uskuge mind, jargmine osa ylehomme

Kolmapaev.kell on 10.30, paike loomab, linnud karjuvad.Esmaspaeva hommikul laksime siis kohe tervishoiu osakonda oma jargmiste templite jargi ja laks nagu tavaliselt, et ega need valmis olnud, see sama kavalpea, kellele me eelmine kord maksime 20 taala, see tahtis nyyd ka raha ja siis pidid need teisipüaevaks valmis olema.Votsime oma laudade ja toolidevabrikust 3 lauda auto peale ja soitsime koju.Mina hakkasin laudu varvima, Mart ja Tonu laksid meie internetikohta, et kella 10. pidi autorendifirma sinna auto tooma Tonule.Parast 5-6 telefonikonet ja erinevaid vastuseid saabus see auto lopuks kell 13.20, ainult 3, 5 tundi jai hiljaks ja siis, kui tonu sellega meie hoovi soitis, tahtis ta seda juba tagasi viia, sest ma ei tea, mis sellel koik viga oli.Valjanagemiselt oli Tonu nagu Nu Pagadi hunt janese jalgratta seljas, ulatas tagaaknalt ka asju votma, eile nad sellega igal juhul Jaco poole soitsid, nais, mis saab.Siis me helistasime oma haldjanaisele, et kuidas meie lubadega seal teedeministeeeriumis on, need pidid teisipaeval katte saama.Edasi uimerdasime niisama, sest esmaspaev oli selline paikseta paev ja vihma ka juba hommikul sadas, nii et mart vabandas Tonu ja Leenu ees nagu yks oige costaricalane, et sellist vihmast hommikut juhtub meil haruharva ja , et see nyyd just teie siinoloekuajal pidi juhtuma.Teispaeva hommikul porutas siis Tonu perega minema ja meie votsime suunauuesti tervishoiuministeeriumisse.Selle 20 taala eest on see paber alati valmis, ei mingit probleemi.Edasi laksime kindlustusse, pidime sealt saama originaalpoliisi, aga seda muidugi veel ei olnud, lopuks tembeldati koopia ara, loodame, et sobib.Autole tegime ka mingi kindlustuse, mis on megakallis siin, aga muidu on ka vaga ohtlik.ja siis porutasime San Isidro poole, et oli kokkulepitud yhe ehitusfirmaga.Nende pakkumine on taiesti ok hinnaga ja saime temalt vajaminevate ehitusmaterjalide nimekirja ja siis juba hakkasime erinevvatest poodidest pakkumisi votma, et mis maksab tsement ja traat ja ma ei tea, mis.Enne veel olime oma autot parandanud oma mehhaaniku juures, sest meie radiaatorisse oli jalle mingi auk tulnud ja nyyd me ostsime lihtsalt uue radiaatori, sest voib olla homme tuleb 3. auk.neid hinnapakkumisi tehti seal ehitusmaterjalide poes ikka vaga aeglaselt nagu koik siin, ma olin juba taiesti tydinenud.ma saan aru, et on vaja, aga ikkagi ajas narvi.kui ma hotelli jaoks kangast hakkan valima, kyll siis Mart aru saab...ja siis mingi 4 paiku hakkasime kodu poole soitma, jalle vihm, arvasime, et ranniku poole jaab vahemaks, aga oh ei, taielik padukas.meie labidamehed juba esmaspaeval ei saanud yldse tood teha, sest terve paeva sadas, nyyd jalle, kaisime internetist labi ja koju, mudajoed voolasid meie krundil jalle , pimedaski oli naha.ma ei tea, kui kaua see vihmaperiood siin oige kestab, tahaks juba kuiva.mart hakkas siis kokkuvotet tegema, mis hindu meile pakuti, jarsku nagime meie 2 ehitajat, Arnold ja Marlon.Arnold tuli raakima, et tema enam selle paljasjalgse karuga kiirelt kooksva Gerardoga koos ei toota, eile oli krundil loomaks lainud.Noored mehed, veri keeb, ma ei tea, mis nad seal siis kaklesid.Nagunii see Gerard on sellise juhmi silmavaatega, aga karuga ta jookseb kiiresti.Tana peavad nad selle majaaluse kaevamise lopetama ja siis me leppisime kokku, et jaavadki ainult 2 toomeest meile, Arnold ja Marlon, sest see Kroonlyhter on nii aeglane ja Gerardo ei ole ka taiplik.Sisepinged, peab vist psyhholoogiks ka hakkama, veensime neid, et tana viimast paeva peavad nad ikka koik seal ara mahtuma.Ja siis helises meil telefon, meie haldjas Gabriela helistas, et load on kaes ja ta pani need juba kullerfirmaga bussi peale ja need on hommikul siin Cortesis.Vot see on tase!!!Sellist motlemist ja logistilist tegevust ma pole siin kohanudki.Sai katte ja kohe ise pani teele, ilma, et sa peaksid 3 paeva talle seda yle raakima, me olime lausa sonatud ja ma ytlesin uskumatu, uskumatu.Peale selle saime selvat ohjeet, kuidas toimida nyyd omavalitsuses, sest me peame kellelegi tana ohtul helistama, meile oeldi hind ja siis me saame selle paberirulli esmaspaeval katte.Kujutage ette, kui see nyyd toesti tosi on, siis see on jalle uskumatu lugu, sest nii kiiresti ei saa siin keegi oma pabereid korda.ma igaks juhuks ei motle veel nii kindlalt, ega kyta ennast yles, aga Mart helistas juba sinna valmismaja ehitajale ja ytles, et esmaspaeval olgu ehitaja oma majaosadega siin kohal, ehitus laheb lahti, kell 3 tana peab ikka yle helistama, nagu alati.Mina varvisin tana laudu, koristasin maja ja pesin pesu, kui koik laheb plaanikohaselt, siis porutame homme ohtul Panamasse, et siis puhapaeval sealt naaseda ja otse ehitajale vastu.praegu on meil aga kopp kadunud, pidi juba hommmikul kell 8 krundil olema, aga pole siiani.Veemees Gigi pani ka oma veetemplid meie paberitele peale, see tydruk oli ikka eluga panamast tagasi paasenud, ei lainudki templid kaduma.
Eile, kui ma yhe ehitusmaterjali poe ukseees istusin ja Marti ootasin, siis nagin sellist situatsiooni.Mingi myygimees tuli pappkastiga ja seal sees olid plastmassist riidepuud, sellised, kus on loksud ka kyljes, et kas pyykstele voi seelikule.need riidepuud olid seal pappkastis selliselt risti rasti ja neid oli umbes 20, mulle jattis see mulje, et keegi on oma prahi visanud kasti.Osa olid valged, paar musta ja moni varviline ka.myygimees pani kasti autokorvale maha ja seal oli yks asjapulk ka, iga poe ymber tolkneb selliseid.Ma ei tea, kas nad on turvad voi kes, aga selline vanem mees, paksutallaga kingade ja tumedate riietega.myygimees pakkus riidepuid.ja see turva vaatas kohe vaga huviga, alguses nad katlesid ja vestlesid ja siis uurisid riidepuid, aega oli molemal, siis vottis see turva taskust 1000 kolooni, ehk 2 taala ja andis myygimehele, see pani raha hoolikalt rahakotti, ja nad seisid edasi,moned riidepuud vahetasid omanikku.Siis tulöi poest veel yks vanem mees, kiilanev, kas selliste ymmarguseninaga paksude kingadega, jalle katlesid, nyyd oli neid juba 3.ka tema hakkas riidepuid hoolega uurima, kohe esimene, mille ta katte vottis, sellel see plastmassist korv lendas tykkideks ja kukkus laiali maha, koik otsisid tykke,mina arvasin, et ega ta nyyd enam osta ei taha, kui ta naeb, mis praht see on, aga ei, ta vottis taskust mingi myndi, andis selle myygimehele ja vottis uue riidepuu.Sellega ta mangis mingi 10 minutit, uuris igalt poolt ja lopuks andis tagasi, et ei taha, myygimees hakkas raha tagasi otsima, aga see rahmas kaega, et pole vaja ja siis laksid koik laiali.ma kohtan siin igal sammul, et kui keegi tuleb pakkuma mingeid flaiereid, et usuteemalisi naiteks, mina hakkan juba kaugelt kaega vehkima, et pole vaja.Kohalikud aga, et astuge edasi, ja kuulavad ara ja votavad vastu ja.Siin lihtsalt inimestel on ajamoiste hoopis teine, koigil on aega.Ja nad ei ole yldse torjuvad, tahavad suhelda ja ma ei tea, kas nad toesti tahavad neid asju voi kuulavad viisakusest, sest ma ju naen kaugelt, et see on praht ja ajaraiskamine ja ma kohe ei taha oma aega raisata, sest kuigi mul on siin nagu ka rohkem seda rahulikkust ja tranquilat juurde tulnud, ma ometigi hindan oma aega nii korgelt, et kuidagi ei taha raisata.Veel.See oli lihtsalt yks situatsioon tanavalt, ponev on inimesi jalgida, see mulle meeldib vaga.
Mart tuli ka koju, soime ohtust, joime veini ja asjad on nyyd nii, et homme hommikul kell 7 peaks tulema see harra salaparane, kes on meie votmeisik seal kohalikus omavalitsuses ja vaatame yle koik plaanid ja asjad, et ikka on koik ok,esmaspaeval tulevad majaehitajad juba peale, meil monus nadalalopp Panamas eees ootamas, oleme onnelikud ja arevil.Tonu ja Leenu lubasid tulla reedel meie majale silma peale hoidma, pyhapaeval, kui tagasi Costa Ricasse jouame, siis vahetame muljeid.kes ytles, et elu perab ilus olema, aga ta on:)
neljapaeva hommik, 7.30 Eile ohtul siis soitsime meist paar km eemal olevasse kallisse hotelli, et internetti minna.Sain kyll meilid labi lugeda, aga siis kadus internett ja tagasi ei tulnudki, ootasime ja ootasime, lopuks tulime koju.Ei saanudki blogi yles panna, ega meilidele vastata.No on elu.tana hommikul kais siis meie abimees omavalitsusest, vottis plaanid ja kiitis, et koik paberid olid olemas, aga pidi ikka mingi nadal minema.Meie ehitajad tulevad aga juba esmaspaeval oma materjalide ja autodega kohale.luiskasime, et meil on esmaspaevaks igal juhul load kaes, me ei saa neile tode oelda, sest muidu nad tulevad ei tea, millal kohale, eks siis paista, kuidas saame.ja lahebki lahti, uskumatu, nii monus tunne on sees.Tana pusime veel krundil, ma lahen ostan viverost mingit vaetist, sest mu poosad ei oitse, puudele panin vaetist, need kasvavad, mis myhin.ja siis ohtul paneme Panama poole ajama, eks nais, kas saame piirilt ilusasti yle voi tuleb jalle mingi seiklus.paike paistab linnud laulavad ja on niiii soe hommik, syda hoiskab ja meil on naerunaod.Yks oo nagin unes, et olin Eestisse tagasi lainud ja kui hommikul arkasin, siis olin nii roomus, et see oli uni.Arge nyyd solvuge, ma tahan vaga teid koiki naha ja kylla tulla, aga sebida tahaks ikka siin .Musi musi, saadan teile mottes palju paikest ja valgust ja soojust!!!
laupaeva hommik.Panama.
Kui neljapaeval pimedas piirile joudsime, olime juba kogenumad ja toimetasime taitsa reipalt.Costa Ricalt valjaminekus ei olnud mingit probleemi, ainult auto pabereid vastuvottev ametnik oli vaga korgi naoga, aga kuna meil toesti olid koik vajalikud paberid, siis kanti meid kasitsi mingisse rasvasesse kausta kirja ja ma ei tea, kui tagasi laheme, kas siis tommatakse joon peale,kirjutada neile meeldib vaga.Panama poolel ytles ametnik, et meil peavad olema ka tagasisoidupiletid.me selgitasime, et me oleme autoga, et mis piletid.Siis ta ytles, et me enne ajaksime oma autoasja korda, siis tuoleksime tema juurde.Autopaberid napus laksime siis tolli poole, sealt aga saadeti meid jalle tirinal tagasim, et ikka koigepealt enda passid.nii me siis jooksime seal, edasi ja tagasi, vahepeal tuli mingis putkas kaia jalle koopiaid tegemas ja yle me saime.Esimeses kontrollpunktis oli selline ratiku ja suure relvaga mees ja mingi tavalisem ja nemad siis jalle kontrollisid, et mis ja kus.loiult ja et kas meil ikka mingeid vaikseid meeneid pole oma maast.Esimene mote oli mul, et kas jalle pressitakse raha valja, votsin rahakoti, andsime molemale yhekroonised myndid, jaid rahule.Siois olime juba nii roomsad ja teed olid nii head, sest toesti soida sajaga, mis oli ka lubatud ja yhtegi auku ka ei ole.kimasime siis hooga roomsalt, kui jarsku sau, oli tegemist, et pidama saada, tagurdasime siis tagasi, et ms te kihutate, et soitsite 96-ga.mart vastu, et teil siin nii head teed ja kui 100 on klubatud, milles probleem.Ei, siin oli ainult 60 lubatud.meie kyll mingit marki ei nainud.Siis politseinik tammus seal jalalt jalale ja seletas, et siin on ikka nii ja naa ja vabandamisest jai talle yksi vaheks ja siis ytles, et 100 talla on trahv.Mart siis hakkas, et akki ikka kuidagi saab ja teate isegi.Sai kyll, kysisime kas Costa Rica raha ka sobib, sest meil olid ainult 50 taalased ja me ei tahtnud talle nii palju anda.Saime siis 20 000 colooniga, ehk 40 taala.Parast seda ta surus meil katt, minul ka, kes ma korvalistmel olin ja saime tulema.See oli siis panama abiprogrammi raames, ikka peab kedagoi toetama.Davidis votsime oma tuttava hotelli, kus me eelmisel korralgi peatusime, see on yhe kasiino peal teeaares ja pohimotteliselt sa magad nagu tanaval.On raske kirjeldada koike seda maailmamyra, mis meile tuppa tuleb.Lamasime voodis teineteise korval ja mina ytlesin midagi normaalse haalega ja Mart ei kuulnud midagi,.Nad annavad signaali palju reipamalt kui ticod, kiirendavad ja kihutqavad j a eile ma konkreetselt arkasin selle peale, et meie vastas pon yks kaubanduskeskus ja sinna ette olid mingid suured kolarid pandud ja sealt lasti nii iiiii kovasti muusikat.Anett, sina tead seda lugu, mille jargi me Tsiilis autos kaasa yyrgasime, nii et isal pidid trumminahad lohkema(que paso paso,entre tu y yo...)Oi, mulle see meeldis.ma pole vaga tykk aega nii kaua maganud kui siin, kohaliku aja jargi 9.ni.Ja see on ikka selline larm siin, mida on raske kirjeldada.Viimane uni, mida ma selle muusika saatel nagin, oli, et Boris tegi ettevalmistusi Costa Ricasse soiduks ja harjutas Maarikaga(kes nagi valja nagu 20 aastat tagasi, ei tea, mida see kyll peaks tahendama)tantsimist.Seda und ma siis nagin selle muusika saatel.Ma olen alati arvanud, et ristmikud opn minu koht.
Ja siis me soime hommikust, siin on niiii head kooki yhes hotellis, namm,shoppasime ja tsillisime , lounaajal yks olu ja kohalik toit, tanavalt ostsime yhe hotdogi, ikka oleme veel elus, Mul on uus pesu ja lohn, ajakirju.Ja siis ostsime hotelli jaoks juba 7 peeglit, voodilinu, endale uue kodu jaoks moned potid pannid.San Joses pole mul iialgi sellist aega, et voiks shopata ja naiteks taldrikuid valida , siin on aga 2 pikka paeva ja 2 poolikut ka, oi mulle meeldib.Toidupoest tulime jalle valja nagu soomlased, meil on kast rummi ja lugematul arvul olut ja veini, vein oli taüpselt poole odavam, olu ka, rumm ka, kuidas sa jatad ostmata.ja siis me laksime veel kinno.Kuna reedel ei kai inimesed kinos, rohkem laup. ja pyhapaev, siis me olime kinos kahekesi, parastpoole tuliod veel 2 inimest.Film olio igav ja aeglane, ma magasin alguses ja mart keskel, kylm oli ka kinos, magada oli kylm ja muidu ka.ma rumal ei votnud yhtegi pikkade varrukatega asja panamasse kaasa, aga jargmine kord olen targem, sest siin seesruumides ikka nii kylmutatakse, jube.Tahtsin ohtul veel kuuma dushi alla minna, nii kylm oli sees, aga oosel ei tulnud sooja vett meie kraanist.Aga praegu on hommik ja paike paistab, siin on nats soojem kui meil, ma arvan , et mingi 30 ja peale.
Nyyd on juba ohtu, tulime hotellist labi, tunni parast algab meil kino.tana tahtsin osta indiaani kasitood, sest Anett ytles, et ei ole ju palju palutud yks vaike parliga punutis ymber kae.no on ikka kyll!!!Siin linnas olen indiaanlasi nainud ainult kerjamas, mitte ykski ei ole viitsinud parleid noori otsa ajada.kui me umbes 10. ringi tegime ymber pargi, igayks saatis meid, et vist seal myyakse ja teine tapselt meie tuldud teele osutas, siis olin mina juba maruvihane, et ei ole lihtsalt voimalik.koik poed siin on sellised 1 dollari poed ja koik Ameerika ramps on siin myygil, aga mingit kasitood, unusta ara.Mallist ostsime endale vedrudega madratsi 50 taala eest, et homme paneme selle pakiraamile ja algab kodupoole soit, nagu mehhiklased, voibolla kummipuu ka veel:)meie valmismaja ehitajale helistasime ka tana jalle, me oleme nyyd igapaev helistanud alates kolmapaevast ja kujutage ette, et nemad ikka ei jluia esmaspaeval tulla, et ehk kolmapaeval.Ytlesime, et mida, te olete alla kirjutanud, et 10 dets. peab see maja valmis olema, et te maksate meie hotelli kulud, et te peate ikka varem alustama, aga nemad ikka, et akki siis teisipaeval.Ma juba tean, kuidas see lopeb, enne reedet ei ole meil krundil kedagi.Alguses ehitaja, siis need laisad indiaanlased, ma olin juba taiesti vihane.Ma siis valasin oma viha natuke Mardi peale valja, et vanasti ma ikka sain koik, mis ma tahtsin, aga nyyd...Mart vabandas, et tema pole syydi, et ykski indiaanlane pole viitsinud kaekette punuda.Tegime kaks olut ja hakkasime autoga mingi Boqetti poole soitma, see on nats sisemaale, mingi vulkaani juures, ei teadnudki tapselt, misasi, aga keegi ytles, et akki saate sealt neid indiaanlaste kasitoid.Soitsime poole tunni asmel tund(ikka see, et koik on kanged juhatama, aga toe saad hiljem ise teada)Ja kujutage ette, meie ees avanes selline muinasjutuline kyla nagu Alpides.ma kyll ei ole ise kainud sellistes Alpi kylades, aga piltidelt.Mulle meenutas ta natuke ka Tsiilis olevat San Pedro de Atacamat, nii monus, koik kohad indiaanlasi tais, rahvariide kleidid seljas.Vot Ecuadoris oli selline linn Otawalo, kus oli ka nii.Imeline.Kohe sain nii palju kasitood , kui kulus.Yks tydruk spetsiaalselt tegi Anettile kaelakee noorist, ma valisin kivi valja ja tema punus vahepeal noori, me kaisime sellel ajal suppi soomas.Tanavalt ostsin mingit imeohukest kypsetatud liha sellistelt meestelt, et Mart kysis ikka 2 korda, et tosiselt tahad voi.Liha oli hea ja elus oleme ka.Seal oli selline park ja indiaani pered istusid seal ja lapsed igal pool ja tydrukutel juba need varvilised kleidid seljas.Muidugi oli seal valgeid ka.Siin Davidis me pole yhtegi valget kohanud, seal aga olid restorani hinnad kallimad ja vaga puhas oli ja vaga atraktiivne.Vanad panama kaabudega vanaisad vaarikal sammul rahvariides lapselaps korval jalutamas, nii armas.ja kui palju imikuid neil on, koiki tassitakse kaes.Emadel on tavaliselt yks imik syles, siis on vihmavari, et paike liiga ei teeks ja siis on tavaliselt veel mingi sobranna voi ema, kelle on suurem laps kae otsas.lapsi on palju.vaikesed poisid on nii monusate turris mustade juustega, suurte tumedate silmadega ja yldjuhul koik kogu aeg soovad midagi.inimesed on siin palju tumedamad kui Costa Ricas, rohkem nagu ecuadorlased.
jalle kodus.Esmaspaev, varsti on louna.Eile lounaajal saabusime koju, madrats pakiraamil ja tuhat kotti ostudega, Tonu ja Leenu said palju nalja meid nahes, tegid pilti ja ei joudnud ara imestada, kui odavalt me koiki asju ostsime.Meie madrats oli pyhapaeval, kui me talle jargi laksime loomulikult kilesse pakkimata, kuigi laupaeval olime 3 korda yle korrutanud, et homme tuleme jargi ja pakkige tana ara.Nad lubasid seda kohe teha, aga muidugi ei teinud.Siis me ahvardasime, et meil on kiire ja siis kohe tehti.laupaeva ohtune kino oli parem, me ei jaanud isegi magama, helikvaliteet oli nats halb ja siis oligi nii, et osa asju jai arusaamatuks, sest kui sa ingliskeelt kuuleks ja hispaania keelt loed, siis ikka aru saad, aga no oli, kuidas oli.parast laksime kasiinosse.Vaba automaati oli vaga raske leida, inimesi nagu murdu ja lae all mingi 4 m korgusel oli lava ja seal olid tantsijad, igasuguseid püaaris ja paarituid ja kui hasti nad koik tantsisid.Ohutusnouetega on muidugi nii, et kui kutt vottis tydrukul jalgadest kinni ja keerutas selle pisikese laealuse peal, siis, kui see tydruk oleks tal kaest libisenud, siis oleks ikka kaela murdnud kindlasti, aga nii ei juhtunud.Tasuta dringid koigile mangijaile, mida pidid hiigel kaua ootama ja kui sa voitma juhtusid, siis oli ka vaga tegu, et oma raha katte saada.Aga yldiselt oli lobus.Aga hommikul oli meil juba kopp ees ja tahtsime koju.Piiril oli kohe mingi vanem soor, kes meile naitas, kuhu püarkida ja kohe arvas, et me tema abi vajame.Sujuvalt haakis ta end meie kylge ja naitas, kuhu minna.me kysisime, kas meie vaikest Hamiltoni ei ole naha, see talle vaga ei meeldinud.Ja muidugi hetke parast oligi meie sober hamilton platsis ja siis algas voistlus, sest kumbki tahtis ju raha teenida ja nyydjooksis juba 2 abimeest meie korval.muidu laks koik ladusalt, aga ma taitsin mingi deklari, kus kirjutasin, et mul on juurvilju kaasas, ma olin ostnud tomateid ja salatit ja ingverit.tollimees vaatas esimese asjana meie kilekiotti, et mis siin on.ma ei teadnud, et juurikaid ei voi yle piiri tuua.Avokaadod ta andis mulle tagasi, ju need talle ei maitsenud, ylejaanu konfiskeeris.Pidime molemat abimeest natukene toetama ja olimegi Costa Ricas.kodus laksime Tonu ja Leenu ja nanaga kohe randa, kus Mart jai oma lestast ilma.Ta ostis Panamast 50 krooniga bodylaua ja tahtis seda kohe testida ja pani lestad ka jalga ja ma ei tea, kuidas see lest jalast ara tuli, lainud ta oli, otsisime kyll, aga ei midagi.tana , kui aega, laheme tagasi, akki on kaldale uhutud.Ohtul tegime monusa soogi, joime palju veini ja raakisime labisegi , meie oma Panama muljetest ja nemad oma Jaco ja Quepose tripist.taitsa tore oli jalle vaikuses magada.hommikul proovisime juba oma raadiotelefone, labi hada ikka votab siin magede vahel, kui Mart oli krundil ja mina kodus.Alustasime oma helistamiskuuridega ehitajale, mis esialgu ei ole veel yhegi selge vastuseni viinud nende poolt, et millal nad siis nagu siia tulevad, maja peab olema 10 dets. meile yle antud, nad aga ei tea veel, millal siiagi jouavad.Mul hakkas juba viha kerkima.Nais nais.Tonu ja Leenu porutasid jalle minema Nicoya poolsaare poole, meie laheme lounaajal laudu tooma, et ma saaksin varvima hakata.Toomehed alustavad mardi juhtimisel kuuri ehitust, sest kuskile me peame ju oma 80 tooli, 18 lauda ja muu trani panema, kui vahem kui kuu parast siit valja kolime.oi elu elukest!