Sunday, December 17, 2006

emotsioonid,room ja pisarad










Laupaev.Ilm on ilus , aga pilvi on meil ka, kaudses mottes.meil isiklikult ei olegi midagi hullu juhtunud, aga neljapaeva paeval saabusid Leenu ja Tonu ja Nana 1 paev varem kui plaanitud, et nana jai haigeks, kohis komisevalt ja palavik ka, tohterdasid siin teda ja eile kaisime rohktusid juurde toomas apteegis ja arst vaatas ja helistasime Eestisse arstile , aga tana porutasid nad juba Cortesi haiglasse, sest olukord oli ikka taitsa hull, ehk saavad veidi leevendust , sest pikk lennukisoit ju ees ja sellises konditsioonis on ikka paris raske Nanat koju lennutada.Boris lahkus siit rrede hommikul, et veedab paar paeva San Joses, esmaspaeval minek.Nyyd aga on selgunud tosiasi, et Air Madrid, mille piletid tal olid, on lopetanud igasugu lendamise, ehk siis ta ei tea, millal koju saab ja kuidas.Uskumatu ebavedu, kui siia lendas, lykati lend 1 paev edasi ja nyyd tagasi minnes taielik teadmatus.
Meie maja aga kerkib, kuigi ikka see ehitusfirma jebib ja ei saada meile oigeaegselt raha, et saaksime siit poest materjali osta, siiski laheb koik kenastgi, sest Mart on paris hasti valetama oppinud ja koguaegpushib ka, firma muidugi omalt poolt kaitub nagu juhtub, naiteks eile ohtul oli seal ainult sekretar, ja kui Mart oli juba 3 korda 10 minuti jooksul helistanud ja noudnud, et miks raha ei ole siiani yle kantud, siis sekretar ytles, et helistagu ta 5 minuti parast, ta uurib veel, aga kuna kell oli 5 minuti parast 5, siis Mart ytles, et sa ju lahed koju kell 5, si-vastas sekretar, aga kas sa siis helistad enne ja ytled, mis selgus, si-vastas sekretar ja muidugi keegi ei helistanud ja kui Mart ise haleistas, olid koik koju lainud ja keegi ei votnud telefoni.Aaga see on asjaajamine nende moodi.neljapaeval tegime siis yhe piduliku ohtusoogi koik koos, et Boris laks ju jargmisel hommikul ara.Ta kais neljapaeval Osa poolsaare peal seiklemas, kulda ei leidnud kahjuks.sooma laksime yhte pizza kohta, kus me ikka homo Marceliga kaime.Seal ei ole seda alkoholiluba, nii et omad joogid tuli kaasa votta, muidugi Tonule tundus see imelik, et lahme 2 sixbacki olut ja 2 veini kaasas restorani, aga meie oleme juba harjunud, maalla maan tavalla.Pizza tellimisel laksime hoogu, koik kohad olid pizzat tais, ohtul hakkas jalle vihma sadama ja mitte vahe ja siis laheb meil Mart kohe vihaseks, vaike Nana juba teab, eile ta ytles, kui vihma jalle krabistama hakkas, et nyyd Mart laheb vihaseks, temale ei meeldi, kui vihma sajab, aga ta saab aru, sest Mardil on ju materjal!!!Nii armsalt, muidugi Mart kogu aeg muretseb, et tema liiv ja kruus sealt maeotsast allauhutud ei saa.Parast kaisime internetis ka, ma sain tookord blogi ikka yles, aga nioi pilves oli ja siis meil ju internetti pole ja Boris istus Ameerika tyypi yleehitud joulukuuse taga ja hyydis sealt aegajalt-no ei saa sisse, kas te saate! ja nii mitmeid kordi, parast tundi aega ei olnud ta oma meili lahti saanudki, nii et kujutage ette kaasmaalased, kui te seal vahel narvilised olete, kui miski kohe ei avane.Eilseks oli Tonul ja Leenul kokku lepitud mingi vorkkiigemyyjaga, et see ootab neid kell 8 hommikul Dominicalis.tahtsin ka kangesti naha, mis huvitavaid vorkkiigesid tal on ja laksin ka kaasa.tonu on omandanud juba sellise manana suhtumise, nii et me laksime kella 9ks, ainult tund hiljem.Vorkkiigemeest ei olnud, tulime tagasi.vahepeal helistas meie teiste majade ehitaja, kellega meil isegi veel lepingut ei ole alla kirjutatud, et nad hakkavad kohe tulema San Isidrost, et panevad mingi podega pysti, kus ehitusmaterjali hoida ja esmaspaeval tulevad mehed telgiga ja hakkavadki ehitama, ohoh.ja siis helistas ka vorkkiigemyyja, et taq on nyyd Dominicalis, kell oli siis juba muidugi mingi 11, ainult 3 tundi hiljem.kuna Nanal oli tervis ikka suht kehvapoolne, siis laksime Tonuga kahekesi, Leenu ja Nana jaid koju, et vaatame, mis ilusad vorkkiiged ta siis teinud on.Poole tee peal jai auto seisma ja Tonu ytles, et oh......no teate isegi, mis siis mehed ytlevad, bensiin oli otsa saanud.Siis me natuke proovisime kondida ja haaletada, aga kuna Moisese kontor oli suht lahedal siis Jennifer viskas meid bensiinijaama ja Tonu ostis kanku ja natuke bensiini ja me saime jalle edasi.Vorkkiigemyyja nimi oli Oldemar ja ta oli muidugi need varvid, mida Leenu tellis natuke omamoodi teinud,osad olid aga ilusad ja Tonu ostis terve kuhja ja siis nagi ta , et on veel yhed, kohvivarvi ja mustad, issand, kui lahemale laksime, need olid nagu pitsist yleni, mitte vorgust, ohhh, ma olin lausa vaimustuses, aga neid oli ainult 5, nii et Tonu vottis need ara ja mulle pidi see vorkkiigemees esmaspaevaks neid juurde tooma, nii glamuurseed, meie hotelli tapselt sobivad.tana ostsin 5 ilusat ronitaime ja 5 mingit muud poosast ja istutasin need koik krundile maha, kastmise puhul vaatasin, et voolik on sellest hirmsast rohust nagu maksavorst ja lohki ka muidugoi igalt poollt.Siis hakkasin meie galloperiga tagurdama ja vajusin yhte kraavi, nii et yhes kyljes olid koik rattad ohus ja tagant oli mingi silla peal, ma ei tea kyll,, mis see voiks tahendada, siis politsei pidas kinni ja pakkus abi, aga Mart sai selle valja udimisega ise hakkama.mardi arvates ma ei osanud tagurdada, mina nii ei arva, see auto ise vajus sinna, mina ei saanud midagi parata ja yldse mulle meeldis see vaike automaatkaigukastiga auto palju rohkem, see ei vajunud kuskile ja ma nagin ka paremini, kus ta lopeb, see jeep on kole suur.mart arvas, et ma peaksin peeglitega tagurdamist oppima, aga mina olen harjunud labi auto vaatama, no on probleem.
Pyhapaev.Emotsioonid, emotsioonid!!Eilne ohtu siis jatkus meil nii, et vahepeal tuli Tonu siia tagasi, et teda visati haiglast valja, et kella 6 laheb tagasi, et oli nagu haigla ja ei olnud ka, midagi hakati tegema, aga ega keegi eriti vaga ei pinguta, keelebarjaar ka muidugi.kella 6. soitsime juba raskekahurvaega kohale, et siis meie ka Mardiga.yldiselt eks mingit abi sai ja koigi emotsioonid olid yleval, aga oo oli raske ja Nana ikka yldiselt haige mis haige.Aga rohtusid on ja ehk need leevendavad seda pikka piinarikast lennukisoitu.Nii et pidulikku ohtusooki hyvastijatuks meil ei olnud, meie Mardiga soime pakisuppi ja Tonul ei olnud isu.Hommikul, kui nad pakkima hakkasid, siis olid mul ikka pisarad, nii kahju oli lahkuda, kuidagi nii monus oli see kuu aega koos ja siis ma hakkasin egoistlikult motlema, kuidas yhel paeval, kui ma oma lastega kohtun ja neid naen, et siis tuleb ju yhel paeval selle jargi see teine paev, mil tuleb jalle lahku minna ja see tegi mind nii kurvaks, et ma ikka natuke nutsin, ja mart lohutas nagu alati.Siis laksime Moisese pulma.Pulm pidi hakkama kell 11, aga kui me kell 11.30 laksime, siis oli see taiesti paras, sest laks veel oma pool tundi.Olid Moisese ja tema naise sugulased ja tookaaslased ja meie.Eks me vist rohkem ise kutsusime ennast sinna pulma, aga voib olla ka mitte, igal juhul oli niiii yliemotsionaalne pulm.Kujutage ette, et on rand ja palmid ja liiv ja ookeani ette on tehtud varav ja seal ootab peigmees lilled kaes pruuti ja tema seljataga tuleb tema ema ja pruudi isa ja ulatab siis pruudile lilled ja siis nad konnivad koik koos mooda liivast teed ja jaavad enne vett pidama, seal on laud ja kirikuopetaja ja 2 tunnistajat.Ja siis loeti palvet ja raagiti muud juttu ja peigmees pidi vastama, kas ta ikka koike seda tahab ja siis pruut ja peigmees Moises lihtsalt kogu aeg püidi pyhkima pisaraid, sest need voolasid mooda poski alla ja juba enne, kui Moises ytles mitteametlikult, et ta on nii roomus, et tal on Cristinaga 2 last ja ta tahab elada temaga elulopuni, siis tulid tal püisarad silma.ja ookean myrises ja koolitatud haalega kirikuopetaja muudkui raakis ja siis ytlesid moned inimesed nagu peigmehe ema ja veel moned ilusaid sonu.pruudi vanemad ja oed ja vennad on vaga indiaani sugemetega, Moisese suguvosa seevastu on rohkem valged ja joukamal jarjel ka.Moisese ema naeb valja nagu koige ehtsam Itaalia maffia vanaema, hallid juuksed kovas krunnis ja pikk must kleit seljas ja vaarikas olek ja peened naojooned.Soime ja joime ja ujusime ja raakisime juttu ja vahehaaval inimesed hakkasid ara minema, aga yhel hetkel vahetati riideid ja koik olid jarsku sortside ja t sarkidega.me tulime nyyd vahepeal koju, et ma natuke kribin juurde, siis paneme netti yles ja siis laheme vaatame, kas pidu on joudu kogunud.Pruudiparja sai keegi vaga volyymikas naine, kellel oli selline kleit seljas, mis oli talle kindlasti 5 aastat tagasi selga pandud ja nyyd ta oli 10 kilo juurde votnud, tegelikult vaga kohutav,ma ytlen, mitte kadedusest.Homme on esmaspaev ja elu laheb jalle hooga kaima, kuigi ma valetaks, kui ytleksin, et ma ikka sutsu kurb ei ole.Tonu ja Leenu lubasid kyll kohe kui Nana terveks saab uued piletid osta.Boris on meil nyyd san Joses ja votab tuure, sest absoluutselt mingit selgust pole, millal ta yldse Euroopa poole saab lennata.Tana laks kuskile vulkaani otsa, Arenalile vist.Voib olla tuleb hoopis tagasi siia, kui ara ei saa lennata, no on elu!!!Hommikul oli meie ukse taga poolenisti sipelgate poolt arasoodud nahkhiir,pura vida!marek, Borisi olg on meie ettevotmisel ka all, vastuseks sinu kysimusele, kuigi keegi Boris on siin kylas vaga kuulus venelane, keda koik kardavad:)))

2 comments:

Anonymous said...

ohhhh issssand, NIIII ilus pulm!!! Need kleidid olid naljakad ja sellised roosad ja nojah,nende teema,aga issand, seal kauni ookeani ääres abielluks isegi!!! Niiii kaunis :))))))))

Issand, kauaks siis Boris jääb sinna?!?! hehehe,uskumatu milline hullumaja!
Ma tahaks ka juba tulla ja siis ka kogemata jääda veel kuuks ajaks,hihii :)

tore on näha,et teil seal asjad sujuvad, ses mõttes et majal seinad ju veidi pysti ja nii!!! :)

Ma loodan, et ka see vaena armas lapsuke on terveks saamas!

suured kallistused ja suudlused teile ja otsige ka mulle mõni mees,kes mind palmi all naiseks võtaks! ;)

Anett

Anonymous said...

Bienvenidos a Sudamerica y Centroamerica... espero que su vida sea muy linda y tranquila en estos lugares. Les deseo mucha suerte con la construccion de su hotel, que todo salga muy bien en esos hermosos lugares.

Saludos desde Chile, soy un amigo de Anett y me ha contado de ustedes.

Abrazos, Chao!