Thursday, December 21, 2006

tegelt jai kaamera maha, ei ole lund, ounu ka mitte, aga Boris jouab kohe koju, kena oleks, kui keegi lennujaama vastu laheks


Kolmapaev, 20 detsember.teie seal kindlasti juba loete paevi, palju on jaanud jouluvanani, meil siin lollide eripaev.Nii palju lolle ja lollust kui tana , me pole ikka tykil ajal kohanud.Ma proovin koik yles kirjutada, mitte kedagi unustamata.Eile sai meil siis tapselt 6 kuud oldud Costa Ricas, tahtpaev kohe.kuidagi eriliselt me seda ei tahistanud, natuke kurb oli ka, sest samas oli see viimane paev meie majas, mida me juba 2 kuud ja 19 paeva olime yyrinud ja mis meile oli armsaks saanud.Kell tirises meil 5.45, sest pidime Samuelile helistama, et see on kopafirma omanik, et ta saadaks meile kopa lounast, et meil tuleb liiv ja kivid, mis tuleb selle kopaga maeotsa saada, kus hakatakse ehitama siis teist maja.Siin on toesti nii, et hommikul kell 5 void nagu helistada, aga ohtul kell 8 on juba kahtlane, koik magavad.Samuel heitis meile ette, et me tema kutsutud peole ei lainud, see oli eelmine reede, aga me toesti tegelikult ei viitsinud minna ja Mart toi pohjuseks, et meil kylas olnud perel oli laps haige, vaikeste laste puhul leiad alati mingi pohjjuse, aga kopp pidi tulema ja koik ok.Ega me siis enam magama ei jaanudki, uimlesime niisama ja Mart pani kohvi ja ytles nii armsalt, et kas hakkame kolima.Enamus asju oli meil pakitud ja eks me siis hakkasimegi.Vee surve oli meil jalle selline, et oli aru saada, et ega meil vett pikaks ajaks ei ole.Kui me esimese koormaga joudsime sinna, kust meile uue maja voti pidi antama, siis seal oli ainult naine kodus ja ta otsis seda votit koikvoimalikest kohtadest ja neil oli kohe igasugu votmeid sellistesse nutsakutesse pakitud nagu naiteks vanadesse piimapakkidesse jne...ta otsis seda votit mingi 15 minutit ja ei leidnud, siis ta yhendus raadiotelefoniga oma mehega ja osutus, et mees on selle votme kaasa votnud.Et tuleb mingi 5 minuti parast.kuna nad on canadaprantslased ja juba 15 aastat siin elanud, siis me ei lootnud, et see mees enne poolt tundi saabub, aga tuli.Niikaua ma jalgisin, kuidas yks noor prantslasest paar, keda Tonu kadestas, kes mingi nadal tagasi oli mootorrattal meil kainud teed kysimas, et tema tahaks ka nii reisida kunagi nagu nemad, oma autot pesi, mingi kausikese ja kaltsuga, kuna ju vett ei olnud meie kylas.ma ei tea, kus nad mootorrratta olid pannud, nyyd oli neil auto.Lopuks voti saabus ja mees vabandas, et bassein ei ole vett tais, sest vesi laks ju ara.ma arvan, et ta oli alles hommikul kainud sinna vett laskmas, see oleks ju palju tahta, et ta eelmisel paeval seda teeks.Siis me kolisime 2 korda meie autoega ja oligi valmis, ma olin muidugi kole onnelik, et nyyd kus mul on vahe parem pesumasin, ei ole muol vett.mart laks krundile vaatama, mis toimub, tegelikult me kaisime vahepeal ka krundil ja ehitusmaterjalide poes, sest meestel oli vaja mingeid laudu ja me ostsime need ara.Eile ohgtul olime maksnud liiva ja kivide eest ja neil laks masin katki ja nad vabandasid, et tana hommikul kell 9 voi 10 ojn see koorem meie maal.Kuulete varsti.ma jain siis meie uude koju, mis on nagu kullast loss hinna jargi, aga kuidagi kole(mitte kole , aga nagu oun voi olu lugeda)ja meil siin televiisorit ei ole, sest nad tahacvad iga seadistuse eest 50 taala saada ja me otsustasime, et nad seadistavad uuesti meie krundil alles, nii et oleme niisama.Ja me leidsime siit kapist raadio.Raadiot ei olnud mul Eestis ka.Mart laks minema ja ma panin raadio mangima ja tuli see laul"see viis volus mind, see viis volus mind, kui esmakordselt kuulsin laulmas sind(voi midagi sellist)Ma ei tea, kes seda Eestis teeb, mingi Karavan voi mahavokk voi jumal teab kes, aga sonad olid siin muidugiFELIZ NAVIDAD, FELIZ NAVIDAD....ma ei maleta, kuidas edasi, aga ma laulisn kaasa ja nutsin taiega, sest mulle tundus see olukord vaatega ( meil on nyyd sygav oruvaade) metsadele ja magedele ja joulud ja kuhu ma olen sattunud, taiesti kaest ara.AAaga see laul onneks loppes ja mu emotsioonid ka, sattisin asjad kylmkappi ja leidsin mingi uue hispaania keele opiku ja hakkasin oppima.Kui Mart kell 12 tuli, siis oli mul juba koik hasti.Kujutage ette, siin on meil mobiililevi, saab taiesti helistada.Hommikul olime oma vanast kodust lauatelefonilt helistanud valmismaja ehitusfirmasse ja loomulikult ei olnud paksu Pamelat kohal, et helistagu me kell 12.ja mis te arvate, kui me helistasime kell 12, kus Pamela siis oli, lounal loomulikult, et tuleb pool 2.Kuna mina olin juba tegelikult kuid maadelnud mingi allergiaga, et katele tekkisid mingid imepisikesed villid ja siis need laksid mingile hetkel katki ja siis koik kestendas, siis ma otsustasin, et aitab, lahen apteeki ja kysin, mis teha.Soitsime Uvitasse ja oli sama noor sympaatne arst voi apteeker voi ma ei tea kes, raakisin oma loo ara ja tema ytles, et teada vark, et see on allergia valged inimesed ,. kes tulevad teisest kliimast, neil on seda vaga tihti ja palju hullemini.Alguses pakkus tabeltte ja kreemi, aga siis ytles, et syst mojuks kiiremini ja siis kreem ka, mina muidugi lasin koik teha ja uskuge voi mitte, yhe korra olen kreemitanud ja peale seda systi, nyyd on 7 tundi, mul kaed on silmnahtavalt paremad.Ime on syndinud.Edasi suundusime internetti, et mehed ytlesid meil kindlalt, et kui raha tana ohtuks neil ei ole, siis nad homme esimese bussiga soidavad minema San Josesse.See brigadiri poeg, kes pidi juba eile Guanacastest siia tagasi tulema, see selge silmavaatega kutt, see ei ole tulnud ja ta isa ytles, et tal on kuri naine ja vist ei lubagi teda tagasi.Raha meie arvele(toomeeste raha tegelikult, aga neil ei ole oma arvet) ei olnud kantud.Soitsime tagasi krundile.Kell oli juba 1, aga seda lubatud liiva ja kive ei olnud ikka veel, kuigi eile tootati midagi muud.Laksime tagasi ehitusmaterjalipoodi, et kus on meie liiv ja kivid, tee peal naitas autojuht, kelle oli meie liiv peal, et kohe kohe, ta laheb sooma.No muidugi, louna ei jae kunagi vahele.Siis me tahtsime telefoni osta, lauatelefoni, et meil on krundil tegelikult juba telefon, lihtsalt juhtmed, et ostame aparaadi ja saamegi raakida,kykitasime puu all ja raakisime lauatelefoniga, parast votame jalle kaasa, et keegi ara ei saaks kasutada.Peaks telefonile mingi koti ostma, koik kaasaskantavad telefonid on ju mingis vutlaris, paneks siis voole , paris ponev.Telefoni valisime 5 taalase, arve oli parast 11 taalane, ikka eksitakse, aga hea, et vaatasime, siis saime jalle osa raha tagasi.Krundile jopudsime, oli seal kopp ootamas, , liiv ka just tuli.Siis me tegeliesime natuke aega, et kuidas see kopp seda liiva sinna yles viib, sest ta kartis, et kaib yle nipli ja siis me pidime vahepeal puul yhe oksa maha saagima ja isis vahepeal tulid need lauad, mis sai hommikul ostetud.Kive pidi ka kohe toodama.Me siis helistasime Pamelale, vottis ikka tema rumal tytar, kes vastab igale kysimusele, et jah, see ylekanne on tehtud ja kui kysid, et mis kell, siis ytleb, et kohe tehakse voi just tehti.Et Pamela on ikka pangas ja tema mobiili ei saa mitte mingil juhul ja koik on korrras ja tranquila(rahu)Mart seletas, et rahust on asi kaugel, kell oli 1.30, kuigi ta ytles, et siis on Pamela tagasi, me ikka temaga raakida ei saanud, nyyd ytles ta tytar, et ta on pangas.ja seal ei saa yldse telefoni vastu votta, mis on ka tosi.Me vaitsime, et kuigi ta oli lubanud selle ylekande meestele teha juba esmaspaeval, siis teisipaeval ja nyyd on kolmapaeva parastlouna ja kui homme mehed minema lahevad, siis mis.Yhesonaga, meisse ju tegelikult see asi yldse ei puutuks, tema ju peab seda raha neile meestele maksma, aga kui mehed minema lahevad, siis jaab ju koik poolelei ja me ei saaju siia kullast lossi elama jaada, sest me peame arvestama voimalusega, et see firma ei maksa meile sentigi meie rentide eest vaid jatab koik poolelei ja meil tuleb pikk kohtutee ette votta.Kell 3 olime uuesti toruotsas, tranquila, koik pon korras, Pamela on ikka pangas ja koiki on hasti.Soitsime uuesti 10 km internetti, mitte midagi, mingit liikumist, seal oli see vahva poolearuline koristaja, kes nii, kui mind naeb, tuleb alati minu jalge ette harjaga vehkima ja siis vaatab mulle sellise totaka naoga otsa ja jatab harjamise ka pooleli.Siis me nagime Jimi, kelle on koer ja kes naerab alati kova haalega, tqa on olnud mingi tuumainsener voi midagi saarast.Arutasime neid maailma asju ja joime 2 olut.Et arvet saada, pidime lauale koputama, keegi meist enam valja ei teinud.jalle tagasi krundile.helistasime jalle vanad mittemidagiytlevad vastused.Nyyd kysis sekretar, et andku Mart oma arvenumber, et Pamela vist ei teagi kuhu raha yle kanda.No mida veel, paks on olnud 3 tundi pangas ja nyyd tuleb valja, et ei teagi, kuhu kanda, ta on juba kahel eelneval korral meest raha meie arvele kandnud ja nyyd ei tea, jarjekordne pohjus.Mart siis dikteeris talle numbrid ette ja ytlesime brigadirile ka, et ta peaks ikka ise ka helistama, muidu ainult meie siin ajame tema asja, olgu ka kurimart muidugi sylgas juba tuld ja torva, ytles ilusaid sonu telefoni, kohe hea oli kuulata,siis tulid meie kivid ka, ainult et kell oli juba 4, ainult 6 tundi hiljem ja kopajuht enam ei viitsinud tood tegema hakata, tema parkis kopa meie parklasse ja ytles, et homme teeb ara. kui me jarjekordelt 10 km soitsime, et kas toesti on yle kantud-no ei olnud.Tegime veel yhed olled, helistasime ja ootasime 1,5 tundi, iga 15 minuti jargi vaadates, kas on midagi.Ja kujutage ette 17.30 oli lopuks see 1000 taala meest raha meie arvel.me olime juba mitu sojaplaani valmis moelnud, et kas laheme homme San Josesse ja loome selle kontori segi.( mina toesti voiksin selle Pamela ja tema tytre taiesti pikali tougata) aga meil oleks advokaati ka vaja kaasa, aga me ei saanud Marcelot katte, nagu tavaliselt, mobiili ta ei votnud ja kodus ka keegi ei vastanud.Siis me votsime raha automaadist ja olime nii roomsad ja ostsimemeestele 2 sixbacki, sest nad said katuse valmis ja lubasime omalt poolt preemiat 100 taaala, kui nad homme seest maja ara krohvivad, sest edasi on meil paksu kaest vaja septiktanki ja puuseppa, kes aknad uksed teeks.Eks see asi nyyd nugade peal juba on, vaatame mis veel annab teha, aga hullemaks saab alati minna.Vihma hakkas ka sadama ja tuli valja , et meie kullast maja kraanikausi alla oli amber, see lekkis selleparast ja veesurve on ka selline, et ma ei saa isegi nousid pesta.Elame naeme.Vool on ka tana ohtu jooksul juba 3 korda ara lainud, veri pole veel ninast jooksma hakanud, nii et arenguruumi on, aga vihaga on tegelikult palju kergem, sest see on koomiline, kurbusega oli kurvem, aga see oli mul nii lyhikest aega tana, et see tegelikult isegi ei loe:))))
Kui me meestele olled viisime ja yrtlesime, et neil on raha!!nad olid niiiii roomsad ja suudlesid ollepurke ja siis me vennastusime ka natuke, Muuseas tuli valja, et see valmismaja brigaad oli esmaspaeval Limoni soitmas, kui me reedel selle skandaali seal San Joses nende kontoris korraldasime ja siis saadeti see brigaad hoopis siia, ma ei tea, kui kaua me veel oleks pidanud ootama, uskumatu.Mart joi ara yhe nende olle ja raakisime natuike ajamoistest meil ja neil.See oli ikka vaga erinev.Ainult yhest ma ei saa aru, mis nad siis minema ahvardavad, minna, kui raha ei maksta, miks siis tranquila ei ole.Kui nad ise kannatavad, siis on teine asi, eks pikk tee on veel taielioku moistmiseni.
hommik on ohtust targem, hommikul oli lihtsalt maa nii marg, et see kopp ei saanud enam yldse maest yles, rattad kaisid ringi, oleksime pidanud kopajuhti eile ohtul toole sundima, nyyd oleme targemad.Praegu, kui ma seda kirjutan on kell 3 labi ja kui ma krundilt ara tulin, ei olnud kopjuhti veel tagasi tulnud.Peaasi, et ta enne ohtust vihma tuleks, sellel kuival perioodil, mis siin on ammu alanud, on see isearasus, et igal ohtul sajab yhe satsaka vihma, tapselt nii palju, et ehitamist segab, mitte hullult, turistile ei loeks see midagi.Hommikul arkasime siis oma uues kodus.Mul laks mingi kell uni ara, sest mulle tundus, et ma magan riidekapis, mul on ohku ja aknaid vaja.kuigi 3 seina on aknad, nii paksud kardinad on siin, et ma yldse ei nae, millal valgeks laheb.Ma olen harjunud, et kell 5 laheb valgeks ja siis ma labi une tean, kui palju on veel magada.Eestis oli ka nii, et ma labi une kuulsin, et tramm hakkas soitma, jarelikult on vahe jaanud.ma tousin yles ja tombasin paksud kardinad eest, aga voodi on neil nii paigutatud, et sa oled seljaga ukse poole ja ei nae, kui keegi uksest tuleks, feng shui jargi on see ju valesti ja ma keerasin oma pead ja jalad ringi, nii et, kui Mart silmad lahti tegi ja minu pead otsima hakkas, siis olid seal hoopis jalad.teiseks on siin tehtud nii, et magamistoad on siin majas kahes eri tiivas, vahepeal on nagu baariletiga hiiglaslik kook ja molemasse vannituppa saab otse koogist ja edasi minnes jouad magamistuppa.ma ei ole harjunud, et ma peaksin magamistuppa minekuks labi vetsu kondima.Siis on siin majal meie juudi pruudi aknad, juudi juures olid meil ka sellised, ma tootasin juba seal, et selliseid ei osta ma ilmapeal, alailma kukkus moni aken eest ara ja nad on koledad ka pealegi.Avasime siis votmega yhe sellise magamistoa akna voi ukse, nad on siin koik yhesugused, et saaks magamistoast otse terrassile, ei peaks labi vetsu kaima ja nagu mart votit keeras, kukkus sydamik eest ara, me lahendasime asja nii, et jatsime selle magamistoa maha ja kolisime teise,terrassilt saab nyyd vabalt magamistuppa minna, me ei saa seda lukku panna, aga see vaheuks, mis vetsu viib, selle saime lukku, nii et pole meie asi.otsustasime hommmikul kohe Cortesi soita, sest meil oli seal mitu asja ajada.koigepealt kais mingi 3 nadalat tagasi meie krundil omavalitsuse inspektor, mida oligi oodata, me ju teaares, mitte kuskil raskesti ligipaasetavates magedes ja kysis, kas meil ehitusload on, et me ehitame, Mart ytles, et on jah, kas tahad naha.Ei taha, aga kas meil selle kuuri jaoks on ehitusluba.Mart vastu, et pole ilmas siin yhegi kuuri jaoks luba vaja lainud.On kyll, et seda saab lihtsamini, aga ikkagi insener peab allkirjaga joonised tooma ja nii.No meil oli ju kuur valmis, mart siis andis insenerile moodud, et tee mingid joonised.Koik naeravad, et kuuri jaoks joonised, aga tegi ara.tana siis mart laheb joonised kaenlas ja kujutage ette, siin pead maksma sellist kindlustust nende ehitajate eest, kes sul ehitavad ja omakorda siis see firma , kes ehitajad palkab, peab ka maksma, nagu topelt ja ma olen sellest ennem ka kirjutanud.Mart ytles, et mis ehitajad, ma ise ehitasin selle kuuri ja kuur on valmis ja kogu lugu.Ei, selline on seadus.Votsime siis blanketi ja laksime kindlustusse, seal pidi see mees toolilt alla kukkuma, et kas toesti kuuri ehitamise eest, et tema praksise juures on see Ojochalis nyyd 13 aasta jooksul 2. kord, kus seda noutakse, esimene oli 13 aastat tagasi restoranil "Dos Gringos", nendelt nouti ka.tahtsime teada, mis see summa on, kas saadame nad nyyd pikalt, et ytleme, et lammutame parast ehituste loppu kuuri ara voi mis.Summa oli 22 taala, maksime ara, nyyd on meil ka selline haruldane kuuri ehitamise luba.mul juba muidugi viha kerkis, et taielik riiklikul tasemel valjapressimine, et see riik siin ikka kukuks taiesti pikali, kui neil ei oleks koiki neid valgeid, kellele nad need maksud ja transformaatorid kaela veeretaks, ja kuil ei oleks seda loodust ja kliimat, siis oleks siin hullem vaesus kui Salvadoris.Sest kui koik valged minema lahevad, kes need maksud koik maksab, mitte ykski tico mitte iial ei ole ostnud ei yhtegi meetrit elektrijuhet ega transformaatorit, ka oma majad nagu kuurid ehitatakse ilma lubadeta, neil ei ole lihtsalt raha ja neid ei jebita ka.Siis me veel kaisime pangas, kus ma jalle turvamehele oma koti ette pidin naitama, meesturvamehele, yle moistuse, pangas oli nurgas selline joulunurk, tapselt samasugune , kui mr.Beani joululoos, kus ta nende lammastega maagib, paris koomiline.maksime mingi sundkindlustuse, votsime arvelt oma toomeestele raha, mis paks pamela oli yle kandnud ja siis soitsime kullerfirmasse ja saime sealt yhed joonised, mis meile yks ehitusfirma tagasi saatis, me ei valinud nende pakkumist, aga nad olid nii kenad, et saatsid ikka joonised tagasi.Koju tagasi, vahetsime riideid ja krundile.koigepealt siis kone paksulePamelale.Mart leppis toomeestega kokku, et laseb vaikese vale valja.Kuna viimane kone eile oli selle totaka sekretariga, kes kell 5 tapselt lihtsalt kone katkestas ja enam vastu ei votnud, siis see, et me raha 5.30 oma arvel nagime oli ju puht juhus ja ega nemad ei teadnud, kas me seda olima nainud voi mitte.Ja nyyd Mart ytles, et meie oma arvel eile raha ei nainud ja mehed soitsid tana hommikul minema, kahju kyll, aga nyyd oleme toomeestest ka ilma ja see on tema syy.Pamela tahtis, et me uue sissemakse teeksime, Mart muidugi kysis, kas taon hulluks lainud, et nyyd on Pamelal ainult 2 voimalust, kas ta kannab ehitusmaterjalipoodi uue raha, et me saaksime materjali osta ja me alles selle jargi kanname tema arvele tapselt sama palju, kui tema on ehitusmaterjali poodi kandnud voi saadab ta siia selle puusepa ja me maksame sellel puusepale otse, sest ta jatab muidu puusepale ka maksmata ja see soidab ka minema.Pamela raius oma, et tema ei saa midagi siia kanda, meie peame ylejaanud raha ara maksma, koik raha.mart kysis, kas ta on unustanud, et kuna tahtaeg moodus 10 detsember, siis iga paev laheb talle makma 100 taala ja kui ta kaua venitab koigega, siis kokkuvottes peab hoopis Pamela meile maksma.Pamela raius oma, et tema ei saa teiste majade arvel vottajne.ja siis ta ytles, et lahkub 11.30 ja et tana enam ei toota ja raha ka ei kanna.Mart siis ytles, et kui teil puudub huvi selle projektiga edasi tootada, siis me tuleme advokaadiga ja teie omalt poolt l katkestate selle lepingu ja kuna see koik laheb sellele firmale nii palju maksma, siis arvata on, et omanikule see ei meeldi ja nii sina kui sinu tytar, kes mitte millestki kunagi midagi ei tea, lastakse lihtsalt lahti, et homme helistame uuseti ja sul on aega moelda, kas sa pole midagi teinud valesti, kui hilinesid toomeestele palga maksimisega 3 paeva ja nyyd koik on laialöi jooksnud ja firmale sellest koigest suur kahju tuleb.Eks siis homme nae, mis saab, neil tulevad nyyd kohe paastvad joulud, aga voib juhtuda, et me saame veel nendega kohtutee ette votta, nais nais.meestele mart lubas eile, et paneb preemiaks 100 taala, kui maja tana seest ara krohvivad, aga mulle tundub, et need olid niigi nii roomsad, et palgaraha saavad, migit kiirustamist ma ei nainud, tana tehti isegi praevorsti riisiga lounaks, sest raha ju oli , saa neist aru.kui neile raha ei anna, lahevad minema, kui lubad preemiat, ikka ei liiguta.meie mardiga hakkasime siis seda voodikohta meisterdama, kui valmis saame, siis naitan pilti, homme valab mart ara, tana tegime saalungid.Mina olin muidugi rohkem moraalseks toeks, vahepeal sain mingit lauda voi pliiatsit hoida, valasin oma kujukesi jalle plaadisegust, et kui ykskord aeg kaunite kunstide katte jouab, oleks mul toormaterjal olemas, toomehéd muidugi vaatasid meie tegevust nagu hiina keelt,kysisid, kas jalle mingi veider eesti komme(sarikaparg koos olledega pani neid olgu kehitama)Mina tulin nyyd koju, et vaatan ajakirjadest paar ideed chillimiskohtade kohta, selles valmismajas on yks koht vaja sisustada pehmete istmetega ja voib olla heegeldan natuke ja opin keelt.Nii meie paevaksesed siin veerevad , lume asemel on meil saepuru ja kodu asemel juudi pruudi akendega kullast loss.tervitades kuningatytar

1 comment:

anett said...

No tere kallikesed,
n teil ikka uskumatud seiklused :))) See paks pamela ajab mind ka juba närvi, uskumatu,et keegi nii süüdimatu ja rumal võib olla!
Ma loodan,et peagi saate oma asjad seal korda ja asjad laabuvad :)

soojad kallistused ja musid teile :))))
anett