Saturday, July 04, 2009

seekord siis nii

Istun siin yleval enda maja terrassil ja kirjutan.Tana on monusalt sompus ja sooja ainult 27 ja briis puhub ornalt, on lootust vihmale.Minu jalge ees magab Notsu.Ta on musta varvi porsas, umbes 3 kuune, tal on traksid seljas ja ta on meil olnud 2 nadalat ja 1 paev.Vaga inimeselemb ja armas tyyp, aga kogu aeg on naljane ja rohib ja tuhnib ja ehmatab iga asja peale.Nina on nagu pitsat ja kust ta mooda konnib, sealt asjad kukuvad.Anett sai oma tahtmise.Ja koer on meil ka tiinne vist.Alguses kui sea toime kaitus nagu oleks porsa ema, urises koigi peale, ei lubanud kedagi siga puutuda ja lakkus porsast hoolega.Nyyd jalle on muutunud nii armukadedaks, kissitab silmi ja uriseb Notsu peale.Ei olnudki ju midagi teha, nyyd kantseldame selle porsaga ka veel.
Eile oli meil siis see tahtis paev, kui toimus meie korraldatud surfifestival Playa Tortugal.Selle festivali korraldamisega oli Anettil ja Rital terve kuu aega suur sebimine, et kirjuta projekt, et luba taotleda, siis otsi sponsorid, et auhinnafondi teha, kohtunikud leida.Kuna see voistlus toimus saarel, siis tuli inimesed paatidega sinna yle vedada, kyll 2 minutit, aga ikkagi, krokodillijoge mooda.Enne kaisid meie mehed veel saarel, et ehitada poodium kohtunikele, wc-d inimestele, panna sildid yles, et kus ja mis ja ehitada prygikastid.Ohtuseks afterpartyks oli kutsutud MC Noah, kes pidi olema Kariibi pool ja San Joses vaga tuntud ja surfarite iidol ja temaga siis suhtles ka Anett.Eile hommikul oli meil siis 5.20 aratus, mina keetsin koigile herkuloputru ja jain yksi hotelli, sest meie koristaja(kes kyll ei ole 2 kuud siin koristamas kainud) ei saanud jarjekordselt tulla, sest tema vennal pidi pyhapaeval kaheaastane synnipaev olema ja nii palju ettevalmistamist, et kohe kuidagi ei joua.Ja nii ma siis koju jaingi Notsu ja koeraga ja see rastapatsidega esineja Noah ka, sest tema ometi nii vara kuskile ei lainud.Teised ladusid kasti asju tais.Laenasime Jani ja Sonja kaest generaatori, et saarel muusikat mangida ja mikrofoni laks vaja, et ticosid kordineerida,2 suurt kolarit, voim ja mikser ja muud vaikesed vidinad.Presendid juhuks, kui vihma hakkab sadama, aga ei hakanud, terve paev oli tohutu paike, koik olid mustad nagu ood, kui ohtul tagasi tulid.Mardil oli kaasa pakitud tooriista komplekt, et juhul kui midagi vaja siit ja sealt.Siis kaamera(see on meil selline suur nagu kitarr), kylmkastid, hiiglaslikud.Kaasas oli 3 kasti olut ja kast energiajooki.12 kankut veega, igayks 1,8 liitrit, tohutu rasked.Vihmavarjud, et paikesevarjus olla, peale selle veel yks surfilaud, sest Paas tahtis vana maha myya, ta ostis just uue.2 pikka rohelist ja 2 pikka punast lippu voistlejatele marguandeks ja 4 imeilusat lippu(kollane , must, lilla ja punane draakonitega, mis me saime Viplalalt (sellest ma kirjutan natuke hiljem) ja siis veel palju jaad.Meie kokk pidi pakkuma voistlejatele puuvlju ja kohtunikele ja skuutrimehele(see oli palgatud, et kui on vaja surfareid vedada kaugemale, et kiiremini laineid saaks votta) lounat.Selle tarvis oli ostetud 2 hiiglaslikku arbuusi ja 4 ananassi ja kast banaane.Kui nad siis 6.30 neid asju auto peale tassisid, motlesin, et ma ei ole ju selline kanaema, et kokk ometigi on need lounasoogid kaasa votnud(ta oli nagunii viiimane, kes kasti kyljes rippus, sest ruumi ju ei olnud), selle peale ta tegi piinliku nao ja tormas kylmkapi poole neid takeaway pakendeid kaasa votma.Ma ei uskunud oma silmi.Ainus asi, mis inimene peab meeles pidama ja...Mart kysis minult, kas kokasl on nuga kaasas, et puuvilju loigata, ja loikelaud.Ei olnud neidki, jooksin kooki neid tooma. Siis veel 2 matseetet ja lainud nad olidki.Mina hakkasin koristama, neist jai jargi mustad pudru taldrikud ja potid, siis tostsin restorani lauad ja toolid ymber, et peoks valmistuda ja pesin ara porandad ja wc-d.Siis arkas meie artist Noah.Tegin talle hommikusooki ja vestlesime umbes paar tundi elust .Varskendasin cabinasid, uskuge voi mitte, iga paev tuleb yle kaia, missiis, et kedagi sees ei ela.Roosas cabinas yleval on seina sisse jalle linnupesa tehtud ja nad pudistavad sealt iga paev prahti porandale.Kus on surnud sipelgaid ja iguaan plaraka lasknud.Lisaks langevad lehed ja amblikuvorgud.Siis jagelesin seaga ja jooksin temaga parklas, vahepeal kaisid myygimehed ja helisesid telefonid.Seejarel tulid mingid tyybid raadiost ja naitasid mulle tsekki, et ma olen neile umbes 50 taala sees, et nemad reklaamisid meid oma kanalil.Kuna eelmine paev oli sellest jutttu olnud, et voib olla me votame selle reklaami ja nemad vaitisd, et tulid just rannast meie yrituselt, siis ma maksin selle kinni, arvates, et ju siis optsustati see reklaam votta.Parast tuli valja, et nemad olid hoopis teisel kaldal ja Anettil ei olnud aega nendega raakima minna, kuna ta oli liiga hoivatud kogu selle yrituse organiseerimisega ja nii me peame siis homme uurima hakkama, mille eest me maksime.Sinna saarele mineks nagi siis nii valja, et kui koik see sada asja oli autost paati tostetud, siis saarel tuli need asjad oma 800 meetri kaugusele tassida.WC silt oli paari paeva jooksul ara varastatud, aga teised asjad olid ok.Anett jai esialgu parklasse inimesi registreerima ja valja oli kuulutatud, et kell 8 algab, aga kuna paar pohisurfarit ytlesid, et nad kohe tulevad tagasi, et lahevad ainult poodi ja siis nad tulid paari tunni parast, siis algas voistlus natuke parast 10, mis oli ka kova sona.Anett jooksis nagu segane, et kus on jose ja kas ta on ikka kollane surfisark seljas ja et praegu ei ole, Oscar, sinu laine, et praegu laheb Jose vette ja Rita pildistas ja Mart filmis ja Mark tegeles muusikaga ja Larissa ja Janika myysid olut ja energiajooke, Paas ehitas varjualuseid, et paike ei tapakis ja oli kohtunik ja kokk siis hakksi puuvilju.Samal ajal olid koikide saarele tulnud inimeste autod maismaal sadamas pargitud, selle sadama korval oli kohe yks kuur, kus elab yks ticoperekond.Kuna auto on siin kallim vara kui naine, olid koik ticod kohutavalt mures, kas see parkla ikka valvatud saab.mart oli enne siis selle kuuris elava ticoga kokku leppinud, et see valvab.mees oli nii roomus, et oh, ta voib kohe terve paeva neid 3000 colooni eest valvata, mis teeb siis mingi 5 dollarit.Paatidega ylevedamine oli meil jalle nii organiseeritud, et oli valja trykitud sellised meie yrituse logoga piletid vaartuses 500 colooni, et iga voistleja sai selliseid kaks tykki, et edasi ja tagasi ja parast me loeme selle paadimehe kaest need piletid kokku ja selle jargi siis maksame talle, et osavotjatele oli see siis tasuta.Ja meie oma inimestele oli ka sama systeem.Peale selle oli veidi suuremad nimelised sildid, mis laksid osavotjatele kaela, et me nad parast pidu tasuta peole sisse saame lasta, muidugi oli veel tasuta list ka kirjalik, sponsorid said ka tasuta.Mina samal ajal siis tegin lasanje ja panin juba ta ahju, et kui staff kuskil 4 ajal tuleb, et siis koik tahavad pessu ja syya.Aga meie artist Noa tuli juba 3 ajal, et kas ma ei teeks talle tuunikalasandvitsi.Pyha issand.Ma ei orjenteeru selles meie restorani kylmkapis absoluutselt.Seal on koik asjad sellistesse kilekottidesse, mis kinni saab tommata ja mida koik ameeriklased kogu aeg kasutavad , pakitud ja peale selle on need jubedad plastmassist karbid kaantega, kuhu on kuupaev kirjutatud ja kui keegi peaks sealt midagi omatahtsi koka teadmata votma, siis , oi ei, jama kui palju.Ja minu enda kylmkapis ei ole juba ammu peale sinepite mitte midagi.Ma siis ytlesin, et just tegin lasanje(need koostisosad ma lasin spetsiaalselt tuua ja julgesin neid ara kasutada).Noah oli ka sellega rahul ja jai ootama.Yhtlasi tulid tema sugulased Kariibi aarest.onupoeg, ka rastadega, mingi paks poiss, molemal naised kaasas ja siis veel mingi kohnem, ka tydrukuga.ja koigil olid sellised naljased naod peas.Aga ma ei saanud ju staffi lasanjet neile ara soota.Siis nad hakkasid veel juua tahtma.Meil oli kyll sel paeval valja kuulutatud, et restoran on alles kella 6. avatud, aga nemad tahtsid ja siis veel mingeid naljakaid kokteile, ma olin kohe paris hadas, aga tegin neid vapra naoga ja viisin enesekindlalt lauda.Onneks tulid esimese satsiga kokk ja baaridaamid tagasi.mina soitsin siis ylejaanutele autoga sadamasse jargi, tykk aega pole ma nii roomus olnud kokka ja baaritydrukuid nahes.ohtuks ei olnud meil ka turvamehi, lihtsalt keegi ei viitsi midagi teha.Arvasime, et tuleb tohutult rahvast ja kindlasti on vahemalt 3-4 vaja seda koike ohjama.Seesama sadama parklavalvur ytles, et tema voib tulla.Tal oli vaga jutukas naine ja ytles, et tema voib ka tulla, et ta oskab kyll kondida ja vaadata, et keegi basseini juurest edasi ei lahe voi autodesse sisse ei murra.
Rannas laks yritus super korda.Vaga palju osalejaid, vaga palju kaasaelajaid, surfarid kysisid, et millal jargmine on.Valiti kolm parimat nii amatooride kui ka proffide seast, siis seksikaim surfar ja ka ainsad kaks naist said auhinnad.Rita oli ostnud fotopaberit ja kohe printis kolmest paremast fotod valja ja nad said need endale koos teiste auhindadega.Peaauhind molemas kategoorias oli 50 000 ehk siis nats alla 100 dollari.koik olid siiralt yllatunud, et valjakuulutatud auhinnad saabki katte, sest siin on tavalöine, et keegi jookseb auhinnarahadega minema.Viimati just Dominicalis nii juhtus.Osad jaid siis kohe peole, osad votsid toad, me oloime selleks ooks teinud superpakkumise, et 10 dollarit per nagu, ainult et 2 inimest toas miinimum.Inimesi vaikselt kogunes.Mart kais ka turvaperekonnal jargi.Pidu oli mingi tunnikese kestnud, kui turvanaine, kes oli basseinipoolel vaitis oma mehele, kes oli siis parkla poolel, et tema oli parasjagu meie artisti Noahga raakinud, kui keegi teine oli talle paljast tilli naidanud. Mart pidi seda siis klaarima minema.Mees oli seal parklapoolel ja vaga solvunud, aga kui Mart kysis, et kas hakkame juurdlust toimetama, et kes see oli, siis loi kaega, et ah, mis seal ikka.Naine seevastu ainult lokerdas naerda, et ah ha haa.Laks mingi pool tundi mooda, jalle Paas ytleb, et turvamehel on probleem.Tema on ikka solvunud, et tema naisega nii juhtus ja tema jatab too pooleli ja laheb ara.Mis siis ikka, pidu polnud veel oieti hoogugi kogunud.Mart vottis raha, et ega ta nyyd selle paevase autode parklas valvamise eest ei maksa 3000, et maksab ikka 1000 tunnist, nagu siin ikka makstakse turvameestele, et siis 9 tundi 9000.Aga see tyyp ytles, et tema motles ringi, et tema votab hoopis 1000 auto pealt ja kuna oli umbes 50 autot, et siis 50 000, ehk siis suts alla 100 taala.(alguses ta lysis 5 taala)Ja peale selle tahab ta veel kompensatsiooni selle eest, tema naisele liputati.mart andis neile kokku 12 tunni eest 12 000 ja ytles head aega.Naine natuke hakkas vastu, ei tahtnud ara minna, aga siis meees ytles, et heakene kyll, aga jargmine kord siis 1000 auto pealt ja olimegi ilma turvameesteta.jama oli see, et koik surfarid olid sellest paevast nii vasinud ja inimesi tuli kyll mingi 80-100 kokku, aga surfarid on selline vaene rahvas, et keegi eriti midagi ei joonud ja meil olid need esineja kulud ja printimise kulud ja tint ja laenasime veel yhe kolari ja mikri juurde ja generaatori laenamine ja yhesonaga loppkokkuvottes tegime koik kuu aega tood ja hea, et miinusesse ei jaanud.lapsed olid koik natuke onnetud, et nii paju tood ja nii hasti onnestus reklaami mottes meie hotellile, aga sisse ei toonud midagi.nad on nii tublid, see meie rahvas, ma kyll ei tea, mis me nendeta teeks.Oma koka saadame jargmisel nadalal 4 kuuks sundpuhkusele.Soidab koju Ameerikasse, lubas oktoobri lopus tagasi tulla.Rahvast kaib praegu nii vahe soomas ja meie staff on oppimisvoimeline, saame need kuud ise hakkama, saame tema palga pealt kokku hoida
4 juuli,laupaev.
Eile oli meil juulikuu Jungle Fever.Eks juba enne olime ettevaatlikud, et ei tea, palju rahvast tuleb, sest flaiereid ei olnud kellelegi jagada, inimesi lihtsalt pole.Kolmapaeval rahvas soitis Dominicali peole ja seal oli mingi 15 inimest.Meie peoga juhtus sama. Kella 10 paiku lugesin inimesi kokku, sain 8.Hiljem tuli natuke ikka juurde, kokkuvottes kais labi voib olla mingi 30 inimest ja nagu ikka neid viimaseid oli vaga raske minema saada.Kell 3 oosel proovis Mart yhte vaga paksu gringot, kes nyyd Villa Bosquet Nicki asemel manageerib, meie autoga ara viia, et see ei saanud enam ood ega mytsi aru, viis ta siis sinna Villa Bosquesse kohale, tuli valja, et paksul polnud votmeid kaasas, ei saanud sisse.Tulid siis tagasi, et otsigu oma autost votmed valja.mart leidis votmed, soitsid uuesti Villa Bosquesse, tul.i valja, et mingid valed votmed, ykski ei keera.Paks poiss oli aga taiesti purjus, korrutas ainult "tengo plata, tengo mucho plata"( mul on raha, mul on palju raha) ja Mart tuli taga uuesti tagasi, viskas ta selle auto juurde parklasse maha ja motles, et otsi ise oma votmeid nyyd, paks siga.(Nii motleski!!!)paks muidugi votmeid ei suutnud otsida, jai oma autosse magama, jalg piduripedaalil.Teine tyyp Eddy, kes on ka ameeriklane, see ei kannata kohe yldse midagi juua, kui ta oli matseete olal minema kondinud, siis tegelikult oli ta suht kohe tagasi tulnud ja oosel koigi uste vastu tagunud ja oma sopra otsinud, hommikul vaatas ta meile taiesti segase naoga otsa.Meie olime kurjad, et mida asja, votku inimesed endale hotellis tuba, mitte argu hangigu salaja kuskil vorkkiigedes, nagu hulkuvad koerad.Ja siis on meil veel see tico Mihkel, kes meid surfivoistluse ajal aitas, aga nyyd enam yldse koju minna ei taha, vaid ka kuskil salaja magab ja nagu muuseas kohu tais soob.Mul hommikul juba viha kerkisEga me kyll kahjumisse ei jaanud, aga lootsime rohkem.Oleks see tavaline reede olnud, siis oleks see kassa vaga ok olnud, aga peo kohta muidugi, uskumatult kesine.Paeval kais veel yks vene perekond,kes USAs elab juba 33 aastat, mees on arst ja naine ei tee midagi, seekord oli mees toole jaetud ja naine kais mingi kambaga ja tytardega, ma siis pidin nendega 3 tundi suhtlema, vahepeal nad magasid kordamooda vorkkiigedes ja lopuks olid neil ka autovotmed kadunud.Mina olin ka labi labi vasinud.praegu tundubki nii, et hyppa voi labi poleva ronga et ellu jaada.Yleeile paeval, kui ma aias rohisin, tuli mingi vana mees.Mart oli ka must ja higine, ma ei tea, mis tal pooleli oli, aga ma kuulsin, et nad raakisid juttu.Alola kostus, et tema, see vana mees, oli esimene canadalane yldse, kes siiakanti tuli.Ma ei viitsinud selle jutu püeale yldse yles minna, neid lugusid ma tean juba peast.Kui ma lopuks kummikinnaste ja rehaga baarist labi sammusin, sosistas Mart, et kas ma tean ka, kes see on, et see on Silvana mees.Silvana on see vaga rikas tadi, kelle kohta venelane Boris ykskord ytles, et, oh temal on ainult 50 miljonit dollarit, kui sedagi.See Silvana on selline tadi nagu Peep Vain, ainult, et tema omab siin tohutult maid, kuhu ta ehitab majad peale ja myyb need siis oma kaasmaalastele canadalastele ja maatykid jaavad ikka tema omandisse, ehk kas siis majad, kuna need on ju vallasvara ja kogu aeg ta lubab, et kohe kohe saavad dokumendid korda ja inimsed ootavad siis loputult.ja ta on maha raiunud tohutult puid ja Annyle ta ytles, et kui sa mind veel sega, siis su koerad voivad yhel paeval olla ara surnud, naiteks myrgitusse.me siis tutvusime ja tegime yhe dringi.Ed oli selle vana mehe nimi ja ta jutt oli enam vahem selline, et tanu temale siin yldse kaib turiste, koik ticod on tema juures tool, tanu temale siin yldse keegi elus on, tema hispaania keelt ei oska ega tahagi osata, missiis, et 22 aastat siin elanud on, tema koerad voivad meid momentaalselt maha murda, kohe ara tappa, ainult kui tema tahab ja ta tuli siia baari ainult selle parast, et ta on sellest kohast tnii palju head kuulnud, tema tootajad on siin kainud.Cuba libreks lasi ta kasutada 12 aastast rummi ja ytles, et me peame oma baari ka mingi odava 10 taalase viski ostma, ma ei maleta , oli see mingi Canadan Gold voi mingi selline hull puskar, seda ta siis rohutas 5 korda, et siin on ikka nii palkju canadalasi ja need tahavad koik ainult seda.kuji ta seda 5. kord ytles, siis ma ytlesin, et ma ei moista, kui canadalased tahavad, et koik oleks nagu canadas, miks nad siis ara ei soida.Tema aga ei moistnud ja ytles, et tavaliselt on ta baaris, kus on canadalased ja koik joovad ainult seda.Mina jalle, et tema on esimene, kes meilt seda viskit kysib.no siis ta tegi veel natuke nomedat nalja ja ise naeris ja ma ei hakanud rikka inimesega riidu kiskumna, laksin lihtsalt ara, ega peale tema keegi ju eriti enam baari ei mahtunud ka.vanamehel olid croksid jalas ta ytles, et tema tunneb Donald Trumpi ka.Paris kurb, kui keegi nii vanalt sihuke on, aga seal ei anna enam midagi teha, ma arvan, ja pole minu asi teha ka, vist.

5 comments:

Mustikas said...

Ma ikka vahest mõtlen, et te võiks seda oma hotelli Vihterpalus pidada. Rand pole kaugel, saab surfata ka ja maasikad tuleks ju omalt peenralt. Konkurentsist ka puudust ei tuleks, see ainult tiivustab. Ja muidugi põhiliselt tuleks tegeleda ehedate eestlaste, sõbralike sakslaste, lällavate soomlastega ja i... itaallased mahuvad ka kampa, ilmselt ka vilkad venelased, kes sulle toavõtmeid üle andes, küsivad, mis ma nüüd teen ja kui tahad tuba üle vaatama minna, küsivad, kas siin on mingi kommunism?! Ei ole.:)
Edu ja kallid!!!:)

Anonymous said...

Tere kullakesed! Nii hea on lugeda teie lõbusast elust. Vahest on tunne, et peaks nagu õhtul teie restorani tulema - just nagu muuseas läbi astuma. Miks te küll nii kaugel olete!!! Meil kõik endine. Ehtne Eesti suvi. Mõõdukas temperatuur ja vihm. Aga südamesoojust meil jätkub. Edu ja jõudu! Regina

Mustikas said...

No saatsin meilile üsna lahti seletava story!?
Loodan, et kõik on endiselt hästi!?
Päikest endiselt, mida meil pole!?
Pille.

Anonymous said...

mida ma otsin, aitah

Kassavaga said...

It has open my eyes