vihm

Sajab.Jalle reede.Homme on meil Mardiga 23.pulma-aastapaev!Hoissaa pulmad!Tegelikult on nii, et ma ei tea, kas ma kunagi sellega harjun, et ilma jargi ei saa kuid maarata.Nii voibki markamatult joulu maha magada voi midagi muud.San joses olid poed muide jouluehtes, siin on moes mingid hiiglaslikud joulumundad nagu jaanalinnu omad ja kard on ka hasti lai, kuusk ei paista hasti valjagi.
Costa Ricas on kogu maal valja kuulututatud haireolukord, mingi 5 piirkonda on punane ja ylejaanud siis kraad madalam haire, kollane.Vihmad on teed minema pyhkinud ja uputab siin ja seal.San Jose lahedal Ateenas oli eile oosel maalihe ja selle tulemuseks vajus yks magi majadele peale, mingi 6 maja jai muda ja kivide alla, 2 inimest on surnud ja mingi 12 teadmata kadunud ja mingi majatais nicasid, kes seal ka elutsesid, elasid illegaalselt, nende arvu ega nimesid ei teatud, nemad on ka kadunud.Queposes on 5 kyla taielikult vee all, eile uudistes naitas, kuidas inimesed kondisid kompsud pea kohal ise vooni vees mooda teed, mis siis nagi valja nagu jogi.Autod olid ka , kui ukse lahti tegid, siis istmed olid ka vee all.Joed on yle kallaste tulnud ja inimesi evakueeritakse.Muidugi me tunneme kaasa inimestele, kellega nii on juhtunud, samas aga , kui sa naed, millised on need majad, mis on minema soitnud voi vee all, need on enamasti sellised kuudid, et kujutage ette, kui te papist maja ehitate ja 3 paeva kovasti sajab, ega siis sellest papist ka midagi ju eriti jargi ei jaa.nad ehitavad kyll laineplekist, mis on vaiade kylge loodud, agavaiad on suva kohtades siis otsapidi maas, kui on.Aga nii see siin lihtsalt on.meil on keset hoovi hiiglaslik tsirkusetelk.Lihtsalt ootasime 3 paeva koppa, pidi juba kolmapaeval tulema, siis neljapaeval kell 10 hommikul, saabus aga tana kell 8.30.Kui meil m,uidu on sadanud enam vahem nii, et pesud saavad just marjaks, aga mitte muud, siis tana nagu kiuste on terve paeva kallanud, kyll mitte padukat, aga siiski tihedalt ja kogu aeg.Ja kopp tuli basseini jaoks auku kaevama.Mardil oli koik valmis moeldud, et toi poest suurt musta kilet, et katame basseini augu ara, et vett tais ei sajaks.Aga see kaevamine vottis 5 tundi aega, 5 korda 8 meetrit ja pool ja see kallakupoolne osa siis oli ikka vett tais.Nyyd on kile pysti ja too voiks jatkuda, aga kell on juba nii palju, et koik on toolt lahkunud.
Esmaspaeval kaisime siis San Joses.Pyhapaeva ohtul selgus, et meie printeri on ka valk vist ara lohkunud, votsime ta kaasa ja viisime garantiiremonti.Tana selgus, et see on nii katki, et seda ei saagi parandada, et antakse uus, mart kyll vaga kahtles, et neil kohe uusi varrukast votta on, kui me linna peaksime soitma, kysis mitu korda, aga vastati jaatavalt, mis iseenesest ei tahenda ka veel midagi.Oma auto viisime parandusse, Laura, kes omavoliliselt oli meie asjad autost valja tostnud ja mitte tagasi toonud, oli need nyyd ka esmaspaeval maha unustanud.Andsime naeratades andeks, aga palusime, et ta neid jargmisel paeval maha ei unustaks, meil on toesti vaja nii presenti, koormarihmu, patju kui ka riideid.ise veel tegime nalja, et ei tea, mis ta neist kyll maha unustab, et voimatu on, et ta koik kaasa votab.helistasime advokaadile, see ei votnud parasjagu telefoni jalle, kontoris oli mingi uus sekretar, kes vastas, et ei tana meie advokaat kyll meid vastu ei saa votta.Mida asja, meil oli ju kokku lepitud ja me ei tulnud kuskilt korvaltanavast, ikkagi 4,5 tundi soitu.helistasime advokaadi naisele, et kus Marcelo on, et nii ja naa.ta lubas koik ara organiseerida, kui Marcelo lounale tuleb ja see, et ta tuleb, on alati kindel asi, soomine ei jaa siin kunagi vahele.meile pidi kell 10 helistama see migratsioonimees, kes pidi meil aitama residendiks saada.Keegi muidugi ei helistanud.Laksime teatrisse.San Joses on yks vaga ilus Teatro Nacional, maksad 5 taala ja void siis sees kaia ja imetleda.Valja nagi nagu meie Estonia, ainult et kulda ja nikerdusi 10 korda rohkem, ilusad laemaalid ja nende kuldnikerdustega on nyyd yks igavene jama, sest osa neist on puit ara kullatud ja nyyd on termiidid puidu ara soonud ja kui kovasti koputad, kukub kuld sulle pahe.restaureerimistood kaisid taie hooga.Eriti meeldisid mulle need pereloozid, igal oma uks ja pehmed kuninglikud toolid.Kyll oleks tore vahepeal kuningas olla.
Siis me laksime panka, sest millegiparast pidime me uuesti mingid andmed andma, et kuna meie arvele tehakse valismakseid, siis me pidime seletama, kus me seda raha kasutame, see pangaboss oli meie advokaadi sober, et siis musitamine ja kallistamine oli ka selle sees.Edasi saime juba advokaadiga kokku, ta oli meile helistanud, et loomulikult ta saab meid vastu votta, tegelesime nyyd sellega, kuidas endale hotelli ja majutusluba saada ja mis me selleks koik tegema peame.parast kaisime veel kangast ostmas ja ohtul viisime aukonsulile sprotte.
teisipaeva hommikul helistas Mart kohe, et kuidas meie autol laheb.kell oli mingi 11 ja oeldi, et 10 minuti parast on valmis.mart langes eufooriasse, et motle, kui nyyd kohe takso votame ja auto ara toome, siis saame seekord kyll oige vara San Josest minema.Mina muidugi pessimistina jahutasin tema indu, et ega asjad pole veel nii nagu nad paistavad.Votsime siis takso ja ummikud olid lihtsalt kohutavad, minu meelest on need kogu aeg, aga selle tee peal ja sellel ajal oli lihtsalt nii, et soitsime tund aega teosammul.Vahepeal helistas homo Marcel, et kas me ei tooks tema lapakat ka parandusest ara, et see on kesklinnas.Oleks ta tunnikese varem helistanud, me ju just olime kesklinnas, nyyd teadsime, et tuleb veel tagasi soita, enam vahem nagu Paaskylast Piritale, lobus.Auto oli toesti valmis, isegi ara oli pestud, aga Laura ytles, et ta oli koik asjad maha unustanud.meil ei olnud sonu, ta seletas, et oli nii vara toole tulnud, et nae laks meelest ara.me ytlesime, et meil on kindlalt asju tarvis, ta pidi siis emale helistama, et ema toob asjad sinna, laheb 20 minutit.Kui me poole tunni parast helistasime, ise samal ajal lapaka jargi minnes, et kas asjad on kohal, vastas Laura, et ta soidab ikka ise jargi, laheb tund veel...
Pyhapaev.Pulmaaastapaev oli siis eile.23, oi sina issand!Vaatad meest oma korval ja roomustad, nii armas ja huvitav ja teeb nalja ja lohutab, kui vaja ja nii ilus.ma ei tea, mida tema motleb, aga minu meelest on ta onneliku naoga, haha.Yhesonaga, meil oli kokku lepitud, et meie uued naabrid hollandlased tulevad meile, siis laheme homode juurde dringile ja siis koos Uvitasse Carmeni juurde sooma.Vihma muudkui kallas, juba mitmendat paeva jarjest ja see peaks nyyd olema see koige hirmsam kuu, oktoober, sooja on ka vihmaga napilt 23 kraadi ja ma juba tosiselt igatsesin paikest.Oleme juba harjunud, et igal hommikul paike paistab, tegelikult see lihtsalt teeb meele roomsaks.Ohtu oli tosiselt tore, koigepealt tegime meil yhed Cuba libred, hollandlased on mingi 50 ja peale, aga vaga vahvad ja toredad, teineteist leidnud mingi 2 aastat tagasi ja nyyd alustavad siin uut elu, avavad indoneesia restorani ja on indu tais.Homode juures oli ka vaga tore, 3 shampanjaklaasi lendas kildudeks, meil peaks onne jatkuma veel 50 aastaks.Kui ohtusoogile joudsime, oli yllatus, koik teadsid, et meil on pulmaaastapaev, onnitleti ja musitati ja ohtu lopuks oli suur shokoladitort tehtud ehtsast shokolladist aartega ja tryhvlid kylgedel.Tort ise oli nii rammus, et oioioi, ylejaagi votsime kaasa ja viisime Noa baari, kus jagasime selle seal olnud inimestele.Tordi peal oli number 2 ja 3 kyynalt, ma votsin need kyll restoranist kaasa, aga Noa juures soodi vist kyynlad ka ara, sest jargi ei jaanud midagi.
Ah jaa, reedel kaisime veel juudi juures ka, sest meil oli vaja printida ja skannida, aga meie printer on ju San Joses, me peame Eesti politseist votma toendi, et me pole kriminaalid.Hotelliks registreerumisel pidi see vajalik olema, siis peame selle veel ara tolkima ja kinnitama, et koik on oige, nii tolge kui originaal ja siis siia saatma.juut ei teadnud meid oodata, tema tuleb nyyd pyssiga uksele, tal oli 2 korda yhte majja, kus poolakad elavad sisse murtud, esimene kord kahtlustas ta sati sissepanijaid.Peale seda vargust olid poolakad endale seifi otnud, juut oli kyll oelnud, et ega seifi ei tohi kohalikust poest osta, siis ju koik teavad, kes ostis ja jarelikult sellel on, mida seifi panna.Aga seif oli lahtiselt kapis ja teine kord viidigi seif ara, poolakate passid ja muud dokumendid ja muu pudipadi.Juut ise oli peast sinine, tal on seal kirikukorguses majas yks vahelagi, mida ta puhastada tahtis, oli redeliga sinna otsa roninud, aga ta on selline koba, redel kukkus alt ara ja nii ta sealt 3 meetri korguselt siis alla oli sadanud.Kasi ja kylg olid ka puhta sinised.paris hirmus lugu.Ma kyll ei saa aru, mis ta ise sinna yles ronis, tal kaivad ju koristajad, ta just kaebas, et tema hinnalisest serviisisst, kus oli 16 kahvlit, on ainult 4 jarel, ylejaanud kahvlid on koristajad ara varastanud...
Ehitamisest ma pole seekord vist suurt raakinudki, aga tegelikult me muudkui pusime, eile ma kyll maalisin 2 pilti, tana kleepisime oma autole reklaamkleepsud ka, aga vihma hakkas jalle sadama, ma ei saa pildistama minna.Asjad edenevad vaga ilusasti, meie poolt, need toomehed, kes aga suurt maja peavad ehitama, need on juba 2 laupaeva kaotanud, sest nad on lihtsalt reedel varvast lasknud, see reede lihtsalt sadas nii palju, et nad lounast lahkusid ja loomulikult nad laupaeval tagasi ei tulnud,, homme on veel mingi pyha siin, et tea, kas tulevadki yldse.Muide, neljapaeval vist juhtus huvitav lugu, tegime just selle 3. cabina peal tood, kui mingi auto saabus, mees ja naine tulid valja ja votsid suuna meie poole, aga valja nagid nagu ei oleks turistid.ja kui meieni joudsid, ytlesid "zdrazdvutje", olime paris imestunud, tuli valja, et naine oli Olja ja Siberist, mees oli Victor, hispaania juurtega, aga imikust peast Canadasse viidud, yhel paeval Siberisse toole sattunud ja nii nad selle naisega seal tuttavaks said.Siis kolis see naine loomulikult Canadasse, neil on 9 aastane laps, 4 aastat tagasi olid nad siin krundi ostnud ja nyyd tahavad ehitama hakata.tulid uurima, et kuidas me oleme selle superplokksysteemiga rahul, et Luis, kes on meie ehitaja, oli oelnud, et mingu nad vaatama, yhed venelased Ojochalis ehitavad ka plokist.Issand, jalle see venelaste lugu, ma lihtsalt enam ei viitsi parandada.nemad muidugi arvasid, et nagunii me oleme canadast, sest keegi ei tule otse eestist voi Venemaalt siia, ikka juured on kyll mujal, aga ise elati viimati Usas voi Canadas.taitsa vahvad inimesed tundusid, kutsusid meid kylla, eks ykspaev laheme, jutt oli meil kyll ma ei tea, miskeelne, kui muidu on meil mingi spanglish, siis nyyd oli nii, et see Olja kysis vene keeles ja mina vastasin ingliskeeles, sest tema hispaania keelt ei osanud, mees jalle sai vene keelest aru, aga seda ei raakinud, laps jalle kais neil juba Canadas hispaania keelses koolis.Yhesonaga taielikud pudru ja kapsad.aga lobus on ja huvitav ja too on ka monus, ainult see vihm on mind kergelt tyytama hakanud.natuke veel kannatada, umbes 2 nadalat veel, siis hakkab jalle kuiv periood.