Armastus kolme apelsini vastu!

Tana hommikul viskasin ara pehmeks lainud apelsine ja pidin aarepealt meie neoonrohelise Elmari surnuks viskama, ta kukkus pogenema, siis aga akki jai seisma ja viipas esimese kapaga.Kujutage ette, ma ka ei saanud aru, et kuidas saab iguaan kapaga kutsuda.Laksin lahemale.Meie krundi vasakpoolne naaber ei ole midagi oma maa peale ehitanud, nii, et seal on selline poosasdzungel, koik kasvab risti poiki, mina sinna kyll astuda ei tahtnud, aga Elmar muudkui julgustas,st. viipas, et tule.Jarsku nagin, et seal oli veel 2 sama rohelist iguaani, yks oli paksem ja lyhem,teine oli sama nagu Elmar.Kykitasin maha, iguaanid olid minust mingi poole meetri kaugusel."No mis sa vahid?"kysis Elmar, saa tuttavaks see on mu vanaema, osutas ta priskema peale ja see on mu ema.Ema oli kuidagi habelik, vanaema aga ajas kapad puusadele ja kissitas silmi."Ah, et sina siin loobitki apelsinidega.Yldse ei vaata, kuhu viskad!Kuidas sulle endale meeldiks autokummiga vastu pead saada?"Ma ei suutnud sonakeski oelda, mart ka ei julgenud hyyda, tundus, et akki koik haihtub ja see on unenagu.Vanaema roomas lahemale ja silmitses mind lahemalt."Ei tea, kas peaks kaugemale kolima voi.Aga kus see parem on. vaimees tahtis linnapoole onne minna otsima, mingi rekkajuht soitis surnuks, parast kotkad nokkisid ta ara, nyyd pole isegi kivi kuskile panna.No mina kyll ei tea, kus neid lube neile antakse!"Liigutasin ennast ettevaatlikult, olin kykitanud juba tykk aega ja vahetasin nyyd jalga.".Ja yldse meeldivad meile rohkem putukad, kas sul majas siis prussakaid ei ole?"kysis vanaema nyyd lootusrikkalt."On moni lendav kyll olnud"Ise ka imestasin, et vastatud sain."Siis viska need siia, apelsine me ei soo."Ta keeras end ringi, sain aru, et jutt oli loppenud.Tousin ettevaatlikult pysti ja tulin ara, tagasi ka ei julgenud vaadata, kuidagi piinlik oli.Parast panin terrassi aare peale laiaks litsutud prussaka, paari tunni parast oli see kadunud.