks motlema ja natuke areneks voi peame kaituma nagu aastase lapsega, et isegi hea, et ta millestki aru saab.Mul ei ole plaaniski maailma parandada ja ma tean seda "maalla maan tavalla" vanasona, aga ikkagi voivad asjad korvalt vaadates teistmoodi tunduda.
Panamas oli kokkuvottes monus, lihtsalt 3 paeva puhkust oli monus ja tagasi tulla oli ka imehea.Me ei teinud mitte midagi asjalikku ja niisama logelemine on alati mu lemmik olnud.Siin kodus on hea asi see, et ohk liigub ja on , mida hingata.Panamas oli isegi meie jaoks natuke umbne ja sooja on seal ka kindlalt mingi 35 varjus kui mitte rohkem.Kodus ootas meid 2 uut eestlast, Anett ja Grete.Nad on 16 ja veedavad meiega 3 nadalat.Paeval viskame nad kuskile randa ja hiljem korjatakse nad siis jalle peale.Vahepeal on hirmus sebimine, sest 3 nadala parast on meil see suur surfivoistlus, mida me siin oprganiseerime ja sellega seoses on palju tegemist.Minul isiklikult veel kyll mitte, aga Anett on praegu vaga hoivatud.Palusime tydrukutel silmad lahti hoida, sest 2 nadalat tagasi oli meist edasi jargmise seilla peal paise paeva ajal krokodill, asfaldi peal.Voi oli see suur kaiman, igal juhul selline 1,5 meetrine, kutsuti politsei ja ma ei tea, kuidas see asi lopuks lahenes.
Tana on meil 4. jungle fever ja loodame ikka palju inimesi saada.Mark mangib muuusikat ja meie oleme lihtsalt ilusad.Viimasel ajal on hakanud ticod meil ohtuti kaima olut joomas, mis on vaga positiivne.paar paeva tagasi tuli ka yks hollandi kokk, kes kokkab Edvini ja Flora juures, see on yks uus pooleli hotell, imepeen ja kallis ja see kokk on selline mitte jalle vaga terav pliiats topsis.Talle antakse suitsuraha ja palka saab protsenti myygilt, ehk siis kui inimesi pole, pole ka palka.ja ATV osteti talle soitmiseks, kuna see koht asub vaga magedes, aga soita pimedas ei lubata, ainult oma kylavaheteel.Ja nii ta siis jattiski oma ATV sinna Uvita poe juurde ja vottis takso ja tuli meile sooma ja jooma.Kuna see oli kolmapaev ja meilt pooled sattisid Dominicali peole, siis ta palus, et teda ka auto kasti voetaks ja et ta laheb siis Uvitas maha.Vahepeal ta aga motles ringi, et laheb ka kaasa peole.Kuna tal oli mingi nutsakas kaasas, valjast oli see pakitud musta prygikotti ja Uvitas tehti peatus, et ta saaks automaadist raha votta, seal aga politsei oli nainud, et mingi suure kilekotiga tyyp autokastis ja oli helistanud Dominicali politseile, nii et kui meie omad sinna joudsid ja autost maha tulid ja peole kondisid, siis politsei pidas kinni kohaliku kuti, kes ka aujto peal oli, et kelle kilekot.Siis leiti see hollandlane ja see nutsakas ka yles, aga seal olid koka asjad, et vihm marjaks ei sajaks neid.Eks politsei arvas, et kilekotitais kokaiini.Ma ei tea, nende hollandlastega on alatasa mingi hada.Seesama kokk ka raagib sellist juttu, et sa void terve ohtu temaga vestelda, aga midagi uut sa kyll teada ei saa.Siis on meile yks selline tico siginenud, Ericson, voi midagi sellist, on ta nimi.Tema vennal on hollandi naine ja temal on ameeriklane, kelle kohta ta ytles, et see on parasjagu Ameerikas tagasi ja ei ole kindel, kas enam tagasi tuleb, et olukord on complicado.tema on selline pehmis, vehib lodva randmega ja nyyd on veel patsutama ka hakanud.koige rohkem mul ajab karvad turri selline patsutaja tyyp.vestlesin temaga tunni ja siis hyydsin Marti, et vahetame kohad, et ma teen mujal asja, et siis ta tulgu nagu muuseas minu kohale ja ma siis paasen.Ega see lihtne ole iga ohtu baaris veeta, kujutage ette IGA OHTU.
Eile ohtul oli tugev aike.Paar matsu tuli ikka valgusega samal ajal ja majad varisesid.Mulle praegu paris meeldib kohe vihm.Mart jooksis muidugi selle paduka ajal jalle ja kontrollis oma truupe ja aravoole ja tana ta juba kaevas yhe truubi kohale ka kraavi, sest kui ikka hullult sajab, siis ei joua ara voolata, truup laheb umbe ja vesi viib meie killustiku teedelt kaasa.kaisid markiga rannas liiva varastamas ja valab peale siis ka renni.Mina monulesin eile oma taimedega ja rohin ja istutan ja raiun.koik on nii roheline ja nii ilus ja nii lopsakas.Ja randades ei ole inimesi.Mei 2 turisti Grete ja Anett kaisid Ventanmnase rannas ja olid ainukesed inimesed.Nagu kahekesi paradiisis.Tana soitsid koik Dominicali, Mark koos tydrukutega surfama, Anett, Rita ja Janika sponsorid otsima selle surfivoistluse jaoks ja tanase peo jaoks flaiereid jagama.parast korjavad nad jalle peale.Nautige siis pilte ja arge pikka viha pidage!haha

11 comments:

Anonymous said...

6.juuni, peojargne parastlouna.
meil oli vaga hea pidu!!!!Inimesi oli mingi 50 ringis, tohutu palju ticosid ja need vahesed gringod kysisid, kust me nii palju ticosid saime...Algas kyll koik imelikult meie voimendi torkus ja keeldus tootamast ja mart peksis vihmavarjuga vastu maad, aga lopuks tanu Marki jarjekindlusele, hakkas ikka toole.10 minutit oli valjakuulutatud peoalguseni, mart oli ikka koledate mustade riietega, aga lopuks laks koik ikka paika.Yks riiaakas tico kiskus riidu, mart laks vahele ja siis veeresid koik mooda porandat, mina sain Mardi kaabu katte ja pidin vale tico minema saatma, selle, kes tyli ei norinud.Siis saabus sobivalt politsei, kellele Mart andis coca colat ja nemad siis aitasid meil ka sellest tylitsejast vabaneda.Varastati yks fotokas ja joodi palju.peo lopus on alati fenomen, et ostetakse pudel olut, voetakse kolm lonksu ja jaetakse kuskile ja ostetakse uus, mis muidugi on meie kaibele vaga hea.Raakisime ticodega palju juttu, yks vanem mees, kellelt ma kysisin, kus ta elab ja siis tema kysis, et kus mina elan ja kui kuulis, et see ongi minu koht, loi tanulikkusest kasi kokku, et kujuta ette, omanik ise vestleb temaga ja parast kysis Mardilt, et ei tea, kas valismaa naist on raske saada, et tema on poissmees.See Ericsoni nimeline tyyp istus lopus parast mitmeid oksendusi olle ja tequila taga ja noudis tomati mahlaga oma lemmikkokteili ja kui me arvasime, et kell on juba pool 4 oosel ja et akki ta jooks need asjad ara, mis tal juba ees on ja hakkas vaikselt ara minema ja me olime juba 45 minutit raakinud, et nyyd hakkame lopetama, siis tema ahvardas, et tema enam ei tule, kui niimoodi valja visatakse.Sober jalle oli meie Janikasse nii armunud ja muudkui vaatas ja vaataas ja ohkas ja Ericson ytles, et neil raha on, milles nyyd siis asi.lopuks majutasime palju inimesi hotelli.Yks hipiperekond, kelle sobrad meile tasuta tuleetendust tegid, yks traatjuustega(juuksed olid nagu vedrud, et kui kinni votad ja venitad, siis lendavad parast hooga tagasi), yks valiseestlane Mason-Tonu, kes sonagi eesti keelt ei oska ja kunagi Eestis kainud ei ole, tema vanemad pogenesid Eestist 2.aastastena .Ja veel moned toad. vastu hommikut siis lugesin kassa yle ja hommikul jagasime lastele raha, nad olid koik vaga tublid ja juba vaga rahatud.Oleme koik roomsad ja tana laheme koik koos yhele teisele peole , kus on jalle kolemujusika, aga me peame sinna minema( no teate kyll, nemad kaisid eile meil ja joid ja soid suure arve)oosel soidavad siis noored veel Dominicali peole nagu ikka laupaeviti ja meie uue auto spido on jalle lahti yhendatud, sest hooldus on alles teisipaeval ja meil kilomeetrid jalle tais.Aga selle vaikse sohi parast mul syda kyll vaga ei valuta.
ja ma ei saa mainimata jatta, et yks janky naine ytles mulle eile, et tema nagi Marki poes ja ei tundnud teda valjaspool hotelli ara, arvas, et Brad Bitt ja kysis, kas mark on mannekeen, et kuidas keegi saab nii ilus olla.Markil on jah sellest surfamisest olad laiaks , juuksed heledaks ja nahk pruuniks muutunud ja Larissa hoiab teda lyhikese noori otsas, haha

Muhv

Anonymous said...

T2nud kirjutamast! Ikka on lugejaid, ikka on, kuis muidu! Et siis kuuleb varsti kuidas surfiga l2ks!

Anonymous said...

Tere,
Mina olen Tiina, kunagine Jana klient aastast 99. Meie pere loeb blogi usinalt, kuid mis teha, oleme kehvad arvamuse avaldajad.
Janale hilinenult palju õnne sünnipäevaks!
Tervitused Saugast!
Rico, Richard, Ragnar ja Tiina

regina said...

Tere Jana ja pere! Ei ole sa mingi Muhv. Nii paljud loevad ja arutavad, kuid keegi ei viitsi kommenteerida. Miks mina - küll keegi teine jne. Jätka samas vaimus. Seda on tõesti mõnus lugeda. Edu teile, tervita lapsi!

Anonymous said...

Tere Jana ja kõik teised peategeleased!
Kui minu arvutis oleks loendur, siis saaksid teada, kui mitu korda nädalas ma klõpsin blogile, et äkki on värske seriaal kirjas. Täna läksin täiesti kindlas veendumuses, et ahh pole nagunii, aga ma siiski vaatan.NII HEA OLI LUGEDA, NII HEA OLI. Ja mida meie siit kodu Eestist ikka pajataks. Kiruda ei taha, sest nii jõle halb ju kah pole, kiita kah nagu ei tahaks, sest pole nagu miskit sellist ka. No mis sa ise arvad, kui juuni alguses on +6/+10 ja puhub kõva tuul, et kui loomingulised me siin õige oleme. Tuimad ja kannatlikud. Ei muud. Ja uut kirjatükki ootame ikka- kannatlikult. Rõõmsate nägudega. Sest nii hea on lugeda. Teile soovin häid pidusid ja veel paremaid kundesid.
Urve

Anonymous said...

Tere Jana,

Lugejate vähesuse Sa küll kurta ei saa!!! Seega Muhvi kasuka võid kohe maha heita :)
Sinu blogi lugedes lihtsalt tundub, et siin Eestis elu seisab ja midagi ei toimu ega juhtu:)) Sellepärast ka kommentaaride vähesus.
Aga Teile hoitakse siit Eestist kõvasti pöialt ja elatakse kõigest hingest kaasa!
Olge ikka tublid ja tugevad edasi ja raha pärast ärge enda "mina" maha müüge! Tulevad paremad ajad ja sõna heast ja omanäolisest kohast levib kiiresti:)
Kallistan!

Endine klient Karin aka Kai ja Estri sõbranna:)

Mari said...

Jana,

loeme, loeme ikka, aga oleme laisad kirjutajad :)
Maarika tervitab ja mina ka ja meie salong siin Prükselli külas töötab ilusalong täie vungiga. Pikem reportaazh tuleb esmaspäeval, aga praegu saad veidi pilte näha. Vt http://picasaweb.google.com/Marichen26/SalongOnAvatud?authkey=Gv1sRgCIqAmP7XvIDmIg#
(kui link ei avane, siis kopeeri kogu aadress)
Reedel saime natuke puhata ja mängida ka. Käisime linna peal jalutamas ja resturaanis ja õhtul ZZ Topi kontserdil.
Maarika pakkus mulle sinu restos kokakohta :) Ma mõtlen sellele, kindlasti kordi huvitavam kui igav euroelu :)
Varsti kirjutame jälle!

Anonymous said...

Muhv, mis Muhv!

Vaatan ka siin jupa jupp aega et ei ühtegi kompsakat kommentaari ega ka postitust;) Tõenäoliselt on asi ikka selles, et kõik käivad 3x nädalas uurimas, et noh- kas ometi on uus postitus ja siis kui tuleb on inimesed (mina ka) ähmi täis ja ahnelt lugemas. Peale lugemist tuleb ju sõnumit levitada ja nii ongi see kommenteerimine kuhigi ununenud. Isegi tulin nüüd süümekate saatel tagasi, et teavitada ome lugejajanust ja endale omasest komenteerimise häbelikkusest. igal juhul oleks Super, kui blogimene toimuks 24/7 ja lisaks ka webikaamera (siis vist muidugi muud ei teekski). Aga ikka lusti ja õnne ja turiste ka edaspidiseks! Marek (Tartu-Tallinn)

anonymous said...

kle muhv mis sa halad... ;) isegi mina loen.

xavier

Liisi said...

kaugel raamat on? kas "minu costa rica" ikka tuleb?

Anonymous said...

Tere, kallikesed!
Ma kohe, ma kohe kohe panen uue blogi yles.Siin lihtsalt jalle juhtub iga paev ja kogu aeg , ma tean, et see kedagi ei lohuta, aga ohtul ma lihtsalt langen voodisse.Ja internett on viimasel ajal selline, et lihtsam on see blogi tuviga teele saata, nii et kannatust.Ja raamatu kohta, et vahepeal ma kirjutasin taiesti mingi nadal aega ohtuti, aga see ei tule arvatavasti "Minu Costa Rica" stiilis vaid rohkem Mihkel Muti" Keerukuju" stiilis ja et ausamalt koik ara kirjutada, miksin tegelaskujud lihtsalt kokku, et kunagi tahaks ju Eestis ka monda sobralikku pilku naha, keda see ausus ikka huvitab.kallistan kovasti ja lahen nyyd alla restorani hommikusoogile ja Nodzuga jalutama.
jana