Panama City1

Kodu armas, kulla kallis!Aga reis oli fantastiline.Me nii ootasime seda ja ei pidanud pettuma.Praegu, kui ma seda koike kirjutan, jookseb telekast "Panama Ratsep", mida filmiti siis, kui me olime 7 aastat tagasi esimest korda Panamas ja Costa Ricas .Igal asjal on oma aeg ja kui ma siis Panamat lausa vihkasin koige selle viisajama parast, mis meil tookord juhtus, siis nyyd ma olen talle andeks andnud ja kuidas veel.
Costa Ricast valjaminekul meil probleeme ei olnud, aga kohe Panama poolel keerutas passikontroll Mardi passi kaes, vaatas pilti ja kysis, et kumb meist seal pildil on.????Pass on 1999 valja antud .Panama poolel olime joudnud oma paar tunnikest soita ja juba mitu korda pohjalikult oma passe naidata ja seletada, kuhu me laheme ja nii.Teed on seal ikka vaga korralikud ja ainult mingi tunnine loik oli sellist auklikku teed, mida ka parandati.ja lisaks teetoolistele oli alati ka politseinik.Koik olid vaga sobralikud ja tervitasid ja vilistasid ja hyydsid midagi, sest mul on kombeks jalad aknast valjas soita ja lobu kui palju.Jargmine politseinik seisis tsikliga meie soidusuunas, aga tsikkel oli risti tee aares ja ma veel motlesin, et miks inimese tsikkel niimoodi risti teel peab seisma, mitte piki ja see politseinik oli meie poole seljaga ja vaatas vastutulevaid autosid, kui me olilime temast mingi 10m kaugusel, siis ta pooras meie poole ja laisalt tostis kae, kuidagi tagantkatt ja me olime segaduses, et kas see oli mingi tervitus voi ja Mart lehvitas vastu, vaatasime peeglitest, et jargi ta ei soitnud.Olime joudnud mingi 9 km soita, kui vastassuunas(tee oli kahesuunaline, molemas suunas 2 rida) tee aares oli jalle tsikliga politseinik ja see tegi ka mingeid ebamaaraseid liigutusi, jaime mingi 20 m edasi seisma tee aarde, et ei saanuid aru, kas peatati meid voi mitte, tagurdasime ja politseinik tuli meie tee poolele, et andke load ja nii.Oli selline tahtsa moega.Mart kysis, kas mingi probleem, et tema soitis kogu aeg vaga korralikult nagu noori mooda, politseinik isegi ei vastanud.Lopuks vottis mingi raamatu valja, et vot teie ei peatunud 9 km. tagasi politseiniku marguande peale, et nyyd maksate trahvi 220 taala.Meie muidugi, et me nagime kyll, et see politseinik seal midagi kaega rahmas, aga me ei tolgendanud seda kui peatamist, sest terve tee oli tais politseinikke, kes samamoodi meid tervitasid ja yleyldse, meil koik paberid korras, miks me ei peaks kinni pidama.Tema ajas oma jopru, hasti kurja naoga, et ei, peate ara maksma, enne, kui riigist lahkute.No tore tore, just saabusime ja juba jama.Eelmine kord pidime ka politseinikkku toetama, aga mingi 40 taalaga, nyyd juba oige ahned.Meie ajasime oma joru, et see on vaariti moistmine ja see ei ole oige meile trahvi teha ja nii, tema jalle, et teeb ja koik.Parast pikka seletamist kargas mul hing tai,ytlesin, et ok, eks me siis raagi oma advokaadiga, nii need asjad ikka ei kai.Tema ikka oma, aga kysis, et kas teil on Panamas advokaat.Vastasime, et ei Costa Ricas, me elame seal,siis ta helistas sellele esimesele politseinikule, et mis ma teen, nemad ei saanud aru, et neid peatati js nyyd nad ahvardavad advokaadiga.Mart seletas, et pole siiani yhtegi probleemi politseiga Costa Ricas ja siin nyyd noogitakse, et me keerame otsa ringi ja tahame sellesama politseinikuga raakida ja seletada, et me ei moistnud yksteist ja ta teab isegi, et ta tegelikult ei teinud seda korrektselt.Tema raius oma.Siis me pakkusime talle raha, et kui palju???Siis ta hakkas juba keerutama, et nii see ei lahe ja nii.Mart jai endale kindlaks, et me soidame tagasi ja vaatame, mis saab, et raagime.Siis see politseinik ytles meile, et te peate mu koned kinni maksma ja helistas uuesti sellele esimesele,et ma siin teie parast nyyd helistan ja ma ei tea, kas ta tegi, et ta helistas voi ta helistas ja raakis siis selle sama jutu ara.Ja kui me tagasi soitma hakata tahtsime, andis lihtsalt meie dokumendid ja ytles, et tema ylemus ytles, et hea kyll, valismaalased, las lahevad ja lasi meil minna.See loppfinaal oli kuidagi vaga yllatav, sest ta oli kogu selle aja vehkinud selle oma paragraafide raamatuga meie ees aga minema me saime.Voib olla oli neil alguses plaan lihtsalt raha valja pressida, aga siis loid karma voi mis iganesVoib olla meie kangus paastis meid seekord, hiljem taksistidelt kuulsime, et Panamas liikluspolitsei ongi selle peal valjas, et valismaalastelt raha valja pumbata, aga ju me olime siis liiga lahivalismaalased ja liiga lahedal, et akki kaebame, ei tea, aga paasesime seekord.
Siis me olime muidugi onnelikud, et 220 taala alles jai,tegelikult see soit Panama Citysse oli piirilt veel mingi 600 km, aga tee oli hea .Vahepeal tegime yhe peatuse, et midagi syya, no oli see alles koht.Valjast ei saanud arugi, aga isegi Mart ytles, et akki jaame ikka ellu parast seda sooki.Onneks oli seal mingi koer, kellele ma selle kana sootsin, mida oli mitmeid kordi rasvas praetud, nii et luud olid liha kyljest lahti tulnud ja osa kana oli kylm ka, nad olid unustanud soojendada.Salati soin ara ja mingid frityyritud asjad ka, ei ole kindel, et see kartul oli.Vett toodi meile lauda vanast veinipudelist, mille silt oli ara luidunud ja vesi oli kindlasti nurga tagant voolikust lastud, seda me ei puutunud.Aga ellu me jaime.Panama Citysse joudes alguses me ei leidnud hotellide rajooni yles, keerlesime siin ja seal, ummiikud olid ka, nii et kysisime oma 3 korda suunda, kuhu hoida.Lopuks, kui hotelle oli jalaga segada, osutus, et nad koik on tais.mingi 10 tykki kaisime labi, sellistesse 200 taalastesse ei hakanud trygima, aga lopuks saime sviidi mingis enamvahem hotellis, sviit oli 80 taala oo ja seal olid koik asjad kergelt puudega, aga siiski toimisid kudagi.Naiteks vetsu prillaud oli taiesti lahti, porand oli nii must, et paljajalu kaies olid mu jalad sysimustad, telekapilt oli ka selline hagune, aga selleeest oli voodi mingi 5 inimese laiune ja mullivann, mida me ei kasutanud.Aknad eriti lahti ei kainud, sviit oli suur, aga ohku ei olnud.Terve yhe paeva, kui me edasi tagasi saalisime, nagime narkopolitseid, vestidega ja ma ei tea, mida nad terve paeva seal askeldasid.
Ja siis me monulesime, kyll mallides ja agulites ja kasiinodes iga ohtu, peol.Esimesel paeval ostsime kohe uue fotoka ja siis mina kammisin mallis mooda poode ja Mart vahepeal pildistas inimesi.Mul tuleb kohe nagu teine hingamine, kui ma shoppama saan ja seal myyjad ei tyydanud ka, sai taiesti normaalselt kondida, issand, kyll mulle meeldis. Moni kord Mart hakkas kratsima ja haigutama, mis olid nagu tydimuse margid, aga yldiselt pidas hasti vastu.Seal vanalinnas jalutades, kus selline jalakaijate tanav oli, see oli kyll selline hull kant, kuhu ohtul ei tahaks kondima minna, aga paeval oli taitsa ok.Sealt ostsin ka igasugu huvitavaid asju, kyll mina juba leian.Mallides on seal selline kord, et mingite pakkidega sind poodi ei lasta, ei mingi kotiga ka mitte, ainult naiste kaekotiga saab, aga igal pool on pakihoidlad.Selles suhtes hea systeem, et shoppad ara ja ei pea oma oste kaasas tirima vaid void jalle tyhjade katega uuele ringile minna, aga samas jalle ajab narvi ka, kui mardil kogu aeg vaike riidest kott ara kasti panna.Ja siis on see oht veel ka, et parast ei joua koike ara kanda voi siis unustad moned asjad kuskile hoidu, sest neid on palju.Seal kahtlases linnaosas oli vaga moes kaia rullidega. mitu naist jai pildile ka, see roosade rullidega maadam, tema laps oli nii imearmas ja daam ise kais tagumikku hooritades.ja mina kyll kahtlustan, et need rullid on neil aksessuaar, sest temal olid koik asjad nii toontoonis.Ja need indiaanlased, neil on naistel jalgade ja kate ymber need tinud, sellised vaikestest parlitest, mis on noori otsa aetud, sellised ehted ja yhel turul ma kysisin, et ma tahaks ka selliseid osta ja see indiaanlane siis naitas, et naed, siin on.Aga need olid nii peenikese toika ymber ja ei veninud yldse, ma ei saanud aru, kuidas ma peaksin need ymber kate ja jalgade saama.ja mis tuli valja, igal hommikul keeratakse need niidid endale ymber kate ja jalgade ja igal ohtul lahti.Ja kiirematel votab see 2 tundi peale panek ja monel siis rohkem.Aga, kuidas need koik mustrisse jooksevad, seda ma ei saa aru, kas siis igal yhel on tapselt oma jalamootu ja katemootu need ehted, igal juhul ostmata need jaid minust, sest mul pole kyll plaanis hommikuti 2 tundi parleid ymber keerata .
Yks hommik me votsime takso ja lasime end ringi soidutada, Mart siis filmis eesistmel ja mina pildistasin ja kui me olime 2 tundi soitnud, sattusime ummikutesse ja nii palav oli ja ma olin juba tydinenud ka ja syda hakkas pahaks minema ja selg oli labimarg, mingi 40 kraadi oli seal kindlasti.Panamas Citysse on ikka meeletult raha koondunud, see, mida ehitatakse, on tohutu, pilvelohkujaid on koik kohad tais ja just ehitatavaid, Donald Tramp pidi omale suure korge maja ehitama ja kerkivad sellised 100 korruselised hooned, yleval on penthousid, ja igal sammul sa naed, et raha on.Panamaga oligi selline asi, et seal kannatab ainult pealinnas kaia, toesti, mis poed ja mis hooned ja mis hinnad! yks mall oli ainult koige kallimate brandide oma, inimtyhi, teate kyll sellised poed, kus inimesi hindadega ei vaevata, et parast vaatad, kui vaatad, palju krediitkaardilt maha on voetud.Ja see linnaosa, casco viejo, kus vanasti vaga vaesed elasid ja kus on koik koloniaalstiilis hooned, see hakkab vaikselt rikaste katte minema, ma arvan, nagu meil liinide rajoon koplis.Ja muidugi laupaeva ohtul oli kasiino pungil tais.See oli hotell "Veneta", mingi 160 taala tuba, seal oli suur kasiino ka, ikka tuhandeid aparaate ja laudu, vaga suur, restorane ja baare ja iga ohtu mingi band voi dj.Inimesi oli tuhandeid, naised nii satitud, koik vaga korgete kontsadega, erinevate spordivoistlustega ekraane, tohutu larm-city!!!!!Seda kohta me maletasime, kui olime 7 aastat tagasi Panamas, seal oli pime tanav, ei mingit hotelli.Nyyd , kui mingi 12 oosel kasiinost valjusime, et ooklubisse minna, meeletud ummikud, meeletu liiklus, tuututamine, koik inimesed tahtsid taksot, nagu Londonis kell 3 oosel, kui ei oleks nii soe.Ooklubidega on muidugi nii, et drink ja sissepaas on ikka kallid, kui Panamas saab pudel rummi 5 taala eest, siis 1 cuba libre oli 4 taala, sissepaas 6-20 taala.Yhel paeval nagime , kuidas "Ministry of sound"logoga reklaamauto, kus tydrukud tantsisid elavalt auto kylgedel, meist mooda soitiis, aga kus????sellist muusikat mangiti, me teada ei saanud.Ikka reggeton ja koik laulavad kaasa , ikka Que paso paso, entre tu y yo, ja gasolina ja need teise lood.Aga lobus oli ikkagi ja me ikka nautisime taiega.Pyhapaeva hommikuks ei olnud meil enam eriti puhtaid riideid, sest paevas laks 2 paari, yhed paeval higistamiseks ja teised ooeluks, piiril laks ka tohutult aega, sest meile sattusid, kyll rumalad ja aeglased, kyll lollid ja pyydlikuyd, aga tunniga oli piir ka yletatud ja paari tunni parast kodus.Issand, kyll oli monus!!!!!
Ja hommikul algasid kohe probleemid!Saabus keevitaja, kes ytles, et Luis ei taha talle rohem maksta, tema tegi ainult yhe cabina katuse ja trepi ja nyyd lahkub.Toomehi ei olnud saabunud.Minul oli meeletu energia, koristasin ara kylmkapi, pesin 2 masinatait pesu, sain Panamast endale normaalse porandapesuharja, kukkusin koristama.Mehi mite kuskil..Helistasime Luisile, mingi keerutav vastus.Keevitaja laks minema, 12.30 saabus Carlos,brigadir, kysisime, et kus teised, vabandas midagi, et kyll tulevad.Meie muudkui tootasime, vahepeal voeti vesi ara, teretulemast Costa Ricasse.Too lausa lendas meie kaes.Loomulikult oli tuntav, et meid 4 paeva ei olnud, poest ei olnud liiva saadetud, kuigi lubati, samuti lauamaterjali, lihtsalt nemad unustasid ara, kuigi me veel neljapaeg'va hoommikul kaisime sealt labi, vahetult enne ara soitu, kopp ei olnud kainud.Ja nyyd Mart organiseeris kopa, aga liiv saadeti ikka alles poolest paevas, kopp oli juba siis ara kainud, nii et liiv vedeleb meil ikka all, kuigi peaks olema yleval.Mina lihvisin ja lakkisin terrassi 2 korda, see pole paris lakk, aga mingi selline polyretiin voi midagi sellist ja ohtul 4.30 saabus Luis koos meie 3 ehitajaga.ja siis toimus koosolek, kes mina olin juba vaga vihane, sest yks toomees raakis valja , et nemad olid tana hoopis teise ehituse peal tootanud, kus oli nagu erakorraline olukord, et pidi lopetama, aga ma vihastasin,Kui Luis tuli, votsime ta liistule, et mida asja, meie ehitus ei olegi tahtis voi.Ma ei hakka yksikasju kirjeldama, aga mingi tund aega klaarisime siin, lahku laksime sobralikult, 2 toomeest on ikka puudu, keegi ei tea, kus nad on.
Hommel on uus paev...
NII MA SIIS ARVASIN, KUI SEDA KIRJUTASIN.
Korraga hakkas vihma sadama, ikka tugevamalt ja tugevamalt, ma just kavatsesin blogi yles riputama hakata, Mart laks taskulambiga vaatama, kuidas meie rennid ja vihmaveesysteemid tootavad, kadus yhesonaga pimedusse.Siin on ikka nagu kotis.Ja mina siis proovisin internetti minna, aga arvuti torkus ja ma paar korda proovisin , siis loobusin, motlesin, et kui Mart tagasi tuleb, et kyll ta siis aitab mindVaatasin, et maja nurga juures oli vesi triiki porandaplaatidega, aga voolas meeletu kiirusega ara, koik toimis.Nagin Marti yleval taskulambiga kondimas ja arvasin, et kyll ta kohe tuleb alla, et peab vist labida votma ja kuskilt natuke renne puhastama, et kui rohkem sadama hakkab, voib jamaks minna.Ja siis algasid sellised paugud, aike loi kuskil siinsamas, ma pole iialgi selliseid komakaid kuulnud, 2 raksu olid ikka sellised, et poe voi peitu ja vihma aina kallas, joed voolasid ylevalt krundilt alla.Need pildid, mis mul on pildistatud, need on juba teisipaeva paeval ja siis oli selline naljategu vihm, esmaspaeva ohtune aga oli ikka jube aike.Ja yhel hetkel kukkus meil osa pinnast kaela ja ummistas ara mingid rennid ja hakkaski stuppa sisse voolama, mitte kyll palju, aga kui terrass ees juba ujus ja joad tuppa voolasid, koik juhtmed, kukkusin neid yles tostma, Marti mitte kusagil.Tormasin kilbi juurde, lleidsin maja peakilbi ja vilgutasin ikka 3 kaupa, et sos, nii oma 10 korda , siis jooksin jalle vett v toast valja torjuma, jalle uuesti kilbi juurde, jalle vilgutasin tuledega, sest hyyda on mottetu, myrin on metsik, kui sajab.Mart ei ilmunud ikka kusagilt,, motlesin juba, et on aiksetabamuse saanud, et kus ta ometi on.vihma kallas nii jubedalt, vihmavari oli ka Mardi kaes, jooksin autosse ja lasin signaali, vaga pikalt ja ikka mitu minutit, ei midagi, jooksin jalle tuppa, et vett valja lykata.Motlesin, et ei ole voimalik, et see on nagu filmis.Lopuks ilmus Mart valja nagu vana rahu ise, et nii tore, koik toimib tema rennidega.ma pidin hulluks minema, et kus ta oli ja vaadaku, mis toas toimub, siis ta jooksis yles labidat tooma, kaevas p0aar liigutust ja vesi enam sisse ei voolanud.Kuivatasin poranda ara , proovisime veel internetti siseneda, aga tulutult.teisipaeva hommik.lapsed helistasid, imetore, parast seda oli meil vaja inetrnetti tsekkida, aga ikka sisse ei saa.Mart oli munad keema pannud, aga kui aeg oli kylma vee alla panna, oli vesi jalle ara voetud.Votsime arvuti kaenlasse ja soitsime Dominicali, et seal oli internetipunktis yks aruka olemisega poiss, et akki tema oskab aidata.Parasjagu oli yks arutu naoga poiss, kes ytles, et see tark on yhes teises hotellis tool, palusime tal sinna helistada, et asi oleks kindel, et me laheme siis kohe sinna.Ta otsis kuskilt mingi numbri, aga ytles, et keegi ei vasta.Me soitsime ikkagi sinna, sealt oeldi, et ei ei , siin teda kyll ei ole.Hiljem saime poisi telefoni teel katte, aga tema ytles, et tema maci ei tunne ja arvatavasti on meil niiskus sinna telefoniharukarpidesse lainud voi ma ei tea kuhu.Helistasime ICEsse, mis on elekrtifirma, nemad arvasid, et helistage parem Racsasse, mis on internetifirma.no yldiselt ping pong , Mart aga hakkas arvama, et akki on meie enda arvuti tuksis, et hakkas imelikke trikke tegema.Siis helistasime San Josesse rikaste malli, seal on maci pood, et kui meil on nii ja nii, et kui modem naiteks on tukesis, et kas teil on kohe uus anda ja kas iga paev on tehnik tool.tehnik vastas molemale kysimusele jaatavalt.paari tunni parast me otsuystasime, et tuleb kolmapaeval see kaik San Josesse ettte votta ja mart helistas uuesti, et me nyyd homme tuleme, siis tehnik ytles, et tema jalle homme yldse toole ei ole.Aga andis meile maci hoolduse numbri.Ja siis me olimegi eile nagu kotis, ei saa endast marku anda ega uudiseid lugeda.tana ne paev oli siis nii, et soitsime 4 tundi San Josesse, kell 10 olime hoolduses, jutu peale, et me oleme maalt ja hobusega, et tingimata peab tana valmis saama, saimegi kell 2 arvuti katte, oligi modem labi ja see valk oli telefoniliinidesse loonud ja kuna meil arvuti oli sel ajal yhenduses, siis nii see laks.80 taala ja jalle onnelikud.Tagasisoit 4 tundi moodus koigi lisadega, magedes oli vihm, udu, tuledeta tsiklid ja lahtised lehmad, aga tagasi oleme ja ma nyyd pyyan koik pildid yles panna.Lopp hea , koik hea.Aga palun hoidke meile poialt edasi, veel natuke...kalli kalli