oomaja noia juures jai hinge

Ykskoik, kuidas me ka ei pyydnud, ikka jaime pimeda peale.Ja pime Costa Ricas tahendab, et on kottpime, mitte midagi ei nae, valgustust peaaegu ei ole.Kui kuskil on tanavalatern, siis jargmine on 3 km. parast ja ohtuti tostetakse majadele luugid ette, nii et ka majadest ei kuma midagi ja majadeks on raske paljusid asju ka nimetada, mis siin on.Kuudid oleks vist oigem sonaEestis toesti hoiavad inimesed sellistes kas puid voi koeri voi kanu, aga siin...Aga need majad ja onn ei ole vist vordelises seoses.Praegu, kui ma seda lugu kirjutan, olen oma kodurannas tagasi ja just praegu tulid yhed inimesed meist niii lahedalt mooda, tervitasid, ja nyyd tulid tapselt meie selja taha ja teevad siia pesa, terve rand on vaba uskumatu, milline lahedusevajadus neil on.Majad asetsevad ka kylg kylje korval, mitte nagu Eestis, et naaber ei nae naabrit.Yhesonaga, hakkasime me seal ideevarastamisreisi jarjekordsel ohtul, kui oli kottpime, oomaja otsima.Kuna playa Samaras me juba olime ja ma olin lugenud, et Playa Nosara on jankyde lemmikpaik, et siis votsime suuna sinna ja arvasime, et vahemalt seal naeme midagi, mida korva taha panna .Keerlesime ja otsisime seal kottpimedas ja koik oli tehtud selleks, et sa ei leiaks yles mingitki kohta.Sildimajandus oli vahva.Yhe koha peal hargnes tee kaheks ja sinna harukohta, kus olimingi post, selle posti taha oli pandud 5-6 silti ja rohi nende ees oli ka rinnuni, et ei paistnud kohe kuidagi, lased autotuled nii voi teisiti peale, midagi ei nae..Teises kohas jalle ei ole silti, kas on hotell voi pole, sildi jargi nagu oleks, aga majas pole yhtki kohta, kuhu koputada voi helistada, yhes sellises Mart lopuks kopsis nii kaua, sealt tuli mingi haigutav vanamees ja ytles, et neil on koik tais, aga kysigu korvalmajast, me ei hakanud kysima.Jargmises kohas oli vaga keeruline minek, ikka siia ja sinna ja uus silt ja jalle kurv ja ikka makke ja kitsas ja kottpime ja lopuks peale suurt kruttimist joudsime kohale, hotell oli maha jaetud, ei hingelistki ja kottpime ja uksed aknad kinni loodud.jargmine pleiss oli mega maeotsas, ikka et b&b ja me motlesime, et kallis see ikka voib olla, et nagunii magame ara ja kohe hommikul pildistama ja filmima.Parast tosiseid otsinguid, teed hargnevad ju vahepeal ja sildid puuduvad, et kuhu ja leidsime mingi vaga lukustatud ja pimeda koha.Kasikaudu ja autotulede valgel Mart klopib uksele, mingi aja parast tehakse luugid lahti, kell oli mingi 9 ohtul, chikk ytleb, et on jah ruumi, et 80 taala on oo, meie et ei, liiga kallis, siis tuli mingi kutt ka haigutates yuksele, lykkas kae sygavale pykstesse, kratsis ja juhatas haigutades, kus on odavam.Yhtegi autot seal ees ei seisnud, koht oli sygaval karupees ja selline hind...Edasi.Kui me jarjekordsesse ei tea kus olevasse pimedasse auku olime joudnud ja jallegi kedagi ei kohanud, Mart nyyd juba hyydis, et aeae,me olime ka juba kokku leppinud, et magame autos, et soidame randa , kui ainult teaks seal pimedas, kus rand on, peab mootori valja lylitama ja kuulama, ookean ju myriseb, tuli kuskilt mingi peenikeste jalgade ja lyhikese kleidiga vana naine ja ytles, et muidugi on kohti ja et 39 taala on ja hommikusook on ka hinna sees.me votame selle.tassisime asju trepist yles ja Mart kysis, kas baari on, tema tahaks cuba libret, oi, ei ole.Aga veini on...Tore, valget veini jaaga.See oli nagu noia maja.koik oli stiilne ja suursugune ja kui ta karafinid toi(valget kahjuks ei olnud, oli punast), need olid ka sellised, millest filmides myrki voetakse, mulle vaga meeldis.Siis me ajasime natuke veel juttu.Ta oli juba 16 aastat siin elanud, ari tal eriti ei lainud, sest nagu ta ise ytles, ta ei ole proffessionaal, reklaami ei ole teinud, aga ta ei kurtnud ka.Et jaanuar ja veebruar on alati tais..Me olime seal ainsad kylastajad, hommikul ta kattis meile laua, tegi varsket mahla ja rostsaiu ja koik noud alates voitopsist lopetadeskristallist moosikausiga olid vaga stiilsed.Ukse trellid olid leherohelised, aga mingil kummalisel kombel jattis see kits vaga suursuguse ja vaarika mulje.See peenike vana naine ka, oosel arvasin, et ta on rohkem selline bohheem, kes savu paneb, aga hommikul ei olnud ma selles enam kindel.Ta raakis vaga selgelt ja aeglaselt, nagu oli kortsus, aga ilus ja vene keelt oskas ta ka , ylikoolis oli oppinud..Ytles, et enam pole need ajad, mis cossta ricas vanasti olid, nyyd on 6 kuu jooksul 3 arvutit ara viidud ja yks ameeriklane on siin ka ara tapetud, millest on onneks suurelt ajakirjanduses ka raagitud ja kella kylge pandud asi, et vanasti oli neil vaikne kant..Seal Nosaras olidki rohkem ameeriklaste omad majad , mitte hotellid.Rannas oli 4 hotelli, yks oli tais, ja ylejaannud kolmes olid hinnad 80 pluss taksid alates ja toad olid mitte midagi , taiesti tavalised voodi ja wc tyypi.Jatsime hyvasti ja Tamarindo poole.Tamarindo t hyytakse juba praegu Tamagringoks, kuna seal ei pidanud yhtegi bisnesit enam ticode kaes olema.Kui me viimati seal kaisime, tehti just asfaltteed, nyyd olid juba suured augud sees.Hullult ehitatakse, ja kinnisvarahinnad olid taiesti hullumeelsed.Koik myysid kinnisvara ,byroo byroos kinni, surfilaud oli seal kohustuslik aksessuaar, koik kondisid lauad kaenlas, iseteadvad naod peas.Votsime hotelli, kus olime juba kunagi olnud ja kui yritasin rodu tuld polema panna, saime naabritega tuttavaks.2kutti Californiast, surfarid.Noorem oli 25, tema oli rikkast perest, et maid siin ja seal ja reisib perega praegu, varsti laheb koju tagasi, pere NYCis, ise Californias, kuna talle meeldib soe.Teine oli 40, ehitab, kui tahab, et plaanib ka siia kinnisvara osta, et koik, kes on kunagi costa ricas kainud, tulevad tagasi, ja tema plaanib ka.joime ara mitmeid drinke ja raakisime mitu tundi.Jargmisel paeval pidid nemad vara tousma mingi 4 ajal, et soidavad paadiga kuskile Nicaraagua piiri poole ja seal avamerel on mingi eriti hea koht, seal hakkavad surfama, siis laksime meie peole ja nemad magama.Pidu oli selline reggeton 100 % ja tund olime ja koperdasime labi lompide hotelli, paris rapane olin, ega lampidega ei onud seal ka eriti hasti.Hotelli uks oli kinni, mingi kutt ytles, et minge tagant kaudu, laksime kyll, aga votit ju polnud, Mart alla tagasi, et votit oleks ka vaja, te ei kujuta ette, mis sammuga see kutt meie votit tooma laks, sellise,laisklooma sammuga, et on yksi mererannas ja jalutab.Keegi oli meie kappi 3 coronat sygavkylma unustanud, roomustasime.Hommikusooki votsime mingis plastmasstoolidega kohas, votsin pannkoogid banaaniga, mis oli viga.Alati on turvaline votta praemuna voi juustu, aga pannkoogid olid 5 cm paksud ja sellised rasvakoogid, migist bezist jahust ja vahtrasiirup ja panaan juurde, paris laige, yhe soin, teine jai Mardile.tema soob alati hommikuks kohalike moodi, omlett, riis ja oad, selline mosso.Tagasi soitsime Jaco ja Queepose kaudu, filmisime ja pildistasime, aga ega me onneks ikka oma maju nainud, nii et need tuleb ehitada.Soitsime jalle 40 km pikkust juppi 2 tundi, sest ainult aukudest see koosnes, oma koduteel soitsime sama pika tee 15 minutiga.jalle juudi juures tagasi, tassisime oma kompsud tuppa ja home sweet home,teel koju pildistasime paljusid hurtsikuid, aga kuidagi piinlik oli, koige hullematest ei saanud pilti teha, sest kogu pere seisab voi istub maja ees.mustava ukse augu ees tynnil istub ema kolm last mangivad jalge ees, yks on syles.Voi lihtsalt mingi mees seisab ukseavas, rapane sark seljas ja vaatab, aga terve paev soidab sealt autosid mooda, nii, et tegevust jatkub, moni lamab ukseaugus, nii, et jalad valjas, toast paistab voodi ja koik.Yhel majal olid aknal luugid ees ja uks kinni, aga kardinad olid nii uksel kui ka akendel valjaspool ees lehvimas.Siin klaase ei tunnistata, et kui on paev, siis luugid tostetakse lihtsalt eest ara ja opimedas siis ette tagasi.Ja kuskil ei ole mingeid peenraid voi kunagi ei nae inimesi midagi tegemas, ikka lamamas i, pohiliselt lihavad naised toolidel ukse ees , lapsed paterdamas porisel hoovil, mehed on kuskil autoremondi tookajas voi muidu kobaras koos.
Olime koju kaasa ostnud suure koti taie puuvilju, ma tegin mangokana riisi ja ananassiga ja guacamollet rohke koriandriga, vein, mille ostsime poolkuiva pahe, osutus magusaks, aga kui pool vett ja jaad panime , kolbas juua.Ohtul viis Mart juudi juurde maie pesu pesema ja parast tuli juut ja toi meile 2 fooliumisse pakitud tulist kala koriandri laimi ja porganidiga, ta ei teadnud, et me kala ei soo ja me soime ara, ei olnudki vaga kala maiguga...Ostame tana talle yhe hea veini, ta on meie vastu nii lahke olnud, akki teeb lahti, saame koos ara juua...Auto ka rohkem katki ei lainud, taitsa hasti on koik.Ainult ei tea, kas esmaspaevane kokkusaamine advokaadiga kehtib, sest keegi ytles, et esmaspaev on mingi pyha ja kolmapaev ka ja meil on kyll telefon, aga advokaat ei vota toru ja levi on meil ainult rodu juures, kui mart pea viltu paneb ja kummardab.Aga selles vist peitubki costa Rica sarm....Ah jaa, ma nagin ykspaev nii suurt banaanilehte, et ma saaksin lamades selle all vihmavarju, nii pikk ja onneks ma ei ole veel vaga lai ka...Kallistan ja loodan, et teil on ka ikka soe suvi.Me tana pidime rannas suisa jooksma liival voi kateratte ees maha panema, liiv oli korvetav ja laine nii tiriv, et Mardil oli tasuta jousaal, et kaldale jouda.Musi musi koigile, ei tea, kas peaks hakkama raamatut kirjutama, blogist akki aitab, te kommida ka eriti ei viitsi.........

kui enam hullemaks minna ei saa... alati saab

Koigepealt siis head uudised.Esmaspaeval saime pangaarve avatud ja JUBAjargmisel esmasp.saame pangakaardid ja tsekiraamatud.ma kyll lapsepolves Dallase seriaalis nagin , kuidas JR taitis tsekiraamatut, aga lahedalt pole nainud ega kaes pole hoidnud.Pangaarve kohapealt veel, et 1, 5 tundi panga harukontori juhataja tageles meiega isiklikult ja kui ta laks jarjekordsetest dokumentidest koopiaid tegema, ytles meie advokaat, et jargmiseks boss kysib, kui palju me arvele paneme, et kohe peab natuke arvele panema, et mingi 100 taala voi nii.Me aga olime sinnamaani elanud kaasavoetud sularahast ja meil yldse oligi 150 taala, et ei tahaksniipalju , paneme 50.Pangajuhataja tuli tagasi ja kysiski, meie, et palju miinimum on, et me paneme 50, oioioi, aga miinimum on 1000 taala.Paangajuhataja oli vaga ilus mees, mingi30 ja ise oma ilust vaga teadlik.Meie ytlesime, et meil ei olegi niipalju raha sulas, et siis me peame minema kaartidega valja votma, et kus siin point on, me kohe kanname raha selle arve peale.Siis laks natuke aega, 1000 sai 300, et nyyd on see minimun ja et palju me iga kuu kavatseme selle arve peale raha panna.Mis kysimus?Ytlesime, et laheme siis kaardiga valja votma raha, kuskil panga ees tanaval oli automaat.Me toesti ei teadnud, et arvet avama tulles peab kilekotiga raha kaasas olema.Automaadist me aga raha ei saanud, proovisime 3 kaardiga ja kyll dollareid ja koloone, aga ei midagi..Siis laksime tagasi, ega seal kiiresti ei saa, ykshaaval saab labi klaaskapi, kus sa yksi seisad ja automaadiga valvur laseb siis sind sisse ja nii.Ytlesime advokaadile, et nyyd sa pead meile raha laenama, et meil on mingi error ja siis omakorda tema jooksis ymber maja, meie tema jarel, sealt automaadist, kust me proovisime, oli rajha otsa loppenud.Lopuks ta kuskilt sai ja laksime 3. korda ja maksime ara.Enne, kui me panka tulime, olime kainud labi telefonifirmast, seal on sellised jarjekorrad, etvotad jarjekorra numbri ja tuled paari tunni parast tagasi.Kui me nyyd sinna joudsime, oli muidugi meie jarjekorranr. just 3 nr.t tagasi ara olnud ja votsime uue ja kuna kell oli pool 4, ja see on 5.ni lahti, siis me poleks enam ette saanud.Ehk,siis telefoni me ei saanud.AGA me ei soitnud ara nagu soovitas meie advokaat, et tema yksi saab ka meile selle asja korda aetud....Teisip. hommikul 8.00 pidi Mart temaga kokku saama, et teini katse, 8.30 mart helistas automaadist, laheb veel 15 min.Kell 9 laks asi ajamisele ja kella 10. oli meil telefon ja saab helistada ja konesid vastu votta ja taitsa paris.Esmaspaeva ohtul olime San joses ja kaisime juba meile tuttava eesti tydruku Kirstiga drinke tegemas, oli vaga lobus, kell 12 kui lopetasime, olid tanavad inimtyhjad ja tee hotellini natuke kohe...Ja nyyd siis pealkirja juurde, et kuji sa arvad, et enam khullemaks minna ei saa, siis saab ikka.Teisip. hommikul peale telefoni saamist sattisime end Nicoya poolsaare poole teele, et olime seal aastaid tagasi kainud , aga tahtsime naha, et mis on uut ja kuidas areng ja ehk saab yht teist ideid varastada.Algus laks kenasti, Puntarenas, linn, kust ferry peale minna, seal yks aktiivne neeger kais Mardile natuke pinda, et tule ma naitan, kust pileteid saab osta ja my friend ja tagurda siia ja nii ja et anna raha, aga polnud hullu midagi.Ferry oli selline lihtne, reklaamiti, et baarid, karaoke, restoranid-no tegelikult oli selline, mis aegna vahet soitis ja baaridaam oli ka koik teinud, et mitte myya, me isegi ei saanud aru, et see baar oli, yhtegi asja valjas ei olnud, telekas ainult lougas taiest korist ja ise ta istus meie poole seljaga, kohalikud teadsid, et kuskil on kylmakast, kust saab olut.Nii kui maha soitsime, laks see auklik tee lahti, toesti auk augu korval ja loksumine ootsumine rappumine, jaime Montezumasse paika, votsime yhe koleda hotelli ja soime ning jaime kell 10 magama, sest olime puruvasinud.Kolmapaeva hommikul alustasime vara,valjapuhanud, varsked, kell 8 autosse ja edasi.Uurisime igasugu kohti ja piilusime sisse ja nautisime ja filmisime ja tee oli muidugi vaga auklik ikka, lausa kohutav, yle 20 km tunnis ei ole voimalik soita, ja siis, kui moned korrad tee ka ara loppes, ei viinud kuskile ja jalle tagasi ja siis edasi ja yhel hetkel selgus, et 10 km parast me jouame sinna tagasi, kus vahepeal olime, ehk siis olime tyhja ringi teinud, pole hullu.Laksime politseisse ja kysisime teed, et tahame Playa Samarasse minna ja kust saab.Nemad, et sealt ja nii ja hakkasime siis uuesti minema, suured masinad, tee ehitus, kysivad, et kuhu lahete, meie , et ikka sinna, oi, et seal on2 joge ees.Kas labi saab, motleb natuke, et ikka saab, teil nelivedu, aga arge te otse labi joe soitke, tehke selline u, et sealt on madalam.Ok..Ja , kui see jogi siis meie ees oli, niiii lai ja niiiii sygav ja vooolas taiega, teine kallas oli mingi 40 m kaugusel, oi issand, laksime, ma vaatasin aknast, et kui sygav on, oli astmelaudadeni ja vahepeal tuli nats yle, aga siis laks onneks madalamaks ja nii me yle saime.Teisel pool oli yks ekskavaator, see naitas meile teeotsa katte, meile tundus, et edasi ei lahegi teed.Olime vaevalt mone meetri soitnud, kui tuli yks pick up, tico pere kahe lapsega, et kuhu lahete, meie, et Saamarasse, oioi, see teine jogi on nii sygav, naitas, et vesi on klaasideni, sealt te selle autoga kyll labi ei saa.Pyha jumal, kas siis veel hullem, kui see, millest me just labi tulime, oi, muidugi ja soitis meie ees oma pick upiga labi joe.Meil ei jaanud muud yle, kui ots ringi, ma votsin kaamera ja filmisin ja jalle labi joe ja tagasi juba 3.korda sellesse kylla, et me peame tuldud teed tagasi soitma, kust me eeslmisel paeval ferry pealt maha tulime ja ringiga teis teed minema, kuna muud voimalust pole.Miks see politsei kyll ei oelnud meile, et sealt jogedest labi ei saa, sildu ju pole ja on vihmaperiood, aga no me ju ei kysinud selle kohta, kysisime ainult, kuidas minna Samarasse...Kuni mina poest jaatist ostsin ostsin, peale seda jarjekordset rappumist, vahepeal oli meil suunatuli kyljest ara rappunud ja Maart sidus selle oma imemehe teibiga kinni, oli Mart avastanud, et meil genekas ei lae vist,, et peaks kontrollima.Esimeses kohas moodeti, et jjah, ei lae jah, aga nemad ei tegele elektriga, teises kohas ei olnud aega, aga 3.saime jutule..Oli taitsa asjaliku silmavaatega keskealine vaga oline mees ja tema sama oline noor abiline, kes siis iga kord, kui midagi maha keerati , jalgrattaga kuskile seda osa kas testima voi uut tooma soitis..Yhtlasi vahetati piduriklotsid, kuna kogu aeg peab siin aukude ees pidurdama, et oleks parem, kui teaks, et pidurid on korras.Siis oligi katki mingi pinge regulaator voi midagi sellist.Ja siis see parandamine kestis 3,5 tundi, mille valtel mina istusin autos ja tegin manikyyri ja siis lugesin, Mart aga kondis edasi tagasi ja ajas small talki, et kas teil on siin ka palju nicaraagualasi.Teema, mis alati peale laheb, kuna keegi ei salli nicasid ja siis nad raagivad alati pikalt...Mina olengi Nicaraaguast vastas see rattaga noor poiss, oi issand.Siis Mart pidi uue teema votma, vana raakis mystilistest kinnisvarahindadest, aga ma arvan, et ta liialdas ka natuke.Igal juhul paraast seeda pikka ootamist oli mul silmipimestav piisihada ja kuna nagunii oli ymber auto pidevalt mingeid vahtijaid, ma ei tahtnud neile seda roomu teha, et oleks vel tuppa pissile palunud, siis nad oleks mulle hanekarjas koik jargi marssinud.Minema, hoog sisse ja ..mitte kuskile ei olnud voimalik keerata, tee on kitsas ja korvalteid pole, pissihada ikka hirmus, hakkasin juba tigedaks minema, et hommikul kella 8 st autos, kell mingi 4 ja me pole kuskile joudnud, kyll eksinud, kyll autot parandanud, hakkas viha tegema.Yhes kohas juba peaaegu leidsime koha, aga siis tuli yhel poolt mees jalgrattaga ja tiselt poolt lonkis mingi naine, ja jai jalle katki, lahendus oli parast keset asfalt teed, kus mina olin auto ees ja mart taga ja lihtsalt onneks kedagi ei tulnud, mul oli juba suva.Ja siis Mart ytles, et ara murtetse, et tema soidab kasvoi ooseni, et me sinnna Samarasse jouaaks oli selline 5 tunnine ots, aga kell oli juba 4 ja me olime ju teel olnud oma 8 tundi.Yhes kohas jaime seisma, sildid naitasid midagi ja et jalle mooda ei soidaks....Jarsku Mart hyydis, kurat, ta soidab selga, ja pani kaigu sisse ja votis kohalt, me juba liikusime, aga PAUK j TULI IKKA.Hyppasime autost valja, yks pick up oli meile tagant sisse soitnud.Uskumatu!Poiss oli roolis vaga jahmunud ise ka, et kuhu ta vaatas ja kui ta nagi, siis oli juba hilja, pidurdas, aga tee oli marg.Kuskilt nagu noiavael ilmus ka politseinik, pikk hallipaine vana rahu ise.Mei tagumine uks on natuke molkis ja astmelaud ja see stange ka, aga yldiselt laks nagu eriti hasti, sest Mart kuulis pidurdamise haalt ja joudis kaigu sisse panna ja liikuma hakata, kui t ta oleks meile seisupealt sisse kytnud, oleks hullemini lainud.Ytlesime politseile ka, et ei tea, me siin 3. korda ja palju autoga soitnud, sellist asja pole varem juhtunud ja mis nyyd edasisaab.Tema naeris ja ytles, et arge muretsege, koik saab korda ja ajasime pikalt juttu ja ta oli niii roomus ja tegi meie hispaania keele kohta komplimente, et vahel on siin jama mingite sakslastega, kes teevad avarii ja oskavad ainult saksa keelt.Ytlesime , et meil on advokaat ka, aga saame vist probleemideta, sest Luis(nii on selle pick upi juhi nimi)tunnistas end kohe syydi , 26 aastane, vaga sympaatne poiss, saime kohe sopradeks, lohutasime teda ka , tal oli kapott kover ja tuli ja nii, et nae, ise oleme terved, m is seal ikka.Tana laheme temaga koos sinna kindlustusfirmasse, migiparast peab minema, et tea, kindlustusfirma on siin ka monopol, ainult yks.Lopuks, peale mingit 2 tundi toimetamist politseiga ja soites edasi tagasi, sest keegi pidi tulema kindlustusest algul sinna , siis jalle mitte ja , noh kosta rica vark ja lopuks saime soitma hakata, soonud me veel polnud ja kell 9 leidsime mingii teeaarest, keset mitte kusagit putka, kus senjora myys kuivanud kanu, tema tegi meile hamburgeri salati ja friikartulitega ja see oli imehea, kell 10 joudsime yhte linna Nicoiasse, kust oli veel oma 50km. sinna rannani, kuhu me jouda tahtsime, aga votsime yhe pioneerlaagri tyypi koleda hotelli ja jaime ooseks, sest olime 14 tundi autos veetnud, va. muidugi see aeg, kui meile tagane otsa soideti.Aga me oleme ikka roomsad, pole hullu, tana on juba uus paeb, praegu olen playa Samaras rannas ja tipin seda blogi, ei tea, millal saan ara saata, sest siin kandis ei ole wifit.Ah jaa, eelmise kirjutise juures olev pilt aiaga, see ei ole seasulg, see on sakslase lapse liivakast.Musi musi, kalli kalli, Paaike paistab, ohk on nagu kuuma fooniga ja ookean myriseb mu ees, palju paikest teile ka, olen onnelik...jana
praegu, kui ma seda kirja ara saadan, on meie auto pisiparanduses, radiaatoris oli vaaiikene auk, ja tana tuli valja, et meie sympaatsel sobral Luisil polegi kindlustust, nii, et peame talt raha valja peksma(voi teeb seda meie advokaat)haha, vihma muide hakkas ka sadama, aga soe on.Muuuusi koigile, ikka olen roomus, vist olen juba napakas, jana

kylas

Kas need voiks olla kilplased, kes veeretavad oma teele raskused, et siis on, mida yletada?Kui me siin Costa Ricas oma le telefonid saame ja pangaarve lahti, siis ruttame seda Angoolasse voi Kongosse tegema, ponev.Telefonisaamisest kirjutan kunagi omaette raamatu, ohukese, nii 300lk, see on omaette juttu vaart, aga enne pean ta katte saama...oleme nyyd nadalalopu rannas kainud, paks raamat on toesti parem kui ohuke,hea pea alla panna rannas, sain just Maagi labi(JohnFowles), aitah, Urmas, monus lugemine.Martt toi ykspaev rannas kuskilt mingi 5-6 kookospahklit ja peale matseetaga vehklemist tuleb sealt seest valja selline kookospahkel nagu poes myyakse, Eestis ka, ja mulle maitseb just see kookos, siin koik joovad ainult seda piima.Ja nyyd Mart mangibki yrgmeest, toob toitu ja vehib matseetega ja purustab pahkli ja kaabib mulle seda kookost ja mina ainult soon, vaga monus.Tana ta sai veel imemeest ka mangida, mingid noored Las Vegasest olid ukse kinni loonud ja votmed sisse jatnud ja koukis siis see john seal ja me vaatasime pealt ja ajasime tutvusmisjuttu, et oi, mis juhtus ja kust olete ja nii ja siis Mart ytles, et kas ta voib ka korra proovida ja John ytles, et muidugi ja Mart tegi autoukse selle traadist silmusega lahti, siis mina olin nii uhke, nagu pealiku naine ja nemad olid nii roomsad ja tanulikud.Siin ykspaev meie juut raakis loo, kuidas tema ostis maa 2 aastat tagasi yhe tico kaest, et siin on tavaline, et ticod myyvad tyki maad, mis on neile vaga suur raha ja siis lahevad hulluks, kukuvad jooma voi kasiinosse ja 2-3 aastat ja neil ei ole enam midagi.Ja seesama tico , kes meie juudile oli 2 aastat tagasi maad myynyd, oli aastaid tagasi siinsamas maatyki peal aednikuks olnud, canadakas oli omanik, ja sel oli palju palju maad ja tico oli muudkui aednik.Kuni yhel paeval oli kanadakas kadunud ja keegi ei teadnud, kuhu, ei kippu ega koppu.Ja siis see tico oli l raakinud, et see kanadalane oli talle jaanud paari aasta eest palga volgu ja mingi susser musser, et koik kanadalase maad sai see tico endale, uskumatu.Ja siis ta hakkas neid otsast myyma ja muudkui myys tyki ja lobutses jalle paar aastat ja siis jalle tyki ja jalle pidu, nyyd pidi taiesti vaene ja pohjas olema, sest koik on myydyd ja raha ka pole.Ja et meie juut yldse ei imesta, kui see tico ise selle canadalase maha koksas...Ja siis yhel hommikul, kui arkasime, meie juut kadunud(muidu on ta kogu aeg siin, kui soidab pooleks tunniks ara, siis ytleb meile), koristajad kondisid harjad peakohal ja laulsid ja vilistasid.Me tulime mingi pealelounat tagasi, juuti mitte kuskil, koristajad ytlesid, et aorita tuleb, ehk siis kohe, aga kui kell 9 ohtul juuti ikka ei olnud, siis arvasime, et nyyd oleme maja endale saanud, aga pool 10 ta siiski tuli, arvuti kaenlas, et temal oli nii palju viirusi olnud, kais paranduses...Esmaspaeval laheme pealinna advokaati piinama ja siis motlesime teha mingi 4-5 paevase tripi mooda rannikut , seal , kus oleme aastaid tagasi paar korda kainud, aga nyyd laheks tsekiks, kas midagi on muutunud voi saaks ideid varasstada ja nii.Ja meie juut ytles, et pange siis uksed kinni, igaks juhuks, et ta laheb ka yks paev minema ja andis isegi votme meile, et me saaks ukse kinni panna.Uksed on kyll voimsad, aga lukud eriti ei toota, yhe ukse panime tuuleriivi, siis motlesime, et vaataks aknad ka yle.Siin on sellised aknad, et tombad kas selle saasevorguga osa ette voi klaasi .Aknad muidugi ei kai eriti, yhes toas ei kainud kohe yldse ja jata voi lahti, siis Mart juba oli tige, et mis sitanikerdised need on ja kiskus eriti energiliselt ja mingi plastmassliist tuli peaaegu kyljest ara.Siis ta kaskis minul lykata ja ise laks oue toukama, aga sellest ei olnud ka kasu.Ja sel ajal , kui ta majja jalle sissetuli, lykkasin minamidagi ja kogu aken kukkus taiega poosasse, eest ara.Siis ta muidugi lopuks ikka pani need aknad kaima, aga selliseid aknaid me kyll oma majadele ei taha.Pyhap. ohtul laksime kylla, see sakslane, kellega me synnipaeval tuttavaks saime elab oma ticast naisega meist jargmises kylas.Ta mangib pilli ja teeb filme, vaatasime ohtul seal neid, kuna ta on juba 11 aastat siin elanud, siis on tal vaga vahvat materjali, kus naiteks see vaga ilusa asfaltiga tee, kuhu aarde me oma krundi ostame, oli ainult hobustega labitav ja seda ainult mingi 10 aastat tagasi, vaga kihvt.Muidu elas see pere sellises naf nafi majas ja mul tuli jalle identiteede kriis, et kuhu ma kuulun, sest selle inimesega oli kyll huvitav raakida, aga niimoodi elada...2 kuud aastas kaib ta saksas ja myyb mingeid puhumispliiatseid, mida meil teleturust saab osta ja sellega elatab end , siis saab sellest siin ylejaanud aja elada.Saakslane oli 39 ja tema naine oli 21, laps oli neil mingi 1,8aastane ja naine oli siinses mottes hea partii teinud, isegi saksamaal oli see naine kainud koos mehega, ja see ooligi tema seimene reis elus yldse, isegi Costa Rica piires ei ole ta kuskil kainud, raakimata Paanamast voi Nicaraaguast.Ja eks ta ole vaga noor ka, temaga raakisime lihtsalt, et mis ta salatisse pani voi kas laps magab oosel hasti.Mees otsustab seal majas koik , isegi mis kuumusel kana ahjus peab olema, naine kais vahepeal mitut asja konsulteerimas, loppes see aga nii, et lopuks oli pannitais soestunud kana ja 4 pisikest kartulit, salat oli aga toesti hea..Kysisime naiselt, kas tal odesid ja vendi ka on, et mul on 1 vend ja Mardil 1 ode, ta tegi suured silmad, et tal on 6 ode venda ja tadisid oli paarkymmend ja neid tadi ja onutytreid ja poegi oli sadades!!!Ja miks neil majades niiii pime peab olema, ainult mingi 25 vatine pirn ja see ka voibolaa punast voi rohelist varvi..Aga igal juhul oli tore juttu raakida, televiisorit neil ei olnud pohimotteliselt, lapsele anti ainult korralikku toitu, ei mingeid kropse voi pahkleid,musitati kogu aeg, aga kogu elamine oli ikka 100%tico vark, mitte midagi saksa korralikkusest.
Nyyd me siis siirdume telfonide ja pangaarve jarele ja edasi uuele rannikule pilte tegema, aitah koigile vastukajade eest, kalli kalli, musi musi, jana

ocean view

Vastu tulles lugejate palvele pildistasin seeria mardist, palun, siin nad on.Mulle, meeldib ka mart vaga,aga olgu, vaadake kaugelt.Tore, et te lopuks ikka kommisite ja meilisite, olingi juba taitsa meeleheitel...Meil siin nii, et esmaspaeval kaisime kohalikus aiandis vaatamas, et mis taimed, palju palmid maksavad ja suured rasked vaasid ja yldse.Oi, mangopuu ja apelsinipuu ja laimipuu(juba vaiksel laimipuul on suured laimid kyljes) jakaneelipoosa, sidruni ja avokaadopuu ma panen kindlasti.Siis tegelikult neid mangopuid on ka nii mitu sorti ja mer ykspaev soime mangot ja teate, seda ei peagi hammustama, see mango lihtsalt sulas suus ara, kujutate ette, mina ei olnud sellist mangot ennem saanud.Isegi kohalikke ounu ostsime ykspaev, olid taitsa Eesti ounte maitsega, aga ma ei tea, mitu saaki nad aastas annavad.Siin on mul yldse sellised kysimused, mida kindlasti lapsed esitavad, aga mis teha kui ei tea.Ja need laimid...Selliseid punne negu meil Eestis myyakse, neid ei myy siin keegi, eriti head on sellised suured rohelised laimid, mis on vaikese apelsinisuurused ja seest oranzid.Seal Moisese lapse synnipaevapeol juhtus selline lugu, et mart hakkas mulle cuba vabaks tegema ja tahtis laimi loigata, aga nuga oli kadunud ja kysis sellelt samalt Moiseselt(see ilus poiss, maletete)et kus on nuga, et ta laheb toob autost meie oma, kui ei ole.Moises rrahmas kaega, et, ah, pole vaja, vasakus kaes hoidis laimi ja parema rusikaga virutas laimile pahe ja mahla purskus ja siis pigistasd laimid mulle joogi sisse..........No siis laks natuke aega mooda ja yks janky, yks naine seal tahtis ka midagi juua ja mart pakkus ennast, et ta voib cuba libret teha, siis ytles see Amy ameerika moodi, ooooi, kui kena sinust, et issand, see on niii hea mote, oooii ja sa oskadki...oi, aga nuga ei ole ja siis ytles Mart, et ah, mis polegi vaja ja tegi sellesama nipi, ainult et peale seda oli tal rinnaesine ja kael kuni korvadeni paksult laimitykke tais,ma siis limpsisin ara ja aitasin ta hadast valja.Esmaspaeva ohtul tuli veel see Moises meile, et kas meil kysimusi ei ole seoses selle advokaadi juurde minekuga ,pidime teisip. hommikul San Josesse minema advokaadiga kohtuma, et maad osta ja yldse.Siis see Moises raakis siin ikka maast ja ilmast ja ikka nendest ocean view maatykkidest ja mina ei saanud kysimata jatta kysimust, mid mind juba ammu vaevanud on, et ma olen aru saanud, et siin on inimestele vaga tahtis see ookeani vaade, aga kell 6 on siin kottpime, olgu suvi voi talv, ja kui on kottpime, siis ei nae ju nagunii midagi, mis tahtsust sul sellel vaatel on, kuii sa nagunii ei nae midagi.Selle peale oli tema sonatu ja ytles, et talle meeldibki pime...Muidugi,kui sa oled pensionil voi on muidu aega niisama naudelda, aga muidu ma ei saa aru, ise ta ka tuleb hommikul vara kodunt valja ja jouab pimedas tagasi, millest me raagime.Teisip. hommilkul hakkasime siis end linna sattima, ikka 4 tundi soitu ees, mardil olid kingakontsad hallitusega kaetud, nyhkisime neid ja yhed tossud, mis olid niisked ja seisid nurgas, need olid ka hallituskihiga kaetud, siin on praegu nii niiske, et kui voodisse lahed, ka siis on linad marjad, koigepealt kuivatad neid oma kehasoojusega, selline elu.San Josese joudsime , ytles naerunaoga sekretar, et oi, aga meie advokaat on Panamas ja homme...Meie issand ate ja oioioi peale ja et kui kindel see homme siis on, vastas, et ei tea, keegi pole teda katte saanud, telefon on valjas, aga tema sobranna on meie advokaadi naise sober ja tema oli oelnud, et meie advokaat oli koju helistanud ja oelnud, et vist tuleb esmaspaeval tagasi.Votsime hotelli, ostsime hambaharjad ja jaime pealinna.See tundus kohe palju parem kui nadalaid tagasi, kuidagi selline homie, et ei tea, oli kohe nagu kodusem tunne.Jargmisel paeval me siis ajasime oma asju, advokaadist me lahti ei lasknud, sest siin ma olen aru saanud ongi koige raskem see, et pead pushima ja see ei tohi yldse koige vahematki valja paista pushimisena, et kui sa tahaksid nagu eestlane raputada rrinnust, et kus olid, meil oli ju kokkulepe, siis pead hoopis kysima, kuidas reis laks ja kas naine ja lapsed on terved.Nii see lihtsalt on.Siis me kaisime pangas, see oli ka meile vooras, mis seal toimus, sest selleks et seal arvet avada, pidi meil olema 2 soovitajat ja voimalikult head, nagu mingi privaatklubi Prive ja siis me pidime telefoni ostma, et kuna siin toimib mingi 2 erinevat systeemi, yks on gsm ja teine mingi tmt j ja simkaarti siin yldse ei kasutata, maailmas on 2 riiki, kus see on nii, yks on siis CostaRica ja mingi tema tuttav toi siis meile telefoni, maksime ara ja parast hakkasime proovima, see ei tootanud, siis pidi seda ringi vahetama, aga sellist mudelit jalle rohkem seal ei olnud, siis laks jalle aega ja vahepeal oli louna ja siis olid koik jalle ara lainud ja osadel ei olnud votit ja siis me ootasime autos ja teist systeemi me ei saanud vormistada selleparast, et kella 5 ni olid kohad lahti, aga kell oli juba pool 5 nii, et ei joua...Isegi siit vaadates on see asjaajamine vaga teistmoodi kui meil Eestis, aga teil seda lugedes on see kindlasti taiesti nagu muinaslugu.Tana naiteks palusime, et keegi meie yyrilepingu hispaania keelde tolgiks, pangas on seda vaja lisaks soovitajatele, ja ingliskeelne ei sobinud...Aga pangas konnivad ringi ja ukse ees seidab suure pumpyssiga mehi ja meid viis advokaat ylse mingi juhataja juurde, kus ukse taga oli pikk jarjekord, kardin tommati alla ja rakis, et meie oleme tema sobra ema vaga tahtsad tuttavad ja meile tuleb arve avada.Meil on palju oppida, kannatlikkust ja tolerantsust, sest siin lihtsalt koik see , mida meie arvame, kuidas asjad kaivad, ei toimi.Yldiselt loppes koik hasti, joudsime oeale 4 tundi metsikut roolikeeramist(maed ju)koju(kui me tihti linnas kaime, siis Mardil on varsti ylakeha nagu nenedel terevisiooni hommikvoimlejatel)., sipelgaid oli koik kohad tais, vannitoast tuli kylmkapi peale paks jarjekord, ma olin saia valja unustanud.Hakkasime sipelgatega voitlema ja meie jaime peale.Nyyd hakkas vihma sadama ja kohe kaob ka ookeani vaade, ma siin oma rodul praegu kribin, parast saadan kuskilt ara, kus wifi on, voi homme...Musi musi , kyll ma olen onnelik, kui te kommite ja meilite, kallistan kovasti, jana

peod

Ostsime siis 2 sixback olut kaasa, shokolaadikypsised lapsele ja laksimegi pittu.Teadsime jutu jargi, kus rannas pidu pidi toimuma, aga soites sinnapoole, ma akki nagin, et oli silt, Moisese pidu siin, keerasime otsa ringi ja oligi.Tema polnud maletanud, et seal nii kivine rand oli ja oli ringi moelnud ja sildi pannud.Ja siis olimegi keset sellist rannapidu nagu meri alati korvalt oleme vaadanud:koik kohad inimesi, kylmakaste, toitu tais.Lapsi igas suuruses ja vanuses, vanaemasid ja noori, meeletult palju syya.igasugu potte ja anumaid oli, vaga hea kanarisotto, oad, kyll mossotatud kyll tavalised, guacamollet, namm, imehead , nachosid, mingeid mereande, ei tea, ei soo neid, liha, kyll ribi kyll sellist varda otsas, ja koik lihtsalt imehea, syya nad ikka oskavad teha.Pidu oli, et meie tuttaval Moisesel sai poeg 2.aastaseks, nagime siis esimest korda tema naist, neil on ka 4.kuune tytar, naine on 22, Moises nats vanem, migi 24 vist.Naisel 7 ode venda, kellest suur osa odesid oli ka kohal.Yhel oel oli 2.kuune titt kaasas.Ja need kaks imikut(2.ja 4.kuune)kas magasid vorkiiges voi siis kaisid sylest sylle, vankrit kui sellist siin ei tunnistata, vaga harva, kui moni laps vankris on, ikka syles.OOsel pidid ka vorkkiiges magama.Ja neid vabu kasi oli ju piisavalt, et imikuid hoida, sest pered on suured.Ma ei tea, kus need naise vanemad kyll elasid, aga mingi 3 tunni kaugusel rannikust, nii et see Moisese ai oli esimest korda yle mingi 10 aasta ookeani aares, ja vaatas merd sellise aratehtud naoga.Ega neil vist eriti autosid ei ole, nii et vaga nad ei reisi.Sellel Moisese ammal ja aial oli koige vaiksem, 7.laps 3-aastane, Moisesel vanim 2.aastane, see kelle synnipaev oli, lapsi tuleb pidevalt.Ja neid toesti on igas vanuses ja suuruses.Aga tundub, et yksteist hoitakse ja toetatakse, nii et koik on nagu ok.Sinna peole ka, Moisese ode oli suure tordi teinud, neoonrohelise, naine tegi risotto, ema toi oad, nii see koik kokku tuli, kylalised ka toid, kes mida, nii et vaga vahva oli.Need, kes ingliskeelt ei osanud, hoidsid omaette, siis enamus neiud odesid vendi, emasid isasid, Moises on selles peres see, kes on haridust saanud ja oskab ingliskeelt vabalt.Kuna seal seltskonnas aga olid imikud, siis kaisin ma vahetpidamata seal neid musitamas ja hypitamas ja sain ka nende emadega sobraks.Nemad ytlesid, et ei saa meie seltskonda tulla, sest ei oska iniglise keelt, mina jalle just tahakski hispaania kieelt praktiseerida ja tegelikult saime jumalast hakkama, nad said koik aru, mis mina tahtsin oelda ja vastupidi, vaga sobralikud olid koik.Moisese erma oli vaga stiilne, kleidi ja sellise maffia vanaema soenguga, hallid juuksed patsi punutud ja pealaepeale kokku pandud, ja Moisese ai oli pidulikult enadale kuldketi lyhikeste varrukatega sargi peale nahtavale tostnud ja kenad heledad viigipyksid jalas, sellised vaarikad.Igasugu valgeid oli ka, saime paljudega tuttavaks ja koik , keda me siin mingil ajal oleme, kas internetipunktis voi kuskil jujal nainud, osutub, on omavahel koik tuttavad ja varem voi hiljem seltskonnas naeme.Vaga lobus oli, tegime filmi ja pilti, haaled valjenesid ja paljude nimesid ma kyll enam ei maleta, aga kyll naen neid jalle...Siis tulime vahepeal koju riideid vahetama, sest meid oli restorani kutsutud.Narrisin natuke Marti, kui ta kysis, kas nende voi nende riietega sobib tulla ja siis laksimegi.Seal oli meid kutsunud Frank oma naisega, hurmur Steave(ta oli ikka 57, haha)ja siis oli, issand vist Linda, aga akki oli mingi teise nimega, kunagine pornotaht, playboyst, no ta oli ka mingi 70 kanti.Raakisime aga juttu, Frank on vaga sobralik janky, meisse suhtub ta vaga isalikult, eriti meeldin talle mina, mind ta naitab alati oma tuttavatele, esitleb nagu mingit vaartuslikku kaupa, et nae, mis mul on.Ohtu oli ka lobus, sest see on nii vahva, kuidas keegi ei oska meie suhtes seisukohta votta, keegi pole varem eestlast nainud, keegi ei tea, mis elatustase Eestis on, kyll aetakse meid venelastega segi(eile ka pornotaht ytles, et no jah, eks vene naised on alati vaga atraktiivsed)Ma siis pidin seletama, et mina pole venelane, lopuks vist on lihtsam oelda, et olen jah venelane, eks siis on rohkem respekti ka...Ikka raagime, et kui palju meil autod maksavad ja bensiin ja mis autodega meil soidetakse,(Steave kysis, et kas Nivade ja Ladadega...)ja nii meil muudkui on, millest raakida.Meie Ameerika kohta eriti ei kysi, poliitikast ei raagi(ei teagi, mis meie majaomanik juut sellest praegusest keskida sojast arvab).
Tana hakkasime migi kella 5 ajal siit interneti kohvikusse sattima ja meie juut kysis, et kas lahete valja, kas ohtusoogile.Mina, et ei, lihtsalt saadame moned meilid, et oleme soonud.Ma just olin syya teinud prantsuse kartuleid ja guacamollet ja tomati, kyyslaugu ja paprikasalsat ja terve punane vein sinna juurde,Ja tema kysib, AGA MISMOODI, KAS SEE OLI LOUNA VOI JUBA OHTUSOOK?Ma hakkasin naerma ja ytlesin talle, et kui me olime Tsiilis Anettil kylas, siis juhtus tihti sama.Seal olid vaga korraparased soogikorrad.Et , kui oli louna, siis kindlasti 12 ja 3 cvahel j kui sa soid kell 4, siis ei saanud keegi aru, mida sa soid.Mina soon, siis, kui mul on koht tyhi, uskumatu, aga tosi..Ja mardi nahkvoo, mis lebas meil riiulis, oli hallitama lainud, panime ta paikse katte oue.Praegu tuleb televiisorist nadala jooksul kolmandat korda Terminaal tom hanksiga, nii et keeleope on meil tugev ja hea, film on juba pahe kulunud, fraase kasutame igapaevases elus, No Krokozhia, mr.Navorski...

Appi, saased

Neljapaeval selgus, et meie advokaat ei olegi reedel San joses vaid hoopis Panamas ja meil ei olegi motet seda pikka kikku 8 tundi kestvat pealinna trippi ette votta ainult olivahetuse parast.Nimelt oli meil kokku lepitud seal, kust me auto ostsime, et vahetatakse koik oilid, mootoris, kaigukastis, voib olla veel kuskil, et teeme selle siin kohapeal.Terve neljapaeva kallas praktiliselt ja Mart pani ajaviiteks raadio meie autole kylge, siis soitsime sinna kylla, kus me internetis kaime, sellest kohast edasi mingi kilomeeter oli autoremonditookoda, selline nagu meil 20 aastat tagasi kolhoosis, yhe kaega toomees tuli ja koik, kes seal ringi liikusid, olid kohutavalt, KOHUTAVALT mustade riietega.Homme pole aega, teeme tana.Yks noor vaga maardunud toomees istus meie autosse ja soitis meiega koos internetikohvikusse ja meie tulime maha ja tema soitis ise tagasi ja ma motlesin, kas ma naen viimast korda meie autot voi toob ta selle tagasi ka.Toi tagasi.Ohtul vihm nagu jai jargi ja oi sina issand, kus oli alles saaski, mind soodi nii ara, kuigi ma hakkasin mingil hetkel offiga pritsima ja mida koike.Korraga kuulsin, et keegi nagu maandus, selline hgaal oli, yks suur kuldsete tiibadega ja yleni kuldne vaga suur putukas oli meie vorgu peal maandunud.Ja , kui ta parast ohku tousis, siis ta lendas niimoodi pysti nagu inimene seisab, aga teeks katega nagu tiibadega ja lendaks pysti, mitte nagu superman filmis, just pysti, siis Erle , sinu geko oli meilo laes.Jargmisel paeval kaisime veel yhte krunti vaatamas, mille asukoht oli ok, aga see oli ainult mingi 30 m lai ja mingi 200m korge, nii et kogu aeg pidi pysloodis ronima ja see muld on siin selline beezikaspunakas, parast olid platud nagu paksu pasaga koos ja lahti ka ei tule, ainult survepesu.Soitsime San Isidori, mis on meist tunni kaugusele, Mardil oli mingit malupulka vaja, seda siin ei myyda, teeaarest korjasime mingi vana valge haaletaja peale, jalle janky ja raakis terve tee vahetpidamata, meie mangisime pelgalt turiste ja uurisime niisama siit ja sealt.Ega siin pikalt bluffida ei saa, vaike koht, varsti koik tunnevad meid.Ohtul laksime veiniga oma tuttava vana Franky juurde ja ytlesime, et ostame ta maa ara.Seal oli yks hurmur Steave, ka usast, tema oli mingi 2 aastat tagasi peruulannast lahutanud ja nyyd vabas ja pensionil.Ma ei tea, kellena ta tootas varem, et nii vara pensionile jai.Ta oli mingi 52 voi nii, kysuimusele, kuidas laheb, vastas, et hasti, olen elus, valged hambad sarasid reana uus uued valged sokid ja tossud jalas ja ise selline suur ja pruun...Siis tuli sinna veel mingi ebamaarases vanuses , aga vana Jacky, kes oli koik juuksed maha ajanud ja kandis suvekleiti, mis oudsalt lotendas ta keha ymber, sest ta oli selline ilma rindadeta ja kohn ja natuke punnis silmadega.Seda veini joime me kolmekesi , mardi ja Frankyga, sest koigil oli kunagi alkoholiprobleem olnud, nii et nyyd nad ei votnud tilkagi...Franky naisel siis vista ka.Igal juhul olime koik roomsad, tana ohtuks kutsuti meid restorani ohtusoogile, tana on yldse siin pidupaev, koik autod on inimesi ja asju tais topitud, on merefestival, koik pidutsevad ja on rannas.Vaatame, mis toimub, varsti kirjutan siis, kuidas peod olid ja jargmisel nadalal hakkame maad ostma, nii, et vahva ja ponev, kalli kalli, armsakesed, jana

kutse esimesele peole!!!

Uus paev, ei tea, mis toob, ponev kohe, nagu laps, ohinaga kallale.
Esmaspaeval oli meil kohtumine yhe kinnisvara maakleriga, kohalik tico, vaga sobralik.Ootasime kohtumispaigas 20 min., ei kedagi, helistasime , automaatvastaja, helistasime kontorisse, number kinni, hakkasime vihaseks minema.Soitsime kontorisse(mingi 10 kilti), seal tyypi pole, paugutasime ustega, et mis vark, helistati, tema ootab meid seal kohtumispaigas, et kus meie oleme.Soitsime uuesti tagasi, tema seal mingi teise kutiga, naerunaod ees, yhes kaes coka ja teises kartulikropsud, et nae, soitsime vastakuti, ise jai pool tundi hiljaks.Ja siis ytleb et tal on meile ainult 2 krunti naidata, et yks on siinsamas korval, aga teist ta ei tea, tapselt, kus ee on.Ah soo.Vaatasime siis seda yhte krunti, see oli selle teise poisi enda oma, mingi kahe tico maja vahel, molemal pool oudsad kuudid.Ma kysin, kas naabrid on ticod.Jaa, et yks ehitab uut maja, vaga ilusat ja teisel just said aasta tagasi hooned valmis.See pooleliolev maja oli selline pisike tsemendist valatud porandaga ruum, kus meil maal tavaliselt jousoota hoiti, ja teisel naabril oli see laineplekkehitis, taitsa masendav.Midagi ei ole teha, meie moiste ilust ja kohalike oma, ei lahe kahjuks kokku.Ja nii ongi siin nii, et kui yks valismaalane ostab mingi tyki maad, siis teine valismaalane ostab sama tee aarde ja nii on siin kohe terved kylad tais canada prantslasi(neid on siin koige rohkem)ja jankysid.Parast pidi see maakler meile veel selle krundi plaani saatma, aga aatis hoopis oma firma logo...
Teisipaeval oli meil teine maakler, see innukas gei Marcel, tal oli kaasas ka yks kohalik tico ja sellel omakorda mingi sugulane Miamist, mingi nor tydruk.Tahtsid meid oma autosse toppida, et siis saaks meid surnuks raakida, aga me tahtsime oma autoga minna ja nii toimus umbes 10 korda, et pidime kuskile oma auto teeperve jaatma ja tema autosse ikka pugema ja siis ta raakis, et issand, kui ma seda krunti esimest korda nagin, ma kohe armusin voi, oi, see on mul sobra oma, sealt on hingemattev vaade voi ei ole voimalik, te ei usu, kui naete, see on midagi enneolematut...Ja koike seda taiesti megaemotsionaalselt, ja ma ei teagi, kas ta ongi selline voi on ta lihtsalt hea naitleja.Vahemalt oli tal, mida meile naidata, aga enamus tykkidest olid kuskil paar kilti tees, ehk siis ookeanist vel kaugemal ja tee laks yldjuhul pystloodis yles, nii, et kui me vahepeal autost valja tulime, siis ei seisnud me hasti pystigi, nii viltu oli tee, ja pea igal pool laks nelivedu vaja.Ykski inimene ei jaksa jala mingis 30 kraadises kuumuses pystloodis 2 kilomeetrit kondida sulle hotelli, siis peaks suusaliftid panema yles.Igal juhul olime koik parast vaga vasinud, nii emotsionaalselt kui fyysiliselt ja laksime sooma ja vestlesime vaga innukalt, see tahendab, meie vestlesime Marceliga, tico koos oma Miami sugulasega ei oelnud yhtegi sona, aga See gei raakis mitme eest ja kui talle toit toodi ja seal sibulad ka sees olid pidi ta peaaegu ara minestama...
Eile kaisime ikka kinnisvarakontoreid pidi ja tegelesime ikka oma maavargiga, aga pealelounat motlesime, et laheme sinna randa, kus me kord kaisime koos yhe ticoga, kes matseetega ees teed tegi.See on selline metsik rand, kus kilpkonnad munel kaivad ja kui meil koik plaaniparaselt laheb, siis sinnalahedale me kavatseme maa kaa osta.Et laheme nyyd kahekesi ja uurime, koigepealt laksime rauuapoodi ja Mart ostis matseete, et mis mees ta on, kui matseetet pole.Ostis sellise hasti pika.Panime siis auto teeaarde ja hakkasime minema.Matseete osutus taiesti nyriks, et banaanipoosa saab kyll suure jalapealt maha niita, aga teeaarsete liaanide ja sellise poosasdzungli jaoks polnud sellest midagi kasu.Esimesest joest saime ilusti yle, siis kohe teistkorda joest yle, polnud hullu.Mina tundsin mingi loomalohna, sonnikuhunnikud olid ka vagevad.Hobused. 2 poolmetsikut hobust, meid nad kartsid, laksid oma teed, aga siis me ei leidnud kohe seda teed, mis ookeani aarde viiks, mina hakkasin jonnima, et ise ytlesid, et sa tead, et miks sa siis yle ei kysinud, kui sa ei tea, et mehed ei taha kunagi kysida ja nii, no tegelikult kohe parast seda Mart leidis oige tee ka ja minul olid kummikud(ilusad helesinised lilledega), mul oli tore, aga vahepeal oli kovasti vihma sadanud ja teerada oli vaga vesine ja Mart astus oma platudega ikka sygavale muda ja sogase vee sisse.Ookeani kaldal olime toesti ainult meie, monus, liivarand, aga oli tous ja rannariba oli suht peenike, laine tuli aina lahemale, Mart tegi loket ajupuudest, kaisime mitu korda ujumas ja hakkasime tagasi tulema, ja palun vaga, vesi oli ka joes vahepeal tousnud.Mart oma platudega , tal vahet pole, aga mul hakkas yle kummiku aare nagu tulema, mul on muide vaga korged kummikud.Siis Mart vottis mu selga ja tassis yle esimese joe, teises oli madalam, aga kiire vool, peab vist passe hakkama veekindlas kotis kandma.Ohtul tundus, et kas juudi koer(tal on saksa lambakoer)jookseb meil maja ymber, mart lopuks vaatas, hoopis yks suur helendavate silmadega putukas, selline varblase suurune vahtis raevuka naoga meil aknavorgu taga.Ja siis kui Mart uurimisretke tegi kottpimedas ja taskulambiga, siis ta nagi, et basseini oli nahkhiir kukkunud, siis ta paastis selle vorguga valja.Ja ykspaev nagime 2 taiesti helesinist liblikat, kohe nagu neoonsinist ja nad olid ka sellise tihase suurused.Ja yks konn, keda me nainud ei ole, aga kes umbes 2 km. kauguselt ohtuti krooksub, ta teeb dellist haalt, nagu kompressor, sellega vist ei tahagi vaga kohtuda.Aga juut ytles, et argu me ohtuti platudega vaga rohu peal kondigu, et skorpione on ikka palju ja madusid on ka aegajalt, oi issand.Ja siis ma ykspaev vaatasin Cosmopolitani ja ma taitsa ehmatasin, olin juba taiesti unustanud, et on teine maailm ka , kus on glamuur ja mood ja asjad.Mul tuli meelde, et mul on ka terve kohvritais kingi, mida ma kordagi jalga pole siin pannud, ikka kogu aeg platadega.Ja siin ei nae fashion tvd ka, ma olen nagu kotis, neil on siin mingi oma ladina ameerika fashion tv, kus pohiliselt raagitakse ja siis naidatakse mingeid 3 aastat vanu euroopa moode.Mul tuli hirm peale ja kysisin Mardilt, kas meil ikka enadal, kui meil saab televiisor olema, kas ma ikka hakkan nagema oiget fashion tvd ja kujutage ette, tema ytles, et ta ei ole kindel, et satte on igat tyypi ja ta ei tea neist eriti midagi ja nii.Moni mees toob kuu ka alla, kui palud, jamina ei saa yhte hadist kanalit voib olla.Ja tellida siin ajakirju ka ei saa, voi noh midagi ei saa.Siit pohja poole tund aega soita on yks linn, Palmarsur voi Palmarnorte voi midagi sellist ja naiteks juudil on seal postkast, et kui keegi kirjutab, siis kaid ise jargi, ja kuna see on maailmas ikka ainuke riik, kus ei ole tanavaid ega majanumreid, siis siia ei toodagi midagi, aga eile lugesin delfist, et maailma onnelikumad inimesed elavad...3.kohal olid Costa Ricas ja eestlased olid ma ei maleta kas tagant 4. kohal, Kongo oli peale meid ja veel paar sellist riiki, Nyyd siis 2 onnelikku juures.Ah, jaa, eile kutsuti meid esimesele peole.Yks ilus poiss, kellega me ykskord rannas kaisime, kes meile matseetega teed tegi, tema korraldab laupaeval rannas peo ja eile kais siin ja kutsus meid ka.ESIMENE KUTSE!!!Laupaeval on yldse mingi yleriigiline rannafestival, igal pool on peod, vahva.Meie kylla(see, mis meist 20km. kaugusel on)toodi juba moni paev tagasi kettkarussellid ja muu selline vark, kui suuri ka lubatakse, ma lahen soitma, musi musi kalli kalli koigile, jana

Nuusuta lilli-vaata pilvi!!!

Tana ei sadanudki, ytlesin Mardile akki ohtul.Ja eile ka sadas vaga vahe, siis purskasime naerma.Nagu maainimesed, kellel loomad valjas voi hein niita...Lihtsalt harjusime ara, et ohtuti kallas , mis jube ja loi valku ja myristas.Meie majaomanik ka rahmas siin kaega, et ta harjunud, et peale valku tuleb uued asjad osta, ta voib kohe listi teha, mis koik katki lainud.Laupaeval tulid meile siis jarjekordsest kinnisvarafirmast 2 maaklerit, yks oli tico(costaricalane)ja tema ytles selle paeva jooksul voib olla 2 lauset, ja seda ka, kui vist midagi kysisime.Teine oli Marcel, sveitslane, tema oli kova myygimees.Kohe kogu aeg raakis ja myys koigest vaest iga vosa ja padrikut, vahepeal kohe motlesin, et ytleks, et kuule, ara nae nii palju vaeva, aga tal oli kova kodutoo ka tehtud, et mis Eesti pealinn on ja kysis presidendi nime ja teadis, et Eesti ja Soome hymn on yhe viisiga ja mida koike, tegi koguaeg nalja ja oli sellise tehtult reipa moega, me muidugi vahepeal naerunaoga eesti keeles raakisime, et no kyll on vopsik, kuhu meid jalle toodi.Mingi 8 kohta soitsime labi.Marcel elab oma boyfrendiga siin alles vist aasta, paar, ma enam ei maleta, igal juhul pyydis ta vaga meiega tegeleda ja oli yliinnukas.Kaisime sellel uurimisretkel meie autoga, kuna tema omal oli summutaja katki ja juhipoolne aknaklaas ka yldse yles ei tousnud, seal oli must kile.Kaisime ka yhes hotellis, mis toesti nagi valja nagu Ruunavere voi Peoleo putkad ja see hotell oli mingi 1,5 aastat tegutsenud.Marceli jutu jargi oli kogu restoran (4 mottetut lauda oudsa disainiga)j kogu kompleks vaga edukad.Miks ta siis maha myyb, kysis Mart.No sakslasel pidi mingi tydruk olema ja laheb saksa tagasi.Midagi nii hullu pole me tykk aega nainud, aga see selleks.Siis me kaisime veel paari mottetut vosaplatsi vaatamas ja monda orukrunti, kus selleks, et seal asja saaks oleks nagu Siberi jogede teispidi voolamapanek, ja siis ka ei tea, kas midagi tuleb.Mone krundi peal, kus oli ookeanivaadet lubatud, ei nainud midagi, aga kui oleks kuskile roninud, siis voib olla, ja mone krundi puhul nad ytlesid, et peaks alumise krundi omanikuga kokku leppima, et kindlasti saab moned ladvad maha votta.No otsi lolli.Mina ei tea, kuidas me kyll nii rumalate nagudega monele paistame.Siis nad ytlesid, et hea kyll, vaatame teine paev edasi ja teisipaeval siis jatkame.Mul tuli meelde, et koht, kus me internetis kaime, seal ykspaev lugesin kuulutust, et puuviljaistandusse vajatakse vabatahtlikke toole ja ol erinevate puuviljade koristusgraafikud.Ja et omanik ise votab sel ajal ette puuviljadieedi, mida soovitatakse ka vabatahtlikele ja et kavas on ka mediteerimine...Kohe koik puuviljad motlleb keegi tasuta kasti saada.Banaan muide maksab poes mingi 1,5 krooni, seda veetakse siin auto kastides ja kuhilates nagu ananassegi, ananass on mingi 12 krooni kilo, banaane soon kyll iga paev, varsti olen vaga paks.Tavaliselt ostame puuvilju teeaartes istuvate meeste kaest, siis on muidugi vel odavam.Pyhapaeval motlesime, et laheme ja proovime Golfitost, mis on meist Panama poole jaav linn, Osa poolsaarele saada.Kuna me enam ei viitsinud seda kolgata teed sinna poolsaarele autoga ette votta, siis motlesime, et akki saab mone paadimehega jutule, et palju kysib, poolsaarel siis votame takso ja laseme end mooda erinevaid randu vedada, meil jai tookord, kui seal kaisime, poolsaare vasakpoolne valimine osa uurimata.Selles linnas Golfito on aga riigisisene tax free tsoon, olime kuulnud sellest , aga ega ju enne ei tea, kui pole nainud.Meie juut ytles ka, et seal on asjad mingi kuni 30 prossa odavamad, aga noks on selles, et igayks saab osta 500 taala eest ja mitte kohe,vaid alles jargmisel paeval.Et alguses lahed sinna, lased enda nimele mingi paberi kirjutada ja siis alles jargmisel paeval saad osta ja seda koike 6 kuu jooksul 1 kord.Et olgu me ettevaatlikud, myyakse ka teiste nimedega pabereid, aga kui kontrollitakse, siis need ei ole meie mined ja ma ei tea, mis siis saab.Soitsime siis hommikul valja, minigi aeg naitas silt Golfito ja me keerasime ara, tee oli selline , mis voiks viia vanaema juurde maale, aga mitte suurde linna, aga keerutasime mitmed korrad, ikka augud ja joest labi ja yhekorraga oli isegi buss meie ees.Uskumatu, et buss sellist teedpidi yldse soitis.Ja siis buss pidurrdas ja me ootasime tykk aega, et mis vark on, tee peale oli langenud mingi alla meetrise labiooduga puu ja buss laks vaikselt labi ja parast selgus, et ara oli saetud ainult tapselt bussilaiune tykk, ylejaanuga polnud kiiret,Ah jaa, kui tahad rekkast mooda minna, siis kui tema naitab vasakut suunatuld, siis ta naitab, et mine mooda.Ma ei tea, mida ta siis naitab, kui ta vasakule poorab, aga ega siin polegi kunagi eriti vasakpooret, siis nad teevad nagu Ameerikas, et koigepealt paremale ja siis otsa, ma arvan.Golfito osutus suureks linnaks.Kohe, kui linna sisse saime, olimegi tax free tsooni korval.See oli suur piirkond selliseid tehasepoetaolisi poode, koik nummerdatud ja kogu tsoon oli okastraadiga ja aedadega piiratud.Selle ees omakorda oli midagi Kadakaturu taolist, koik myysid koike.Alguses soitsime mooda ja laksime seda paadimeest otsime.Kus me ka ei jolkunud, keegi meile ligi ei tulnud, et kas tahate paadiga soita.Siis laksime mingisse kohta olut jooma ja kysisime baaridaami kaest, et tahaks minna.Ta helistas kahele kaptenile, aga need olid kuskil ara ja me oleks pidanud mitu tundi ootama ja me loobusime.Laksime tagasi sinna tax free tsooni, kuidagi markamatult olime sees ja vaatasime ringi nagu noukaaegne maakas serdipoes.Koik sagisid, inimesed jooksid suisa kastid ja karbid kaes.Poisid tarisid seljas kylmkappe ja telekaid, yldrahvalik sagimine oli.Koigil old kaed mingeid pabereid tais ja koik arutasid midagi ja olid vaga tegevuses.Poodi siin yldse ei saa sisse minna, kohe tuleb vahemalt 1 myya ja hakkab sul sabas kaima ja kui sa ei ytle talle, et sa ainult vaatad, siis ei lahegi minema.Pesumasinad olid hiigelsuured ja maksid mingi 150 taala ja ylespoole, telekad ja automakid , noud ja riided ja parfyymid.Parfyymipoemyyad olid selliste tahtsate nagudega nagu nemad oleksid vahemalt 3 korda paremad kui riiete voi noudemyyad.Jaime mingit fotokat vaatama, et mis maksab, hindu ka kyljes ei olnud koigil asjadel.Ja kassasid oli ka igas poes mitu tykki, mis nendes koikides tehti, erinevaid operatsioone igal juhul.Siis kysisime, et teate, meie oleme siin esimest korda, mismoodi see ostmine yldse kaib.Siis 1 myya ohkas ja seletas rahulikult, et koigepealt lahete kassasse 52 ja sealt saate passi alusel paberi ja sellega saate alles jargmisel paeval osta jne.ahah, selge, olime juba minekul, kui mingi mees sellise kivinaoga ytles, et tegelikult kui 20 taala maksate, saate tana ka osta, et siin saab selliseid pabereid ka osta.ok, aitah info eest, et me alles vaatme ja motleme.Jargmiseks laksin ma mingisse kribu krabu poodi ja Mart kuskile elektroonika omasse.Oli tykk aega kadunud, ma motlesin juba, et istun pingile ootama, seal olid koik pingid paksult rahvast tais, enamuses istus naisi ja lapsi, kes valvasid oma suuri kuhjasid.Ja siis Mart tuli, et ta ostab digifotoka ja autoraadio, meil ei olnudki autos raadiot.Kuidas?Ah seal poes, talle yks myya ytles, et kui vaja, tal on yks mees, kes voib need asjad valja viia, et me anname kummagi asja pealt 7 taala ja tehtud.Ja siis laks lahti selline sebimine, myyamutt ees, meie kogu aeg tema sabas, siia ja sinna.Tema nii sobralik, kysib mult ikka, et kas meil ikka aega on, et nae, laheb nii kaua ja et ega ma istuda ei taha akki olena vasinud.Vahepeal oeldi, et kaamera viib see mees valja ja autoraadio mingi poolearuline indiaanlani naine, kellel oli paermal pool yleval kaks hammast, vasakul ei olnud midagi, naeratas kogu aeg suure suuga, Aga see hakkas vahepeal Mardilt raha kysima ja kohis nii hirmsasti, et siis moeldi vist ringi, oma dokumendiga oli ta kyll kassas ja kirjutas kuskile alla, aga siis
oli ta akki kadunud.Joostes valjapaasu poole, seal oli selline lint nagu lennujaamas, et paned asjad peale ja teises otsas oli mingi ametnik, kes vaatas ja tembeldas.Jarsku olid meie asjad juba kolmanda mehe kaes ja see,k kellele meie maksma pidime, see oli kadunud.Ma laksin igaks juhuks lindi teise otsa, et ega tea, peab oma asjadele lahemal olema, nagunii ei saa midagi aru, aga asjad olid ju makstud.Siis korraga oli ka see meiemees oma higise pluusiga minu korval ja asjad ka tema kaes ja me meksime talle 14 taala ja oligi koik.Aru ma ei saa, mis toimus.Tegelikult, kui ma oleks need asjad karpidest valja votnud ja lihtsalt kotti pistnud, keegi ju ei vaadanud mind labi, samas sealt kassadest niisama vist jalle poleks osta saanud.Igal juhul olid seal asjad nii odavad, et kiui mul asju vaja laheb, lahen igal juhul sinna ostma, kyll saab.Tagasi soitsime tist teed pidi, tuli valja, et 1 rinigiga tee on ikka parem ja suurem, politsei pidas meid ka kinni, kysisi passe naha ja , et kust tulime ja kuhu laheme, aga autodokumentide ja juhilubade vastu ei tundnud mingit huvi.Mina veel kogu aeg filmisin, mpolitsei jai ka peale ja lugematu arv puuviljakaupmehi, kes koik oma kilekotte mulle aknast sisse toppisid.Kaamera avaldas neile muljet, sain tunnustavate hyyete osaliseks.Ohtul kodus lendas meile selline liblikas, et kui naine paneb kaed peopesad ylespidi, vot nii suur, minu kaed on nats liiga suured, aga naiteks moni vaiksem naine.Ja siis oli meil uus konn, vaatas viltuse peaga uksevore kyljes, erkroheline, selline on alati Costa Ricat tutvustavate buklettide peal.Aa, teel tagasi nagi Mart, kuidas yks elektrik kondis traadi peal, nii et hoidis ylemisest traadist kinni ja alumisel kondis.Kui tahad Costa Rica Energiasse toole saada, peavad sul olema akrobaadi paberid, kes tahaks toole tulla, infoks.Kalli kalli, musi musi koigile ja Andry ja Triin, eile votsin kotist asju ja leidsin markmiku plaatidegaILUS ELU-ENDA TEHA,NUUSTA LILLI-VAATA PILVI, niiii armas, mulle vaga meeldib.Ja Viivi, tana tegi janky Frank mulle komplimendi, et kui ilus medaljon mul kaelas on, naitasin neile siis laste pilte.Oh, kyll mul on toredad sobrad, kyll ma olen rikas naine.Aitah, kallikesed!jan

teil soojem kui meil, haha

terve ennelouna soitsime kahe kinnisvaramehega mooda krunte.Nyyd tulime intrnetti ja , mis me loeme, teil soojem kui meil, haha.Palju onne, kui vaid nii jatkuks, hoiame poialt.Ega meil siin ka muidugi kylm pole, aga eile , kui San Joses kaisime, soitsime yle magede ja 3500m korgusel oli ainult 8 kraadi sooja, oudne kant..Yleeile kaisime ikka oma sydamelahedast krunti uurimas ja pildistamas, ainult Mart ei saa nei pilte kuidagi saadetud, et kas on kiirus madal voi ei ole tal need piisavalt pisikeseks pakitud, igal juhul on ta juba vihaseks muutunud, sest mina ytlen, et kiysi targematelt nou, aga tema on ju mees ja ei kysi, las ta siis leiutab siisn jalgratast...Kaisime maaomaniku majas ka, ta tegi meile ekskursiooni, vaga ilus vaade, kaks koristajat rapsisid sees harjadega, aga ikka oli totaalne segadus, noh vanad inimesed, eks neid asju koguneb, kaste ja mytsakaid oli igal pool.Parast laksime helistama, meil ju telefone pole, otsisime, et kus on telefono publico, oligi yhe pulperia juures laual telefon, kysisime, et kuidas me siis seda kasutame.Kasutamine kais nii, et mingi plika ltuli stopperiga korvale, valis numbri, ytles, et momento ja siis andis meile, nii lihtne see oligi.Ohtul kodus alogas aike, millist me varem pole tundn ud, ikka jalle pean nii ytlema.Vett valati tundide viisi seinana alla, maja varises, taldrikud klirisesid, 2 meetri kauguselt ei kuulnud me yksteist, pidime karjuma, lilla leek sahvis olime pidevalt hetkeks pimestatud nagu kuskil sojas eesloiinil, selline kuulipilduja tarin ja paugud ja meie teleka digiboksi loi ka tummaksAga , mis oli huvitav, oli see lohn.Ma alguses arvasin, et mingi taim lohnab, selline imelik intensiivne lohn oli, osooni lohn oli nbii tugev, ma ei ole iial nii tugevat lo9hna tundnud, kuna see pidi kasulik olema, himgasin kohe mitu korda.Mart jai vahepeal raamatuga magama, mina tantsisin oma lemmikplaadi (buena vista social club)jargi, klapid peas.Peale 2 tundi tantsu, lagunes mu 2 nadalat vana platu ara.Aratasin Mardi yles, et akki8 liimib kyyneliimiga ara, see ju eriti hea liim, aga liim oli mul kuumusega kautsukiks muutunud.Mart laks siis oue vaatama, kus me loomad on(see silmadega liblikas kaib meil igal ohtul ja konn)aga kedagi ei olnud.Jargmisel paeval siis laksime San Jossesse, 4 tundi sinna ja 4 tundi tagasi ja mitte ainult, et 4 tundi, augud, kaanud, ummikud, taisa vasitav tripp see linnaskaimine.Saime oma advokaadiga kokku, mone asja saime korda, aga talefone veel ei saanud ja yht teist, nii et jargmisel reedel jalle tagasi.Tahtsin platu parandusse viia, aga see loppes sellega, et ostsin teise paari peaaegu samasuguseid, et akki veab ja kui ei lahe sama jala oma katki, kannan 3.paari vanadest kokku pandud..Linna minekuks panime end pidulikult riidesse, ikka nagu Paaidest Tallinna minek, Mart ylikonnaga ja nii, et ega me pole turistid, me elame siin, maalla maan tavalla.Kaisin kyynetehnikus ka, rikastemoolis, kestis 25 minutit ja ei maksnud ka eriti midagi, 1oo krooni, platud olid ka 100 krooni, aga ega seda kyynehooldust muidugi ei saa vorrelda meie Edithi tooga...Vaaatan, kaua kestavad, eks paista.Tydruk, kes tegi, oli muidu sobralik, saime sopradeks, tema ema tuli ka sinna ja uuris igasugu asju, raakisin seda umbes 100 korda, raagitud juttu, et kust maalt ja mis keelt ja kas on kylm ja kas on kallis ja mis ma siin teen ja nii edasi.Tavaliselt ytlen, et olen kirjanik ja Mart teeb filmi ja et me ei tea, kui kaua oleme.Tydrukud raakisid seal omavahel riietest ja kuidas Panamast ja Honduurqsest on hea asju tuua, ja siin maha myya, aga tapselt ma ei saanud aru, sest nad raagivvad slangis ja kiiresti, nii et ikka jatkan arenemist.Tagasi koju soitsime , jaime lopus pimeda peale, ikka 4 tundi ja sama vaevarikas tee, mooda ka eriti ei saa, kui moni rekka ees venib, Dominicalis oli mingi laat, aga meil olid ju need pidulikud riided, millega me oleks kole kentsakad seal valja nainud, eks vaatame tana ohtul, kas on ka, siis laheme.Koju joudnud, vabandas juut, et see remondimees, kes pidi tulema seda digiboksi remontima, ei tulnud.Ja majja joudnud, leidsin eest 4 bannani, oli meile toonud, oi, kui armas, meil on siin muide uksed kogu aeg koik lahti, neid ei saagi kinni panna, vat mis elu.Tana siis kaisime mooda neid krunte ja moni oli majaga ja yhes hotellis kaisime ka, mis oli myya, see oli mingi 1,5aastat vana ja seal oli koik tehtud nii nagu ei tohiks, meile oeldi, et sel laheb hasti, kuigi ma ei nainud seal kedagi.Kui sellisel kohal laheb hasti, siis ma ei tea...Ma arvan, et meile bluffiti, see oli lihtsalt oudne koht, koik oli jube, migi sakslase oma, aga ok.Kaime korralikult koik labi, mida naidatakse.Mida rohkem infot, seda targemaks saame.Aga siiski mulle tundub, et me oleme juba sydamega yhe koha kyljes kinni.Selle sama tee aares, kuhu meie sihime, ostis paar kuud tagasi yhe eriti suure maatyki mingi Ameerika hotellikett, meile ei oeldud, mis, aga kuna siia rajatakse yht uut rahvusvahelist lennujaama, siis tundub, et perspektiivi siin on.Igal juhul esmaspaeval uuele reidile ja homme , kui meil onnestub mingite ferridega soita, siis laheme Osa poolsaarele seiklema.Kalllistan kovasti ja kirjutage ikka, niiii monus on lugeda.Musi musi, jana

jana dzunglis seelikuga

Kolmapaeva ohtu, proovime uutmoodi.Ma olen praegu meie kodus ja kirjutan, kui onnestub see koik homme kuidagi teieni toimetada.Mul siin nimelt kodus pole internetti, eks nais, halvimal juhul kirjutan koik uuesti.Teisipaeva ohtul kaisime vaatamas paari krunti, mis meile kohe yldse ei sobinud ja juba soites sinna ja vaadates oli selge, et siit midagi ei tule.Siis me ohtul kujutasime ette, et kus ja missugune ja mis seal ymber voiks ja ei tohiks olla.Kuigi ma tean, et ette ei tohi midagi kujutada, et tegelikkus ei vasta kunagi sellele, ikka tegime nii.Hommikul helistati meie majaomanikule, sest me ytlesime, et siin elame, ja et kas sobib, kell 11 nende kontoris.Sobib, kaisime veel enne internetikohvikus, kus me wifit saame kasutada oma meile tsakkimas, keegi rohkem kinnisvaradest ei olnud meile veel meile saatnud.Siin on nii, et igayks myyb oma, et ei ole nii, et koik myyvad koikke.Laksime siis sinna ja koik tundus paberil vaga ilus, soitsime kohapeale ja kujutage ette, see oli tapselt nii nagu me olime ohtul raakinud, et kuidas voiks maastikul pamaaomanikikneda, mis lahedal oleks voi mismoodi.Omanik oli mingi janki, laksime siis raakima.Vana oli mingi 75 aastane, vaga kobe, selline, kes jagab matsu, aga valja nagi selline armas, jalad siissepoole ja sellised polvini pyksid traksidega, auk jalgevahel, korralikult valged sokid ja purjekingad jalas.Naine oli tal seal ka, imepeenike, selline vana barbie, koik, mida oli saadud tirida ja tommata, oli kunagi vist tehtud, mitte kadedusest ma ei raagi, tosiselt..Vana tundis vaga huvi, et mis me ikka teha tahame ja mismoodi, ega me puid vaga maha ei votaks ja loomi tema armastab ja nii.Tema maja oli lihtsalt selle krundi tipus ja meie oma oleks sinna allapoole jaanud, no juhul, kui ostuks laheks.Parast juttu ja tutvust, laksime siis koik sinna krundile, kummikud olid mul onneks ikka kaasas, aga seelik seljas, nii et Jane seelikuga dzunglisse.Kahlasime siis seal rohus ja poosastes ja liaanides, nii, et kinnisvara Moises(vaga ilus poiss muide, 25, selge silmavaatega, hispaania keelt ja ingliskeelt raagib nii, et meie ka aru saame, pikk, pruun...)ees matseetega teed tehes ja meie siis jargi, kes ja kunas, Mart kaamera olal, otsisime piirivaiasid ja muidu siia sinna.Jalad olid mul oige varsti vermal, mina ei tea, kuhu ma kinni jain, kaed kakriimulised, no on ikka tark seelikuga tullla, aga , kus ma pidin teadma, eelmine paev olin teksadega, igal pool sai platadega kaia ja nii.Siis me parast pikki uuringuid laksime olut jooma, Juba enne kasutsime oma piikeeltehk eesti keelt, et mida raakida ja mida raakimata jatta, vanal on siin mitu tahtjat juba selle krundi peale, et kes tahab ennast korval laiendada ja kes mida, mulle tundus, et on paras aeg midagi mojuvat oelda.Mart ytles, et ta on piloot.Tuli valja, et vana oli ka piloot ja mingi sojalendur kohe, et mina motlesin, et kui me ikka otsustame, et votame selle krundi, siis oleks vaja, et me selle ka saaksime, mitte moni teine.No ja siis juttu jatkus hommikuni.Mina ja see ilus poiss Moises ei raakinud ma arvan yks pool tundi eriti midagi, valja arvatud, ma aitasin Marti ingliskeele ebareegliparste verbide minevikega, nemad muudkui raakisid, et mis marki ja mis sojas ja mismoodi ja ma isegi ei saanud midagi kysida, sest ma olin nii rumal.Igal juhul oli vana parast seda nous meile juba 5 prossa alet tegema, kui koik kohe ara maksame.Parast mitut tundi small talki ja kahte olut per nagu laks vana janky minema ja meie laksime randa uurima, Moises eesotsas.Jalutades oleks mingi 20 minutit minna, aga kuna jogi olli tousnud, mis oli enne ookeani ja me ei saanud autoga labi, siis soitsime nats edasi ja siis hakkasime minema jalgsi.Selline metsik jalgrada, et jalle jalad laksid natuke katki, kahest kohast pidi nats labi joe kahlama, aga siis kui kohale joudsime oli taiesti inimtyhi rand nagu filmis, et ainult meie ja lained ja koik.Mina laksin uurima, kas on ikka toesti liivane ja Mart ja Moises laksid yhe kalju juurde, mis seal oli ja sinna sisse sai ka minna, sest yhel hetkel ,kui ma vaatasin ringi, et kus nad on, olin ma rannas ohuyksi, ainult mu helesinised kummikud paistsid liival, nad olid kalju sisse pugenud, seal olid nahkhiired.Vaga monus rand, selline hea tsillida ja ujuda, kes oskab, mina mitte.Marssisime tagasi ja jalle kaks korda labi joe, ma kysisin, et kas krokodille on siin joes, oh ei, namad on hoopis mujal, siin on vahel harva moni kaiman, no tere tere.Et ara karda, need on sellised pisikesed ja norgad....Pean vist ikka ohtuti hakkama katekoverdusi harjutama, olen ikka yle 5 aasta proovinud, aga iga kord suudan ainult selle esimese koverduse teha, sirgeks enam pole saanud, lihtsalt on niii.Ostsime siis veini, lopuks ometi ja mangosid ja ikka avokaadosid ja tomatit ja ananassi ja soela, et saaks pastat teha ja nii.Tulime koju, vein lahti ja monus...Sellel juudil siin, Many on nimi, temal on hundikoer, selline noor ja energiline.Ja siis parasjagu jooksis yks sisalik mooda maad, selline kohn ja rohkem selle moodi, kes kahel jalal jookseb, mooda vett ka suudab joosta, tal on veel selline nimi, mingi jeesuse sisalik voi nii, no selleparast, et ta veepeal suudab joosta, ja siis see koer murdis yhe maha ja see jai siia meie ukse ette vedelema, kui me mone tunni parast oue laksime, oli kari sipelgaid maiustamas ja hommikuks ei olnudki enam sisalikku, selline looduse ringkaik.Soela laks meil ka ohtul kohe vaja, sest mingi vaga piusike konn oli meile tuppa hypanud ja hyppas ringi ja vaga korgele, aga mida vaiksemad , seda myrgisemad ja nii me hakkasime teda pyydma.Ta ei olnud kyll eredavarviline, nii et ega ta vist vaga myrgine ei olnud, aga igal, juhul me pyydsime ta soela karbsepiitsa ja potikaane abil kinni ja viisime valja.Skorpione pidi siin ka palju olema, koikki riideid peab enne raputama, kui selga paned, jalanoudesse peab vaatama ja kott peab kinni olema, agajanky lohutas meid, et siin skorpionid ei hammusta pooltki nii kovasti kui Ameerikas.Praegu, kui ma seda kirjutan siin, mingi papagoi pani sellise soolo siin kuskil lahedal.Hommikul muide minigi 5 ajal on siin alati moiraahvid, nad tevad sellist haalt nagu oleks lovi akna taga.Tana nad olid vaga kaua siin ja siis kuskil 8 ajal, kui me kohvi joime nad siin oma peredega ripnesid ja yks lohakas kukkus lihtsalt alla, vottis oksa kaasa, kasutas nagu langevarju ja sadaski alla, Mart kogu aeg jalgis neid, kyll kaameraga kyll binokliga.Parast tuli yks teine ka maha puutyvepidi(issand, jalle see papagoi siin akna taga, peaks vist vaatama minema)pea ees libistas enast lihtsalt alla ja siis nad siin lonkisid lihtsalt meist valja tegemata.Eile ohtul oli siin veel yks lendav prussakas, suurte silmadega liblikas, silmamustrid olid tal alumiste tiibade peal , hiiglaslikud jq nahkhiired olid ka.No jah, siis me sooime veel ananassi ja mangot ja ma ei saa lihtsalt ytlemata jatta, et need koik on lihtsalt nii paikese maitsega, nad on koihe soojad, sa tunned eda paikest.Kui avokaado pooleks loikad ja peos hoiad, siis iseenesest jaab sulle koor pihku ja see paks soe roheline avokaado kukub kaussi, mitte nagu mul ennem, et noaga koorid ja siis on ka kas toores kibe voi hallitanud.Pehme, kahvliga natuke aitad ja ongi guacamolle.Midagi mitte nii positiivset ka, et ramatukaaned on meil koik koverad jakaardus, sest niiskusprotsent on vihmaperioodil 90 ja mittemiski ei kuiva, Raamatud on sellised lainetavad ja mahukamad kui varem.Iga paev ostan ikka ajalehte ja juba laheb paremini see hispaania keel , kuigi kinnisvarategelastega raagime tihti ingliskeelt.Homme on jalle uus paev, tana kammisime labi byroosid ja homme laheme jalle krunte vaatama, kuigi see yks on mulle vaga sydamelahedane.Lihtsalt, kui sa selle nii ruttu kohe leiad, on selline tunne, et akki on veel midagi, aga et see just sellises kohas asus nagu me ette olime kujutanud ja veel see metsik rand.Ah jaa, hommikuol hakkasin otsima oma vaga head reisipluusi, kuivab kiiresti, laseb ohku labi, maksis ka oige palju, Ivo Nikkolo oma, eile seal krundil kahlates oli mul seljas.Ja mitte kuskil ei olnud, siis ma ytlesin Mardile, et akki kukkus sinna auto korvale maha, kui me ara soitsime, et ainus voimalus.Soitsime hommikul sinna ja , mis see oli seal vihmast laapikuks pekstud ja Mart ytles, et lohnab yldse nii nagu oleks moni loom seda margistanud, igal juhul on see mul siiani leos, vahetan Arieli (votsin Eestist kaasa), aga kohe pesen ara.Akki on see mark, kui sinna midagi unustasin ja pidini hommikul tagasi minema, kes teab...Proovin mitte kammitsais olla ja ikka avali edasi vaadata, aga siiski tundub, et mis siis veel voiks parem olla.PS.Tahtsime tana oma Many juures pesu pesema panna, aga talle tuli mingi naine kylla, mei ei hakka tylitama.Kyll sjad juhtuvad siis, kui nad peavad juhtuma, sellest olen ma juba siin aru saanud.Telefoni tahaks kyll saada, tana proovisime helistada, kas oli ta hoivatud voi olid putkad katki, oudne.Meie t mobiilid muide, ytlesid eile molemad yles, lihtsalt ei votnud elu sisse, kaisin laadijaga Mony juures, et kontrollida, ei midagi.Tana hakkasid molemad toole, siin on lihtsalt niimoodi niiskust, tana pole vihma sadanud ja kohe teine asi.Kirjutage siis musikesed ikka mulle kommentaare, nii monus on lugeda.Tana hommikul ma naersin, nii, et pisarad silmas.Ytlesin Mardile, et nii paljud sobrad ei ole veel yldse kirjutanud, et nae, kui kiiresti unustatakse ja siis tema ytles, et oh, ma pole ka yldse paljudele kirjutanud.Et ta teeb nii, et kirjutqab, et Janesel on jame pea, rohkem salme ma ei tea, ja annab siis minu blogiaadressi, mis siin ikka.Siis ma naersingi umbes 10 minutit nii, et silmad marjad, ma ei oska seletada , miks. Kalli kalli, jana

oh, kui soe on

Tana juba teisipaev ja oleme onnelikud ja naerunagudega.Reedel oli toesti raha kohale joudnud ja saime oma autoostu ara teha..Meil on nyyd hobedane jeep ja palju proovisoitu ara tehtud.Reedest alates oma 600 km ara soidetud.Reedel kella neljaks saime hotellist oma asjad kokku ja kohe minemaBensiinijaamas tankisime auto kaelani tais ja tahtsime ka kankut osta, seal oli selline abivalmis toomees, kes ytles, et saab kyll.See ei olnud kyll selline kanku nagu meie olime arvanud, et laheme ja ostame poest, aga 2 taala eest ajas asja ara kyll.Joudsime pikkamisi rannikule, Jacosse.Pikkamisi, sest kummasgi soidusuunas oli ainult yks rada ja , kui mingi buss peatus, siis koik ootasdid ja kui mingi rekka ei saanud kiiresti maest yles, sama lugu.Ja autosid oli katkematu rajana, moodasoit oleks voimatu olnud.Aga kus meil kiiret, olime ikkagi teel rannikule.Kogu aeg laks soojemaks.See on mulle nyyd selgeks saanud, et enamus minu kaasavoetud riietest on taiesti kasutud, Kannan ainult platusid ja seljas on Reet Ausi disainitud vanaaegne pesu, enam vahem koik.Kui Eestis sain kaia kihiliselt riides, siis siin on ainult see yks kiht ja koik.San Joses oli vaga soe, aga siin on veel mingi 10 kraadisoojem.Oosel ka alla 26 ei lange ja paeval on kogu aeg varjus mingi 31, ehk siis paikese kaes on mingi 50 kindlasti.Jaacos se joudsime mingi ohtul 9 ajal, et kuhu oobima, motlesime, et vaatame sinna hotelli, kus me kunagi olnud olime, siis oli see vaga peen, mingi 65 taala oo.Nyyd kysiti 80, tokkepuu poiss ytles, ah et liiga kallis, tema teab yhte palju paremat hotelli, mis on odavam ja palju ilusam, mingu me sinna.Me siis laksimegi ja mis valja tuli, ka seal olime me olnud.See oli yhe hollandlase hotell, kus Mart eelmine kord meie jeepi parandas,kui see tagurdamisel veidi kannatada sai.Hollandlase juures olid ka hinnad kovasti tousnud, me saime kyll veel 65 koos hommikusoogiga, aga 1.juulist pidi 80 olema, siin on juuli ja august ka korgperiood, kuna on mingid puhkused ja peod.Vot, kus.Hotelli polnud vana sellest ajast kyll investeerinud, koik oli suht kulunud ja froteeratikud hallid.Hommikul oli vana ise ka platsis ja vaga jutukas, nii et laks paris tykk aega, kui minema saime.Hakkasime siis hoolega kohti labi kammima, ikka igasse randa sisse, et mis vark ja kus mida myyakse.Vahepeal kuskil 1 olu ja jalle edasi.Ujumas kaisime ka esimest korda, niiiiii soe vesi, ma ei tea, kui soe, aga megasoe, ja see on talv, appi.Riputasin oma kuldketi jalle jala kylge(aitahh toosobrad)ja medaljoni lastepiltidega kaela(aitahh, Viivi), San Joses ma neid ei kandnud, igaks juhuks.Mart tegi mull filmimise kiirkursuse ja nii see siis oligi.Esimene filmimine on kyll kindlasti nii, et tapa ennast ara, autos rappud yles alla ja tahad lahemale zuumida, laheb kogemata kaugemale, oudne, aga kyll ma arenen.Lopuks olime Dominicalis ja sellist oobimispaika, kuhu minna tahaks , ei olnudki, toesti tuleb ise ehitada..Mingid kanamajad.Ja see, kus kunagi olnud olime, oli tais.Soitsime edasi ja oobisimegi mingis puhtas kuuris, no selline, et voodi ja wc ja dush ja koik.Eili hakkasime kohe otsima , kuhu siis end sisse satime, et vaja ju pikemaks ajaks pesa leida, kaisime paar kohta labi, yks pakkus telki, teine muidu kolbmatut, yks apaartmenthotell lasi hinda kogunist palju alla, aga oli ikka meie jaoks kallis, ja siis leidsime!!!!Nii monus pesa, vaade on selline, et hing jaab kinni.All loksub ookean, vanal on endal oma maja nagu unelmate lmaja, kuskilt filmist.Ja siis oli veel korval 2 maja, mida ta valja yyris., aga neis olid rentnikud sees.Aga siis oli veel nagu minghi kylalistemaja voi aednikumaja voi selline, kus ei ole nii palju privaatsust, ei meil ega temal, aga meile sobis.Tema majal oli suuretoa ees selline terrass katusealune ja seal oli massiivne kirjutslaud, selline lovidega umbes, teate kyll, ja laed olid megakorged.Ja siis, kui me seal istusime ja reegleid paika panimme, all ookean myrises, ja see vaade oli hingemattev, koht on hasti korgel, nii et kohe teepealt sisse keerates, on tous nii suur, et 1.kaiguga tuleb oma 5 minutit ainult yles yles ronida..All on enne tema kohta veel yks prantslase maja, jasiis veel pool maad ja tema on vaga korgel.Uksed peab kogu aeg kinni hoidma, sest all on dzungel ja maod ja skorpionid ja ahvid voivad muidu sisse tulla.Viivi, muide su kanaarilinnnud on lahti paasenud, siin lendavad ringi.Ah, jaa, vana on juut, nyyd siis mingi 2 aastat siin elanud.Panime oma asjad ara ja hakkasime Osa poolsaare poole soitma, ikka, et randadesse sisse ja mis ja kus on.Siin on fantastiline loodus, nagu soidaks botaanikaaias kogu aeg.Eile nagime konna, kes oli kyyliku suurune, tosiselt.Osa poolsaarele viis yks te, ja see oli suurelt teelt ara keerates , oeldi 2 tundi pikk.Oi issand, augud olid sellised, et vaiksemasse auku oleks voinud ennast ara peita.Vaahepeal oli mark, et yle 40 ei tohi soita, nalja teevad, yle 15 km. tunnis ei saanudki soita.Aga , milline loodus, aga asustust mitte eriti, aga randa ka mitte, kuigi ookean oli kohe all, mangroovipoosad ja muda.Vaaatasime kaardilt, et , tagasi tuleme kyll ferriga, pilt ooli, et ferri kaib.Peale 3 tundi loksumist, nii, et autol oli ka testsoit labitud, joudsime kohale, kysisime, et kust ferri tagasi laheb, et siis teame, kust saab.Ferry laheb kyll, aga ainult jalakaijatele, autot ei saa sinna peale, tahate parve pohja lasta voi.See ei olnud voimalik.Eestis sellises konditsioonis teed ei oli mitte kusagil, aga et kell oli 4 ja pime tuleb siin kell 6, siis keerasime otsa kohe ringi, meil ei olnud enam aega vaadata, mis rannad seal poolsaare teises kyljes olid, tahtsime enne pimedat suurele teele jouda..Hakkasime jalle rappuma.Olime joudnud juba peaaegu lopule, oma 10 kilomeetrit veel, kui hakkas aike ja vihm.Ja selline vihm, et kohe yldse enam midagi ei nainud, ei auke ega ka teed mitte, kust see laheb.Vahepeal soitsime kellegi tuledes, vahepeal jaime seisma, sest nagu sein oli ees ja pime nagu kotis.Siis ikka kuidagi saime edasi ja joudsime suurele teele, vihm oli ka yle, laksime poodi endale ohtuks rummi ja kohvi ostma.Ja siis joudis vihm jarele, taielik padukas ja valku loi vahetpidamata nagu paike oleks valjas olnud, nii valge oli ja vahepeal pimestas, nagu keegi pildistaks valklambiga vahetpidamata.KIhvt.Yhe sekundiga, mis me poest autyosse laksime, olime nagu kaltsud marjad.Jalle poolumbes ja vihma ja pimedaga voidelde, onneks olid teeaared punaste helkuritega tahistatud, muidu poleks absoluutselt soita nainud, aga need helkurid jaid ka kohati veel alla, lihtsalt kallas nagu pangest.Minaa juba muretsesin, kuidas me selle tousu oma uude koju kyll votame sellise vihmaga on eie tee, kyll nagu porimylgas ja tous otse pystloodis, kuidas saab.Mart ytles, et tema juba motles selle peale, et aeglustiga saab kyll.Aga me joudsime vihmast ette ja saime oma asjad just sisse kanda, kui koik see algas.Toas hakkasid asjad lehvima, tuul tousis, mis vaade see kyll oli, kui ookeani kohal katkematult valku loi ja myristas ja vett kallas ja vool laks pidevalt arqa, joime ciba libret ja Mardil oli taskulamp nagu ikka, mr.Bean.Magasime superhasti,keetsime hommikul muna ja tulime uurimisretkele.Kaaisime just kahes kinnisvarabyroos ja nad pidid meile homseks mingid materjalid ette valmisdtama ja leidsime siin yhe kohviku, kus on ka wifi, nii et siin ma nyyd olen.Yhes kinnisvarabyroos olid mingi canadakas ja janki ja kysisid, mis me tahame siin taha, me ei taha vaga raakida, ytlesime, et nii ja naa, et on moned motted, siis nad ytlesuid , et vaga oleks raamatupoodi ja koertetreenerit vajano eks me vaata, nyyd liigume edasi, Mart on juba narviliseks muutunud, ma nii kaua kirjutan, tema siin ootab, kohtumiseni,musid, kirjutage ikka, siis on nii ponev lugeda, kalli kalli, jana ja mart