jana dzunglis seelikuga

Kolmapaeva ohtu, proovime uutmoodi.Ma olen praegu meie kodus ja kirjutan, kui onnestub see koik homme kuidagi teieni toimetada.Mul siin nimelt kodus pole internetti, eks nais, halvimal juhul kirjutan koik uuesti.Teisipaeva ohtul kaisime vaatamas paari krunti, mis meile kohe yldse ei sobinud ja juba soites sinna ja vaadates oli selge, et siit midagi ei tule.Siis me ohtul kujutasime ette, et kus ja missugune ja mis seal ymber voiks ja ei tohiks olla.Kuigi ma tean, et ette ei tohi midagi kujutada, et tegelikkus ei vasta kunagi sellele, ikka tegime nii.Hommikul helistati meie majaomanikule, sest me ytlesime, et siin elame, ja et kas sobib, kell 11 nende kontoris.Sobib, kaisime veel enne internetikohvikus, kus me wifit saame kasutada oma meile tsakkimas, keegi rohkem kinnisvaradest ei olnud meile veel meile saatnud.Siin on nii, et igayks myyb oma, et ei ole nii, et koik myyvad koikke.Laksime siis sinna ja koik tundus paberil vaga ilus, soitsime kohapeale ja kujutage ette, see oli tapselt nii nagu me olime ohtul raakinud, et kuidas voiks maastikul pamaaomanikikneda, mis lahedal oleks voi mismoodi.Omanik oli mingi janki, laksime siis raakima.Vana oli mingi 75 aastane, vaga kobe, selline, kes jagab matsu, aga valja nagi selline armas, jalad siissepoole ja sellised polvini pyksid traksidega, auk jalgevahel, korralikult valged sokid ja purjekingad jalas.Naine oli tal seal ka, imepeenike, selline vana barbie, koik, mida oli saadud tirida ja tommata, oli kunagi vist tehtud, mitte kadedusest ma ei raagi, tosiselt..Vana tundis vaga huvi, et mis me ikka teha tahame ja mismoodi, ega me puid vaga maha ei votaks ja loomi tema armastab ja nii.Tema maja oli lihtsalt selle krundi tipus ja meie oma oleks sinna allapoole jaanud, no juhul, kui ostuks laheks.Parast juttu ja tutvust, laksime siis koik sinna krundile, kummikud olid mul onneks ikka kaasas, aga seelik seljas, nii et Jane seelikuga dzunglisse.Kahlasime siis seal rohus ja poosastes ja liaanides, nii, et kinnisvara Moises(vaga ilus poiss muide, 25, selge silmavaatega, hispaania keelt ja ingliskeelt raagib nii, et meie ka aru saame, pikk, pruun...)ees matseetega teed tehes ja meie siis jargi, kes ja kunas, Mart kaamera olal, otsisime piirivaiasid ja muidu siia sinna.Jalad olid mul oige varsti vermal, mina ei tea, kuhu ma kinni jain, kaed kakriimulised, no on ikka tark seelikuga tullla, aga , kus ma pidin teadma, eelmine paev olin teksadega, igal pool sai platadega kaia ja nii.Siis me parast pikki uuringuid laksime olut jooma, Juba enne kasutsime oma piikeeltehk eesti keelt, et mida raakida ja mida raakimata jatta, vanal on siin mitu tahtjat juba selle krundi peale, et kes tahab ennast korval laiendada ja kes mida, mulle tundus, et on paras aeg midagi mojuvat oelda.Mart ytles, et ta on piloot.Tuli valja, et vana oli ka piloot ja mingi sojalendur kohe, et mina motlesin, et kui me ikka otsustame, et votame selle krundi, siis oleks vaja, et me selle ka saaksime, mitte moni teine.No ja siis juttu jatkus hommikuni.Mina ja see ilus poiss Moises ei raakinud ma arvan yks pool tundi eriti midagi, valja arvatud, ma aitasin Marti ingliskeele ebareegliparste verbide minevikega, nemad muudkui raakisid, et mis marki ja mis sojas ja mismoodi ja ma isegi ei saanud midagi kysida, sest ma olin nii rumal.Igal juhul oli vana parast seda nous meile juba 5 prossa alet tegema, kui koik kohe ara maksame.Parast mitut tundi small talki ja kahte olut per nagu laks vana janky minema ja meie laksime randa uurima, Moises eesotsas.Jalutades oleks mingi 20 minutit minna, aga kuna jogi olli tousnud, mis oli enne ookeani ja me ei saanud autoga labi, siis soitsime nats edasi ja siis hakkasime minema jalgsi.Selline metsik jalgrada, et jalle jalad laksid natuke katki, kahest kohast pidi nats labi joe kahlama, aga siis kui kohale joudsime oli taiesti inimtyhi rand nagu filmis, et ainult meie ja lained ja koik.Mina laksin uurima, kas on ikka toesti liivane ja Mart ja Moises laksid yhe kalju juurde, mis seal oli ja sinna sisse sai ka minna, sest yhel hetkel ,kui ma vaatasin ringi, et kus nad on, olin ma rannas ohuyksi, ainult mu helesinised kummikud paistsid liival, nad olid kalju sisse pugenud, seal olid nahkhiired.Vaga monus rand, selline hea tsillida ja ujuda, kes oskab, mina mitte.Marssisime tagasi ja jalle kaks korda labi joe, ma kysisin, et kas krokodille on siin joes, oh ei, namad on hoopis mujal, siin on vahel harva moni kaiman, no tere tere.Et ara karda, need on sellised pisikesed ja norgad....Pean vist ikka ohtuti hakkama katekoverdusi harjutama, olen ikka yle 5 aasta proovinud, aga iga kord suudan ainult selle esimese koverduse teha, sirgeks enam pole saanud, lihtsalt on niii.Ostsime siis veini, lopuks ometi ja mangosid ja ikka avokaadosid ja tomatit ja ananassi ja soela, et saaks pastat teha ja nii.Tulime koju, vein lahti ja monus...Sellel juudil siin, Many on nimi, temal on hundikoer, selline noor ja energiline.Ja siis parasjagu jooksis yks sisalik mooda maad, selline kohn ja rohkem selle moodi, kes kahel jalal jookseb, mooda vett ka suudab joosta, tal on veel selline nimi, mingi jeesuse sisalik voi nii, no selleparast, et ta veepeal suudab joosta, ja siis see koer murdis yhe maha ja see jai siia meie ukse ette vedelema, kui me mone tunni parast oue laksime, oli kari sipelgaid maiustamas ja hommikuks ei olnudki enam sisalikku, selline looduse ringkaik.Soela laks meil ka ohtul kohe vaja, sest mingi vaga piusike konn oli meile tuppa hypanud ja hyppas ringi ja vaga korgele, aga mida vaiksemad , seda myrgisemad ja nii me hakkasime teda pyydma.Ta ei olnud kyll eredavarviline, nii et ega ta vist vaga myrgine ei olnud, aga igal, juhul me pyydsime ta soela karbsepiitsa ja potikaane abil kinni ja viisime valja.Skorpione pidi siin ka palju olema, koikki riideid peab enne raputama, kui selga paned, jalanoudesse peab vaatama ja kott peab kinni olema, agajanky lohutas meid, et siin skorpionid ei hammusta pooltki nii kovasti kui Ameerikas.Praegu, kui ma seda kirjutan siin, mingi papagoi pani sellise soolo siin kuskil lahedal.Hommikul muide minigi 5 ajal on siin alati moiraahvid, nad tevad sellist haalt nagu oleks lovi akna taga.Tana nad olid vaga kaua siin ja siis kuskil 8 ajal, kui me kohvi joime nad siin oma peredega ripnesid ja yks lohakas kukkus lihtsalt alla, vottis oksa kaasa, kasutas nagu langevarju ja sadaski alla, Mart kogu aeg jalgis neid, kyll kaameraga kyll binokliga.Parast tuli yks teine ka maha puutyvepidi(issand, jalle see papagoi siin akna taga, peaks vist vaatama minema)pea ees libistas enast lihtsalt alla ja siis nad siin lonkisid lihtsalt meist valja tegemata.Eile ohtul oli siin veel yks lendav prussakas, suurte silmadega liblikas, silmamustrid olid tal alumiste tiibade peal , hiiglaslikud jq nahkhiired olid ka.No jah, siis me sooime veel ananassi ja mangot ja ma ei saa lihtsalt ytlemata jatta, et need koik on lihtsalt nii paikese maitsega, nad on koihe soojad, sa tunned eda paikest.Kui avokaado pooleks loikad ja peos hoiad, siis iseenesest jaab sulle koor pihku ja see paks soe roheline avokaado kukub kaussi, mitte nagu mul ennem, et noaga koorid ja siis on ka kas toores kibe voi hallitanud.Pehme, kahvliga natuke aitad ja ongi guacamolle.Midagi mitte nii positiivset ka, et ramatukaaned on meil koik koverad jakaardus, sest niiskusprotsent on vihmaperioodil 90 ja mittemiski ei kuiva, Raamatud on sellised lainetavad ja mahukamad kui varem.Iga paev ostan ikka ajalehte ja juba laheb paremini see hispaania keel , kuigi kinnisvarategelastega raagime tihti ingliskeelt.Homme on jalle uus paev, tana kammisime labi byroosid ja homme laheme jalle krunte vaatama, kuigi see yks on mulle vaga sydamelahedane.Lihtsalt, kui sa selle nii ruttu kohe leiad, on selline tunne, et akki on veel midagi, aga et see just sellises kohas asus nagu me ette olime kujutanud ja veel see metsik rand.Ah jaa, hommikuol hakkasin otsima oma vaga head reisipluusi, kuivab kiiresti, laseb ohku labi, maksis ka oige palju, Ivo Nikkolo oma, eile seal krundil kahlates oli mul seljas.Ja mitte kuskil ei olnud, siis ma ytlesin Mardile, et akki kukkus sinna auto korvale maha, kui me ara soitsime, et ainus voimalus.Soitsime hommikul sinna ja , mis see oli seal vihmast laapikuks pekstud ja Mart ytles, et lohnab yldse nii nagu oleks moni loom seda margistanud, igal juhul on see mul siiani leos, vahetan Arieli (votsin Eestist kaasa), aga kohe pesen ara.Akki on see mark, kui sinna midagi unustasin ja pidini hommikul tagasi minema, kes teab...Proovin mitte kammitsais olla ja ikka avali edasi vaadata, aga siiski tundub, et mis siis veel voiks parem olla.PS.Tahtsime tana oma Many juures pesu pesema panna, aga talle tuli mingi naine kylla, mei ei hakka tylitama.Kyll sjad juhtuvad siis, kui nad peavad juhtuma, sellest olen ma juba siin aru saanud.Telefoni tahaks kyll saada, tana proovisime helistada, kas oli ta hoivatud voi olid putkad katki, oudne.Meie t mobiilid muide, ytlesid eile molemad yles, lihtsalt ei votnud elu sisse, kaisin laadijaga Mony juures, et kontrollida, ei midagi.Tana hakkasid molemad toole, siin on lihtsalt niimoodi niiskust, tana pole vihma sadanud ja kohe teine asi.Kirjutage siis musikesed ikka mulle kommentaare, nii monus on lugeda.Tana hommikul ma naersin, nii, et pisarad silmas.Ytlesin Mardile, et nii paljud sobrad ei ole veel yldse kirjutanud, et nae, kui kiiresti unustatakse ja siis tema ytles, et oh, ma pole ka yldse paljudele kirjutanud.Et ta teeb nii, et kirjutqab, et Janesel on jame pea, rohkem salme ma ei tea, ja annab siis minu blogiaadressi, mis siin ikka.Siis ma naersingi umbes 10 minutit nii, et silmad marjad, ma ei oska seletada , miks. Kalli kalli, jana