punane pickup ja pikad paevad

Neljapaeva ohtu, riis kookose, kyyslaugu ja riisiga, loomaliha , lillkapsas ja guacamolle, mmmm ja kylm valge vein korvale.just seda koike me nautisime asja ja nyyd asja juurde.Et koike oma emotsioone tapselt kirjeldada, alustan teisipaeva algusest.Nagu ma juba kirjutasin, hakkas meie Galloperi veetemperatuuri nait teel San Josesse tousma ja Mart arvas, et see jama on ikka suuremat sorti ja me poorasime San Isidrosse tagasi, meeled muidugi taiesti nagu pillikeeled, sest me olime ju oma 3 nadalat tagasi selle sama jama parast auto parandusse jatnud ja autoto rentinud 10 paeva ja arvanud, et nyyd see jama ometi moodas.Kui me oma mehhaanikule ytlesime, et mis viga ja et sama jama ja kuna me olime nii viimse piirini viidud, et otsi ise seda viga, meil on kiire San Josesse ja kas sinu auto ikka soidab ja votsime selle 10 minuti jooksul ja lainud me olimegi.Tema hyydis veel jarele, et juhipoolset tagumist kummi pumbake, see laheb tyhjaks.Esimeses politsepunktis voeti meid kinni.Kui meid muidu vahel ka ikka kinni peetakse, siis kysitakse lihtsalt kas passi, et millal me maale tulime voi lihtsalt, et mis te teete ja kuhu lahete.Aga nyyd, kus meil see mehhaanik Leo punane pickup oli, kysiti auto dokumente.Loomulikult oli tal kohustuslik kindlustus maksmata , aga ka tagumine number oli ara kukkunud, selle eest tehti vaike trahv, aga selle kindlustuse eest isegi ei tehtud, et arge enam nii tgehke.Mina autodest ei tea mittemidagi, aga see auto oli peale vaadates selline, et ma ei imestanud, miks meid kinni peeti.kysisin, kas mingi naitaja tootab ka, Mart vastas, et vee temperatuur ja kiirusenaidik tootavad ainsana.Mina jalle, et aga olituli ja sellised, Mart siis veel naeris, et olituli poleb, ara muretse...Suunakad tootasid vahepeal ja muidugi edasi see ka ei lainud, mootor oli taiesti labi.Aga San Josesse me joudsime ja kohe meie advikaadi juurde.Leppisime kokku taktika, et kuidas sinna valmismaja firmasse peale laheme, aga kui kohale joudsime, siis paksu pamelat ei olnudki, oli ainult tema tytar Sirly, see kes, millestki midagi ei tea.Tema istus ja soi kropse ja mingi riisikauss oli tal ka ees.Meie sisenesime, tema soi, ei pakkunud meile istet, ei lopetanud soomist, suu kropse tais ytles, et tema ei tea, kuhu Pamela laks, et peaks mingi kell 3 tagasi tulema,Tyypiline.Marcelo andis oma visiitkaardi, ma arvan, et neil on juba mitu sellist, et helistagu Pamela , ku9i tagasi jouab.jKysisime,miks Pamela ei olnud ehitusmaterjalipoodi raha yle kandnud.Ei tea, oli vastus, suu tais ja meie ikka seisime ja vastaja istus.Ma ytlesin marcelole, et naed nyyd, nii on meil alati, helistame, see soob siin ja si tea kunagi midagi.Laksime minema, et tuleme kell 3 tagasi.Jargmiseks helistasime katusematerjalifirmasse, mitte keegi ei votnud vastu ei kontoris ega ka mobiilil, proovisime 100 korda(kuigi nad olid oelnud, et tootavad sel nadalal) ja laksime siis ehitusmaterjalipoodi EPAsse, see on selline korralik pood nagu meil Eestis.Valisime porandaplaate ja muid asju, et jargmisel paeval ostame, kuna me olime ju nii hilja San Josesse joudnud, oli selge, et peame ooseks jaama lihtsalt ei joua oma asju ara ajada, Mart pidi veel selle tollifirmaga asju ajama, kus ta delta on jne.Siis helistas meile meie advokaat marcelo, et teil pole motet kell 3 sinna valmismajafirmasse minna, talle just helistas selle firma omanik, et see on pysti loll ja et nemad on otsustanud, et kui meie kogu raha ara ei maksa, siis nemad ei saada meil mingit materjali ja asi jaab katki.Me ytleisme , et ok, kohe laheme tema juurde, aga igaks juhuks ikka laksime sinna firmasse, et mida asjaPaks Pamela istus oma kohalo ja kysis, et kas te siis oma advokaadiga ei ole raakinud, et asi jaab katki, kui teie koike raha ara ei maksa.Ma kysisin, et kuidas me saame sind ja seda firmat usaldada, koik, mis te siiani teinud olete, on kogu aeg vassinud ja 2 nadalat tagasi sa ytlesid, et kandsid raha meie ehitusmaterjalipoodi yle, parast seda oli teil kohe poolteist nadalat puhkust ja vaga vahva on nii kaituda, miks.Ja tema vastas, et jah, omanik ei lubanud raha yle kanda, sest meie pole koike raha ara maksnud.Meie ju maksime 2000 taala paraast seda, mille yle on meil siiani kurb meel, et tanu selle ehitusmaterjalipoe rumalale tootajale me seda yldse tegime.Aaga nemad tahavad, et me veel 2800 taala kannaks, siis nemad alles jatkavad.Ehk, me maksime kohe alguses poole kogu summast ja nyyd see viimane viiendik ona vaja ka maksta, muidu nad ei jatka.Praegu on meil porand, seinad ja katus ja see on koik, ei uksi aknaid, ei elektrit, ega vett ega kanalisatsiooni ja seinte ja katuse vahel haigutab taevas ning ma ei tea, kuidas seda nimetatakse, vahelagi vist, seda pole, ei septiktanki, ei wc potte fvoi kraanikausse, yhesonaga meil on tsementporand ja paneelid seinadeks, nii on vist oigem valjenduda.Siis valis Pamela omaniku numbri, mida ta nyyd imekombel teab, varem , kui me seda noudsime, siis ta vastas, et ta ei saa kunagi omanikule helistada, ta ei tea numbrit, alati helistab omanik neile.Ja omanik oli taiesti kas rumal voi kelm, sest tema raius , et kui maksate kogu raha ara, siis hakkame raakima, kui ei, siis mnemad ei tee midagi.See on ainus voimalöus.Ja nii nad raakisid oma 15 korda, ikka et Mart raakis, et kmeil ei ole usaldust, et te tombate meid, et me oleme kogu aeg maksnud ja nemad, et peate koik ara maksma...Lopetuseks, kui me sealt firmast valjuma hakkasime, siis ma ytlesin Pamelale, et sellise valetamise peale, mis te siin teete, et kohe kahju teist, varsti lopetate tanaval, votsin tema tytre telefoni katte, et oi , kui ilus telefon sul, aga ma ytlesin seda sellise haalega, et ta moistis mind ja kui ma telefoni tema paberikuhja otsa lasin kukkuda, siis oi sina issand, mis sonu mulle osaks sai.Soitsime oma advokaadi juurde ja pidasime nou, et mida teha.Ja uskumatu, aga vaga ebatoenaoline on neilt seda raha katte saada, mis meie lepingus on, et nad peavad maksma meie hotellikulud,Omanik oli meie advokaadile oelnud, et 300 taala kuus voib ta kinni maksta, meie praegu maksame 500 taala nadalas.Ja meie Marcelo pakkus valja, et mis on reaalne, et kui me selle lepingu praegu lopetame, siis jaab nagu on, nemad ei ehita ja meie ei maksa, aga sellega me havime yyriraha.Ja me praegu oleme igal juhul seda meelt, et me tahame nad kohtusse kaevata, et kui me ka selle raha peame Marcelole maksma, siis igal juhul ei jaa see neile.Vastasel juhul on see ikka tore riik kyll, syydimatult void teha mida tahad.Marcel vaitis, et see koik voib aega votta mitu aastat ja lopuks ikka ei ole neil midagi vottaEks me siis motle, kuidas teha.Edasi me tormasime Eesti aukonsuli juurde, sest olime kokkuleppinud, et meie ja Eesti tydruk Kirst, laheme piparkooke sooma.Vaga lobus ohtu oli, meenutas nagu oleksin oma vanaema juurde lainud,k tapselt samamoodi oli tomat viiludeks loigatud, sarnane serviis ja kogu ohkkond(kas toon veel, akki seda voi teist), nii armas ja kodune oli ja piparkoogid olid ka taiesti houmid.Oosel olime oma tavahotellis Britannia, ainult , et seekord anti meile sviit, nii, et internett oli meil suisa voodis ja tuba oli suur nagu saal.Hommikul kais mart tollifirmas oma delta asju ajamas ja siis jooksime meie mehhaaniku auto kaima, see lihjtswalt ei andnud mingit elumarki.Kui kaima laks, porutasime ehitusmaterjalipoodi, et ostame igasugu asju.Need poerandaplaadid, mis me valja valisime, neid oli ainult 2 kasti, et 8 paeva laheb aega, kuni saab.no ei ole aega , 8 paeva pole kohe hoopiski.me peame kolmapaeval oma krundile sisse kolima, ma ei tea, mis nipiga.Kysisime siis, mida on ja tegime oma valiku, siis me ostsime veel 2 ust , et vannitoale ja yhele toale, et kui me sisse kolime, oleks, mida kinni panna.Peale selle veel palju vidinaid, nagu 2 seina ja 2 laelampi, kraanikausi vannituppa ja kooki, labivoolavavee soojendaja(kuni meie paikesepatareiidee saab teoks), kraane ja otsikuid ja varvi ja termiiditorjet ja teab veel mida.Alguses motlesime koik porandaplaadid ara tuua, aga kui me seda huinniikut nagime, votsime ainuolt pooled, mis oli 600 kg, sest muidu see pickup oleks maa sisse vajaunud.Vahepeal oli Mart selle katusekivitegija katte saanud, et helistame, kui oleme Cartagosse joudnud, mis on oma 15 minuti kaugusel San Josest, jooklisme veel toidupoest labi, ostsime liha ja veini ja kuna me olime eelmisel ohtul avastanud, et sellel pickupil ei ole ka tulesid(ainult kaugtuled ja need ka mingeid juhtmeid kokku yhendades laksid 5 minuti parast tuliseks, ehk oli lyhist oodata, siis me pidime San Josest lahkuma hiljemalt kell 3, et jouda veel valges San Isidrosse, kus me oma remonditud auto oleks katte saanud)Kell oli juba 2 ja me olime yhe kiriku juures,. kust me sii pidime helistam sellel Sonjale, kes nende ikatusekividega tegeles.ja kui me helistasime, oli seal automaatvastaja, mul ei olnud sonu, helistasime oma 10 korda, kyll lauatelefomnile, kyll mobiilile, ei midagi.Ma olin juba taiesti vihane, et jalle yks melonpea, et kui ta teab, et 10 minuti parast inimeseed talle helistavad, miks tal automaatvastaja peal on.Mart vottis lahti mingi kodulehekylje, kus oli veel yks number ja siis helistaqti ka juba tagasi, uskumatu.See ei olnud see kirik, et soitke edasi, et on üpark ja kirik, seal saame kokku.Soitsime 2 tanavavahet ja oligi kirik, parki me ei nainud, helistasime uuesti-ei, see ei onud oige kirik, et soitke edasi.2 ristmikku edasi negime ilusat parki ja mingeid varemeid, ju siis need on kiriku jaanused.Helistasime uuesti- ei edasi tuleb soita, mitte veel.Soitsime jalle 2 tanavahet ja oli jalle kirik ja park-seekord oli oige koht, meoile viibati kaega, et soitke meie jargi ja auto pani ees punuma ja kujutage ette.me tahtsime nended jargi kohe kytta, ja mart naitas suunda ja laheme ja ma naen, et ei lase vahelöe, ja me naitame et mida, et ....ja ta oleks meile kyljepealt siisse soitnud, kui Mart poleks viimsel hetkel pidurdanud ja ma naitasin, juhule, et nice, et kyll on tore, et sa naed , et oleks cvaja lasta ja sa ei lase kja kogu selle jagelemise kaigus oli see auto, kellele me pidime jargnema, eest kadunud.See melonpea polnud vist yoldse peeglisse vaadanud ja kadus tinatuhka.Ma laksin taiesti endast valja, et kuidas esiteks inimene ei oske yldse juhatada, et soida kirikuni, kus meie peame teadma, et teil on iga 20 meetri peale uus kirik ja siis ei fvaata y ldse peeglisse, et kus me kadusime ja siis veel see faidioot, kes meid peale selgeid marguandeid jargi ei lasknud, et kuidas on see voimalik, pealegi on vmeil kiire, et kui me siin veel kaua kulgeme, ei jouagi kme neid katusekive vaadata, peame kohe koju soitma hakkama, sest tulesid ju pole.Lopuks ikka leidime teineteist yoles ja oligi tehas.ma ei tea, miks minuga koguaeg nii juhtub, ma tahtsin ehitusmaterjalipoes sellist nagu pinotexi uste ja akende jaoks, aga valget- ei sellised on koik tumaedad.nyyd ma tahtsin katusekive, mis oleks nagu pruunid ja roostes, -ei, neil on ainult heledad-Kollased ja hallid ja roosad.Miks miks miks koguaeg vastupidi.Ma olin juba sysna viimase piirini viidud ja naitasin neile rooste plekki ja ytlesin, et tahan sellist varvi ja nyyd nad teevad jargmiseks esmaspaevaks naidiseid ja siis vaatame, mis neil valja tuli.Kiire on ka , katust oleks nagu ruttu vaja.Ja siis hakkasime kodupoole soitma.See 600 kg keraamilisi plaate, 2 ust ja muu tavaar, mart ytlees, et on kindel, et me kellestki mooda ei soida, hea, kui yldse maest yles saame.Enne veel pumpasime kummi, et ikka hasti oleksKui me olime oma tunnikese soitnud, pidas meid politsei kinni, ei ole voimaliik, jalle algas koik otsast peale, et see on mehhaniiku auto, et me ei tea, miks ta pole maksnud neid kophustuslikke kindlöustusi jne.Oeldi, et keeratakse numbrid maha ja me ei tohi edasi soita ja 20 taala eest me ikka saime edasi, kuigi meil oli taiega kopp ees, et kogu aeg mingi jama.Olime joudnud 2 tundi soita, maetippu, sinna, kus on 9 kraadi sooja, kui meile nait'dati, et teil on kumm tyhi.Ja oli ka, pidasime kinni, seesama, mida me pumpasime.Jumala kylm, tuul lootsub, ja mart avastas, et mehhaaniku pickupi tagavararatas oli ka tyhi, nii , et me oleme seal kylmas, San Isidroni oli mingi 50 km, ei tulesid, ei tagavararatast ja telefonil ei olnud ka levi, nii et helistada ka ei saa.Mart siis keeras selle ratta alt ara ja votsime lapaka, katsime kasti presendiga ja hakkasime haaletama.Et ainus voimalus on haaletada San isidrosse, parandada seal kumm ara, tulla meie juba parandatud autoga tagasi jne.Esimene auto vottis meid peale, kuigi ytles, et tavaliselt keegi ei vota, ainult temal on nii hea syda, ise hoidis koiki aknaid soidu ajal lahti, nii et ma varisesin tagaistmel, kujutage sise ette, soidate praegu Eestis, kuas teil 9 kraadi sooja j a teil ei ole yldse riideid seljas, nagu juulis.San Isidrosse joudsime kelll 6 ja mehhanik tegi sellist nagu, oleks solvunud, et nae lohkusite minu auto ara, et kumm katki ja puha, vaatas ja imetles ja me kiirustasime takka, et kuule, kas sul mingit teist kummi pole, et peame ju veel sinna tagasi soitma, et viiks nyyd kummi parandusse, et teeks juba midagi.Lopuks sai see vellg(velg oli vigane) parandatud ja hakkasijme siis tagasi soitma oma parandatud autoga.Mehhaniik kaasa ei tulnud, tuli yks vanem soor, ke on Canadast, aga nyyd elab San Isidros ja aitab Leo autosid parandada, kes on rikas ja abielus ticaga, elab siin juba aasta.Autodest ei tea ta kyll midagi, aga Leo arvas, et ta on paras saata tema autot ara tooma.Meie auto veetemperatuuriseier tegi ikka mingeid imeliike vonkeid, nii meiearust see asi ikka korras ei olnud, kuigi Leo vaitis vastupidist.Soitsime ja soitsime ja soitsime kell oli juba 8 ja me soitisme ikka alles vastassuunas kui meie kodu ja lopuks mulle hakkas juba tunduma, et see auto on vahepeal ara varastatud,mart kyll vaitis, et kes seeda ilma rattata autot ikka varastab ja lopuks nagimegi seda, oli alles.Imekiirelt laadisime kogu staffi ymber, 600 kilo plaate, 2 ust ja lengid, lambid ja kraanikausid ja veinid jalihad.vahepeal kukkus auto tungrauapealt alla, aga vahetatud see ratas sai.Mart patsutas canadalasele olale, et sorry, aga hea, et niigi laks ja istusime autodesse.Ja see pickup ei lainud kaima, kujutage ette.Mart laks uuesti autost valja, et mida asja.ja siis see canadalane muudkui kaias seda autot ja kaias, vahepeal tostis kapoti yles ja kasikaudu kobas seal midag8i, aga kaima see ei lainud.Kylm oli, juba aimnult 5 kraadi ja vihma hakkas sadama ja kottpime ja see risu ei moelnudki kaima minna.Mul tuli meelde, et ma soin viimati kell 7 hommikul, hakkasin juba apaatseks muutuma.Me ei saanud ju inimest selle autoga sinna mittekusagile jatta, aga kuna mart oli unustanud tankida, siis juba sinna autopoole soites poles meil see kytusetuli, nii, et Mart kogu aeg lohutas, et tagasi on allamage, kyll me valja soidame.ja nyyd oli situatsioon selline, et me si saanud seda meest enam peale votta, sest meie auto oli tais uksi ja plaate ja kraanikausse ja me ei saanud teda ka vedada, sesr meil ei olnud kytust.mart ytles talle 10 korda, et me lykkame su maest alla, kyll ta kaima laheb, aga see jaarapea, ajas oma joru, lopuks kui me olime seal oma 20 minutit passinud, ja aku hakkas jug'ba tyhjaks minema, siis ta oli nous ja me lykkasime ta San jose suunas maest alla ja alguses see toesti ei kaivitunud, aga kuskil kauguses me kuulsime, kuidas see lopuks kaima klaks ja ta tuure andis.Ootasime, et ta ringi keeraks, et siis siis soidame tema jargi.ja juba tuiskaski punane pickup meist mooda, ma feel imaéstasin endamisi, et nii kiioresti suutis ringi keerata.Olime oma tund aega tema jargi soitnud, ma jalle vahepeal imestasin, et nae, vahetab isegi tulesid, et tal ikka oli kuskil mingi salanupp, et sai lahituled ka panna, kui jarsku avastasime, et see ie olnud yldse see canadakas, kelle jargi me soitsime, see oli hoopis Toyota, tema aga oli Madzda.Pyha jumal, me olime nii ara soitnud, et toukasime ta vastassuunas maest alla ja ise kimasime teises suunas kodu poole.mis seal ikka, nyyd oli soe ja ma jain kohe magama.Kell 10 saime viimastena sisse mingisse teeaarsesse Mehhiko restorani ja seeejarel magasin edasi.Arkasin kui Mart kysis, kas ma oleks nous taiskuupeole minema, et tal just meenus, et tana on.ja siis kell oli 11 ja me laksime veel peoleKui koju joudsime, oli bassein tyhjaks jooksnud, sest keegi niitja oli matseetega torusse pannu ja siis mingi punni sinn a ette loonud, mis muidugi eest ara oli hypanud, .ma ei pea vist lisama, et magasin nagu kott oosel.Tana hommikul oli meil valmismaja firmast 2 tootajad ja ytlesid, et paks Pamela oli neile oelnud, et minge ja votke oma asjad ja tulge ara, aga tema tahab efdasi ehitada, et kui meie tall e maksame , siis ta jaab, et pamela oli opelnud, et meiega on nyyd koik,.Meie pole veel yhetegi lepingut katkestanud, mis tahendab koik,.Ja marcelo ytles ka, et lepingus pole, et millal yks voi teine poole peab midagi maksma, nii, et see on nende omavoli, et nad nouavad, et me koik peaks ara maksma.meie nendele meestele midagi maksta ei kavatse, aga nemad muidugio arvavad, et meie nyyd maksame.Marcelo ytles, et me otsikeime kohapealt mingi notari, kes tuleks teeks kohapeal akti, et mis on valmis ja mis pole mingi paeva seisuga, et kiui me kohtusse anname, et siis on midagi aluseks votta, kuna omanik vaitis, et see maja ongi peaaegu valmis.Tana me siis kaisime Cortesis advokaati otsimas, lihakarni korval olev putka oli tabalukuga kinni ja siis tuli mingi imelik mees kysima, et mis me soeisame, et misparast meil on advokaati vaja ja viis meid mingisse tuppa, mis on nagu Grishami raamatust, vaga allakainud advokaadi tuba, tapeet oli seintelt koorunud, katkised toolid, trykimasin ja vaga rahmusne laud, lumememm seinal-oudne.Selle ei olnud notari volitusi8, viis meid maja teise otsa, seal oli pool kraadi parem, aga ka vaga oudne tuba, see nurgaadvokaat tahtis selle kaigu eest, et meie peame teda veel autoga vedama edasi ja tagasi ja siis ikka on see 120 taala, meie advokaat ytles, et see on mingi 40-50 taala.ytlesime, et see on liiga kallis, tema ytles, et otsiege siis keegi teine.laksime otsima.Leidime yhe , kes ytles, et ta teeks kyll, et see maksab mingi 100 taala, aga tal on see blankettide raamat otsas ja ta peab San Josesse uue jargi soitma, et ta ei saa mitte yhtegi akti praegu teha,Siis meenus mardile, et meie kopafirma Samueli naine on advokaat, et akki tema saab aidata, aga ohtul, kui me ta katte siame, selgus, et ta opn kyll advokaat, aga mitte notar, ei sobi, aga ta laubas homme ohtuks Dominicalist monda notarit uurida.me kappasime veel labi koik akendepakkujad puuusepad ja tegime oma valiku, hoome helistame vanale, et hakaku tegema.Siis laksime veel krundile ja ma hakkasin uksi varvima, neid, mis me eile ostsime ja saime teada, et teisipaeval oli mingi kindlustusinspektor kainud uurimas, et kus on omanik, ta tahab raakida, et kuidas on toomeeste kindlustustega.See veel puudus, meil on ju leping kahe firmaga, kellel on omakorda alltoovotjad, nais nais.Kohalikku omavalitsusse viisime ka paberi, et meie kuuri ehitaja on oma terviserkindlustuse vorra toetanud Costa Ricat, ehk siis 22 taala vorra.
Pikad paevad siin Costa Ricas, ma nyyd lopetan, mart vahepeal vaatas yhe filmi ara, kohtumiseni kullakesed!!!!