Wednesday, June 27, 2007

5.ja 6. pilt on yuca-ei ole kanep














Eestis kyll mul aeg nii kiiresti ei lainud.Ma lihtsalt ei usu, et juba on kolmapaev labi.Koigepealt peonidest.Need viimased, kes nyyd 3 nadalat kainud on, need on toesti taitsa asjalikud.Vanem mees on 37, Alfredo, tema on selline entusiastlik ja see noorem Joni, see on 16 voi 18, midagi sinnapoole.Eile siis pidime peale tood, kui nad lopetavad, et soidame nendega koos,Alfredo ytles, et ta on maha raiunud 1300 hibiskuse keppi, 4 kotti seda ristikumoodi asja, mis on kollaste oitega ja siin kutsutakse seda Maniiks ja madurosid pidi ta ka yles katkuma, need on siis need suured banaanid, mida praetakse.Mart veel kysis minult, kas ma yldse tulen kaasa, et tema tahab ka ruttu ara kaia ja kohe koju.Olime just cabinat valjast varvinud ja suht labi, mina vahemalt.Aga ma motlesin, et kes teab, mis tal seal aias veel on, et lahen ikka kaasa, Mart ei tea ju taimedest suurt midagi.Alguses soitsime kellegi maja juurde, kus Alfredo oli poosastest ainult tyykad alles jatnud, ylejaanud kaikad laksid meie kasti.Siis soitsime mingi mae otsa ja sinna oli tal peidetud 4 kotti Maniid.Ja siis soitsime tema koju, no paris hirmsad kuudid olid seal reas, sellised hooveldamata laudadest ja plekktahvlitega.Mingi naine ja noorem mees istusid ukseavas, majad olid koik vaga lahestikku, lapsi jooksis igas suunas.Alfredo pani oma motika koju ara ja istus meie auto peale, et nyyd soidame siis madurode jargi.Tuli valja, et see, kes ukse ees istus, oli tema naine ja naise vend, teise naise vennaga kaib ta koos meie juures tool, siis Joniga.lapsi neil ei ole, kuigi on 9 aastat koos olnud.Juba soitsime Palmaristki mooda, ei teadnud ka tapselt, kui kaugele soidame, korraga olimegi kohal.Need olid kunagised United Fruiti maad, ma ei tea, kas need mingil hetkel, kui see firma siit lahkus ja koik toota jaid, jaotati inimestele, igal juhul oli Alfredol selline siil, mis sygavuti kaugele laks, kokku vist mingi 2-3 ha.See oli toesliselt kihvt.koigepealt sellised kaardus sillakesed, kust me yle ronisime,Alfredo ikka abivalmilt, kyll mind kaest toetades voi Marti yles tirides,Mart ajas kogu aeg vastu, et pole vaja, aga Alfredo lihtsalt on selline energiline.See oli voimas, koik need meeletu korged platanod, nende vahel piprapoosad, tohutu akilised, meie jalopenapirad on nende korval lapsemang,isegi meie ei suuda neid palju korraga syya.Siis juca.See on selline kartuli maitseline asi, kasvab maa sees ja naeb valja nagu mingi hiiglaslik redis, seda keedetakse, tana proovin ara."Kas teie pole kunhagi jucat soonud!"hyyatas Alfredo, endal nagu nalja tais, nagu kuuleks esimest korda, et maakera on ymmargune.Siis ta katkus yhe yles.Kujutage ette, tombad maast lahti yhe sellise kahe napu jameduse puu, mis on sinust pikem ja seal all kasvabki see juca.ja tana pani ta selle meile siia maha, ikka nii, et loi selle puu matseetega tykkideks ja peitis tykid mulla sisse, nyyd siis peaks meil ka see kasvama hakkama.maduro vottis ta yles nii, et suur noor taim, sellel loi matseetega pea koik maha jai ainult juurikas ja selle ta pani tana meile maha.Need madurod on toesti head, me oleme neid paris palju sooma hakanud,.Edasi kondisime, joudsime suhkruroo juurde, kanja, haaldatakse, muidu on cana, selle ylemise jonksuga n on.Selle loikas ta ka tana tykkidesk ja naitas, kuidas syya ja sellest nad teevad mingit jooki ka, pohimotteliselt see maitseski nagu suhkruvesi.Ja siis suured kimbud madurosid, mida ma hommikul praadisin ja suur kimp rohelisi madurosid, mis veel valmimna peavad ja 2 suur papaiat,yhest poolikust tegin tana seda imelist jooki, 2 banaani ja apelsini mahla ka.Hommikul oli ta juba maisitolvikud meie lauale pannud, parast naitas, kuidas neid koorida ja eile tal need seal kasvasid, aga need ei kolvanud, sest olid veel kovad, tanased aga olid keetmiseks, aga ausalt oeldes mina mingit vahet nende pehmuses kyoll ei teinud.Siis ta urgitses matseetega veel paar lille valja lopuks oli meil kast head paremat tais.Mul tuli kohe mote, et see on koht, kuhu eestlasi viia, kui nad siia tulevad, sest mina kyll nagin esimest korda, kuidas need asjad koik kasvavad ja kuidas neid maha pannakse ja see on koik nii erinev sellest, kuidas Eestis on ja kui ta sealsamas veel madurosid praeks, oleks tuur missugune.Kui me ta tagasi koju viisime, siis ei olnud tema naine ega selle vend asendit muutnud.istusid endiselt ukseaugus, Alfredo hyppas maha ja hyydis reipalt, et homme paneme koik maha.ja tana me siis istutasime voi kuidas seda nimetada, toigaste mahapanemist.Siis me varvisime cabina tagumist kylge, voidu vihmaga, sest eile ohtul tulnud sabin oli osa varvi majalt maha pesnud, ma pidin hommikul varviparandusi tegema ja kuigi tana hakkasime kohe hommikul varvima, et tavaliselt hakkab sadama pealelounat, siis tana nagu needus hakkas tibutama juba hommikul ja me ei teadnud, et kas varvida edasi voi mitte, et kas jouab kuivada enne ara, kui vihm tuleb.Lopuks ikka onnestus meil, sest praegu ma kuulen, et sajab, aga nyyd pole sellest enam hullu.Ja siis me saime cabina voodi valmis ja Mart pani lambid yles igale poole ja saasevorku ja nyyd meisterdab selle bambusrongaga, kuhu moskiitovork kylge tuleb ja ventilaatoriga ja nipet napet.Eile kaisime Palmaris ka hommikul ja ostsime 2 madratsit, seal laks meil torgeteta, ega me enam sinna tobude poodi ei lahe ka, parem soita natuke rohkem, aga saad ikka madratsid katte.Siis me jahtsisime veel neid telliseid, mida meil akna pealsetesse vaja on, yhest poest oeldi, et tooge naidis siia, me tellime ara ja saate 3-4 paeva jooksul katte.Eks me nii teeme ka, aga see on lihtsalt liiga lihtne, et olla tosi, ma eriti ei usu , et see toimib.
meie ehitusmehed olid jalle paar asja ara unustanud, yhte kohta panid lyliti, aga selle toru unustasid panna, kus juhtmed sees kaivad, teises kohas jalle laks lyliti just meelest ara.Ja , kui Mart naitab, et naete, siin olete jalle ara unustanud, et peate selle asja korda tegema, siis nad ytlevad esta bien ja piinlik neil ei ole kunagi.
Mina tahaks ka eesti maasikaid.Ma toesti ei tea, kas siin maasikaid kuskil kasvab, nii soojas kyll mitte, kus meie oleme, voib olla kuskil korgemal.Myyakse kyll, aga need on vaga hirmsad, sellised kovad junnid ja lahevad enne hallitama, kui suhu jouad pista.Aga siin on mammoonesed ja granadillad valmis, need on head!Mammoonesed on need punased ja karvased, pead pooleks murma ja siis lutsutama ja kivi sylgad parast valja.Granadillad jalle on nagu pirn, aga ka murrad pooleks ja seal on selline syltjas mass sees, mis koosneb seemnetaest ja on tikri maitsega ja parast viskad ylejaanu jalle minema.Monulege, siis, kallikesed, praegu on ju Eestis koige ilusam aeg, jaanipaev on kyll labi, aga suvi on ju veel ees ja kui praegu lahtise autoga ringi soita, siis voib onnelohna tunda.Mina pidevalt tundsin Vihterpalus, kui bagiga yle poldude soitsime, aga augustis oli juba kodulohn ja onn hakkas taanduma.Nuusutage siis!

2 comments:

Anonymous said...

... eh, kirjutasin tänase kommentaari eelmise jutu alla....
terv
aire

Nele said...

kuidagi olen tuttavate soovitusel teie blogisse sattunud ja loen huviga. elan kaasa. ise olin eelmine aasta 3 kuud ecuadoris ja peruus, ja veel mehhikos ja venetsueelas ja prantsuse-gujaanas käidud ja kõik teie jutud on nii tuttavad ja frustratsioonid selgelt meeles. laiskurid ja lohakused on seal kandis kõik koos. :) igaljuhul edu ja kannatust teile ja muide need punased karvased viljad- prantsuse gujaanas (see ju ka lõuna-ameerika) on nende nimi rambutan. lihtsalt huvitav võrrelda.