neljapaev ja ikka siin

Tana on neljapaev ja meie ikka siin.Hommikul ei olnud meie raha ikka veel siia joudnud, nats aega tagasi helistas meile advokaadi sekretar, kes on mingi tume tydruk ja raagib sellist hispaania keelt, millest meie eriti aru ei saa, et homme pidi midagi toimuma, aga mis tapselt jai meile selgusetuks.Proovisime advokaati katte saada, tema raagib sellist meile enam vahem arusaadavat hispaania keelt, agas ta oli hetkel hoivatud, nii, et eks siis jalle ootame, mis homme toob.Eile kaisime siis loomaaias.Kuna see asub nagu Keila umbes 20 km.pealinnast, siis motlesime , et laheme bussiga.Alajuela on selle linna nimi ja lennujaamast siis veel natuke edasi.Oli2 voimalust, st kas laheme mingi kiriku juurest peale, voi coca cola bussiterminaalist.Algul motlesime, et laheme kiriku juurest, kuna see bussiterminaal on koikides sellistes maades yks paras vargapesa, aga retsepsionist alt ikka soovitas, et minge bussijaamast, et sealt saate otse loomaaeda viiva bussi peale.No hakkasime siis minema, aina geto poole.No toesti, oli ikka kant, karvased ja sulelised.Palav, palju puu ja juurvilju, palju lehkavat prahti, sekka kusehais kohati, koik hyyavad, et mida nad myyvad jasekka moni siis magab kast peas.Igal juhul olime me varsti ei tea, kus, ja mul meenus kohalikus ajalehes oli yks artikkel, mingi janki kirjutas, Miamist, et Costa Ricas oli tema koige sagedamini esitatav kysimus, kus ma olen.Mingid 2 mutti jalutasid vastu, yks oli natuke rohkem mutim, teise ema.Ema oli soengu ja kleidiga ja tytar oli nagu hiina toolisnoor mingi tumesinise jaki ja pykstega, aeglaselt ja moodukalt.Kysisime, et kus bussijaam.Nemad kohe nii roomsad, et neil nyyd tegemist, et jalutame koos.Aga nii aeglaselt oli nii raske jalutada.Meie ikka karsitult, et kuhu siis sealt edasi, kas paremale voi vasakule, nemad ikka, et oot kyll koos laheme.Ja siis muudkui raakisid, et me peame oma asju hoidma, et koik kohad on vargaid tais, mitte ainult San Joses, et igal pool on nii.Ja siis nad naitasid erisuundades ja arutasid ja lopuks viisid meid peaaegu sinna kiriku juurde tagasi.Peaaegu, sest vanemal tadil jai hing kinni nendest tousudest siin ja ta ytles, et tal on olnud 2 operatsiooni, seda ytles ta uhkelt.No seal kiriku juures yks buss seisis, kysisime, kas Alajuela, ja laksimegi peale.Bussis oli suht vahe rahvast ja ma valmistusin juba konditsioneeri rynnakuks, aga ei olnudki nii, aken oli lahti ja soe ohk puhus.Bussi tuli yks vaga karvaste jalgadega keskealine naine, kes huviga Marti vaatas.Nagu amblik.Yhe korra olen ennem ka siin selliseid vaga karvaseid jalgu nainud naisel, enamus on ju polvestlaienevate teksadega, ei nae ju sinna alla.Sellel naisel olid veel punased plastmassist suured korvarongad ja jala ymber samasugune punane plastmassist kett.Vot selline mood.Buss ise ei maksnud suurt midagi ja oli taitsa ponev sellega soita.Alajuelast votsime takso ja soitsime siis loomaaeda.See loodus ja need lohnad ja need imelist varvi papagoid ja tukaanid, see koik on see mida ma siin olen armastanud.Nautisime seal tunnikese, loomaaed oli oma veerand Tallinna loomaaiast, aga sissepaasu eest kysiti paris mehiselt, 15 taala per nagu.Aga koik see loodus ja need taimed ja haaled ja lohnad, need on siin pariselt olemas, lihtsalt fantastiline.Tagasi tulles kobisime teisele poole teed ja jaime ootama, kas moni buss ka tuleb.Tuligi selline kollane ameerika koolibussityypi, sellega soitsima Alajuelasse tagasi.Kolasime siis selles pisikeses linnas ja soime ka, leidsime yhe hiina sugemetega soogikoha, kus oli koik nii nagu ei tohiks olla, alates disainist, mis koosnes taiesti maardunud tapeedist, mis oli kohati rebenenud ja kus oli naha, mis seinalt hiljuti on maha voetud, seal olid heledamad jaljed.Moni naljakas joulukaunistus, taiesti suvaline plakat NYCist, kus tornid veel pysti, siis jarsku yks traadiga kinnitatud peegel, mille all mingi kraanikauss, wc-d vist ei olnud,aga kasi sai seal pesta, peab ytlema , et kraanid on sellistes kohtades alati kuidagi nii kinnitatud, et kuineid keerad, siis liigub kogu kraanikauss kaasa.Jarsku tousiski yks mees yles ja laks kasi pesema.Jain huviga vaatama, et kuhu ta kuivatab, tuli tagasi ja pyhkis kaed sargi sisse habelikult ara.Kraanikausi korval oli kylmkapp suurte pepsi reklaamidega,, mille peal oli selline ramedate varvidega televiisor, mis lougas ennastunustavalt, mingi mehhiko seep kais.Ettekandja pyhkis mingi rasvase kaltsuga laudu ja kui ma saia palusin, siis ytles jah, aga saia ma muidugi ei saanud.Toidul endal polnud viga, jaime ellu..Tagasi San Josesse saime ka kuidagi kergelt, jalle oli buss ees ja bussijuht hyydis igas peatuses uhkelt venitades:"Zaan Hozzeee!"Bussijuhid soidavad muide vaga osavalt, sest soidurajad on siin kitsad ja teepeenraid ei ole, on sygavad kraavid, nii, et kui teeaares on veel moni kas voi tsikkel seismas, on ikka vaga kitsas.Signaal on tahtis ja suhtlemine, sest kui sa ikka naitad, et sa kavatsed vasakust reast parempoorde teha, siis sind lastakse ka.Ja veel yks asi.Kui autojuht seisab punase taga ja ikka autosid teisest suunast ei ole, siis ta soidab punasega labi.Ohtul ostsime jalle oma sametisi avokaadosid ja tomati ja tegime kodus (nae, nii ma kutsun juba seda hotelli)guacamollet.Meie hotelli korvaltanavas on see kerjav jouluvana, eile leidsime nipi ka temast mooda saamiseks, yletame tanavat teistmoodi ja ta ei tule yle tanava, karjub sealt ainult, et money, money!Panime tana ka moned kaardid postil, emadele ja yhe ilusalongi , nais kas tuleb sellel aastal kohale.Postiga on nii, et postkaste tanaval ei ole, pead correosse (postkontor) minema, ostad kassast margi, kleebid peale ja siis on seinas 3 auku, Euroopa ja Louna Ameerika on yhes augus, Okeaania, Aasia ja ma ei maleta, mis olid koos ja Pohja Ameerika ja Antillid ja KeskAmeerika olid kolmandas, voi kuidagi nii oli.Maja ise on vaga ilus, selline koloniaalstiilis, vaga uhke, sellises oleks vaga sheff elada, ja siis turvamehed valvavad igal sammul.Tana nagin ka yhe poe uksepeal, kus oli alles turvamehel pyss, selline kaheraudne.Kui t-sargi maksmata unustad, siis ma ei tea, mis, kas nad kukuvad kohe tulistama voi mis.6a.tagasi, kui Panamas kaisime, olid seal koigi toidupoodide ustel selliste pyssidega turvamehed.Ostsin uue Cosmopolitani, selles olid kirjas, kes on kuskil peatoimetajad, et Eestis on Merle Liivak, ma teadsin, aga et Leedus on Eva Tombak, see on ju raudselt eesti nimi, siin Costa Ricas Cosmopolitani valja ei anta, siin on koigi Kesk Ameerika riikide peale yks valjaanne.Hoidke siis musikesed meile poialt, et homme me oma auto ostetud saaks ja siit minema.Tana ostsime 2 vaga huvitavat raamatut, kohalikest kommetest ja ajaloost ja yldse, vaga kasulik teadmine.MIngi jankide raamatupoe avastasime ja vaga korralikku materjali oli, et , kuidas bambusest ehitada ja kuidas Costa Ricalastega suhelda, et kui tahad, kysida, mis kell on, siis enne kysid, et , kuidas lastel laheb ja kas vanaema tervis on korras ja kas ikka lauto soidab ja kuidas teil suvemajas on, kas yleujutust ei ole olnud ja siis lopuks nagu muuseas, et ega ei tea, mis kell on.Eestlasena on see vaga raske, sest eestlane kysib lihtsalt, Kas kella tead, ja poordub minekule.Eks peame oppima , mis muud, aga selleks me siin ju olemegi.Eile vihma ei sadanudki, aga oosel arkasin, et vihma sadas, motlesin, et naaber on dushi all, ohukesed seinad, mis muud, sellist voimalust, et oosel sajab, ei tulnud pahegi, aga nae, jalle uus asi, tore!Kirjutage siis koik, kes te seda loete, kas voi kordki mulle kommentaare, siis tean, kes te mul koik seal olete sydames meiega, kalli kalli, jana