naerunagu, naerunagu, naerunagu, naerunagu, naerunagu

No mis ma ikka oskan nyyd kirjutada.Koigile teile oli see ju teada, ainult meile Mardiga oli see yllatus.See ei joudnud alguses isegi kohale, nii suur yllatus oli.Aga jarjekorras siis...
Ool vastu esmaspaeva me eriti magada ei saanud.Kuna pidime hommikul kella 7. San Joses olema, pidime oosel kell 2 soitma hakkama, seega pool 2 arkama ja magama yritasime siis kell 8 minna.Keerlesime ja poorlesime voodis, ikka tundus uskumatu, et kohe kohe Anetti naeme.Yhel hetkel ei maletanud me enam, kus fotoka olime pannud, et kas jai oue kuskile cabina juurde, voi kes selle ara toi voi ei toonud, rahu ei saanud ja tousime yles, et mart laheb vaatama.Vihma kallas, sellel pyhapaeval oli yldse vaga tugev tuul olnud ja vihma kallas ka mehiselt.mart vottis vihmavarju ja kadus pimedusse.Ei tule tagasi, ei tule, ma tombasin ka mingi lina ymber , votsin teiste cabinade votmed kaasa, et jumal teab, kus me ta unustasime.Alla joudnud, nagin mingeid inimesi labi vihma jooksmas.Just saabus 6 itaallast, kes oomaja tahtsid.Mart arvas, et ma peaksin ikka riidesse panema, et vaja linad tuua ja nii.Siis need itaallased veel tahtsid syya, aga kell oli juba pool 9 ja meie kandis koik kinni, aga me helistasime 10 km eemal asuvasse supermercadosse, see oli lahti, et nad saaksid syya ostma minna.mina alguses ei lugenud, palju neid itaallasi oli, tegin ainult 4le voodid, parast 2 olid arglikult mardi kaest kysinud, et nemad tahaks ka linu...Votsime neilt ruttu raha ara, votme pidid ara minnes laua peale jatma, sest me ise panime ju suht varsti minema.San Josesse joudsime vara ja arevuses ja onnelikud.Ootame ja ootame ja inimesed juba tulevad ja koik, kes on vastu tulnud, on juba omad leidnud, meie Anetti ikka ei paista kusagilt.Akki Mart hyyab, et Anett tuleb ja kohe ma nagingi anetti, kellel ei olnud yhtegi kotti, ma ei saanud aru, et kus ta pagas on.Ja kohe Anetti jargi kohvri asemel nagime MAARIKAT!!!!Me ei saanud yldse aru, mis toimub, no taielik segadus.Ja parast onnepisaraid ja kaisutusi tuli Jyri , kellel oli Maarika teinud omakorda yllatuse.Jyri jaoks oli nimelt yllatus see, et meie ei teadnud, et nad tulevad,Jyri arvas, et me oleme vagagi teadlikud.Jyri ja Maarika yyrisid auto ja vaatlesid paar tundi San Josed, kuni meie ja Anetti kaisime oma tavalist kanga- ja ehitusmaterjalipoe retke.Me olime lihtsalt nii roomsad ja onnelikud , et mina seda kirjeldada ei oska ja oigemini see onn kestab siiamaani kogu aeg.
Ja siis me kaisime rannas ja teisel paeval kaisid Maarika ja Jyri ja Anett veel rannas ja eile nagid nad valja umbes sellised, et Maarika nagu punanahk, tomativarvi, Anett ainult oigas, et arge minge vastu ei siia ega sinna ja Jyril oli ka juba jumet.Mina imestasin, et ma ei saa aru, teil seal Eestis peaks ju ka suur suvi kaes olema-aga ara nad korbesid, kreemitamisest hoolimata.Peonidele tegin kohe selgeks, et lahemale kui 5 meetrit Anettile laheneda ei tohi.Peonidel laks aga mootorratas katki ja kolmapaeval laks neil ka laenatud mootorratas katki, neljaüaeval vantasid nad poolteist tundi jalgratastel siia, seega hakkasid vantama 4.30, sest 6 on nad tool.ma ei saa aru, miks nad kyll hobustega ei tule.Gerardol on nimelt 3 hobust, yks on kyll tiine, sellega ei saa praegu ratsutada, aga 2 on ju ikkagi.Kui Anett kuulis, et Gerardol hobused on, siis lepiti juba kokku, et pyhapaeval lahevad nad Mardiga ratsutama ja jargmisel pyhapaeval on mingid voistlused ja laat ja loterii ja Anett tahtis sellest tingimata osa votta.kuigi kohalikud ratsutavad nagu noored jumalad, ma arvan, et Anett ikka voidab, sest ta on koige valgem.Kui muidugi siis veel on...Tana laksid nad kolmekesi koik Manuel Antonio rahvusparki ja homseks lepiti kokku paadiretk koos snorkeldamisega.ja siis on Anettil plaanis surfiopetaja votta ja surfama oppida, nii et tegemisi jatkub.nadalalopp on ka kaes, homme laheme reggetoni peole ja pyhapaeval on vist Noa baaris suur Noa synnipaevapidu.Eile ohtul kaisime ka juudil kylas, joime veini ja lobisesime niisama, juut oli vaga roomus, et meid nagi, kysis Jyrilt, et kui kauaks jaate.Jyri vastuse peale, et kuuks ajaks, juut imestas, et nii pikk puhkus.Ma siis lisasin, et jyri nagu omanik, eks omanikud ikka puhka nagu ise tahavad.Siis juut jalle imestas, et meie tuttavad on koik omanikud, kes siin kaivad, et mis tuttavad meil kyll on:))))Siis saabus sinna veel meie vana tuttav skulptor Tony, kes NYCist Coloradosse kolis, tema on juurtelt itaallane.juut hakkas peale kaima, et tony pastat teeks, aga Tony ei lasknud ennast pehmeks raakida, meil ei olnud ka kavas sinna sooma jaada.Juut ytles siis Tonyle, et ok, ta teeb siis ise pastat.Me rahustasime juuti, et püole vaja, et me hakkame nagunii minema.Selle peale löisas Tony, et hea valik, juut ei oska yldse syya teha(me muide selle parast ei tahtnudki sinna sooma jaada, motlesime parast sooma soita)Anett nagu diplomaatide koolist lisas juudile, et teine kord jaame.Mille peale ytles Tony, et teist korda ei tule, kui te tana sooma jaate, ta lihtsalt myrgitab teid ara.Tony huumor ja see, mida ta juudi suhtes endale lubab, on vaga nauditav.mina muidugi tutvustasin Anettile Tony, et ta on ameeriklane, aga sellest hoolimata vaga normaalne.ise ma ei pannud tahelegi, et ma niimoodi inimesi liigitama olen hakanud.Yhesonaga oli vahva ohtupoolik ja edasi soitsime me sooma kodu lahedale yhte kohalike soogikohta.kui me sealt koju joudsime, ootas meid parklas vooras auto.Tuli valja, et need samad tyybid, kes meil paar nadalat tagasi oobisid, see tica naine ja tema fotograafist argentiinlane mees ootasid meid, et tahaks oobida.Vabandasime ette ja taha, et kaua te kyll ootasite.Nad olid tund aega oodanud, aga nad olid ylionnelikud, et me tulime ja ytlesid, et nad ajasid juttu, pole hullu ja ma tean, et kohalikele pole tund oodata mingi aeg.Hommikul nad kiitsid mis kole, piilusid meie uut roosat cabinat ja ytlesid, et jargmine kord nad tahaksid juba sinna ka ja et selle altmaja joonistused on vorratud ja seal on see lovimoodi naine, kellel on samasugused juuksed nagu sellel ticanaisel ja see fotograaf votab jargmine kord oma asjad kaasa, et pilti teha seal naine koos selle joonistusega, sest see on lihtsalt fantastiline.Ytlesid, et jargmine kord helistavad ette, et meil on lihtsalt niiiii ilus ja niiiii palju kogu aeg laheb aina ilusamaks, toesti tublid kiitjad,musitasime ja kallistasime , vaga vahvad inimesed.
Kui me Anettil Tsiilis kylas olime, siis kui ta seal vahetusopilane oli, Anett kogu aeg kysis, et kas meile ikka meeldib Tsiili ja nii mitu korda paevas.Nyyd me esimestel paevadel tegime sama talle, aga tegelikult pole vaja, sest Anettile toesti meeldib.Se paradiisi jutt kestab ikka veeel ja kui ilus meil siin on ja mida me koik teha oleme joudnud,Maarika ja Jyri kaivad ka onnelike nagudega, mulle tundub, et neil on hea olla.Ma tean kyll, et emad tahaksid, et ma rohkem ja tihemini kirjutaks, aga ma praegu lihtsalt ei saa-elu on nii ilus!!!!
Ja nyyd on kindel, et me 11 september koik koos tagasi tuleme-meie Anettiga,Maarika ja Jyri.Minule meeldib salsa, kui te just orkestri lennujaama tellite:)))))