Sunday, May 27, 2007

Elu tugevaim aike ja OMA KODU










Pyhapaev.Laisk ja monus.Elame juba teist paeva oma uues kodus, reedel kolisime.Niiiiiiiiiiii monus.Kolm paeva oli jarjest vihma sadanud, koik oli ligane ja vettis,kui ei teaks, et mai ja Costa Rica, arvaks, et oktoobri lopp ja Eesti, ainult siis sooja oli 25, ehk mina olin toas kahe kampsuniga.Mul oli nii kylm.mart ytles otsustavalt, et reedel kolime ja nii me siis tassisime asju ja sattisime.Jube vasitav oli tegelikult mitukymmend korda koos asjadega makke ronida ja siis mooda pori jalle alla libiseda uute jargi, aga ara toime.Kolmapaeva ohtul vihmarajus kais Mart veel tsekkimas, et kas meil uues majas ikka voolu on, vajutas koiki lampe polema-ei midagi, kontrollis testriga, vool tuli sisse, aga millegiparast valgust ei olnud.Tuli valja, et meil ei olnud yhtegi lambipirni sisse keeratud.Issand, kyll meil on monus pesa, voodi on ka nii oige koha peal, et uni tuleb juba puhtast voodi vaatamisest.Siin on nii monus olla, mul ojh kogu aeg naerunagu ees.Ikka taiesti meie maja.Eile hommoikul oli meil vaike koolibri toas, Mart vottis ta pihku ja linnuke lasi nii rahulikult ennast valja aidata, ei rabelenud sugugi.Kuna me oleme nii palju puid sailitanud kui voimalik, siis on meie maja toesti nagu puu otsas.Jankyd kutsuvadki seda treehouse.Ja reedel siis kolimise paeval tuli paike valja ja ma tundsin, et ikka nii hea on, kui on paike.Mulle kohe selline vihm ei meeldi.Iseenesest laheb meel roomsaks, kui paike paistab ja soe on.Koige parem ongi olla, kui on mingi 33, vahel on paeval 39 ja siis on kyll veidi roiutav.
Ah jaa, nao sain ka korda.Ja pesupehmendi ei olnud vist yldse syydi.See oli piim, Asi selles, et yhel paeval avastasime poes kaerahelbed ja siis tegin igal hommikul putru, aga paar viimast korda ostsin seda kauasailivat piima , ma ei ole seda Eestis kunagi tarbinud, aga siin, kui kylmkast on koju ununenud ja sooja on nagu on, siis motlesin, et turvalisem on sellise piimaga koju soita.ja jarsku mul plahvatas, et akki on sellest ja enam putru ei teinud ning saigi koik korda.jalle onne kui palju.Kyll on ikka hea olla, kui kuskilt ei sygele ega tiri.
Toomehed ytlesid meile juba kolmapaeval , et neil on nyyd need 2 cabinat valmis, et suunduvad kolömandat ehitama.Me muidugi kustutasime nende lootused, sest meie arusaam nende yleantavast majast olid natuke teised.Et koik aknaaugud peavad olema seda mootu, mis joonisel ja et koik krohvitykid tuleb ara harjata .Miks meie peame parast seda aknaava seal raiuma, et aken sisse mahuks voi vastupidi, kui see liiga suur on tehtud.ja siis, et nad peavad koik ara koritama, mitte, et lihtsalt lahkuvad nagu uppuvalt laevalt.Nemad vastasid ilusasti, et esta bien ja hakkasid toimetama.Reede lounal , kui meie arvasime, et nad said valmis, pakkisid nad asjad kokku, et tagasi tulevad esmaspaeval, et tehku me siis nimekiri, mis veel nende kahe maja peal vaja teha on.Eks me siis tana koosta nimekirja ja lasime neil minna.Meile nad jalgu ei jaa.Esmaspaeval suundumegi pidulikult kahe cabina peale, uus ja huvitav jalle.Laupaeva hommikul koristasime selle maja, kus me ennem elasime ara, pesime ja kasisime, panin puhtad laualinad, ostsisn voodipesud ja rannalinad.Et nyyd voiks maja valja yyrida.Eks ta natuke raske on, sest porirada on kohe korval ja puhta jalaga on raske majja paaseda, aga varsti ikka saab, sest kui natuke ilma peab, siis kopp saab kivid ja muu mapetrjali yles tuua, reedel oli see veel voimatu.Et siis paneme sildi yles ja koik on teretulnud.
Nyyd on parastlouna, kirjutan edasi
Eile toime sealt bambusmoobli myygikohast 2 lamamistooli ja 2 nurgariiulit juurde.See myygikoht asub Dominicalist mingi 10 minutit San Isidro poole soita, teeaares, igasugu turistimeeneid ja palju mooblit ka.Mingi tico pere peab seda, nyyd oleme nendega juba tuttavad, neil on 5 last, koige vanem 15 ja noorim 5.Eile, kui oma moobli jargi soitsime, hakkas nii vihma kallama, et me ei saanud asju auto peale laadida, raakisime niisama juttu.ma ytlesin, et meil on ainult 2 last ja needki Euroopas, kust me isegi parit.Pole motet inimest kohe ehmatama hakata mingi Eestiga, parem aari veeri Euroopaga.Tema kysis, et kas lapsed siis pole koik need 11 kuud siin kainud ja kas me pole yldse oma lapsi nainud.Seletasin, et see on pikk maa ja pilet kallis.Naine kysis, et kas see on seal , kus on Itaalia.jah, juba sinnapoole, aga meie oleme ikka rohkem pohja pool, kus on kylmeme, et kus on Rootsi ja Soome ja nii.Jutu lopuks kysis naine, et ega see ikka Ameerikas ei ole?Mul tuli yks seiks veel meelde inimeste geograafiast ja teadmistest.Seal viimasel Any peol oli mingi mees, kes ma ei tea, mis talle meist raagitud oli, kohe kysis, kas me vene keelt ka raagime(nagu alati on see yks algus)ytlesime, et ei raagi eriti, et on meelest ara lainud.Siis see janky kysis, et kas see on siis nii teismoodi kui eesti keel.Seletasime, et ikka vaga teistmoodi.Ja siis ta kysis, et kas me hispaania keelt ka raagime, et tema kohe tahaks kuulda, kuidas hispaania keelt slaavi aksendiga raagitakse.Mul kohe oli vaga tahtmine kysida, kus see Ameerika ikka tapselt on, kas seal, kus Canada.Oudsalt tyytud rumalad inimesed.Aga selle ticopere juurde tagasi tulles, kui ema kuulis, et me ikka kindlasti gringod ei ole, ohkas ja ytles, et tema 2 last viiest kaivad ka inglise keele kursustel.Kysis, kuidas meie hotell edeneb.Vastasin, et nagu koik siin Costa Ricas, aeglasemalt, kui arvata oskad.Et isegi inimesed konnivad siin niimoodi aeglaselt ja tegin kate ja jalgadega selliseid soudvaid ja uniseid liigutusi, mis talle kangesti nalja tegi.Naine ytles, et jah, moned nende tuttavad ticod, kes on Ameerikasse toole saanud, raagivad jah, et seal ikka tuleb tood teha, mitte mangida too tegemist.vihm andis korraks jarele, laadisime oma auto tais, mul oli seal omelda moned tsillimispadjad ka meie koju ja hakkasime tagasi soitma.juba ammu oli meid kutsutud yhte uude soogikohta, mida 2 prantslast peavad.neil on mingi 1,5 aastane laps ka ja nad on sellised hipimoodi tyybid, siin vist juba mingi 6-7 aastat olnud kindlasti, ma ei tea, millest nad kyll varem elasid, aga nyyd otsustasid yhe soogikoha teha.koht oli rahvast tais, moobliks olid sellised kannujuurikad, mis mulle just vaga ei imponeeri.Oli purjus jomistavaid ticosid ja vanu valgeid, naine kokkas koogis koos mingi indoneeslasest abilisega, mees jooksis saalis voi oigemini koik jooksid, sest nad olid endale vist natuke ylejou kaiva asja kukile votnud, last ka keegi ei valvanud, moned nokastanud olut joovad mehed lobustasid seda maani satsidega kleidis ringi tuikuvat lapsukest, kes mingite ohuliste olasallidega koperrdades ringi liikus.Vaatasin neid ja motlesin, et, issand jumal, mingit ticot ei pane niimoodi ringi jooksma.meie peaks ka kuskilt sellise pilusilma kinni pyydmaToit oli hea, eriti meeldisid mulle valged riidest salfratikud, neid ma kyll ei soonud, aga ikkagi.kui veini tellisime, jooksis yks yletee poodi ja toi, ega midagi varuks vist ei osteta..rahvas raakis, et Noa baaris on mingid muusikud ja edasi liikusime juba sinna.Noa oli taiesti sant, liikus ringi kepiga, tal oli midagi tasakaalunarviga ja ma ei saanud tema jutust tapselt aru, mis tal viga oli voi millest tingitud, aga seda oli varem ka juhtunud.minumeelest ei ole tal hammastega ka hasti voib olla selleparast ta haaldab nii segaselt.Mingi uruguailane tagus trumme ja vaga hasti, trumme on alati palju, igayks, kes tahab voib taguda ja minu meelst siin koik oskavad ka paris hasti.Any tuli ka, endast valjas, et oli oma vanematega riidu lainud, et need teevad teda hulluks ja ma ei tea, mis nyyd juhtus, et nad isegi ei raagi enam, vanemad elavad tal meie vastas hotellis.Muuseas kysisin, et kas Any on ainuke laps, ta ytles, et oli 3 venda ka, aga 2 said trtaagiliselt surma ja tema vanemad syydistavad selles teda, siis Any joi yhe soomuga ara Noa tehtud joogi ja ytles, et yks veel, nii et isegi Noa tegi suured silmad.Selle loo yksikasju ma ei saanud kuulata, kuna kogu aeg tuli kedagi ja pidi kallistama ja , et kuidas sul laheb ja nii ja naa ja Any oli vahepeal juba ei tea, kuhu kadunud.pikkade juustega saklslane Mattias oli mingi punase valgusega pyha nurgakese teinud,sigarimyyja Gregori raakis ikka, et ta on uus naine ,Jim, kes suure haalega naerab, et ta on 4 korda lahutanud ja iga jargmine kord on lihtsam-ja muusika oli ka hea.Vool kadus juba peo alguses ara ja tagasi ei tulnudki, kyynlad pandi polema ja igal teisel olid taskulambid ka, siin lihtsalt peab olema ja koigil on ka.Koju tulime vihma kyll sadas, aga meil voolu oli.oosel arkasime meeletu raksatuse peale.See oli selline pauk ja ragin ja varin.Ennem, kui magama jaime, oli ka aike, aga nyyd loik kuskile meie korvale, sest muidu on nii, et kui naed valku ja joudad 3 ni lugeda, oled paastetut.Nyyd aga tuli see nagu vasakult ja laks paremale ja valk ja see ragin ja paugud olid koik yhel ajal.Isegi Mart ehmatas ja kargas yles ja jooksis akna juurde maju yle lugema, et kas on koik on alles.ma voin kasi sydamel oelda, et midagi sellist ei ole me varem kogenud.Maja vappus ja ragises ja ja selline tunne oli, et kohe midagi lendab pilbasteks, see voim ja vagi, mis siin troopiline aike pakub, see on ikka midagi meeletut voimast.Yks pauk tuli veel samast kaliibrist, samal ajal oli kuskil laheduses ka tugev aike, aga need 2 kogemust olid ikka hirmuaratavad.Sa tunned end nagu sipelgas, loodus mollab ja voimutseb ja me pole siin yhtegi piksevarrast nainud.Ainuke lohutus, et meist korgemal on ka maju.kell 5 arkasin korraks, valgeks oli lainud, vihm oli moodas, nagu linnupesas.Koikjal roheline , tuhanded troopika haaled, maja on meil ju vaga avatud ja rohkem puu otsa vist ei annagi minna.Siis panin silmad uuesti kinni ja arkasime kell 8.Monus.Kohvi voodis, mart luges uut Kivirahku, seda "Mees, kes teadis ussisonu", minul on see juba labi, ma kiikasin niisama yle tema ola.Tegime oma laiad uksed lahti ja olime nagu rodul.Siin on nii monus, kyll on ikka hea olla!Praegu ka, Mart tegi oma kabineti (tal on oma kabinett) korda, sorteeris ara koik paberid ja plaanid ja tsekid ja nyyd laks teisele korrusele perezosode peale pikutama, raamatu , suitsude ja kyyslaugu saiakestega ja muidugi klaas kylma valget veini oli ka.Need perezosod on need lamamistoolid, nii nad kutsuvad neid.Naljakas on see, et siin Costa Ricas ma armastan pyhapaevi:))))

2 comments:

anett said...

oooo isa on oma kabinet ja kraanikauss on teil kyll samasugune nagu siin hihi :D
tahtsin lissalt öelda,et NIIII ilus on teil seal, kyll tahaks juba ise oma silmaga yle vaatama tulla.
kirjutan hiljem pikemalt, esmaspäeva hommik on..ja 2 tunni pärast hakkab eksam, lähen veel õppima.
musimusi teile armsakesed :))

cikumiku said...

tsauki!!!! nii kitsasse voodisee mahute ära vä? või olete juba selles eas, et magate eraldi? ;) loomulikult teen ma nalja ja ei arva sugugi, et te eraldi magate. igal juhul tundub see voodi isegi ühele inimesel suht kitsas. ma arvan, et ameeriklased teie hotelli kliendid ei saa olema, sest nad lihtsalt ei mahu sinna ära. enamik kohti, kus meie ööbisime, olid CR-s küll sellised, kus üheinimese voodi oli sama lai, kui meil kaheinimese omad. me oleks enamjaolt vabalt 6-kesi saanud 1 toaga igal pool hakkama, sest voodid olid lihtsalt nii laiad. aga muidu on küll väga armas! eriti toredad pildid on verandadest - , lamamistoolid, laud kaetud, veiniklaasid käes. mmmmmm - mõnus! kas pesumasin jääbki välja või? ja kui vihm sajab, kas see siis sajab nii otse, et verandale ei pritsi? kuidas niiskusega lood on? riided ei hallita? ilusti olete oma riidekapi sisu meile ära näidanud ja puha;) tundub, et kõik toimib. meil ju ka hetkel troopiline kliima, tõepoolest läks ilm mõnusalt soojaks ja õhk on niiske, väga väga mõnus. kuigi, seda tuleb möönda, et tööl enam väga mõnus ei olegi!:) teile sinna igal juhul jätkuvat rõõmu ehitamisel! Cikumiku