Friday, July 21, 2006

ocean view





Vastu tulles lugejate palvele pildistasin seeria mardist, palun, siin nad on.Mulle, meeldib ka mart vaga,aga olgu, vaadake kaugelt.Tore, et te lopuks ikka kommisite ja meilisite, olingi juba taitsa meeleheitel...Meil siin nii, et esmaspaeval kaisime kohalikus aiandis vaatamas, et mis taimed, palju palmid maksavad ja suured rasked vaasid ja yldse.Oi, mangopuu ja apelsinipuu ja laimipuu(juba vaiksel laimipuul on suured laimid kyljes) jakaneelipoosa, sidruni ja avokaadopuu ma panen kindlasti.Siis tegelikult neid mangopuid on ka nii mitu sorti ja mer ykspaev soime mangot ja teate, seda ei peagi hammustama, see mango lihtsalt sulas suus ara, kujutate ette, mina ei olnud sellist mangot ennem saanud.Isegi kohalikke ounu ostsime ykspaev, olid taitsa Eesti ounte maitsega, aga ma ei tea, mitu saaki nad aastas annavad.Siin on mul yldse sellised kysimused, mida kindlasti lapsed esitavad, aga mis teha kui ei tea.Ja need laimid...Selliseid punne negu meil Eestis myyakse, neid ei myy siin keegi, eriti head on sellised suured rohelised laimid, mis on vaikese apelsinisuurused ja seest oranzid.Seal Moisese lapse synnipaevapeol juhtus selline lugu, et mart hakkas mulle cuba vabaks tegema ja tahtis laimi loigata, aga nuga oli kadunud ja kysis sellelt samalt Moiseselt(see ilus poiss, maletete)et kus on nuga, et ta laheb toob autost meie oma, kui ei ole.Moises rrahmas kaega, et, ah, pole vaja, vasakus kaes hoidis laimi ja parema rusikaga virutas laimile pahe ja mahla purskus ja siis pigistasd laimid mulle joogi sisse..........No siis laks natuke aega mooda ja yks janky, yks naine seal tahtis ka midagi juua ja mart pakkus ennast, et ta voib cuba libret teha, siis ytles see Amy ameerika moodi, ooooi, kui kena sinust, et issand, see on niii hea mote, oooii ja sa oskadki...oi, aga nuga ei ole ja siis ytles Mart, et ah, mis polegi vaja ja tegi sellesama nipi, ainult et peale seda oli tal rinnaesine ja kael kuni korvadeni paksult laimitykke tais,ma siis limpsisin ara ja aitasin ta hadast valja.Esmaspaeva ohtul tuli veel see Moises meile, et kas meil kysimusi ei ole seoses selle advokaadi juurde minekuga ,pidime teisip. hommikul San Josesse minema advokaadiga kohtuma, et maad osta ja yldse.Siis see Moises raakis siin ikka maast ja ilmast ja ikka nendest ocean view maatykkidest ja mina ei saanud kysimata jatta kysimust, mid mind juba ammu vaevanud on, et ma olen aru saanud, et siin on inimestele vaga tahtis see ookeani vaade, aga kell 6 on siin kottpime, olgu suvi voi talv, ja kui on kottpime, siis ei nae ju nagunii midagi, mis tahtsust sul sellel vaatel on, kuii sa nagunii ei nae midagi.Selle peale oli tema sonatu ja ytles, et talle meeldibki pime...Muidugi,kui sa oled pensionil voi on muidu aega niisama naudelda, aga muidu ma ei saa aru, ise ta ka tuleb hommikul vara kodunt valja ja jouab pimedas tagasi, millest me raagime.Teisip. hommilkul hakkasime siis end linna sattima, ikka 4 tundi soitu ees, mardil olid kingakontsad hallitusega kaetud, nyhkisime neid ja yhed tossud, mis olid niisked ja seisid nurgas, need olid ka hallituskihiga kaetud, siin on praegu nii niiske, et kui voodisse lahed, ka siis on linad marjad, koigepealt kuivatad neid oma kehasoojusega, selline elu.San Josese joudsime , ytles naerunaoga sekretar, et oi, aga meie advokaat on Panamas ja homme...Meie issand ate ja oioioi peale ja et kui kindel see homme siis on, vastas, et ei tea, keegi pole teda katte saanud, telefon on valjas, aga tema sobranna on meie advokaadi naise sober ja tema oli oelnud, et meie advokaat oli koju helistanud ja oelnud, et vist tuleb esmaspaeval tagasi.Votsime hotelli, ostsime hambaharjad ja jaime pealinna.See tundus kohe palju parem kui nadalaid tagasi, kuidagi selline homie, et ei tea, oli kohe nagu kodusem tunne.Jargmisel paeval me siis ajasime oma asju, advokaadist me lahti ei lasknud, sest siin ma olen aru saanud ongi koige raskem see, et pead pushima ja see ei tohi yldse koige vahematki valja paista pushimisena, et kui sa tahaksid nagu eestlane raputada rrinnust, et kus olid, meil oli ju kokkulepe, siis pead hoopis kysima, kuidas reis laks ja kas naine ja lapsed on terved.Nii see lihtsalt on.Siis me kaisime pangas, see oli ka meile vooras, mis seal toimus, sest selleks et seal arvet avada, pidi meil olema 2 soovitajat ja voimalikult head, nagu mingi privaatklubi Prive ja siis me pidime telefoni ostma, et kuna siin toimib mingi 2 erinevat systeemi, yks on gsm ja teine mingi tmt j ja simkaarti siin yldse ei kasutata, maailmas on 2 riiki, kus see on nii, yks on siis CostaRica ja mingi tema tuttav toi siis meile telefoni, maksime ara ja parast hakkasime proovima, see ei tootanud, siis pidi seda ringi vahetama, aga sellist mudelit jalle rohkem seal ei olnud, siis laks jalle aega ja vahepeal oli louna ja siis olid koik jalle ara lainud ja osadel ei olnud votit ja siis me ootasime autos ja teist systeemi me ei saanud vormistada selleparast, et kella 5 ni olid kohad lahti, aga kell oli juba pool 5 nii, et ei joua...Isegi siit vaadates on see asjaajamine vaga teistmoodi kui meil Eestis, aga teil seda lugedes on see kindlasti taiesti nagu muinaslugu.Tana naiteks palusime, et keegi meie yyrilepingu hispaania keelde tolgiks, pangas on seda vaja lisaks soovitajatele, ja ingliskeelne ei sobinud...Aga pangas konnivad ringi ja ukse ees seidab suure pumpyssiga mehi ja meid viis advokaat ylse mingi juhataja juurde, kus ukse taga oli pikk jarjekord, kardin tommati alla ja rakis, et meie oleme tema sobra ema vaga tahtsad tuttavad ja meile tuleb arve avada.Meil on palju oppida, kannatlikkust ja tolerantsust, sest siin lihtsalt koik see , mida meie arvame, kuidas asjad kaivad, ei toimi.Yldiselt loppes koik hasti, joudsime oeale 4 tundi metsikut roolikeeramist(maed ju)koju(kui me tihti linnas kaime, siis Mardil on varsti ylakeha nagu nenedel terevisiooni hommikvoimlejatel)., sipelgaid oli koik kohad tais, vannitoast tuli kylmkapi peale paks jarjekord, ma olin saia valja unustanud.Hakkasime sipelgatega voitlema ja meie jaime peale.Nyyd hakkas vihma sadama ja kohe kaob ka ookeani vaade, ma siin oma rodul praegu kribin, parast saadan kuskilt ara, kus wifi on, voi homme...Musi musi , kyll ma olen onnelik, kui te kommite ja meilite, kallistan kovasti, jana

2 comments:

anett said...

tsau vanemad!
aitäh nende reisisoovituste eest esiteks! :) Issand, nii armsad pildid isast, tuli kohe igatsus peale! Täitsa pruunid olete ka & üldse, ilusad euroopa inimesed!
Mina istun siin elutoas, joon hommikukohvi ning hakkan varsti tööle minema. Täna on peaaegu 12 h tööd (tõlketöö ühtede hisp. noortega). Ilmad on natuke kehvemaks läinud, hetkel on 18 kraadi, aga päeval lubas vist kuni 24. No see kah midagi! Homme pidi jälle soojem olema,aga siis vist tuleb vihm.
Nagu Dea ütles, keeruline on riideid valida hommikul tööle minnes,sest pole aimu kah, mis ilm tuleb. Küll te ise ka varsti selle aeglase ja ´´küll homme jõuab´´ tempoga ära harjute, uskuge mind!
No olgu, nautige siis mõnusalt neid parimaid aegu Costa rical ;)!
Musid & kallistused,
Anett

Veljo Konnimois said...

Hellou, on ikka tegemist teil seal. Ei tea kas minu närvid sama hästi vastu peavad kui teil seal nende kohalikega. Igatahes pidage vastu ja olge tublid. Pange mõned pildid "koduloomadest" ka siia... Päris huvitav oleks.

Päikest! Veljo, Kristi ja Väike Henri