dokumentideta vooras linnas

Esmaspaev.Kui kell oli saanud 12, siis me motlesime, et kas toesti juhtub veel midagi voi aitab tanaseks.Meil oli planeeritud see paev selliselt et hakkame kell 5 enda juurest tulema, helistame autoostjale, et saaks kokku, kui ta vahegi meie autot tahab, siis teeme kohe selle tehingu meie advokaadi juures ara, samas oli meil vaja advokaadilt saada veel moned meie firmat puudutavat kinnitatud koopiat ja kella poole 4. oli siis selle uue pickupi ostuprotseduur, parast seda motlesime hotelli votta ja autoostu ja myyki tahistada, sisimas lootsime veel, et akki need meile veel seni tundmatud eestlased, kes meiega viimastel paevadel meilisiid ja pidid meie arvestuste kohaselt just tana hommikul siia saabuma, akki helistavad meile ja siis juba tahistame meie suurpaeva koos.Selline oli plaan...Tegelikult oli nii:
Kuna meie kallis Galloper ei tahtnud juba eile kaivituda, siis Mart vaatas, et tal tootas 4, kyynlast 1 ja laks bensukasse uusi ostma, et kuidas me ikka sellist asja myyme, mis kaimagi ei lahe.Selle kaigu ajal avastas ta, et ka vett tilgub kuskilt ja ostis pudelitaie seda liimi, mis radikasse valatakse, et kui kuskilt natuke lekib.Galloper oli pestud ja vahatatud seest ja valjast ning palusime ainult, et tee see viimane soit ara, ole normaalne.Ja et mitte kiusu kiskuda, motlesime, et valime seekord selle teise tee, mis San Josesse viib labi Quepose, et akki siis, kui ei ole nii palju touse, meie autokene siiski onnestub tervena San Joseni viia.Tee oli toesti paremaks lainud, ei andnud vorreldagi sellega, mis oli oma 4 kuud tagasi, kui meie viimati seda pidi soitsime.Aga kuna Mart nagunii kogu aeg seda jahutussysteemi tsekkis ja vett kontrollis ja temperatuuri ja, siis peale 50 km tilkus meie auto juba taitsa reipalt.Tegime aga peatusi ja valasime vettjj juurde ja liimi ostsime ka , et akki ikka saame.Nii me siis peatudes ja tsekkides(aga aega meil oli, sest olime varuga uhkelt soitma hakanud, et nagunii me seda autot ei usalda juba ammu)Kui me olime Jakost edasi soitnud mingi 20 km, ja olime just moelnud jalle tsekkida, et kuidas veevark on, kais mingi susin ja pahh ja kui me autost valja hyppasime, nagin vett mooda teed voolamas ja kogu radikas jooksis tyhjaks.Vahtisime molemad kapoi'ti alla ja motlesime vaga rahulikult, et kyll on kahju, et Galloper tahab vagisi prygimaele minna, kes teda tahab katkise radikaga ja tegelikult on ka see radikas ainult tagajarg, midagi on temas totaalselt jama.Haaletasime yhte kastiga vaiksemat veoautot, aga see tegi meile selgeks, et ees on sellised tousud ja kuna meie auto on raske, mingi 3 tonni, siiis on vaja sellist aravedamisautot, et keegi ei jaksa meid sealt yles vinnata, et seal on sellised 1 kaigu tousud, ja et eespool on yks firma, kus on just sellised autod, et ta voib neile oelda, et nad meile jargi tuleksid.Ja soitis minema.Mina muidugi motlesin, et ega see vaga toenaoline ole, et ta mindagi edasi ytleb ja kui kaugel see koht yleyldse oli, et igaks juhuks peaks kelleltki selle firma numbri saama ja ise ka helistama, sest ... teate isegi.Vahepeal oli vastaspoolel teed mingi suletud baari ees meid jaanud vaatama 2 noort kutti, kellel vist midagi tarka teha polnud.Siis tuli mingi tyyp ja avas oma olle ja vaatas, kuidas meil seal laheb, kapott pysti, nad on vaga uudishimulikud.Mart lakski helistama, mina kondisin ymber auto ja olin kogu aeg oma 10 m kaugusel, mitte kaugemal.Siis laks Mart teise baari wc-sse, et auto on siiapoole juba teel ja koik saab korda.Ma motlesin labi, et mis ma autost siis endaga kaasa votan, minu kaekott oli kogu aeg korvalistme ees maas olnud, kogu soidu aja ja nyyd seda enam seal ei olnud.Kujutage ette, ma otsisin kogu autost, ise teades, et see ei ole voimalik-aga oli.Minu kott oli kadunud.Kotis olid minu molemad passid, kehtiv ja vana, kus mul see vaartuslik 10 aastane USA viisa oli, peale selle minu pangakaardid, juhiluba ,id kaart, hispaania-eesti ja vastupidi vaike sonastikmillest mul on ka vaga kahju), koik minu kosmeetika , uus peaaegu tais 100 ml DKNY lohn, Gplfitost poole aasta ostmisoigusega kaardid meile molemale, meie kaitsesystimise kollased kaardid, minu markmik igasugu infoga alates pangakaartide koodide(onneks osa asju on mul ka peas ja nettinad sisse ei paase, aga osta on siin kyll lihtne, sest isikut toendavatg dokumenti ei kysita ja pealegi oli sealju dokumente ka kyllaga) ja lopetades tuttavate synnipaevadega , ja pinkalkulaator, et ma saaksin siis oma rahaga raakida.ja veel uhiuus votmehoidja, mille mulle lopupeo kinkisid Rica ja Reeli, mis oli nii ilus tyrkiissinine ja mida ma kogu eáeg motlesin, et oleks tore kaelas kanda, just panime sinna 4 ukse votmed ja lasin ta kotti kukkuda.Kui see pukseerimisauto ysna varsti siis tuli, palusime, et soidame korraks tagasi(meie autoga ju ei saanud enam kuskile soita)et kaime ja vaatame, ega ei jaanud kuskile teepeale, kus me peatusime.Aga ei, mitte midagi, kui me tunni parast jalle tagasi olime, jatsin kohalikku poodi oma telefoni numbri ja nime, et juhul kui keegi passid leiab.Raha oli mul kotis vahe, vist 20 taala ja samapalju eurosid.ja kujutage ette, see juhtus nyyd ka minuga, nii palju, kui ma reisinud olen igal pool ja siin juba varsti 8 kuud elatud ja juhtus.Istusime siis sinna puksiirautosse ja hakkasime San Jose poole soitma, mingi 75-80 km oli puudu.Olin hommikul 5 ajal valged pyksid jalga pannud, kella 12 olid need juba paris rapased.Telefonil levi ka ei olnud, pidime ju mu kaardid kini panema, onneks oige pea joudsime levi kohta, Mardil olid jargi moned telefonikaardid ja me saime Eestisse helistada.Panin koik oma kaardid kinni ja selline tunne oli, et olen dokumentideta vooras linnas, nagu Kiir Venemaalt, kohe mitte yhtegi dokumenti.Kui me viimaks San Josesse joudsime , oli kell pool 2, meie advokaat ytles meile ennem, et ta soob lounat 12-13ni, aga pool 3 teda veel ei olnud.Kui ta siis oige pea parast seda saabus, oli juba mingi naine laps syles tulnud teda ootama ja 2 meest tulid koos temaga uksest sisse.meil laks juba natuke kiireks, ennem olime veel aukonsulile ka helistanud, et mis siis nyyd teha ja ta pidi ka uurioma, et kuidas siis toimida.Advokaadi juures l printisime veel minu passi koopia valja, sest see oli meil arvutis olemasMa saatsin veel moned meilid ARKi ja MIgratsiooniametisse ja pankadesse).Siis votsime takso ja parast vaikest hilinemist olimegi autopoes.Seal jalle pidi Mart minema kuskile panka selle firma arvele raha kandma, sest internetist saab ainult kuni 12 tuhat taala kanda, siin on sellised seadused.Mina jain paigale ja lobustasin teisi oma juhtumistega.kui me siis lopuks ka oma uue ia ilusa kirsipunase picupiga minema soitsime , oli kell mingi 6, selle oige politseimaja otsimeise peale laks ka mingi tunnikene, sest sel kellaajal olid hirmsad ummikud.Politseisse avalduse kirjutamiseks pidi labima metalliotsija ja oeldi, et ainult 1 inimene tohib minna, et kindel see.ja nii ma siis laksingi yksi, Mart jai mind ukse ette ootama.Kui ma siis sinna avalduste tegemise kohta joudsin, siis see nagi valja nagu traumapunkt, et koik istuvad ja jarjekorranumbrid ja koigepealt pead 1 kord oma loo kellelegi ara raakima, siis ta annab sulle mingi paberi ja siis ootad ja siis raagid 2 korda, kellelegi teiisele.Esimese amtniku juurde jasain mingi 45 minuti parast, tema andis isegi valisda, et kas inglise voi hispaania keel, seal mul laks 3 minutit, sain paberi ja laksin jarjekorda tagasi, siis ootasin ikka vaga kaua, teine ametnik oli natuke juhmim, tema vaatas arvutilt midagi, mida ma ei nainud ja kysis, et kas Eesti on mingi Venemaa osa ja siis parast minu seletamist, et mul ka eesti hispaania sonastik kaduma laks kysis, et kas meil on siis oma keel, kas me ei raagigivene keelt.ja vuristas oma hispaania keelt nii kiiesti, et pidin mitu korda yle kysima, et mis tapselt ta nyyd teada tahab,Onneks oskas ta oma kysimused siis ymber formuleerida, nii et lopuks ma sain ikka oma paberi katte ja vangi mingd ei pandud.Eriti meeldis talle see koht, kui ma ytlesin, et mul varastati ara 2 passi, miks teil 2 passi oli, no selleparast, et teises oli see ◊meerika viisa, ja nii ta yles kirjutaski, et varastati 2 passi, milles yhes oli 10 aastane ameerika viisa.kui ma tapselt 2 tunni parast majast valjusin, olime molemad mardiga kylmast taiesti kanged, mina sellepaarast, et sees huugas kont, mart aselleparast, et oues oli ainult 20 kraadi ja me taiesti lodisesime, kell oli 9 labi ja meile meenud, et me soime viimati kell 8 hommikul.Soitsime hotelli, panime asjad tuppa ja lausa jooksime sooma , alustuseks tegime molemad 2 klaasi viskit ilma jaata ja peale toitu '''yhe veel.Lopuks saime sooja.Nyyd on veel nii ka, et mina selle ajutise paberiga ei tohi sellelt maalt lahkuda voi oigem oleks oelda, et ei saa ja meie autol on ka ajutised numbrid, millega ka ei saa maalt valja, ainus, kes meil vabalt saab liikuda, on Mart, aga kuna tema ei taha yksinda 3 paevaks Panamasse minna ja mina ka ei taha 3 paevaks yksi Costa Ricasse jaada, siis me peame piiril nyyd mingi ametniku ara ostma, kes talle passi templi looks ja ta varem maale laseks kui 72 tundi.Naete, onnelikud inimesed, isegi passid on monedel.I aga ju see i siis nii pidi juhtuuma, motlesin just, et ei tea, mis seal Panamas siis seekord nii halba oleks juhtunud, et motlesime sinna ju minna ja auto kuidagi yle smuugeldada, aga nyyd langes see ka ara, sest nyyd peaks juba mind ka sinna peitma.
Igav toesti ei ole:)
olen maardunud ja kole
dokumente mul ei ole