Monday, October 16, 2006

veoloom Mart






Koigepealt suur tanu koigile armsate soovide ja onnitluste eest, nii soe tunne tuli sydamesse, kui laksime laupaeval netti ja nii palju haid sonu tuli igalt poolt.toesti sydamest suur tanu.
Eile ohtul siis kutsuti meid dringile.Ma kunagi kirjutasin ka sellest geyst Marcelist ja tema vagivaldsest boyfriendist, keda me nainud ei olnud.ja viimati, kui kohtusime, olid nad lahku ka lainud, nyyd aga jalle koos.Vagivallatseja oli tegelikult vaga malbe ja tasane ja vaikne mees, nii et toesti vaga vesi, sygav pohi.maja, mida nad yyrivad asub magedes,tee sinna oli nagu pystloodis ja autost valja tulla oli ka raske, sest pidin pikali kaima, tosesti nii viltu oli tee.Elamine meenutas Brigitte Bardot oma, mitte et ma seal kainud oleks, aga koigepealt vottis meid vastu meeletu koerte kisa ja siis sattusime keset seda hullust:7 koera ja 2 kassi.koerad jooksid labi segi, tousid tagajalgadele, kraapisid jalga, pyydsid tahelepanu ja larm oli ikka meeletu, koik haukusid, kuskile ei saanud astuda ja mina nagu olen ikka allergiline, kui koerad end minu vastu nyhivad, raakimata kassidest.kas sulle ikka meeldivad koerad, oli kysimus, meeldivad meeldivad, ainult magavad koerad.Kuni me pysti seisime, oli koik veel enam vahem.Siis mart tegi meile dringid ja laksime verandale istuma, mina seisin, sest peaaegu koik koerad ja kass hyppasid diivanitele ja toolidele ja istumine oli valistatud.marcel arvas, et seisan selleparast, et tahan toosti oelda.koiki alati vaga lummab, et eesti keeles on see TERVISEKS!lopuks ma proovisin istuda eraldi asetsevale toolile ja koeri eemale peletada.2 olid normalsed suured koerad, nuusutasid ara ja heitsid pikali, 5 aga olid sellised Paris Hilltoni koerad, punnis silmadega ja tahelepanuvaeguses, onneks ma kuidagi ikka sain, et mart ja see marcel ja Robert(nii oli selle vagivallatseja nimi) votsid koerad enda peale.Marcel on mingi yle 50, aga ta hing on noor ja silmad saravad ja temaga on huvitav raakida, ta on Sveitsist , boyfriend on sakslane ja siin on nad elanud 3 aastat.See Roberto on mingi meikar voi miongi kunstnik, igastahes ta midagi ei tee, raha teenib marcel ja see kodu oli siis selle Roberti disainitud.Nii palju kunstroose vannitubades ja wc-des pole mina elus nainud.Yhes vannitoas oli mingi varvilistest lampidest asjandus keerutatud vannikardina toru kylge, Mart kysis, et kas natuke ohtlik pole selline elektrivark veega yhenduses, marcel loi kaega, et opn kyll, aga ilus.ja kui palju topsikuid ja kreeme ja lohnasid, sellised peeglilauad tais ma ei tea, mis kraami, pea iga naise meigikott kahvatab selle korval.Marcel on ise vaga varvikas kuju, ta raagib igat asja sellise kirega ja kuulujutte on muidugi ka koige parem kuulata geyde kaest.Riidekapid olid neil ka sellised, et ma enam ei maleta, mis ta ytles, et 350 t-sarki ja 400 paari kingi, aga see on troopika variant, et Sveitsis on tal enamus riideid.Vahepeal 2 koera sittusid sinna veranda porandale, aga keegi seda ara koristama ei hakanud, oeldi ainult, et ettevaatust, mitte sisse astuda, 2 korda nadalas kaib Cleaninglady, kyll tema ara koristab.meie oleme siin ainsad valged, kes fyysilist tood taavad ja kes ise koristavad, tana naiteks jalle algas mu hommik selle suure konna vagitykkide koristamisega.Nyyd mulle meeldivad vaiksed konnad.Ohtu oli igal juhul vaga lobus, kell 9 ytles Robert , et tema on vaga vasinud ja laks magama, me siis viisakalt laksime ka varsti ara.tana on pyhapaev, on alles hommik, kuskile ei pea kiirustama ja monuleme.paike paistab nagu igal hoommikul,vaga soe on juba, linnud laualavad.Tana laheme randa, peaks mardi toosaapad ka kaasa votma ja kuuma liiva peale kuivama panema, muidu on need permanentselt marjad.
Tana esmaspaev ja vaike lisa.Eile logelesime niisama ja randa ei joudnudki, meile tulid kylalised Moises kinnisvarabyroost oma naise ja 2 lapsega, et votavad pizza kaasa ja olled.mina tegin ka syya, Mart vottis kollase kookospahkli ja ma hautasin loomaliha ribasid kookospahklivees ja tegin riisi, mis oli kookospahkisasiga, selline pehme,karrit panin ka ja siis tegin veel seeni ja sibulat ja porgandit ja loomulikult ikka guacamollet ka.Toit tuli imehea ja moisese lapüsed on ka vaga nunnud, see, kelle synnipaeval me kaisime moned kuud tagasi, poiss siis yle 2 aasta sutsu ja tydruk 8 kuune , oudne memmekas, mind uuris kogu aeg tosise naoga, sellist valget nagu ta eriti polnud nainud.Ega me tegelikult nii valged enam polegi, mardil on isegi saapad jalga paevitanud ja sark selga.Kysimusele vastuseks, et ega me paikesekaitsekreemi ei pannud rohkem kui maks 3 korda, sest ega me ju eriti nagu paevitanud ka pole, teadsime, et meil aega on ja lihtsalt paike ajapikku on peale hakanud.Soime siis head ja paremat ja raakisime niisama juttu, meil polegi niimoodi siin kylalisi kainud.Aa, eile kais majaomanik Timothy ka siin, tema meenutab valimuselt ja vanuselt Anthony Hopkinsit, canadaprantslane ja oli mingi 2 nadalat canadas, vodistas olgu, et oudne kylm, oosel paar soojakraadi ja paeval pluss 10, jah soojaga voib ara harjuda.Ohtul hakkas vihma sadama ja sadas oolabi, isegi hommikul sadas, kuigi jai kohe yle ja nyyd on jalle paike ja vaga soe.Eile naitas uudistes, et Queposes, mis on meist mingi 60km, seal on hirmsad yleujutused, autod olid kapotini vees, ulpisid ringi ja tanavaid ei olnud eriti, keoi oli vesi.meie onneks ei upu kuskile, Mart rajab ikka neid vesysteeme.See on siin koige tahtsam asi yldse, seda koik rohutavad.moises ytles eile, et tana on mingi pyha ja et koik on kinni ja et asutustes tood ei tehta, meie ei teadnudki, mingi kultuuripaev.Tegelikult oli ehituspood lahti ja me ostsime segu ja valget varvi, et saan toole voopama hakata, segust tegin prooviks viinamarjakobara ja niisama kujundeid ja lilli, et katsetan, kuidas kuivab ja kuhu kinni jaab ja mis yldse teha annab, suhtun loominguliselt.meie Arnold oli ka tana tool, ta oli enda asemele kellegi teise sinna teisele toole sahkerdanud, nii nagu me talle soovitasime, taitsa tubli.Tana peame ka oma arhitekti taguma hakkama, sest tema lubatud tahtaeg sai reedel ymber ja meil on kiire.tahaks juba naha maju kerkimas.Ja siis ma veeel votsin krundi ylemisest osast, kus mul neid ronitaimi kasvab siniste marjadega ja istutasin neid alla jarjekordse renni kaldale,aga kummikud on katki ja nendega on palav ka, saapad jalle kaivad kuidagi varvaste peale , siis olin platudega, nendega jalle on nii oudsalt libe, et kogu aeg vaata, et pikali ei kai, voi jaab platu savi sisse kinni ja astud niisama minema,mart pakkus oma valgeid tossusid, aga mul hakkas neist kahju.Pean vist endale kohalikud madala saarega kummikud ostma, korgetega on lihtsalt jube palav.Mardil laks tana toopykste lukk katki, peab vist ikka shoppama minema.Eile varvis mart mu pea ka ara, ma natuke opetasin, et kust ja kuidas, ta hakkas nagu vihaseks minema.Et teist korda varvib alles, mida ma nouan.Juukseid loikasin ise, igaks juhuks.Olen aratuntav.Pakkusin Mardile ka, et varvin ta juuksed ara, ta ei viitsinud istuda, tahtis basseini pesta, parast hakkas kyll tahtma, kui nagi, kui ilus mina olin, aga hilja juba.Bassein on ka minu meelest sogasem kui enne pesu, aga voib olla see ainult tundub mulle.Kalli kalli koigile ja palju paikest!!!!

2 comments:

cikumiku said...

Päikest oleks hädasti vaja, puud hakkavad uba paljaks jääma ja üleüldse ei saa meie olusid siin teie omadega võrreldagi!!!! loodame, et te siis nendelt peedikutelt inspiratsiooni ei saa ja oma kodu kunstlillede, kujukeste ja kardinapuu küles rippuvate valguskeradega kaunistama ei hakka;) mine teid tea, vaatate seal, et täitsa lahe ja teete ära;) lapsed on tõesti armsad. aga paraku kui nad suureks saavad, siis armsus kaob kusagile, järele jäävad külmkapid - kandilised vuntsidega naised... nii lihtsalt on...ja pepud lähevad neil ka ülisuureks, mis neid ju ei tundu segavat, sest pepuvaheteksa ruulib nii kodus kui ka kohvikusse või kauplusse tööle minnes... see oleks neil nagu töövorm. mina käin siin juba paksu jopega, sest kohati on tuul väga vinge ja kuna liigun rohkem jalgsi, tuleb end kaitsta. olge siis tublid! terv. c.

Anonymous said...

Oi ! Te olete ikka eriti tihedalt kirjutanud, alguses kui läksite siis lugesin iga päev, nüüd tuli väike vahe sisse, vist kuna endal kiire... seega mis siis muud kui algusest peale lugema... minu jaoks siiani täiesti müstiline ja uskumatu, et tegitegi selle CR asja ära..